GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia ehk maasoojusenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks Tootmine Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks Tootmine Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem
Geotermaalenergia Geotermaalenergia on maapõue energia ehk Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Tegemist on soodsa ning taastuva energialiigiga, mis on arenenud riikides kõrgelt hinnatud ressurss. Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Kõrgetemperatuurilise geotermaalenergia potentsiaali Eestis uuritud ei ole, kuigi mitmed suurriigid rakendavad seda edukalt soojusenergia ja elektri tootmiseks.
Kineetiline energia on liikumisenergia, nt lained, kivide veeremine, jõe voolamine. Keemiline energia on Päikeses ja fossiilkütustes, mis vabaneb põlemisel. Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus: kuumaveegeisrid ja laavavoolud. Energia ei kao ära vaid muundub ühest liigist teise energialiiki. 5. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Maa siseenergia põhjustab näiteks mäestike teket, vulkaanipurskeid, maavärinaid ja mandrite triive. 6. Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Merkuur, Veenus, Marss. Need sarnanevad ehituselt: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest
Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pinnakatteks nim. pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa. Aluspõhjaks nim. kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Kilpideks nim. aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Kuestaks nim. ebasümmeetriliste nõlvadega kulumisastangut, mille pehmetesse kivimitesse kulutatud nõlv on järsk ning kõvadesse kivimitesse kulutatud vastasnõlv on lauge. Kuestaastanguiks nim. järske astanguid. Moreen on mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu. Moreen koosneb savist, liivast, kruusast, veeristest. Rändkivid on mandrijääga Skandinaaviast kaasa toodud suured kivid (graniit, tardkivimid) Loopealsed e. Alvarid on väga õhukese (15-20 cm) pinnakattega paepealsed alad
Plasma Kõrgetel temperatuuridel hakkab gaas aatomite ja molekulide vahel ioniseerima, seega aine läheb üle neljandasse olekusse ehk siis plasma olekusse . Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerinud, gaas mille positiivsete ja negatiivsete laengute ruumtihedus on praktiliselt ühesugune. Plasma tervikuna on neutraalne, plasmaosakeste suure liikuvuse tõttu, võivad tema laetud osakesed elektri ja magnetvälja mõjul kergesti ümber paikneda , mille tõttu saavutatakse laengute tasakaal, plasma võib kergesti tekitada võnkumisi ja laineid . Kõrgel temperatuuril on plasma hea elektrijuht. Plasmat kasutatakse metallide lõikamiseks ( plasma juga jne ), puuraukude puurimiseks kõvadesse kivimitesse ja ka keemiliste reaktsioonide kiirendamiseks
roheliste taimede abil orgaaniliseks aineks. Lühiajaline kiirgus muutub keemiliste sidemete energiaks, mis kandub edasi mööda toiduahelaid. Ülekandel muutub osa energiast soojuseks ja hingamise tulemusena vabaneb energia organismide eluprotsesside jaoks. Hingamine on sisuliselt aeglane põlemine madalal temperatuuril. 5. Maa siseenergia on geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia. Maapõues (80%) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Koos laavade liikumisega põhjustab vulkaanilisi ja seismilisi nähtusi. Põhjustab maakoore t0 tõusu sügavuti. 6.Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7.Maa- tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased plaadid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Päikesesüsteemi
· Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. · Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuulegeneraator GEOTERMAALENERGIA · Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. · Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Geotermaalne elektrijaam BIOENERGIA
Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 (m³/s) Emajõgi 71,8 (m³/s) Pärnu jõgi 64,1 (m³/s) Kasari jõgi 27,6 (m³/s) Navesti jõgi 27,2 (m³/s) Pedja jõgi 25,4 (m³/s) TUULEENERGIA Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 meetrit sekundis. GEOTERMAALENERGIA See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. BIOENERGIA * Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel.
17. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. 18. Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga. m/km 19. Delta jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud. 20. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 21. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. 22. Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivim poorid on täidetud veega. 23. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. I=(h1 h2)/d seega v=k(h1 h2)/d = ki h1 ,h2 - põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas , d nende kohtade vaheline kaugus , i põhjaveekihi lang , k filtratsioonimoodul 24
Paraku ei tasu Eesti tingimustes ära geotermaalenergia sellepärast tema kasutuselevõtuks puuduvad Eestis sobivad tingimused. Geotermaalenergia kasutuselevõtt on küllaltki kallis ning seda on võimalik rakendada eelkõige vulkaanilistes piirkondades. Geotermaalenergiat kasutatakse laialdaselt Islandil. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides:
Mardo Petrov Erki Aaver 11.B GEOTERMAALENE RGIA Mis see on? Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia. Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. kogu maailma energiavajadused on võimalik täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Islandi geotermiline elektrijaam Nesjavellir Kuiv auru jaam kõige lihtsam vanima disainiga Purske auru jaam tõmbavad kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse kasutavad purskavat auru turbiinide käima lükkamiseks. Binaarse ringlusega jaam
Bioenergiat saab toota biomassist, orgaaniliste ainete, näiteks puidu või põllumajandusjääkide (põhu) põletamisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Geotermaalenergia on maa siseenergia , mida nimetatakse geotermiliseks energiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Selle mõju keskkonnale on küll minimaalne , aga energia transportimine kulukas. http://www.slideshare.net/katlinha/plevkivi2007 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/alternatiivsed_energiaallikad_evelinviks.htm http://geograafia.weebly.com/uploads/4/0/4/1/4041469/energiamajandus2.pdf
Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Teoorias on võimalik kogu maailma energiavajadused täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. On kolm erineva disainiga geotermaalenergiajaama. Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks. Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval
Tallinna Humanitaargümnaasium 7a klass Maa siseenergia Referaat Tsõpov Vladislav Tallinn 2007 Maa siseenergia e. geotermaalenergia Maa siseenergiat nimetatakse geotermaalenergiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Nendel aladel, kus termaalvesi (kuni 200 °C) paikneb maapinna lähedal (eriti vulkaanilistel aladel) on tinglikult taastuv energiaallikas, mida on võimalik kasutada energia muundamiseks. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud
· Suured varud · Karjäärid rikuvad keskkonda, happevihmad · Hiina, Põhja-Ameerika, Ukraina, India, Venemaa · Põlevkivi annab vähem energiat kui kivisüsi · Kivisöega kaubeldakse maailmaturul ALTERNATIIV ENERGIA ALTERNATIIV ENERGIA ALTERNATIIV ENERGIA · Päikeseeneriga: saab vett soojendada, köetakse maju. Jaapan, Prantsusmaa, Usa, Aregnumaad · Tuuleenergia: Peab vaatama, et tuult oleks, Saksamaa, Usa, India · Geotermaalenergia: Maa kivimitesse salvestunud soojusenergia, laamade äärealad. Usa, Island, Filipiinidel. Tarbimis-tootmispiirkonnad üksteisest kaugel. · Bioenergia: Põhupõletamine, Aafrika
Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane Uhtorg- ajutise vooluvee uuristatud sügav org Ülessanne. 1 Mis pinnavormil asuvad järgmised kohad? Volga jõe suue Kaspia alamik Venemaa lääneosa Lääne-Siberi kiltm Hiina idaosa Suur-Hiina tasandik Manause linn Amazonase mada
Asustused rajatakse veekogude lähedale. TAIMED JA Taime juurtest jõuavad Taimkate tasandab maapinda, Mets kujundab kliimat Vette toodetakse Nii taimed kui ka LOOMAD taimeained kivimitesse, see lohud kasvavad kinni. Metsad seal sees. Taimed hapnikku vetikate poolt. loomad on inimestele põhjustab keemilist murenemist. aitavad erosiooni ära hoida. kasutavad CO toiduks. Taimed
Infiltratsioon- pinna- ja sademvee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Infiltratsinnoni mõjutab: sajukestvus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus
Kasutatakse: Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India. · Tuuleenergia- tuulikute toodetav energia hulk suureneb pidevalt, varud on suured, kasulik vaid piirkondades on tuule kiirus on suur, takistab lindude lendu, rikuvad maastiku pilti. Suurim park asub Californias. Suurimad tootjad: Saksamaa, USA, Hispaania, Taani, India. · Geotermaalenergia- See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia.Saab kasutada vaid sea, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Mõju keskkonnale väike, kulutused tootmisele ja transpordile suured. Suurimad tootjad: USA, Filipiinid, Itaalia, Mehhiko, Indoneesia. · Bioenergia -Toodetakse biomassist e. orgaaniliste ainete jääkidest(puit, põhk, loomasõnnik, prügimägedest eraldyb metaan).orgaaniliste jäätmete põletamisel. Kasut. Eelkõige arenenud riikides.
