Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klaasist Loomaaed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
amanda, stseen, sarv, kunst, jutustaja, vastand, connor, minevik, laural, ükssarv, karakter, välisuks, aimu, populaarne, sümboolne, naela, vabandust, dialoog, ekraanil, invaliid, trepil, karakteri, rõõm, lavakujundus, köök, williams, astub, omaselt, erapoolik, ekraanile, erapooletu, kangekaelne, lahkumist, mälestustes, varjanud, surub, pahakstegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on autor maininud tolle aja kohta uuenduslikku (küll praegu vägagi populaarset) võtet, projektorit, mis küll näidendi esmalavastusest välja jäi. Arvan, et seda tasuks siiski kasutada, sest see on hea võimalus rõhutada seda, millele tekstis vaid vihjatud. Tänapäevased vahendid lubaksid lihtsa teksti asemel kasutada ka animatsiooni ja videot
tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: „Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus”. Lavastamisjuhendis on autor maininud tolle aja kohta uuenduslikku (küll praegu vägagi populaarset) võtet, projektorit, mis küll näidendi esmalavastusest välja jäi. Arvan, et seda tasuks siiski kasutada, sest see on hea võimalus rõhutada seda, millele tekstis vaid vihjatud. Tänapäevased vahendid lubaksid lihtsa teksti asemel kasutada ka animatsiooni ja videot
Tema loomingusse kuuluvad sellised teosed nagu "Klaasist loomaaed", "Tramm nimega Iha", "Kass tulisel Plekk-katusel", "Kaks eelmängu", "Kaks järelmängu" ja "Iguaani öö". Esimene tähelepanuväärseim teos ilmus 1940 aastal-näidend "Inglite taplus" pälvis Rockefelleri fondi preemia. "Klaasist loomaaed" on Tennessee Williamsi näidend.Selle näidendiga sai Tennessee Williams maailmakuulsaks.Klaasist loomaaia tegelased on Amanda Wingfield, tema tütar Laura Wingfield ja poeg Tom Wingfield ning Laura eluaegne armastatu Jim O'Connor. Näidendil on seos tema enda eluga. Amanda sarnaneb kirjaniku emaga, Laura tema õega ning Tom autori endaga, sellest on juba raamatu alguses aru saada, sest kõik on pandud kirja väga hingeliselt. Laura on häbelik tüdruk, kes hoolib väga oma klaasist loomaja eest. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees, kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim
Nii ka ,,Iguaani öös", kus peategelane Shannon heitleb ja viskleb sisekriisis nagu nurga taga köidikutesse seotud surma ootav iguaan, kelle Shannon lõpuks matseetelöögiga vangistusest vabastab. Kujund, mis hakkab tööle ka Shannoni enda (ja teistegi tegelaste) puhul. Williamsile on kohati tema liigotseste sümbolite kasutamist ette heidetud, kirjanik ise aga ei kujuta asja ilma nendeta ette. ''Klaasist loomaaed'' - Klaasist loomaaia tegelased on Amanda Wingfield, tema tütar Laura Wingfield ja poeg Tom Wingfield ning Laura eluaegne armastatu Jim O'Connor. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees, kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim O'Connor kingib lõpuks Laurale suudluse, kuid jätab ta maha, teatades kihlusest teise naisega
Hollywoodi jaoks. Looming: Tema loomingusse kuuluvad sellised teosed nagu "Klaasist loomaaed", "Tramm nimega Iha", "Kass tulisel Plekk-katusel", "Kaks eelmängu", "Kaks järelmängu" ja "Iguaani öö". Esimene tähelepanuväärseim teos ilmus 1940 aastal-näidend "Inglite taplus" pälvis Rockefelleri fondi preemia. "Klaasist loomaaed" on Tennessee Williamsi näidend.Selle näidendiga sai Tennessee Williams maailmakuulsaks.Klaasist loomaaia tegelased on Amanda Wingfield, tema tütar Laura Wingfield ja poeg Tom Wingfield ning Laura eluaegne armastatu Jim O'Connor. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees, kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim O'Connor kingib lõpuks Laurale suudluse, kuid jätab ta maha, teatades kihlusest teise naisega.
Tema õde(Laura) oli näidendis natuke teistsugune nimelt tema üks jalg oli pisut lühem kui teine ja ta hoidid omaette-reaalses elus oli ta õele diagnoositud skisofreenia ja ta veetis suurema osa enda elust hullumajas. Tema ema kirjeldatakse kui hüsteerikut ja ka näidendeis(Amanda) võib sellele viiteid leida. Ja ennast ta kujutas teoses kui Tomi. Mõned inimesed arvavad ka, et kirjanik nägi ennast pigem Lauras. Teoses ongi siis kolm peategelast Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmud sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Teose toimumiskohaks on kogu näidendi jooksul ainult selle perekonna korter. Amanda pereema kes on oma mehe poolt aastaid tagasi maha jäetud kuid elab ikka veel illusioonis, et kõik on hästi kuigi tegltikult perekond elab vaevalt ära. Tema põhiülesandeks
Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole. Peategelasteks on pereema Amanda, peretütar Laura ja perepoeg Tom, kes on ühtlasi ka jutlustja. Kogu tegevus toimub selle ümber kuidas üks pere omavahel läbi saab ja millised on nende mured ja röömud. Pereema erineb täielikult oma lastest. Ta nagu elaks alles oma noorusaegadel. Samas tundub ta üsna julm olevat, kuid palju on temas ka õrnust. Ta võitleb oma laste nimel üksi, kuna laste isa oli juba ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes on
Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole. Peategelasteks on pereema Amanda, peretütar Laura ja perepoeg Tom, kes on ühtlasi ka jutlustja. Kogu tegevus toimub selle ümber kuidas üks pere omavahel läbi saab ja millised on nende mured ja röömud. Pereema erineb täielikult oma lastest. Ta nagu elaks alles oma noorusaegadel. Samas tundub ta üsna julm olevat, kuid palju on temas ka õrnust. Ta võitleb oma laste nimel üksi, kuna laste isa oli juba ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes
Öeldakse, et inimeste suurimad nõrkused ei muutu kunagi, ning see takistab arengut. Samuti lõhuvad pahed meie igapäevast elu ning takistavad tihti õnnelik olemast. Meie omadustes peab olema ka midagi hea, miks muidu veel olemas oleme ning ei saa ju öelda, et kõik oma eludega rahul poleks. Ajad küll muutuvad, kuid mis ei muutu eales inimestes? Kindlasti üheks omaduseks, mis alati meiega jääb, on auahnus. Tennessee Williamsi näidendis "Klaasist loomaaed" üks tegelastest, Amanda Wingfield, tõestab seda. Ta on agressiivne naine, kes üritab meeleheitlikult oma introvertset tütart Laurat igale ettetulevale rikkale mehele peale sundida. Amanda auahnus lõhkus tema perekonna. Juba ammu lahkus tema mees, tema laste isa, keda ta poeg Tom väga igatseb. Laura elab oma maailmas ega lase kedagi ligi ning Tom on niivõrd kibestunud, et ta annaks kõik, et seal majast lahkuda. Inimkonna auahnus lõhub kõik, mis peaks olema moraalselt tähtis.
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriit
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud
eelistab probleeme lahendada kakeldes. Ta tahab isa tähelepanu ja mõnikord olla sama suur kui Jem. Kui alustekstis tuleb isa ja tütre suhe tihedalt väikeste stseenidena, siis lavale on see jõudnud ühe suure aspektina siis, kui Nirksilm otsustab ära surra. Suure teatraalsusega otsustab Nirksilm isale õpetunni anda ja lihtsalt kiusu pärast ära surra. Sellele järgneb Nirksilma ja isa vaheline mäng, kus isa teeskleb, et ta lahkub, kuid võtab sellega hoopis Nirksilma vahele. See stseen on heaks näiteks, kuidas tegevusega luuakse tegelasi. Selle sõnadeta stseeni abil õpime paremini tundma nii Nirksilma kui ka Atticust ning õpime mõistma nendevahelist suhet. See stseen ning vaidlus, mis sellele eelneb, annavad suurepäraselt edasi isa-tütre suhte dünaamikat. Mängulis-tõsine vahekord, mis lõpeb alati kokkuvõttes sellega, et mõlemad osapooled mõistavad teineteist. Nirksilm oli tüüpiline väike õde, kes uskus kõike, mis Jem talle räägib. Ka seda, et
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 23.10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. Kui ,,Pisuhänd" oli avaldatud ja
“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. Nüri noaga saab LAURA: Üksi ma küll ei jää. võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, ROLAND: Üksi ta küll ei jää.
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald
- Maurer tundis rõõmu lihtsatest asjades nagu nt lehm annab piima, troll sõidab oma liinil jne - Kaks miilitsat pidasid Maureri kinni, küsisid dokumenti, mis mehel koju oli jäänud, leidis põuetaskust pildid, mida politsei vaatas ja mehega võrdles, lõpuks lasid tal minna - Maurer suhtus ustesse imelikult, eriti klaasustesse kust ühel peol jamaikalane oma eesti meelsust tõestades läbi jooksis kogemata, peale mida Maurer neid kartma hakkas - Välgu ajal võpatas Laural teleripilt, imes serrit, sõi kompvekki peale, vaatas filmi Bristol, filmi lõppedes sättis end magama, öösel oli linn vaikne, mõtiskles filmi üle ja leidis, et kunst ei ole elu kopeerimine, tunded, mõtted, mälestused segunevad ühtseks tervikuks - Sveitser Theo tegi tööd, mis soodustas inimeste tundmaõppimist, tema arvates inimene tavaline ja tema kohta raske midagi öelda, kaine peaga ei teretatud, oldi üleolevad,
vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu. Raskolnikovi üli-inimese idee viitab saksa filosoof Friedrich Nietzsche mõjule. Lisaks on tihti mainitud Uut Testamenti ja Jumalat. *B. Sichtermann, J. Scholl "Romaanid" autor: Amanda Inimene on saladus Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal Saladus on midagi varjatut, midagi, mis ei ole kõigile teada. See teebki saladuse huvitavaks. Kunagi ei ole võimalik inimeses sisemust täielikult näha ja sellest aru saada ja seepärast on ka inimene saladus. Kuna kõiki huvitavad saladuslikud asjad, siis huvitab neid ka inimene. Sellepärast uurivadki ka paljud kirjanikud inimest ja tema mõttemaailma.
diivanil telerit ning jõi natukene serrit või maasikalikööri. Ta elas kõige ülemisel korrusel, kuulis pidevalt lifti liikumist ning kuidas pätid käivad katusel, kuid teda ei huvitanud see. Ta ei mõelnud eriti maailma peale ning teadis, et ta õieti maailma kohta midagi ei tea. Ta luges eksootilist novelli, mille tegevustik toimus Lõunamere saartel. Laura teadis, et tema paikeb parasvöötmel, millel on oma delikaatne ent karm võlu. Kunagi oli Laural suvituslinnas olnud ka kavaler, kuid nad läksid lahku ning ta elas mingit aega tädi juures. Kavaler käis Laural külas, kuid too tüdines temast ning tutvustas temale oma Tallinna sõbrale, pikakasvulisele lavatöölisele nimeks Sven, sümpaatne. Käisid kohvikus mõned korrad. Ühel korral saatis Sven Laura koju, kuid ei tahtnud lahkuda. Ronis aknast sisse. Laura tunnistas talle, et on süütu. Olid seksuaalvahekorras ning Sven tõdes, et tal on palju kogemusi naistega
telerit ning jõi natukene šerrit või maasikalikööri. Ta elas kõige ülemisel korrusel, kuulis pidevalt lifti liikumist ning kuidas pätid käivad katusel, kuid teda ei huvitanud see. Ta ei mõelnud eriti maailma peale ning teadis, et ta õieti maailma kohta midagi ei tea. Ta luges eksootilist novelli, mille tegevustik toimus Lõunamere saartel. Laura teadis, et tema paikeb parasvöötmel, millel on oma delikaatne ent karm võlu. Kunagi oli Laural suvituslinnas olnud ka kavaler, kuid nad läksid lahku ning ta elas mingit aega tädi juures. Kavaler käis Laural külas, kuid too tüdines temast ning tutvustas temale oma Tallinna sõbrale, pikakasvulisele lavatöölisele – nimeks Sven, sümpaatne. Käisid kohvikus mõned korrad. Ühel korral saatis Sven Laura koju, kuid ei tahtnud lahkuda. Ronis aknast sisse. Laura tunnistas talle, et on süütu. Olid seksuaalvahekorras ning Sven tõdes, et tal on palju kogemusi naistega
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende · käitumisele; · kõnelaadile; · suhtumisele teistesse; · teiste tegelaste suhtumisele temasse; · välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-, · sõnakoomika kohta teoses. Vastused 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse
rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses. Tema looming luuletused, jutud ja kunst muistendid on napp ja juhuslikku laadi, see sünnib eeskätt praktilistel vajadustel ning seostub tema tegevusega ÕESis. Kummutamaks baltisaksa haritlaste hulgas tol ajal levinud seisukohta, et eesti keel on arenematu ja vaene ning sureb välja koos oma kultuuritu kõnelejaskonnaga, rõhutas ta eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust, oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vaba mõtte jälitamine.
I. McEwan „Tsementaed“ Ülesanne 1 1. Valitud teos on „Tsementaed“, autor on Ian McEwan ning žanr on romaan. 2. Romaani jutustajaks on 15-aastane noormees Jack, kellel on vanem õde Julie, noorem õde Sue ja noorem vend Tom. Tegevus toimub suvel enne ning pärast koolivaheaja algust. Koos oma vanematega elavad nad suures, kuid vanas, majas, mis asub tänaval, kus kõik teised majad on kas maha lammutatud või maha jäetud. Neil ei käi kunagi külalisi ning teistest isoleeritud olles, on lapsed väga lähedasteks saanud. Jacki isa armastab väga aiandust ning oma aia korrashoidmist, kuid pärast südamerabandust ei jõua ta seda enam korras hoida. Ta otsustab katta maja esise ja taguse tsemendiga, et oleks ilusam vaadata. Jack ja isa alustavad tsementraja tegemisega, kuid isa sureb enne südamerabandusse, kui jõuab töö lõpule viia. Pärast seda jääb ka Jacki ema aina haigemaks
Sealt teatati, et Alex on haiglas ning tema kaks nooremat venda leiti keset ööd näljastena ja hirmunult tänavalt ning viidi jaaskoda, kus neile tädi Ülle järgi tuli ning enda juurde viis. Kui Lelet oli uurijatele valetand ning öelnud, et kogu kraam tema taskutest kuulus talle, lasti tal lõpuks minna. Lelet läks haiglasse Alexi juurde. Seal olid Laura ja Gerri. Nad ütlesid, et asi oli Alexi südames. Kui poiss lõpuks toibus lasti noored palatisse teda vaatama. Laural ja Alexil oli aga uudis. Nad kavatsesid abielluda. Leleti maailm varises hetkega kokku. Ma oleks vist aknast alla tahtnud hüpata. Ma ei oleks suutnud kuulata, kuidas mu eluarmastus kellegi teisega abielluda kavatseb. Kuid Lelet võttis seda üsnagi leebelt. Lelet sai narkootikumide omamise eest karistuseks kaks aastat vangistust. Tänu sellele kohtas ta Karli. Meest, kes temast raamatu pidi kirjutama. Kuid temani jõudis
toonud. Eero käis ja nautis kunstilisi objekte linna lähedal. Tal endal oli saatja aadress, kuid puudus saaja aadress. (This is about luuletused) 2 (August Kask) Räägitakse juustest. 3 (Maurer) Räägib linnast ja selle ajaloost + vabaplaneeringuga Mustamäest. 4 (Laura) Räägitakse Laurast. Ta arvas, et Eesti on liiga hall ja roheline. Talle meeldis, kui mehel oli kollane portfell. Kunagi oli tal mees, kuid siis nad läksid lahku. Laura kolis tädi juurde. Pärnus - poiss käis paar korda Laural külas, tutvustas teda lavatöölisele (Sven) ja siis tüdines Laurast. Svenile meeldis laura, ronis Laura aknast sisse ja võttis ta süütuse. Laura mõtles, et tal on nüüd mees. Kuu aja pärast tuli välja, et Laura oli rase. Mees sai pahaseks, kuid “aumehena” ta abiellus Lauraga (Laura oli 22). 2 aasta pärast oli mees koguaeg purjus ja esitas Laurale perverrseid nõudmisi (Laura algul tegi neid, aga siis enam ei tahtnud).
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana
Elvis Presleyst Elvis Aron Presley sündis 8. jaanuaril 1935. aastal umbes kell 12.20 pärastlõunal Mississippi osariigis East Tupelos. Temaga koos sündima pidanud kaksikvend Jesse Garon sündis surnuna. 16. augustil 1977 suri Elvis Presley Gracelandi mõisas olles ainult 42 aastane . Rock'n'rolli kroonimata kuninga Elvis Presley (1935 1977) avastas 1954. a. Sam Phillips (1923), Memphise väikese plaadifirma Sun omanik. Elvis Aron Presley oli üles kasvanud maal, usklike vanemate ainsa lapsena(tema kaksikvend suri sündides). 8aastaselt tuli ta võitjaks laste lauluvõistlusel, üheteistkümnesena mängis kitarri ja laulis koolipidudel. Pärast keskkooli lõpetamist, elades juba Memphises, töötas ta kinos kohanäitajana, hiljem aga veoautojuhina. Loomult oli ta võrdlemisi uje, suurema enesekindluse saavutamiseks kasvatas põskhabeme. Elvisel oli karates must vöö (Kodus Gracelandis olnud marmorist kraanikausi lõi ta ühe hoobiga puruks). Päras
pimedas ainult valvel seista, sest seinad olid kaetud teravate naeltega. Hortensia jutustas, miks ta türmi oli sattunud (direktori toolilesiirupi kallamine, tema spordipükstesse kiheluspulbri raputamine) Niisiis käis õpilaste ja direktrissi vahel lakkamatu sõda. Sõnniste oli kord kuulus vasaraheitja ja nii viskas ta klassi aknast välja ka poisi, kes tunni ajal kommi sõi. Ja kõige kinnituseks nägid lapsed oma silmaga, kuidas Sõnniste väikese amanda vasarana lendu lasi, sest talle ei meeldinud tema patsid. Matilda ja Lavender olid rabatud. 11. Bruce Iirlane ja tort Matilda ja Lavender arutasid, miks lapsevanemad lubavad direktrissil niimoodi käituda. Matilda arvas, et lihtsalt keegi ei usuks seda, mida preili Sõnniste koolis lastega korda saadab. See on liiga pöörane, et seda uskuda. Bruce oli väike poiss, keda Sõnniste süüdistas tema torditüki varguses ja ära söömises. Ta
Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajam
Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
Suur Gatsby F. S. Fitzgerald 1. Peatükk jutustaja Nick Carraway isa sõnad: "Kui sul tuleb tahtmine kedagi kritiseerida, siis tuleta, meelde, et mitte kõigil pole olnud selliseid eeliseid nagu sinul." Vastavalt sellele hoidus Carraway sellest. kuid siis tulid kõik talle pihtima, lõpuks hakkas ta ka sellest hoiduma, kuid Gatsbyle tegi ta erandi. al. Lk 8 räägib oma elukäigust: jõukas perekonnas, kesk- läänes, käis Yale´i ülikoolis. Hiljem new Yorki väärtpaberitega tegelema. Seal kolis linnast eemale vanasse suvilasse üksi. Ta luges palju. Elas West eggis, mis oli vähem nooblim, kui east egg. Tema naabriks oli Gatsby, kellele kuulus suur häärber. Nick läks oma tuttavatele külla, kus mees tom oli olnud mega jalgpallur ja nüüd rikas, naine daisy Nicki sugulane. Sisenedes oli seal veel ka miss barker. Tom oli lugenud üht raamatut ja leidis, et kui nemad midagi ette ei võta, siis süüakse valge rass välja, kes siiani kõige tähtsam rass on olnud. kui teener toa
Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. (lk 10) Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse
annaabi.ee 
