Geneetika KT konspekt-12 klass (0)

I Põhivara Viiruste ja bakterite erinevused Viirused Bakterid Paljunemine Lüütiline või lüsogeenne tsükkel Pooldumine Elu Elutu Elus organism Koosnevad Pisikestest keemiliste ühendite pakikestest Ühest ilma tuumata rakust Haiguste ravi Ei ole võimalik antibiootikumidega ravida Saab antibiootikumidega ravida Vaktsineerimise ajalugu 1796. aastal avastati, et lehmi lüpsvad inimesed on rõugete vastu immuunsed. Lehmarõuged  inimestele haigust ei tekitanud, küll aga muutis nad immuunseks inimese rõugete vastu. 19.saj hakati vaktsiine tootma. Kuulus on Pasteuri vaktsiin marutõve vastu. 20.saj jätkus  vaktsiinide tootmine ning arendati välja paljud tähtsad vaktsiinid, nt lastehalvatuse vastu. Vaktsineerimise põhimõtted, tänapäeva vaktsiinid Vaktsineerimise eesmärk on kogu elanikkonna või teatud riskirühma kaitsmine tähtsamate  nakkushaiguste eest. Tänapäeval on paljud vaktsiinid juba raskete haiguste vastu avastatud,  kuid ei ole vaktsiini vähi ja AIDSi vastu. Kes ja kuidas avastas antibiootikumid? Alexander Fleming avastas esimese tõhusa antibiootikumi, penitsilliini 1928. Fleming  avastas, et sobiva substraadil kasvanud pintselhallik eritab antibiootiliste omadustega ainet.  Pintselhallik jättis oma kasvamisalale bakterivaba ala.  Mida ja miks tuleb arvestada antibiootikumide kasutamisel? Selgita pikemalt! Kui arst on määranud antibiootikumide ravi, siis tuleb neid võtta täpselt arsti ettekirjutuste  järgi. Viirushaigustele antibiootikumid ei mõju. Antibiootikumide võtmist ei tohi lõpetada kui  enesetunne paraneb, kuuri võib lõpetada kui arst on sedasi öelnud. Valgusünteesi etapid 1. mRNA ühineb ribosoomiga


2. mRNA molekuli alguskoodoniga seondub esimene tRNA molekul 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA  koodonile vastava aminohappe 4. Aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside 5. Vabaneb esimest aminohapet kandnud tRNA ja väljub ribosoomist 6. tRNA liigub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele tRNAle 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA 8. Aminohapete vahel sünteesitakse uuesti peptiidside Geen ehk pärilikkustegur – määrab otse või kaudselt (koostoimes teiste geenidega) ühe või  mitme tunnuse arengu. Geenide avaldumine Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks  võib olla organismile või rakule vajaliku valgu süntees. Osa geene avaldub pidevalt ja kõigis  organismi rakkudes. Sellistelt geenidelt sünteesitakse nt tRNAd ja rRNA molekule ja mitmeid raku toimimiseks vajalikke ensüüme. Geneetiline kood – seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad  aminohapped. DNA ja RNA ehitus, ülesanded. DNA RNA Nimi Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Ehitus Biheeliks e sekundaarstruktuur Primaarstruktuur Lämmastikaluste vastavus Adeniin-Tümiin Tsütosiin-Guaniin Adeniin-Uratsiil Tsütosiin-Guaniin Ülesanne Säilitab pärilikku informatsiooni Aitab teostada valgusünteesi Mitoosi ja meioosi võrdlus. Mitoos Meioos 4 faasi 8 faasi Eesmärk saada 2 täpseltsamasugust rakku Eesmärk saada 4 erinevat rakku Keharakud e somaatilised rakud  Sugurakud e gameedid


Diploidne e kahekordne kromosoomistik Haploidne e ühekordne kromosoomistik Meessugurakkude teke  Meeste munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes on spermatogoonid  (algseemnerakk), mis hakkavad meioosi käigus muutuma spermideks. Spermid tekivad 3 kuu  jooksul.  Naissugurakkude teke Igas kuus läbib 1 ovogoon (munaraku eellane) meioosi ning tekib munarakk ehk  ovotsüüt. Ovogoonide arv organismis on  maksimaalne sünnihetkel. Suguelund (M/N) Ülesanne Seemnejuha (M) Mööda seda liiguvad spermid Eesnääre (M) Selles tekib sperma Munandimanus (M) Seal järelvalmivad spermid Munand (M) Tekib testosteroon, mis stimuleerib spermide teket Munasari (N) Tekivad munarakud ja östrogeen Munajuha (N) Seal toimub munaraku viljastumine Emakas (N) Toimub gastrula arenemine sünnivalmiks looteks Tupp (N) Tapab happelise keskkonna tõttu osa seemnerakke Viirushaigused Bakterhaigused Tuulerõuged Valge katk e tuberkuloos Leetrid Difteeria Punetised Salmonelloos Mumps Teetanus Herpes Pidalitõbi e leepra Genitaalherpes Koolera Gripiviirus Borellioos Rotaviirus Düsenteeria Lastehalvatus Gonorröa e tripper Marutõbi Botulism Puukentsefaliit Süüfilis