pääsu kudemis- ja toitumispaikadele. Veetaseme tõstmine võib põhjustada üleujutusi. Lisaks kaasneb looduslikult kaunite jugade kadumise ja ümbruskonna visuaalse risustamise oht. Keskkonnahoidliku elektrienergia tootmine on iseenesest tervitatav, kuid see ei tohiks ohtu seada loodusväärtuste säilimist. Tallinna tehnikaülikool GEOTERMILINE ENERGIA ehk MAA SISEENERGIA Aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia: • looduslikud radioaktiivsed elemendid • päikesekiirgus Laamade äärealad. Termaalvesi. Soojusallikaks võib olla pinnas, kivimid, pinna- või põhjavesi. Looduslik, aina uuenev soojusallikas. Tallinna Tehnikaülikool 2015 KUIDAS KASUTATAKSE GEOTERMILIST ENERGIAT Saab muuta elektrienergiaks. Saab kasutada kütteks. • maasoojuspumbad Energia salvestamine.
aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine (vappumine), mis on põhjustatud kivimitesse kogunenud pingete vabanemisest. • Pinged kogunevad kivimitesse (litosfääri) eelkõige laamade liikumise tõttu, s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel. Üheks põhjuseks on näiteks konvektsiooniprotsessid. • Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärina kolle ja epitsenter • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab • kivimite rebestumine e murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal
Üheks reaalseks näiteks sobiks biogaasigeneraator reoveepuhastusjaama enda energiavajaduse rahuldamiseks. On olemas muidugi ka ühe pere energiavajadusi rahuldavaid mini-biogaasigeneraatoreid. Väiketaludes leiab kindlasti materjali, mida äraviskamise asemel tasuks ära kasutada generaatoris. GEOTERMILINE ENERGIA Geotermiline energia ehk maapõueenergia on Maa siseenergia. See esineb peamiselt (kuni 80%) maapõues leiduvate looduslike elementide lagunedes tekkinud ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergiana. Ülejäänud on Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Energiahulk, mis on talletunud pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on tohutu. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Antud energiat saab muundada kas elektrienergiaks või ka otse kütteks kasutada. Pinnasest soojusenergia saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, veekogudesse aga vähemalt 3-4 meetri sügavusele
HÜDROSFÄÄR Osa Maast ,mis on täidetud veega. 23.Vee jaotumine Maal: Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Magevesi(jõed,järved,põhjavesi,ojad,sood,liustikud) 4,04% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka...
Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need sarnanevad ehituselt Maaga: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma
ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Keemiliste reaktsioonideks vajaliku energiat saadi peale päikesekiirguse veel kosmiline kiirgus, radioaktiivne kiirgus, õhuelekter ja vulkaaniline tegevus. Geoloogiline evolutsioon Ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. Mandrite teke ja areng Sadu miljoneid aastaid tagasi oli maakeral üks suur manner- PANGAEA ürgmanner. See lagunes osadeks, mis liikusid aeglaselt praegustele asukohtadele ning nende vahed täitsid praegused ookeanid. Algselt jagunes kaheks suureks mandriks : LAURAASIA(põhjapoolkeral) ja GONDVANA(lõunapoolkeral). Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse arengut liikidest põlvnemise kaudu nim
Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni
Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Mandriliustik. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz Josephi maa, Novaja Zemlja
Inimohvrid 3. Üleujutustega kaasnevad maalihked Maalinke põhjustavad: a) Paduvihmad, kestvad sajud b) Vett läbilaskvad kivimid asuvad savi peal c) Metsnõlvad mahavõetud d) Järvekaldal süvendatud paadisadam Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel Rannaprotsessid 1. Järskrannikutel on ülekaalus lainete kulutav tegevus, sest lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga(sügav). Kui järsak on kujunenud aluspõhja kivimitesse, siis nim.seda pangaks 2. Kulutusrannad Iseloomulik on rannajoone sirgemaks muutumine ehk ÕGVENEMINE 3. Laugrannik Ülekaalus lainete kuhjav tegevus, lainete energia rannajoonel väike. Liigutavad vaid setteid ringi. Kujunevad: a) Rannavallid b) Rannabarrid Vooluveed reljeefi kujundajana 1. Kulutuse ehk erosioon 2. Setete transport 3. Setete kuhjunemine ehk AKOMULATSIOON EROSIOON I. Põhjaerosioon 1
Bioloogiline puhastus - mikroorganismid lagundavad vees olevad orgaanilist ainet Keemiline puhastus - happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite eemaldamine. 23.nimeti rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende eesmärke, mis on vastu võetud veestiku kaitse eesmärgil? HELCOM kaitseb läänemerd reostuse eest Gdanski konventsioon - kalavarude säästmine ja kaitse. 24. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse ja see vesi moodustab põhjavee Rannavall tormide poolt rannale uhutud vall setetest. Rannabarr rannajoonega rööbiti paiknev vall Setete pikiränne sirgel rannal on ühtlane paralleelne setetekiht Maasäär kui lained liiguvad nurga all ranna poole siis setted hakkavad kogunema vee all pika kaarena ja kui need kaared on ühendatud maismaaga siis nimetatakse seda maasääreks. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus.
Biomassienergia (ehk biomassi kalorsus) on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid
- sise-äravoolualad jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, suurtesse kõrbetesse ühendus maailmamerega puudub ookeanilised äravooluta alad: - omapärase veeringega - esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid - vesi ühenduses maailmamaerega atmosfääri kaudu (Kaspia-Aarali) kuiva kliimaga sise-äravoolualad - suudmeta jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva · infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse, moodustades põhjavee peamised põhjavee toitealad karstialad (või muud kivimilised alad) ei toimu praktiliselt üldse, kui pind savist/turbast; kui põhjaveetase maapinnani inimese sekkumine looduslikku veeringesse: - tammide ehitamine veeringe võib katkeda (auramise suurenemine) - kuivendamine veevarud vähenevad, veereziim muutub - rohke põhjavee kasutamine vesi väheneb - kanalite rajamine jõgedevoolu muutus
Need puuraugud on osutunud üheks kõige usaldusväärsemaks allikaks maavärinate ennustamisel. Iga nädal teostatakse seal uurimusi. Teadlased on ka avastanud, et on võimalik esile kutsuda kuntslikke maavärinaid. Nad on hakanud mõtlema, et survet San Andrease murrangule oleks võimalik vähendada, kui tekitada mitu väikest kuid kontrollitud maavärinat piki lõhet. Seismoloogid on vahel ka püüdnud maavärinat ära hoida, pumbates selleks laamade üksteisse takerdumist põhjustavatesse kivimitesse vett. Maavärinat aitaks ennetada veel nõrk plahvatus, mis maavärina võimalikus koldes pingeid alandab. Avastused Tehtud on ka mitu veidrat avastust. Enne maavärinat muutuvad kaevud ja veekogud sogaseks ja muudavad värvi. On tähele pandud ka muutusi loomade käitumises. Enne maavärina toimumist võib juhtuda, et rotid lahkuvad majadest ja maod tulevad massiliselt oma urgudest välja. Koerad võivad samuti käituda kummaliselt. Kasutatud kirjandus: http://wikipedia.ee/w/index.php
Ø Fosfaatioon koosneb fosfori aatomist ja neljast hapniku aatomist. Ø Fosfaate on leitud enamist ookani setetest ja kividest. Ø Maismaale kanduvad nad edasi tuule või muude ilmastiku oludega.Taimed omandavad fosfaati maapinnalt.Edasi toituvad taimedest taimtoidulised loomad ,kes oma korda on toiduks lihasööjatele.Pärast looma või taime surma see laguneb ka ja tagastakse fosfaadid uuesti mulda.Sademeveed võib kanda fosfaadid tagasi ookeani või siduda taas kivimitesse. Bioloogiline tähtsus Ø Fosfaatide peamine bioloogiline tähtsus seisneb selles, et nad on nukleotiitide komponendid. Ø Nukleotiidid toimivad raku sees energia salvestajatena (ATP) ning kokkuühendatult moodustavad nukleotiitidehappe DNA ja RNA . Ø DNA molekulis olev kaksikheeliks on võimalik vaid tänu fosfaattesrile. Ø Fosfor etendab olulist osa inimeste ja loomade teatud anatoomiliste struktuuride ülesehitamisel. Ø
Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks Jõelang on piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga [m/km] Delta on jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud Infiltratsioon on vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse Aeratsioonivöönd on maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku Küllastusvöönd on maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega Termaalvesi on kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi Alanduslehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala Veeringe maal: joonis 6.2 õpikust lk 104 Merevee temperatuur ja soolsus: a) Temperatuur maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub 92%, tagasi atmosfääri peegeldub 8%
Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem.. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest
- Põhjustajad: a. Paduvihmad või kestvad sajud b. Vett läbilaskvad kivimid asuvad savi peal (libe) c. Mets nõlval mahavõetud Lainetuse osa reljeefi kujunemisel 1. Järskrannik - Järskrannik on ülekaalus lainete kulutav tegevus, sest lained jõuavad rannajooone lähedale suure energiaga (seal sügav) - Kujunevad rannajärsakud, kui järsak on kujunenud aluspõhja kivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks 2. Kulutusrannad - Iseloomulik on rannajoone sirgemaks muutumine - Lainete kulutav tegevus suur, sest lainete energia suurem 3. Laugrannik - Ülekaalus lainete kuhjav tegevus - Lainete energia rannajoonel väike - Kujunevad rannavallid ja rannabarrid Jõed pinnamoe kujundajana Etapid: 1. Kulutus ehk erosioon 2. Setete transport 3. Setete kuhjumine akumulatsioon
Laineenergia mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel. Kasutamise võimalus ajaliselt väga ebaühtlane. Energeetikas olulist osa ei oma. Tavaliselt kasutatakse väikesaartel või merel väikese võimsusega objektide jaoks koostöös elektriakumulaatoritega. Geotermaalenergia Maa siseenergia. Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivste elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergi ning osa Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Passiivmaja hoone, mille soojusliku mugavuse saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta. Energiakriis on kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab disproportsioon
on vee langus seda suurem on ta potentsiaalne energia püütakse hüdroelekrijaamu ehitada suurte jugade äärde.) · Soojuseenergia. Näiteks geotermiline elektrijaam ehk maasisene energia. ( See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. · Keemilise sideme energia. Näiteks fossiilkütuse elektrijaam. (Fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid.) · Tuumaenergia. Näiteks tuumaelektrijaam. (Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.)
Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" 3.iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 4.iseloomusta Maa-rühma planeetise atmosfääri ja pinda. 5.milliseid taevakehi nim. planeetideks.
(mere poole). Rannikutel esinevad pinnavormid: 1) rannavallid 2) rannabarrid- vee all olev liivast või kruusast koosnev vall 3) pankrannikud Eristatakse järskrannikuid(Põhja-Eestis) ja laugrannikuid( Lääne-Eestis) Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad randa suure energiaga, seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrannad. Kui järsak on kujunenud tugevatesse aluspõhja kivimitesse siis nim seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus ja kujunevad kuhjerannad. Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges...) 3)troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde
on ülekaalus kuiva kliimaga aladel. Igikelts e. Kirsmaa- kestvalt läbikülmunud pindmine maakoore osa, mille paksus ulatub kuni 1500 meetrini (Kirde-Jakuutias): hõlmab maismaast ligi viiendiku. Keemiline murenemine e. Porsumine- keemiline murenemine, põhj. peamiselt vesi ja selles lahustunud ained. On ülekaalus niisketel aladel. Karst- nähtus, põhj. pinna- ja põhjavee keemiline ja meh. Toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse (lubjakivi, kip, sool vm). Kanjon- kitsas ja sügav, sageli astmeliste veerudega org, on tek jõe uuristava tegevuse tagajärjel. Kõrgtasandik e. kiltmaa- orgudega liigestatud tasandik, paik enamasti üle 500m merepinnast. Liustik- tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass polaaraladel ja mäestikes, eristatakse mandril ja mäel. Igilumi- lumekogum,tekib sadanud lumest, kui see aastakümnete ja -sadade vältel ära ei sula.
sellest on vee peal. Vee all võib jäämägi ulatuda veepealsest osast sadu meetreid kaugemale. Sellega kokku põrgates võib laev puruneda. Pealegi valitsevad jäämägede esinemisaladel tihti udud, mida põhjustab külma jää ja soojema vee kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel seadmed - radarid, mis ka udus jäämägede eest hoiatavad. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Kuigi kivimid murenevad polaaraladel kiiresti, on mulla teke väga aeglane. Huumus tekib ju taimejäänustest. Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke
niimoodi takistavad nad kalade liikumist. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee on öelnud, et pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks kuid neis toodetud elekter on märksa keskkonnasõbralikum kui fossiilkütuseid põletades toodetud elekter. GEOTERMAALENERGIA Maa siseenergiat nimetatakse geotermiliseks energiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides:
kui ka lume sulamine. 16. Iseloomusta järvi nende nõo tekkimise põhjal. - Järved võivad tekkida siis kui jää või lumi sulab ja jääb nõgusse kinni, või kui jõgi viib vett kusagile auku ja lõpetab sinna vee vidamise või lõikab järvest läbi ja läheb edasi. 17. Mis on karst ja mis seda soodustab? - Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. 18. Milleks vett kasutatakse ja kust seda saadakse? - Inimesed kasutavad vett väga suures koguses ja õige mitmeks otstarbeks. Maailmas tarbitakse, aga ainult vett mis kergesti kätte saadavat vett ehk pinnavett. Kaevudest ja puurkaevudest saadav vesi on tavaliselt palju puhtam, kuid ka sageli kallim. 19. Kuidas kasutatud vett puhastatakse?
Tuuleenergia Kasutamine: Elektritootmine, tuulikute tehnoloogia Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid Puudused: Õigustab vaid seal, kus tuule kiirus on vähemalt 6m/s. Vajab paindlikku elektrivõrku, kallis, tekitab müra, takistab lindude rännet. Piirkonnad: California, Saksamaa, Taani, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan, Filipiinid, Uus- Meremaa. Geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Kasutamine: elektri tootmine Eelised: Mõju keskkonnale võike Puudused: Saab kasutada ainult teatud piirkondades, raske kätte saada, kulutused kõrged (transport, tootmine) Piirkonnad: USA, Island, Jaapan, Filipiinid, Saksamaa, Prantsusmaa, Uus-Meremaa. Bioenergia Talletunud päikeseenergia. Toodetakse biomassist, orgaanilise ainete põletamisest. Prügimägedest eralduvast metaanist, loomasõnniku biogaasistamisest, energiavõsast (arenenud maades). Hüdroenergia
3. Jõgede äravool. - sõltub sademete ja auramise vahekorrast (mida rohkem sajab, seda suurem on äravool) - niiskes kliimas, veerohkel ajal on jõudede äravool suurem kui veevaestes tingimustes - kuivadel aladel jõed puuduvad, sest vesi aurub ära - äravoolualad jagunevad: perifeersed äravoolualad (jõgede vesi jõuab maailmamerre), sise- äravoolualad (vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse tekitades nt järvi) 4. Inliltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse (põhjavee tekkimine) - osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse moodustades põhjavee - kõige intensiivsem aladel, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid (saab hästi imbuda läbi) - väga aeglane seal, kus pindmine kiht on savi või turvas (maa on seal niigi vett täis ja juurde ei tule) - põhjavee äravool jõkke, järve v ookeani moodustab ühe lüli maa veeringes kuid on tühine osa sellest 5
Mõlemal juhul läheb energiat kaduma. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs, Taanis, Hispaanias, Indias. Suurim tuulikupark asub Californias 14 000 tuulikut. Tuulikud tekitavad müra, takistavad lindude lendu, rikuvad maastikupilti. Geotermaalenergia Maa siseenergiat nimetatakse geotermiliseks energiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Saab kasutada peamiselt laamade äärealadel (sobivad tingimused). Maa-sisest energiat on raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Kasutatakse vähestes riikides: USAs, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis jne. Suur on geotermaalenergia osa Islandil mood. 40% Islandi energiavajadusest.
Põhjasaarel kasutatakse ammu kuumaveeallikaid toidu keetmiseks/pesu pesemiseks. 25. Maavärina toimumiskohast , maavärina intensiivsusest ning kestusest, pinnase omadustest, ehitiste ning rajatiste omadustest. 26. Näiteks ennustada. Inimene rajab näiteks linnu, kirikuid, templeid, samas toob nad ohvriks värisevale maale. Kaevud ja veekogud muutuvad enne maavärinat sogaseks ja muudavad värvi. Samuti loomad käituvad imelikult.Pumbatakse laamade takerdumist põhjustavatesse kivimitesse vett. Õnnetust aitaks ennetada ka nõrk plahvatus, mis maavärina võimalikus koldes tekkinuid pingeid alandab. 27.Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avarus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoores selle alt pärinev vulkaaniline materjal. 28. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, sellepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaanid purskavad aga pikkade vaheaegade tagant
Praeguse tehnoloogia juures õigustab selle energialiigi kasutamine end majanduslikult vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 m/s. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Geotermaalenergia on maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvood lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Termaalvett ja auru saadakse enamasti sügavale maa sisse rajatud puuraukudes, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Geotermaalenergiat kasutatakse USA's, Islandil (40% kogu energiast), Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, UusMeremaal jm.
Oma panus taastuvate energialiikide kasutamisel ( puit, tuuleenergia ) Aruka tarbimisega võib saavutada märkimisväärset kokkuhoidu. Lõpp. Tänan kuulamast! Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. GEOTERMAALENERGIA e. Maa siseenergiat nimetatakse geotermiliseks energiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. 4 1. november, 2007
annaabi.ee 
