Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin-
levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kontinentaalne rift tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Kuum täpp magma maapinnale voolamise tagajärjel tekib ookeanilisi saari. 7. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine. 8. Kaldera negatiivne pinnavorm ; mudavool - peeneteralisest ainest ja veest
maaameti gaoportaali. Seejärel leida geoloogia kaartide rakendus ning otsida Saula Siniallikate asukohta kaarilt. Sealt leida stratigraafiliste indeksite abil Saula küla kivimikehade avamused ja märkida definitsioonid. Uurida lähemalt nelja kaarditüüpi (aluspõhja-, hüdrogeoloogiline-, pinnakatte- ja geomorfoloogiline kaart) ning neid analüüsida. Asukohakaart1 A) Aluspõhakaart Kaardilt on näha, et Saula Siniallikad asuvad seal, kus on palju mattunud orgusid. Kivimkehade avamusi iseloomustab antud asukohas Kahula kivistu ül. osa (endine Keila kihistu osa). Samakõrgusjooned asuvad maismaal. Asukohakaart2 B) Hüdrogeoloogiline kaart Hüdrogeoloogiliselt kaardilt on näha, et Siniallikate lähedal on kaks puurauku ning veidi kaugemal veel mõned. Siniallikad on allikad, mille voolukiirus on alla 1l/s. Põhjavesi liigub loode suunas. Hüdroisohüpsidest asub piirkonnas S-O isohüps, O-Ca isohüps ning Ca-V isohüps
· Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa ülaosas. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang.
Gravitatsioon.Murenemine. Tagajärjed: Maapinna ebatasasused, nõlvade teke. MÕISTED Astenosfäär-ookeanide ja mandrite all paiknev kivimite ülessulamise kiht, millel liiguvad laamad. Maa tuum-2900 kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö-maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. Kurrutus-ookeaniäärte ja mandriliste laamade kokkupõrkel tekkiv kogum. Murrang-kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma-Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimitest koosnev vedel mass. Laava-vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurste tagajärjel maapinnale jõudnud. Epitsenter-maavärine kese, koht maa pinnal, mille all on maavärina kolle. Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Maak-metalli sisaldav kivim. Laamtektoonika-laamade liikumine.
rebenemisel ja osade lahknemisel. · Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud. · Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. · Maavärina kolle- koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang · Epitsenter-Punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Seal peaks teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. · seismilised lained- lained,mis tekivad maa sisemuses või piki selle pinda. Võivad tekkida looduslikult kui tehislikult. · Tsunami-maavärina,maalihke, vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis A pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht A kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. T Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. E Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes A mitteparalleelne. D Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu U üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad
Vahevöö kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Kiht-ja kilpvulkaan kilp= vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. kiht=suhteliselt suur, pikaealine pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisest maapinnal.
vulkaanilise tuha (tefra) kihtidest kilpvulkaan - lameda kujuga vulkaan; koosneb peamiselt basaldikihtidest, mis on tekkinud rahuliku laavavoolu tulemusena aktiivne ehk tegevvulkaan - praegu tegutsev või hilises minevikus (ajaloolisel ajal) tegutsenud vulkaan, mille aktiviseerumist peetakse tõenäoliseks ka tulevikus kustunud vulkaan - mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist ei peeta tõenäoliseks murrang – kivimite pidevust lõikav katkestustasapind, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärina kolle – koht Maa sisemuses (enamasti maakoores), kus kivimiplokid mehaanilistele pingetele järele annavad ja üksteise suhtes kiiresti nihkuvad epitsenter – punkt maapinnal otse maavärina kolde kohal, kus on enamasti kõige suuremad purustused seismilised lained – jäigas aines levivad lained, mis kannavad edasi mehaanilist energiat; lainetena levib nt maavärinas vabanenud energia
ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv maakoor ookeani keskahelik- kõigis ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline süsteem süvik- ookeanilaama sukeldumisevööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus subduktsioon- e. laama sukeldumine on ookeanilise laama vajumine vahevöösse kurdmäestik- laamade kokkupõrkel tekkinud kurrutatud kivimitest mäestik kurrutus- kivimite plastiline deformeerumine murrang- geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärin- maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine maavärina kolle e. fookus- koht kust maavärin saab alguse maavärina kese e. epitsenter- maavärina koht maapinnal kolde kohal seismised lained- kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami- merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine seismograaf- masin, mis registreerib maavärina seismogramm- joonistatud graafik magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass
o Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. o Murrang rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. o Subduktsioon ookeanilise laama vajumine vahevöösse. o Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. o Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. o Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstr. o Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. o Tardkivim (nii maakoores kui maapinnal) magmast tardunud kivimid.
osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja settee uurimisega, kuid mooned- ja tardkivimid kuuluvad kah. Litoloogia- ehk settekivimiteadus on peamiselt settekivimite kirjeldamise tegelev teadusharu. Litoloogia tegeleb settekivimite kirjeldamise ja uurimisega. Litoloogia sarnaneb petrograafiaga.
eraldab moho - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na - Mille poolest erineb mineraal kivimist? Mineraali kristallidel on kindel struktuur - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? tardkivimid, settekivimid, moondekivimid - Nimeta tardkivimeid basalt, gabro, graniit, rüoliit - Mis on geostruktuur? Too näiteid kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (nt. orogeenid kurdmäestikud, kraatonid - kulutustasandikud) - Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? füüsika ja keemia seadused on ajas konstantsed - Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni serva peal täpselt Päikesesüsteem Kondrid ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekkinud sulatilkade kiire
üleujutatud. Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Subduktsioon ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstr. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Tardkivim (nii maakoores kui maapinnal) magmast tardunud kivimid.
Mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustate kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o aktiivne vulkaan on pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsev vulkaan. o kustunud vulkaan on inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan o Suikunud vulkaan on ajutuses purskerahu seisundis olev vulkaan. o Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. o maavärina kolle e hüpotsenter on tekkekoht maa sees. o Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. o seismilised lained on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel o tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiidlaine o maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.
mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. 3. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerimine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb kokkusurvepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. (a- kerkemurrang, b- langatusmurrang e. normaalmurrang, c- nihkemurrang ) Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,)
Maa tuum - Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor - ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor. Kurrutus - kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang - lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan - valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest laavavooludest. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega purskav vulkaan
Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, mulla mineraalne osa peamiselt basaltseist kivimeist koosnev Mulla mineraalne osa- mullas olevad maakoor. kivimid ja muud mineraalid kokku Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Huumus- maismaal toimuva orgaanilise Maa sisemiste jõudude toimel. aine lagunemise saadus- maapinna Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud lähedusse kõdukihi alla moodustunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. pruuni kuni musta värvusega amorfne aine Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete kivimeist koosnev vedel mass. lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks Laava- vulkaanipurske tagajärel Mullahorisont- maapinnaga horisontaalne maapinnale jõudnud magma. eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja
süvik-ookeanilaama sukeldumisvööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus. subduktsioon- ehk laamade sukeldumine, ookeanilise laama vajumine vahevöösse. kurdmäestik- laamade põrkepiirile, maakoore kokkusurutud vöönidsse tekkinud plastiliselt deformeeritud ehk kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. kurrutus- ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. murrang- kivimkehade nihkumine. maavärin-maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemis protsessis, millega kaasneb kivimite rebenemine. maavärina kolle e fookus-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. maavärina kese e epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid. tsunami-merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine.
sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma Kihtvulkaan- valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud laava ja tuha kihtidest enamasti ookeanilise laama sukeldumispiirkondades Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest kivimitest ja paiknevad tavaliselt laamade lahknemisaladel ning kuuma täpi piirkonnas
- maakoore rebendrikker Rike on katkestus kivimkeha pidevuses Rikked tekivad väga mitmetel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nim ka rikkevööndiks jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eesti on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks. murrang- rike, mille ppuhul mööda lõhepinda kivimplokid on üksteise suhtes nihkunud
vulkaaniline pinnavorm kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan , mis tekib enamasti ookeanite keskaladel. aktiivne vulkaan-pidevalt või mõne (kümne) aastase vaheajaga tegutsev vulkaan uinunud vulkaan-vulkaan, mille tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks kustunud vulkaan-vulkaan, mis arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud murrang-geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärina kolle-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine epitsenter-otse kolde kohal maapinnal olev paik seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami-merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine ATMOSFÄÄR 1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist, metaanist ja teistest gaasidest. Lämmastik vabaneb orgaanilise aine lagunemisel
Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud.
Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne. Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide.
Seda juhul, kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele. -Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Antiklinaali keskosa koosneb seega vanematest kihtidest kui ääreosad. Antiklinaal ei pruugi moodustada positiivset pinnavormi, sest keskosa võib olla ära kulutatud. Sellisel juhul on antiklinaali keskel vanemate ja ääreosades nooremate kivimite avamusalad. -Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. 31. Kivimite rabenemine ja porsumine. -Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine.
SÜVIK - piklik sügav tulevikus tõenäoliseks. subduktsioonivööndiga seotud KUSTUNUD VULKAAN – vulkaan, negatiivne pinnavorm ookeani mis arvatakse et enam ei tegutse. põhjas. MURRANG - geoloogiline rike, mida KURDMÄESTIK - mäestik, mis on mööda on toimunud kivimkehade tekkinud kurrutuse käigus. nihkumine (murrangupinnaga VULKAANILINE SAAR - saar, mis paralleelne liikumine) üksteise on tekkinud veealuste vulkaanide suhtes. purske tulemusena ja kerkinud üle MAAVÄRINA KOLLE - maapõues, merepinna. kust algab kivimite rebestumine,
Badland ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt. 54. Rikked, lõhed, murrangud Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Tekivad ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu kivimites tekivad pinges. Jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on riki kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murragust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt astangud 55. Kurrutamine, sünklinaalid, antisünklinaalid
Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimikeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks lõhe – rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes e. liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne tektoonilised lõhed – esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad alsupõhjakivimi erineva suurusega plokkideks
Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest
Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja
Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. 16
Looduslikud maavarad: Eestis kõrgekvaliteedilsed puuduvad. Paekivi- paas ( lubjakivi, dolomiit. Põhja-Eesti ) Kruus Liiv ( Lõuna-Eesti ) Savi ( Lõuna, eriti Kagu-Eesti-Värska ) Graniit ( rändkividena ) Loengukonspekt Parandatud Mati Toome soovituste alusel 18.02.2009 3.8. Geoloogilised ja ehitusgeoloogilised uuringud. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada maakoore ehitus, selle arengut, uurida kivimite teket, nende ainelist koostist ja kivimkehade vastastikuseid suhteid. Põhiliseks meetodiks on vaatlus- geoloogiline kaardistus, mille tulemusena koostatakse alade geoloogilisi kaarte. Nende abi saab täpse ülevaate antud piirkonna geoloogilisest ehitusest, kivimitest ja nende vanusest. Ehitusgeoloogia- pinnase sobivuse uurimine ehitise/ rajatise rajamiseks. Uurimise käigus selgitatakse välja pinnase iseloom. Puuritakse augud- nii saadakse proovikehad, mille alusel eristatakse erinevate kivimite kihtide paksus
annaabi.ee 