A hepatiit e kollatõbi Šigella B hepatiit Kopsupõletik C hepatiit Papilloomviirus Rõuged HIV ja AIDS Patogeenid – mikroorganism, mis kutsub taim- või loomarakus esile haigusi Siirutajad – haigusetekitajate edasiandja taimedele või loomadele Anaeroobid – organismid, kes elavad hapnikuta keskkonnas Bakteri spoor - eriline mitme rakukestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja  ainevahetus aeglustunud Mutatsioon – päranduv geneetilise informatsiooni muutus Prioonid – ainult valgust koosnevad haigustekitajad, valesti kokku pakitud valgud, mis  võivad muuta teisi valke enda suguseks Viroloogia – teadusharu, mis uurib viiruseid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid Vaktsiin – haigustekitaja antigeene sisaldav preparaat, mida tarvitatakse immuunsuse  tekitamiseks vastava haigustekitaja vastu Vaktsineerimiskava – riiklik kava, mille alusel lapsi vaktsineeritakse Antigeen – kehaväline molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade  tootmise Epideemia – hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusesse Pandeemia – väga suurtel aladel leviv epideemia Antibiootikumid – ained, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida  kasutatakse bakterhaiguste raviks Antibiootikumiresistentsus – bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude,  organismide ja viiruste geneetilist infot GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või  mille genoomi on siirdatud uusi geene Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis


II Klassikaline geneetika. Millal avastati rakk, imetaja munarakk, DNA sekundaarstruktuur? 17.saj nägi R. Hooke esimest korda rakku. Imetaja munarakk avastati 19.saj E. von Baeri  poolt. DNA sekundaarstruktuur avastati 20.saj. Millal elas ja millega tegeles G. Mendel? G. Mendel elas 19.saj. Ta oli munk, kes avastas seaduspärasused, mis kirjeldavad, kuidas  pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad. Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus Ristates kahte puhtasse sorti kuuluvat isendit on esimese järglaspõlvkonna (F1)  isendid ühetaolised. Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus Ristates esimese järglaspõlvkonna isendeid omavahel on teise järglaspõlvkonna (F2)  isendid erinevad, toimub tunnuste lahknevus. Mendeli III seadus ehk sõltumatusseadus Tunnused, mida määravad eri geenid päranduvad üksteisest sõltumatult. Oska lahendada ülesandeid Mendeli seaduste järgi, intermediaarsusest ja  vererühmadest. Sirprakuline aneemia on pärilik haigus, mille korral vere punalibledes hapnikku kandva  ebanormaalse hemoglobiini tõttu on erütrotsüüdid sirbi- või poolkuukujulised. Jäigema kuju  tõttu ei pääse sirbikujulised erütrotsüüdid väiksematesse veresoontesse, kleepuvad nende  seintele ning ummistavad veresooni. Sirpkujulist aneemiat ei ole võimalik ravida, kuid  ravimitega on võimalik leevendada vaevusi. Haigus esineb peaaegu eranditult mustanahalistel isikutel. Sirpkujulise aneemiaga inimesed ei haigestu malaariasse, sest malaariat levitav sääsk  ei suuda sellist hemoglobiini omastada.


Fenüülketonuuria on kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub  aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni. Haiguse raviks on  spetsiaalne dieet, mille abil peatatakse fenüülalaniini kuhjumine organismis. Reesuskonflikt – ema organismi tekitatud immuunreaktsioon loote punastele verelibledele,  tekib juhul kui ema on reesusnegatiivne ja loode reesuspositiivne.  Vereülekande nõuded  A-veregrupi verd saab anda A- ja AB-veregrupiga patsiendile  B-veregrupi verd saab anda B- ja AB-veregrupiga patsiendile  AB-veregrupi verd saab anda AB-veregrupiga patsiendile  0-veregrupi verd saab anda kõikidele patsientidele  0-veregrupiga patsiendile saab and ainult 0-veregrupi verd  Alleel – geeni eri vorm Genotüüp – organismi geenide kogum, mis asub rakutuumas Fenotüüp – organismi kirjeldavad tunnused Genoom – näitab kui palju erinevaid kromosoome on liigil [inimesel 24 (22+X+Y)]  Homoloogilised e paariskromosoomid – vastutavad samade tunnuste eest Klassikaline geneetika – pärilikkuse uurimine meetoditega, mida kasutati enne kui avastati,  et pärilik info on salvestatud DNA järjestuses Homosügoot – organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni  identsed alleelid Heterosügoot – organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni  erinevad alleelid Dominantne alleel – alleel, mis surub alla teise sama geeni alleeli avaldumise organismis Retsessiivne alleel – alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel Mendeli tunnused -tunnused, mis päranduvad vastavalt Mendeli seadustele  Maitsepimedus


 Võime tunda sinihappe lõhna  Albinism  Lühisõrmsus Veregruppide süsteem – vere klassifikatsioon, mis põhineb punaste vereliblede pinnal  asuvate antigeenide esinemisel või puudumisel Intermediaarsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad  homosügootide vahepealsed tunnused Kodominantsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad  mõlema alleeli määratud tunnused Polügeensus – nähtus, kui ühe fenotüübilise tunnuse avaldumise määrab ära mitu geeni;  näiteks pikkus, silmavärv, nahavärv Polüalleelsus – nähtus, mille korral geenil esineb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli