maailmas. Suured kivimurrud tekkisid Tallinna rajamise aegu. Lasnamäe ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku. Arheoloogide arvates on vanimad inimtegevuse jäljed Lasnamäel pärit nöörkeraamika-kultuuriga ajast. Süüdatud lõkkest 1343. a sai alguse Jüriöö ülestõus. Samas paigas on nüüd Jüriöö park, kus toimuvad tänapäeval mälestusteenistused. Lasnamäe ajalugu on suuresti mõjutanud lähedus rikale kaubalinnale Tallinnale. Omaette peatüki selles moodustab kiviraidurite tegevus. Oli ju Lasnamäe paekivi kergesti kättesaadav ja odav ehitusmaterjal. Minevikus oli Lasnamäe tunttud ka kui põllumajanduslik piirkond.Suure turu naabruse tõttu said mitmed talupojad tänu kuapade müügile küllaltki jõukaks. Kihelkondade liitumine viis suurte keskuste tekkimiseni. Üheks suuremaks keskuseks kujunes tänapäeva Lasnamäe territooriumil asuv Iru linnus, mille piirkonda koondusid ka teed erinevatest Eesti piirkondatest
Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel "Marseljees" väljendab revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses,neogootika, oli küll peen, kuid samas keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Annika Suup 12.A
Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi - bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Kiviraidurite poolt hakati valmistama rõngasriste, päikesevalguse sümbol, kasutati rikaste eesti talupoegade või eesti soost ametikandjate haudadel. Tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud - Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas, ehitati toomkirik, börsihoone, raekoda.
Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi tööstushoonetele lisati keskaegsete kirikute või muude hoopis teisel eesmärgil loodud ehitiste detaile. Sellist mitme stiili kokkusobitamise põhimõtet
klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega.
Marseljees Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Parlamendihoone Neuschwansteini loss Charles Garnier. Londonis.Neogootika. Baieris, Suur Ooper Saksamaal.Neoromaani Pariisis. Eklektiline stiil
laekad ja kirstud, kesel söögilaud ja pingid. Ülejäänud ruume kasutati laona. (KAUBAÕITSENG) Sisseehitatud mööbel, mööbel vastavalt rikkusele. Renessanss 1530-1640 -Reformatsiooni ja sõdade aeg Tlns põhiliselt sisekujundus stiil. Polnud mõtet lammutada, oli majandus langus ja sõdade aeg. Fassaadireljeefid Uue Testamendi tegelaste kujutistega. Kunstipärased etikud, kaunistatud ja värvilised tegid tänavapildi kirjumaks. Tuulelipud, majamärgid, sambad. Palju oli kiviraidurite töid: siseportaalid mis koosnesid kahest piidast ja kõrgest silluskivist. Kõlavad toonid, levinud figuur, tähtsad olid eluruumide aknad: kõrged vahesammastega mitmikaknad, rohkelt dekoratiive, värvitud ja maalitud aknasambad. Glasuuritud ahjud nagu kodualtarid, enamasti sisseehitatud sisustus. Barokk 1640-1710(Rootsi aeg) Algas ehitusbuum,. Kodanikumajades tehti kapitaalremonti v uued sisekujundused. Stiili vaoshoitus sai eeskuju Rootsist ja Madalmaadest.
eelnevat rikastavalt, mistõttu stiililt küll ebaühtlanse ja mitmepalgelisena on Niguliste kirik ehituskunstiliselt ikka terviklikuna püsinud. Hiljem lisandunu osatähtsust alahindamata tuleb ometigi möönda, et Niguliste kui terviku ehituskunstilise väärtuse hindamisel on ja jääb esmase mõõdupuuna määravaks mitte ainult ta arhitektuurses kogumahus prevaleeriv, vaid ka taotlusi, oskusi ja taset selle paremast küljest kokkuvõttev keskaegsete ehitusmeistrite ning kiviraidurite looming. 7 Kristina Soboleva Niguliste kirik Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik Niguliste kirik Mai Lumiste Rasmus Kangropool 1990a. Tallinn Linnaehituslik kujunimenie Dmitri Bruns 1993a. 8
Roomlased pidasid paavsti näljahäda põhjustajaks, mistõttu tema surmale järgnesid rahvarahutused. Gregorius I austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev katoliku kirikus on 3. september. Enne 1969 aasta liturgilist reformi oli tema mälestuspäev 12. märts. Õigeusu kirikus ja episkopaalkirikus on tema mälestuspäev 12. märts, anglikaani kirikus 3. september. Gregorius I on katkuhaigete, kooripoiste, õpetlaste, podagrahaigete, kiviraidurite, muusikute, paavstluse, paavstide, õpilaste, lauljate, müürseppade ja õpetajatepatroon. Ta on Inglismaa, Kercemi, Legazpi ja Lääne-India patroon. Maltas ejtunis peetakse tema auks igal aastal ajavahemikus märtsist aprillini protsessiooni. Bonifatius VIII kuulutas ta aastal 1298 Kiriku doktoriks Hinnang Peaaegu kõik uurijad on seda meelt, et Gregorius I on üks väljapaistvamaid paavste ajaloos. Ta rõhutas paavstiapostellikku suktsessiooni ja ülemautoriteeti kirikus
Üksnes harukorral suutis ta piirduda naise kujutamisega lihtsalt naisena: teda tõmbas ,,igavese naiselikkuse" teema. Paljudes tema töödes näeme tungi rohkem ütleda, kui skulptuuri vahendiega võimalik on. Rodini suureks teeneks on plastika taaselustamine. Tal olid seejuures abiks mineviku kujurite eeskujud, nagu impressionistid leidsid tuge 17 sajandi koloristidest. Kuid tema vahetu materjalikäsitlus oli lünklik: ta modelleeris savist ja jättis nende marmorisse ülekandmise kiviraidurite hooleks. Oma olemuselt tugevat vastupanu avaldav marmor mõjub Rodini töödes järeleandlikumana, justkui vaha, sageli otsekui vatt. Ei saa väita, et tal alati oleks õnnestunud luua muljet, et keha kasvab välja kivist. Kasutades valge marmori puhtust, kujundas Rodin figuurile ümber midagi helendava pilve taolist, mingi kiirguse. Oma pürgimuses figuuri õhu ja valguse keskkonda hajutada või vähemalt nendega siduda läheneb Rodin impressionistidele ja erineb antiikplastika
edasi põlvkonniti. Samasugune protsess toimis ka mitte-eestlastest suurkaupmeeste ja tähtsamate käsitööliste perekondades. Järgnevalt mõningatest maarahva tegevusaladest ehk ametitest, millega maarahvas teenis leiba keskaegses Tallinnas. Üldiselt jäid maarahva kanda lihttööd ja vähem keerulisemad käsitööalad, mida linn ei suutnud välismaise elanikkonnaga täita. Töö pidi tehtud saama ja vajalik tööjõud leiti maarahva seast. Hauakaevajate ning kiviraidurite ja müürseppade töö oli kõige füüsilisem. Kuna kulutatav energiahulk oli töö tegemisel suur, oli neile rae poolt ette nähtud ka suurim toiduratsioon ja õlle kogus. Maarahvast müürsepad osalesid näiteks Tallinna linna kaitsemüüride ehitamisel ja abitöödel. Kiviraidurid raiusid linnamüüri rajamiseks vajalikus mõõdus kive. Puusepad valmistasid mitmesuguseid puuesemeid ja detaile linnaruumis toimunud ehitiste jaoks.
) (nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale ; piinamistega süüdistuste omaksvõtmine ; elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699) d) Kujutav kunst ja arhitektuur - Baroki võidukäik (17. saj algul veel klassitsism ; saj. keskpaiku sai peastiiliks barokk) - Kujutav kunst (puunikerdused kirikutes jm hoonetes Tallinna meister Christian Ackermann ; kiviraidurite rõngasristid päikesevalguse sümbolitena hauamonumentidel ; baroksed seina- ja laemaalingud ; varasemast rohkem portreemaale) - Uut tüüpi linnade kaitseehitised bastionid (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid ; sees olid ruumid kaitsemeeskonnale ja laskemoonale ; kõrgemal astangul olid suurtükid ; Tallinna 11 bastionist valmis 3 - Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (e. Harjumägi,
Linnamajad olid enamasti kõrged , isegi viie-kuue korruselised. Suurem osa käsitöölistest elas oma perega tõõkoja või poe peal. Ajapikku hakati majadele tegemarohkem aknaid. Kõige sagedamini ehitati majad puusõrestikule. Vahed, mis seinapalkide vahele jäid, täideti õle-savi-plonnidega ning korruseid eraldasid laudpõrandad-laed. Kivi oli haruldane ja kallis ehitusmaterjal ning seda said endale lubada üksnes rikkad linnaelanikud. Tänu kiviraidurite tööriistade täiustumisele hakati seda aga järjest rohkem kasutama. Keskmise linnakodaniku maja oli siiski kahe-või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Aukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondlane, millisele kohale võis ta laua ääres istuda
revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi tööstushoonetele lisati keskaegsete kirikute või muude hoopis teisel eesmärgil loodud ehitiste detaile.
Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi tööstushoonetele lisati keskaegsete kirikute või muude hoopis teisel eesmärgil loodud ehitiste detaile. Sellist mitme
hõbedat. Siinai poolsaarel ja idakõrbes leidus rikkalikult vaske, kuid pronks võeti kasutusele alles Uue riigi ajal. Söögisoodat, keedusoola ja pesusoodat kasutati mitmel tööstuslikul otstarbe. Kvartsist valmistati klaasi. Palju leidus lubjakivi ja liivakivi, millest rajati monumentaalehitisi. Samuti leidus graniiti, basalti, dioriiti, doleriiti, alabastrit, serpentiini ja talki, mida kasutati mitmel otstarbel. Egiptuse kiviraidurite meisterlikkus oli laialt tuntud. Jumalatest Ra (ka Re, egiptuse- ja kopti keeles päike) on Vana-Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. Ra kultuse keskus oli Heliopolis. Ra on Geb ja Nut poeg. Tema tütar on Ma´at. Thot on vanaegiptuse mütoloogias tarkuse- ja kuujumal. Teda kujutati iibise- või paavianikujulisena. Thot esines kohtukirjutajana. Näiteks arvutas ta välja jumalate ja inimeste eluaja pikkust.
Toompeal elasid feodaalid, all- linnas käsitöölised ja kaupmehed. Väljaspool linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Tartul olid kaubandussidemed ka lääne suunas. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri ülalpidamisel. Kaubandus ja rahandus. Naturaalmajanduse tingimustes oli siseturg kitsas ja sisekaubanduse maht väike. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. sõbrakaubandus
ja ulatus, kaardistamine, mõõdistamine. Nimeta üks Rooma peateedest ja märgi see kaardile + iseloomustus Rooma teede ehitamist ajendas lisaks kaubandusele ka soov sõdida ja oma valdusi laiendada. Laieneti ju kuldajal Euroopasse, Lähis-Idasse, Põhja-Aafrikasse, millega teedevõrgustik ulatus 80000km-ni. Roomlastel oli teedeehitus arenenud palju, kasutati trasside märgistamiseks täppisriistasid (grooma), teid kaunistati kiviraidurite nikerdatud miilikividega, kehtis seadusandlus, määrati koormuspiiranguid, teede pikaealisuse tõstmiseks kasutati rentslite ja kanalite süsteemi ja teele anti servade poole väike kalle vee ärajuhtimiseks. Võimalik oli muretseda teedekaarte. Esimene tähtsaim tee rajati Rooma impeeriumis 312 ema Via Appia (Aafrika suund) Rooma-Capua 220km 5m lai suured lubimördiga ühendatud tahutud kivid. Väga ulatuslik looduslike radade ümberehitamine teedeks sai alguse 123 ema
üksildase paiga, arvas ta, et on viimaks leidnud kauaotsitud Vilcabamba kuulsa inkade viimse varjupaiga, kus nad elasid veel 36 aastat pärast inkade valitseja troonilt tõukamist hispaania konkistadooride poolt pealinnas Cuzcos. Bingham oli väga üllatunud sellist linna nähes ja on oma esimesed muljed üles tähendanud alljärgnevalt: ,,Ma hakkasin aru saama, et see müür, mis läks üle poolringikujuliseks templiks, oli niisama ilus kui ükskõik mis tahes peen kiviraidurite töö mujal maailmas. See ilu oli peaaegu hingemattev." Linna toreduses ja suurejoonelisuses ei ole kahttlust ka tänapäeval, kuid arvaamus, et tegemist on Vilcabambaga, oli ekslik. Koha õige nime ja palju muugi üle alles vaieldakse. 16 Arvatakse, et Machu Picchu oli peamiselt tseremooniate ja rituaalide korraldamiseks mõeldud religioosne keskus. Linna ehitamise aeg on võrdlemisi ebaselge, kuid oletatavasti kuulub ta
Realism. Ühiskonnakriitika. Ehituskunst Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga.Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi- ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi tööstushoonetele lisati keskaegsete kirikute või muude hoopis teisel eesmärgil loodud ehitiste detaile
·Mustpeade vennaskonna hoone- renessansi stiilis, vennaskond ühendas noori kaupmehi. ·Arent Passer- (arvatavasti 1560 1637 Tallinn) oli kujur ja arhitekt. Ta oli pärit Hollandist. Alates 1589. aastast kuni oma surmani töötas Arent Passer tsunftimeistrina Tallinnas; aastatel 16261628 oli ta Jakob De la Gardie teenistuses Haapsalus. Alates 1599. aastast oli Oleviste Gildi kiviraidurite ameti vanem ja linna ehitusmeister. Rootsi ja Poola aeg ·Joachim Jhering- 1580-1657, oli Eestimaa piiskop. 1641. laskis ta esimese teadaoleva eestikeelse aabitsana trükkida, Heinrich Stahli teoses ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal" avaldatud, Martin Lutheri väikese katekismuse. ·Heinrich Stahl- 1600-1657. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika
kes polnud käsitöölised (voorimehed, kandjad, paadimehed-mündrikud sadamas, kalakauplejad). Enamik neist olid eestlased, nagu ka kiviraiduritest ja meremeestest. Tartus oli keskajal neli tsunfti ja kolm muud ametit. Igas linnas oli ka mitu tsunfti, kuhu eestlasi vastu ei võetud (näiteks kullassepad). On märgitud, et eestlaste vastuvõttu pärast 1343. a ülestõusu suuresti piirati. Kiviraidurid Tallinna kiviraidurite tsunft keskaja lõpupoole koosnes ainult eestlastest, ka kujurid-raidurid, mitte ainult kivitöölised. Valdav enamik keskaegseid hauakive on loodud eesti rahvusest meistrite poolt (näiteks Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli idaseinal). Kenotaaf Hauamärk isikule, kes on maetud mujale või kelle matusepaik teadmata. Neid esineb pühakodades ja kalmistutel. Näiteks Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli idaseinal.
Tänavad olid kitsad ja turuplatsid väiksed. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. (18. sajandil juba 7000-8000 inimest). Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Paljud ametid said skraad alles 16.sajandil lõpul või 17.sajandi algul).Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õpipoisteks võtmisel oli nõudeks, et ta peab olema sündinud ausatest vanematest(pidi olema sündinud abielus olevatest vanematest). Skraade nõuded olid erinevad. Harilikult määras skraa kindlaks ka õppeaja kestvuse, mis tavaliselt oli kolm aastat
Tänapäevalgi võime imetleda, kui hoolsat ja suurt tööd tegid omaaja egiptuse kirjutajad, raiudes kiviplaatidele keerulisi piltkirja märke. Egiptuse kirjatarkadeks olid peamiselt preestrid, kes tegutsesid templite juures. Kirja pandi teaduse ja kultuuri saavutusi, aga ka ajaloosündmusi, eriti vaaraode vapraid tegusid vallutusretkedel. Iga valitseja tahtis, et tema vägiteod ja suur tarkus jääksid järeltulevatele põlvkondadele jäädvustatuks. Seepärast oli kiviraidurite üheks tööks ka suurtele kiviplaatidele pikkade tekstide raiumine, kus ülistati valitsejat ja tema kangelastegusid. Just egiptuse hieroglüüfkiri on aluseks meie tänapäeva kirja tekkimisele. Prohvet – iisreallaste usundis Jumala sõnumi kuulutaja. Juudi usus, kristluses ja islamis jumalate tahet või ilmutusi kuulutav jutlustaja, ettekuulutaja (näiteks juudi prohvetid Jesaja ja Jeremia). Inimene, kelle on kutsunud ametisse Jumal ja kes räägib Jumala nimel. Jumala
annaabi.ee 
