Geneetika KT konspekt-12 klass (0)
I Põhivara
Viiruste ja bakterite erinevused
Viirused
Bakterid
Paljunemine
Lüütiline või lüsogeenne tsükkel
Pooldumine
Elu
Elutu
Elus organism
Koosnevad
Pisikestest keemiliste ühendite
pakikestest
Ühest ilma tuumata
rakust
Haiguste ravi
Ei ole võimalik
antibiootikumidega ravida
Saab
antibiootikumidega
ravida
Vaktsineerimise ajalugu
1796. aastal avastati, et lehmi lüpsvad inimesed on rõugete vastu immuunsed. Lehmarõuged
inimestele haigust ei tekitanud, küll aga muutis nad immuunseks inimese rõugete vastu.
19.saj hakati vaktsiine tootma. Kuulus on Pasteuri vaktsiin marutõve vastu. 20.saj jätkus
vaktsiinide tootmine ning arendati välja paljud tähtsad vaktsiinid, nt lastehalvatuse vastu.
Vaktsineerimise põhimõtted, tänapäeva vaktsiinid
Vaktsineerimise eesmärk on kogu elanikkonna või teatud riskirühma kaitsmine tähtsamate
nakkushaiguste eest. Tänapäeval on paljud vaktsiinid juba raskete haiguste vastu avastatud,
kuid ei ole vaktsiini vähi ja AIDSi vastu.
Kes ja kuidas avastas antibiootikumid?
Alexander Fleming avastas esimese tõhusa antibiootikumi, penitsilliini 1928. Fleming
avastas, et sobiva substraadil kasvanud pintselhallik eritab antibiootiliste omadustega ainet.
Pintselhallik jättis oma kasvamisalale bakterivaba ala.
Mida ja miks tuleb arvestada antibiootikumide kasutamisel? Selgita pikemalt!
Kui arst on määranud antibiootikumide ravi, siis tuleb neid võtta täpselt arsti ettekirjutuste
järgi. Viirushaigustele antibiootikumid ei mõju. Antibiootikumide võtmist ei tohi lõpetada kui
enesetunne paraneb, kuuri võib lõpetada kui arst on sedasi öelnud.
Valgusünteesi etapid
1. mRNA ühineb ribosoomiga
2. mRNA molekuli alguskoodoniga seondub esimene tRNA molekul
3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA
koodonile vastava aminohappe
4. Aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside
5. Vabaneb esimest aminohapet kandnud tRNA ja väljub ribosoomist
6. tRNA liigub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele tRNAle
7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA
8. Aminohapete vahel sünteesitakse uuesti peptiidside
Geen ehk pärilikkustegur – määrab otse või kaudselt (koostoimes teiste geenidega) ühe või
mitme tunnuse arengu.
Geenide avaldumine
Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks
võib olla organismile või rakule vajaliku valgu süntees. Osa geene avaldub pidevalt ja kõigis
organismi rakkudes. Sellistelt geenidelt sünteesitakse nt tRNAd ja rRNA molekule ja mitmeid
raku toimimiseks vajalikke ensüüme.
Geneetiline kood – seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad
aminohapped.
DNA ja RNA ehitus, ülesanded.
DNA
RNA
Nimi
Desoksüribonukleiinhape
Ribonukleiinhape
Ehitus
Biheeliks e sekundaarstruktuur
Primaarstruktuur
Lämmastikaluste vastavus
Adeniin-Tümiin
Tsütosiin-Guaniin
Adeniin-Uratsiil
Tsütosiin-Guaniin
Ülesanne
Säilitab pärilikku
informatsiooni
Aitab teostada valgusünteesi
Mitoosi ja meioosi võrdlus.
Mitoos
Meioos
4 faasi
8 faasi
Eesmärk saada 2 täpseltsamasugust rakku
Eesmärk saada 4 erinevat rakku
Keharakud e somaatilised rakud
Sugurakud e gameedid
Diploidne e kahekordne kromosoomistik
Haploidne e ühekordne kromosoomistik
Meessugurakkude teke
Meeste munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes on spermatogoonid
(algseemnerakk), mis hakkavad meioosi käigus muutuma spermideks. Spermid tekivad 3 kuu
jooksul.
Naissugurakkude teke
Igas kuus läbib 1 ovogoon (munaraku eellane) meioosi ning tekib munarakk ehk
ovotsüüt. Ovogoonide arv organismis on maksimaalne sünnihetkel.
Suguelund (M/N)
Ülesanne
Seemnejuha (M)
Mööda seda liiguvad spermid
Eesnääre (M)
Selles tekib sperma
Munandimanus (M)
Seal järelvalmivad spermid
Munand (M)
Tekib testosteroon, mis stimuleerib spermide
teket
Munasari (N)
Tekivad munarakud ja östrogeen
Munajuha (N)
Seal toimub munaraku viljastumine
Emakas (N)
Toimub gastrula arenemine sünnivalmiks
looteks
Tupp (N)
Tapab happelise keskkonna tõttu osa
seemnerakke
Viirushaigused
Bakterhaigused
Tuulerõuged
Valge katk e tuberkuloos
Leetrid
Difteeria
Punetised
Salmonelloos
Mumps
Teetanus
Herpes
Pidalitõbi e leepra
Genitaalherpes
Koolera
Gripiviirus
Borellioos
Rotaviirus
Düsenteeria
Lastehalvatus
Gonorröa e tripper
Marutõbi
Botulism
Puukentsefaliit
Süüfilis
A hepatiit e kollatõbi
Šigella
B hepatiit
Kopsupõletik
C hepatiit
Papilloomviirus
Rõuged
HIV ja AIDS
Patogeenid – mikroorganism, mis kutsub taim- või loomarakus esile haigusi
Siirutajad – haigusetekitajate edasiandja taimedele või loomadele
Anaeroobid – organismid, kes elavad hapnikuta keskkonnas
Bakteri spoor - eriline mitme rakukestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja
ainevahetus aeglustunud
Mutatsioon – päranduv geneetilise informatsiooni muutus
Prioonid – ainult valgust koosnevad haigustekitajad, valesti kokku pakitud valgud, mis
võivad muuta teisi valke enda suguseks
Viroloogia – teadusharu, mis uurib viiruseid
Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid
Vaktsiin – haigustekitaja antigeene sisaldav preparaat, mida tarvitatakse immuunsuse
tekitamiseks vastava haigustekitaja vastu
Vaktsineerimiskava – riiklik kava, mille alusel lapsi vaktsineeritakse
Antigeen – kehaväline molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade
tootmise
Epideemia – hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusesse
Pandeemia – väga suurtel aladel leviv epideemia
Antibiootikumid – ained, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida
kasutatakse bakterhaiguste raviks
Antibiootikumiresistentsus – bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile
Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel
Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude,
organismide ja viiruste geneetilist infot
GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või
mille genoomi on siirdatud uusi geene
Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis
II Klassikaline geneetika.
Millal avastati rakk, imetaja munarakk, DNA sekundaarstruktuur?
17.saj nägi R. Hooke esimest korda rakku. Imetaja munarakk avastati 19.saj E. von Baeri
poolt. DNA sekundaarstruktuur avastati 20.saj.
Millal elas ja millega tegeles G. Mendel?
G. Mendel elas 19.saj. Ta oli munk, kes avastas seaduspärasused, mis kirjeldavad, kuidas
pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad.
Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus
Ristates kahte puhtasse sorti kuuluvat isendit on esimese järglaspõlvkonna (F1)
isendid ühetaolised.
Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus
Ristates esimese järglaspõlvkonna isendeid omavahel on teise järglaspõlvkonna (F2)
isendid erinevad, toimub tunnuste lahknevus.
Mendeli III seadus ehk sõltumatusseadus
Tunnused, mida määravad eri geenid päranduvad üksteisest sõltumatult.
Oska lahendada ülesandeid Mendeli seaduste järgi, intermediaarsusest ja
vererühmadest.
Sirprakuline aneemia on pärilik haigus, mille korral vere punalibledes hapnikku kandva
ebanormaalse hemoglobiini tõttu on erütrotsüüdid sirbi- või poolkuukujulised. Jäigema kuju
tõttu ei pääse sirbikujulised erütrotsüüdid väiksematesse veresoontesse, kleepuvad nende
seintele ning ummistavad veresooni. Sirpkujulist aneemiat ei ole võimalik ravida, kuid
ravimitega on võimalik leevendada vaevusi. Haigus esineb peaaegu eranditult mustanahalistel
isikutel. Sirpkujulise aneemiaga inimesed ei haigestu malaariasse, sest malaariat levitav sääsk
ei suuda sellist hemoglobiini omastada.
Fenüülketonuuria on kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub
aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni. Haiguse raviks on
spetsiaalne dieet, mille abil peatatakse fenüülalaniini kuhjumine organismis.
Reesuskonflikt – ema organismi tekitatud immuunreaktsioon loote punastele verelibledele,
tekib juhul kui ema on reesusnegatiivne ja loode reesuspositiivne.
Vereülekande nõuded
A-veregrupi verd saab anda A- ja AB-veregrupiga patsiendile
B-veregrupi verd saab anda B- ja AB-veregrupiga patsiendile
AB-veregrupi verd saab anda AB-veregrupiga patsiendile
0-veregrupi verd saab anda kõikidele patsientidele
0-veregrupiga patsiendile saab and ainult 0-veregrupi verd
Alleel – geeni eri vorm
Genotüüp – organismi geenide kogum, mis asub rakutuumas
Fenotüüp – organismi kirjeldavad tunnused
Genoom – näitab kui palju erinevaid kromosoome on liigil [inimesel 24 (22+X+Y)]
Homoloogilised e paariskromosoomid – vastutavad samade tunnuste eest
Klassikaline geneetika – pärilikkuse uurimine meetoditega, mida kasutati enne kui avastati,
et pärilik info on salvestatud DNA järjestuses
Homosügoot – organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni
identsed alleelid
Heterosügoot – organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni
erinevad alleelid
Dominantne alleel – alleel, mis surub alla teise sama geeni alleeli avaldumise organismis
Retsessiivne alleel – alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel
Mendeli tunnused -tunnused, mis päranduvad vastavalt Mendeli seadustele
Maitsepimedus
Võime tunda sinihappe lõhna
Albinism
Lühisõrmsus
Veregruppide süsteem – vere klassifikatsioon, mis põhineb punaste vereliblede pinnal
asuvate antigeenide esinemisel või puudumisel
Intermediaarsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad
homosügootide vahepealsed tunnused
Kodominantsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad
mõlema alleeli määratud tunnused
Polügeensus – nähtus, kui ühe fenotüübilise tunnuse avaldumise määrab ära mitu geeni;
näiteks pikkus, silmavärv, nahavärv
Polüalleelsus – nähtus, mille korral geenil esineb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli
Sarnased õppematerjalid
7
docx
Geneetika KT konspekt-12 klass
Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel
Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude,
organismide ja viiruste geneetilist infot
GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või
mille genoomi on siirdatud uusi geene
Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis
II Klassikaline geneetika.
Millal avastati rakk, imetaja munarakk, DNA sekundaarstruktuur?
17.saj nägi R. Hooke esimest korda rakku. Imetaja munarakk avastati 19.saj E. von Baeri
poolt. DNA sekundaarstruktuur avastati 20.saj.
Millal elas ja millega tegeles G. Mendel?
G. Mendel elas 19.saj. Ta oli munk, kes avastas seaduspärasused, mis kirjeldavad, kuidas
pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad.
Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus
7
docx
Geneetika KT konspekt-12 klass
Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel
Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude,
organismide ja viiruste geneetilist infot
GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või
mille genoomi on siirdatud uusi geene
Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis
II Klassikaline geneetika.
Millal avastati rakk, imetaja munarakk, DNA sekundaarstruktuur?
17.saj nägi R. Hooke esimest korda rakku. Imetaja munarakk avastati 19.saj E. von Baeri
poolt. DNA sekundaarstruktuur avastati 20.saj.
Millal elas ja millega tegeles G. Mendel?
G. Mendel elas 19.saj. Ta oli munk, kes avastas seaduspärasused, mis kirjeldavad, kuidas
pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad.
Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus
7
docx
Geneetika KT konspekt-12 klass
Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel
Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude,
organismide ja viiruste geneetilist infot
GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või
mille genoomi on siirdatud uusi geene
Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis
II Klassikaline geneetika.
Millal avastati rakk, imetaja munarakk, DNA sekundaarstruktuur?
17.saj nägi R. Hooke esimest korda rakku. Imetaja munarakk avastati 19.saj E. von Baeri
poolt. DNA sekundaarstruktuur avastati 20.saj.
Millal elas ja millega tegeles G. Mendel?
G. Mendel elas 19.saj. Ta oli munk, kes avastas seaduspärasused, mis kirjeldavad, kuidas
pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad.
Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus
16
pdf
DNA ja RNA
Bioloogia
12.klass
DNA JA RNA
Nukleiinhapped jaotuvad :
DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA
(ribonukleiinhape).
kõik nukleiinhapped koosnevad -
nukleotiitidest.
nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.
Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :
suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs -
riboos.
lämmastikalus
fosfaatrühm
DNA ehituslik eripära
Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje).
DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin
Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip
DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed.
RNA ehitus
lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm
Suhkur: riboos
A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil
-U-C-A-G-U-A-G-C-
-A-G-U-C-A-U-C-G
A-U; T-A; C-G; G-C
DNA, GEEN
DNA on päri
14
docx
Geneetika
Geneetika
1.1 DNA ja RNA ehitus
Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest.
Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid)
Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus
Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud
Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate
Valkudega.
Valk(2)
DNA(3)
Geen(1)-DNA molekuli lõik
Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material.
Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi
Lämmastikalused:
DNA RNA
A adeniin A adeniin
C tsütosiin C tsütosiin
G guaniin G guaniin
T tümiin U urasiil
mRNA-viib DNAs
sisalduva info ribosoomi
17
docx
Geneetika kordamisküsimused
Geneetika kordamisküsimused
1. Mis on kromosoomid?
Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis
mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on
kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist.
2. Telomeer, tsentromeer
Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta
kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi
otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks
telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni
telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise.
Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide
normaalsete rakkude piiramatut jagunemist. Iga jagunemistsükliga
6
docx
Klassikaline geneetika kordamisküsimused
Klassikaline geneetika
Vt eksamikogust lk 8, kuidas vormistatakse geneetika ülesandeid + lahenda
ülesanded lk 53 ja 54 /6.20; 6.21, 6.22 ja 6.23
1. Millist geneetika haru nimetatakse klassikaliseks geneetikaks?
Pärilikkuse uurimise meetodid, mida kasutati enne, kui avastati, et pärilik
info on salvestatud DNA järjestuses.
2. Kes oli Gregor Mendel, millal ta elas ja miks nimetatakse teda
klassikalise geneetika rajajaks?
Tšehhimaal töötanud augustiini munk, kes avaldas oma töö 1865. aastal.
Ta oli esimene, kes sai jälile tunnuste pärandumise seaduspärasustele.
3. Mendeli 3 seadust.
I seadus e ühetaolisusseadus - Ristates kahte homosügootset isendit
(puhas sort - vanempõlvkond; P), on esimene järglaspõlvkonna (F1) isendid
geneetiliselt sarnased (välimuselt ühesugused). ; genotüübilt identsed,
fenotüübilt sarnased.
9
pdf
Bioloogia lisatöö
Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest
isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi
tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema
tunnuseid.
3. Selgitage pärilikkuse mõistet.
Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja
talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks.
4. Mida uurib geneetika?
Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse
seaduspärasusi.
5. Kuidas mõjutab genotüüp fenotüübi kujunemist?
Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ning mõne tunnuse
määramisel osaleb mitu geeni.
6. Mis osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel?
Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste
väljakujunemist või muudab nende avaldumislaadi.
7
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid