1. Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk L-lained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk P-lained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk S-lained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(6-7 km/s) 3. ÖÄÖ, ma ei viitsi seda ju vihikust ümber kirjutada. :D 4. Maakoor koosneb peamiselt aluselistest kivimitest. Jaotatakse koostise, arengu ja ehituse järgi ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks.
puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks.
Tsunamihiidlaine Maalihked Ennustamine Maavärinaohtlikes piirkondades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, kivimite füüsikaliste omaduste muutusi, maapinna kallakuse muutusi, loomade käitumist. Ootamatusi välistava prognoosini pole veel jõutud Internetiandmebaasid Nõlvaprotsessid Kivimmaterjali liikumine raskusjõu mõjul sõltub nõlva kaldest, geoloogilisest ehitusest. Tulemuseks nõlva kuju muutumine. Varisemine Kivimiosakesed veerevad või hüplevad nõlva jalami suunas Libisemine Liiguvad terved settekehad või kivimiplokid Põhjustab maalihkeid Voolamine Nõlva jalami suunas liigub niiskusega küllastunud settekiht.
lume segust. Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel. Maavärina kolle- maavärina fookus( murrang) Mavärina keskme- epitsenter( maapinnal) On P-lained ja S- lained Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried. Hiidlained ehk tsunaamid Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas. Libisemine- terved settekehad või blokid liiguvad mööda kindlati lihkepinda nii, et erilisi muutusi ei toimu. Voolamine- leiab aset niiskusega küllastunud pinnases, tavaliselt tekivad sulamis perioodil, nõlv muutub astmeliseks. Nihkumine- õige aeglasem protsess,ei piisa ainult gravitatsioonist.
tsunaami, kas on öö või päev, hoonete kvaliteet ja konstruktsioon, inimeste valmidus. 12) Seismilised lained Levivad maavärina fookusest Ruumilised lained: maa sees, ei jõua maapinnale Pinnalained: maavärina epitsentrist, mööda maapinda nagu veelained kui kivi vette visata. 13) Nõlvaprotsess Nõlvaprotsess – Kivimimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Varisemine: väga kiire, kivimiosakesed veerevad vabalt nõlva jalami suunas, nt mäestikel. Libisemine: kivimiplokid liiguvad mööda kindlalt lihkepinda, tagajärjeks võivad olla maalihked, kuid sees midagi ei toimu, mäestikel. Voolamine: niiskunud pinnasel, nõlvad muutuvad astmeliseks. Nihkumine: aeglane, põhjuseks pinnase külmumine või sulamine, ehitised võivad viltu vajuda või puruneda.
b)Love'i lained - võngutavad maapinda horistontaalselt Seismograaf hinnatakse asukohta, kolde sügavust, maavräina intensiivsust, maapõue rõhkude suunda Richteri skaala magnituudid kuni 10 Tsunami maa poole tormavad hiidlained. Merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel Mercalli skaala purustuste põhjal, ebaadekvaatne 12 palli NÕLVAPROTSESSID Nõlvaprotsessid kivimmaterjali liikumised võlval raskusjõu mõjul Varisemine langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt jalami suunas(mäestikupiirkondades) Libisemine terved settekehad v kivimiplokid liiguvad mööda lihkepinda. Libisevas kehas muutusi ei toimu (mäestikupiirkondades) Voolamine aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, materjal seguneb Nihkumine pinnas külmub ja sulab, gravitatsioonijõu tõttu nihkub pinnas
· Ehitusmaterjaltuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism MAALIHEnõlvaprotsess · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks · Need protsessid toimuvad erineva kiirusega · Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest · Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil Nõlvaprotsessid · Varisemine kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess · Libisemine kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades
maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17. Millised on kiired nõlvaprotsessid? Kirjelda neid! Varisemine- kivimiosakesed langevad, hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Libisemine- terved settekehad ja kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda, nii et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusie ei toimi. 18. Millised on aeglased nõlaprotsessid? Kirjelda neid! Voolamine- ei saa kindlat materjali liikumise pinda eristada ning aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, mis tähendab, et materjal voolavas pinnases seguneb.
maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17. Millised on kiired nõlvaprotsessid? Kirjelda neid! Varisemine- kivimiosakesed langevad, hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Libisemine- terved settekehad ja kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda, nii et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusie ei toimi. 18. Millised on aeglased nõlaprotsessid? Kirjelda neid! Voolamine- ei saa kindlat materjali liikumise pinda eristada ning aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, mis tähendab, et materjal voolavas pinnases seguneb.
saasteainetega. Porsumisel vabanevad toiteelemendid, mida taimed saavad kasutada, eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murend- kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal, nt rahnud, kruus, liiv. Lähtekivim- pinnakatte sete, pealiskorra või harvemini aluskora kivim, millest ja millele on tekkinud muld. Selle omadustest sõltub mullateke, mulla omadused ja areng. Mulla mineraalosa- erineva suurusega kivimiosakesed Mineraliseerumine- orgaaniliste ühendite lagunemine anorgaanilisteks peamiselt bakterite ja mõnede seente toimel. Huumus- tumepruun või mustkeeruka koostisega mulla orgaaniliste ja nimeraalsete ühendite kompleks. Moodustab suurema osa mulla orgaanilistest ainetest; huumus koosneb peamiselt süsinikust, hapnikust ja vesinikust ning mulla produktiivsust määravatest lämmastiku- ja fosforiühenditest; tekib, kui taimejäänused muunduvad mulla mikroobide toimel; sisaldab
Richteri ja Mercalli skaala RICHTER MERCALL mõõdetakse maavärina võngete tugevust mõõdetakse purustusi mõõtühik magnituud mõõtühik pallid skaala 0-8,9 magnituudi skaala 0-12 palli mõõdetakse seismograafiga mõõdetakse vaatlemise teel NÕLVAPROTSESSID Nõlvaprotsessid olenevad nõlva kaldest, pinnase ehitusest ja ka inimtegevusest. 1. varisemine (kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas, väga kiireprotsess 2. voolamine 3. nihkumine 4. libisemine (kivimiplokid liiguvad mööda kindlat libisemispinda nii, et plokis endas eriti muutus ei toimu) tagajärjeks maalihe Maalihe sõltub nõlva kaldest, geoloogilisest ehitusest ja pinnase niiskusesisaldusest. Toimuvad seismiliselt aktiivsetes piirkondades, aga pinnase niiskusesisalduse tõttu võivad esineda ka Eestis.
Moondekivimid sette-või tardkivimite moondumisel ( gneiss, marmor) · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös NÕLVAPROTSESSID Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Voolamine - toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond)
Pinnalained tekitavad suuri purustusi kuna nende mõju on aeglase leviku tõttu pikaajaline MAALIHE-nõlvaprotsess · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks · Need protsessid toimuvad erineva kiirusega · Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest · Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil Nõlvaprotsessid · Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess · Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Nõlvaprotsessid
Mida mõõdetakse Võngete ulatust Purustusi Maavärina poolt tekitatud purustuste hulk sõltub : · Maavärina tugevusest · Asustus lähedusest · Info leviku kiirusest · Majade ehitusest · Toimumise ajast (päev, öö) Maavärinaga kaasnevaid purustusi on võimalik vältida : · Kiire info levikuga · Ehitiste kindlustamisega · Värina ettenägemisega Nõlvaprotsessid Varisemine Langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Eelduseks intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle. Libisemine Terved settekehad liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et kehas endas erilisi muutuseid ei toimu. Maalihked. Libisemine sõltub maa geoloogilisest omapärast, pinnase niiskusesisaldusest, nõlvakaldest. Voolamine Materjal voolates seguneb. Leiab aset niiskusega küllastunud pindades(igikelts)uutuvad astmeliseks. Nihkumine Kõige aeglasem protsess
Tsunami- rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Nõlvaprotsessid- raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Soodustavad tegurid: Metsaraie, Nõlvakallete muutmine, Kaevanduste rajamine, Sadamate rajamine, Vale ehitus tegevus, Teede rajamine mägedes. Erinevad nõlvaprotsessid: · Varisemine langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas (Eelduseks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle). · Libisemine e. maalihe liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu (pinnasekihi kiire liikumine teise suhtes ). (Põhjuseks: maavärinad, paduvihmad ja mõtlematu ehitustegevus). - Kiire
) · Seismograaf registreerib maapinna võnkumise seismogrammina. · Charles Ritcher võttis seismogrammide asemel kasutusele magnituudid. · Tsunamid tekivad rännalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuva 15-40 meetri kõrguseid 400-800 km/h maa poole tormavate hiidlainete tõttu. Nõlvaprotsessid · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. · Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Protsess on kiire. · Libisemise korral liiguvad kivimplokid (settekehad) äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest. Maalihked võivad toimuda ka väikese nõlvakalde juures. · Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb
Tsunami rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess eelkõige mäestikupiirkonnas. Eelduseks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mis sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest.
Üleujutused Mudavoolud e lahaarid Maalihked 11. Nõlvaprotsessid, millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus NP nim. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Soodustavad tegurid: Metsaraie Nõlvakallete muutmine Kaevanduste rajamine Sadamate rajamine Vale ehitus tegevus Teede rajamine mägedes Varisemine langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalamil Libisemine liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkumispinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisemuutusi ei toimu (pinnasekihi kiire liikumine teise suhtes) Voolamine ei saa kindlat materjali liikumise pinda eristada, materjal voolavas pinnases seguneb (igikeltsa aladel, nõlvad muutuvad astmelisemaks)
Mavärina võimsuse iseloomustamiseks kasutatakse nn. Richteri skaalat. Aluseks on tinglik ühik - magnituut (M). 36. Kuidas jaotatakse vulkaane ? Tavaliselt kasutatakse vulkaanide puhul kõige tavalisemat jaotust: lõhe- ja lõõrvulkaanid. 37. Millised on vulkaaniliste pursete produktid ? Vulkaaniliste pursete produktid võivad olla gaasitaolised, vedelad või tahked. Tavaliselt eralduvad esmalt gaasid ja aurud, siis tahked kivimiosakesed ja lõpuks vedel laava. Gaaside eraldumine jätkub ka hiljem. 38. Mis kihid moodustavad maakoore ülaosa ? Maakoore ülaosa moodustavad kolm erinevat kihti. Kõige all on kristalsetest tardkivimitest aluskord, sellel lasub settekivimitest koosnev pealiskord. Kõige ülemiseks kihiks on murenemisproduktidest moodustunud pinnakate. 39. Nimeta Eesti energeetilisi maavarad. Iseloomusta neid. Põlevkivi, diktüoneemaargillit, turvas, maagaas, nafta, fosforiit. 40
· Tulekahjud · Tuhapilv · Maavärinad · Üleujutused · Mudavoolud e lahaarid · Maalihked 1. 11. Nõlvaprotsessid, millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus NP nim. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Soodustavad tegurid: · Metsaraie · Nõlvakallete muutmine · Kaevanduste rajamine · Sadamate rajamine · Vale ehitus tegevus · Teede rajamine mägedes Varisemine langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalamil Libisemine liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkumispinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisemuutusi ei toimu (pinnasekihi kiire liikumine teise suhtes) Voolamine ei saa kindlat materjali liikumise pinda eristada, materjal voolavas pinnases seguneb (igikeltsa aladel, nõlvad muutuvad astmelisemaks)
· Maavärinatega kaasnevad nähtused, tagajärjed ja purustuste vähendamise võimalused o Nõlvaprotsessid, tsunamid, varingud, maalihked o Ehitada tugevamaid hooneid, valida asukohta · Nõlvaprotsessid, nende esinemise põhjused, tagajärjed ja võimaluse vältimise viisid o Väga kiired Varisemine- eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. Kivimiosakesed langevad, veerevad või hüplevad vabalt nõlva jalami suunas. Libisemine- monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et plokis eneses ei toimu muudatusi. o Aeglased Voolamine- settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada. Kaasa on haaratud
Nõlvaprotsessid (58-60) Maapinna tasandumisel on oluliseks teguriks Maa külgetõmbejõud ehk gravitatsioon. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskejõu mõjul nim nõlvaprotsessideks. Toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess eelkõige mäestikupiirkonnas. Eelduseks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. Varisemisi ja maalihkeid esineb sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiselt aktiivsetes piirkondades.
Maa sees tekivad süvakivimid, näiteka gabro ja graniit. Maa pinnal tekivad peeneteralised basaldid. Vulkaaniline materjal Vulkaanide kuju ja koonuste kasvukiirus sõltub vulkaaniliste produktide iseloomust. Nende omavaheline vahekord on erinev eri vulkaanitüüpidel ja erinevatel tegevuse ajalõikudel. Algselt eralduvad gaasid ja aurud , mis vabastavad lõõri ja võimaldab väljuda teistel produktidel. Seejärel tahked kivimiosakesed ja tuhk ning lõpuks laava. Gaasid. Enamuse moodustab veeaur. Lisaks CO2, CO, N , SO2 Fumaroolid-kõrge temperatuuriga (üle 200kraadi ) vulk. gaasi või auruallikad Esinevad parasiitkraatrites , vulkaanikuhiku nõlvadel või jalamil lõhede kohal. Gaasitaoliste produktide eraldumise kohtades kontsentreeruvad sageli keemilised ühendid ehe väävel , boorhape jpt. Tahke aine -vulkaanilised pommid -lapillid -vulkaaniline liiv -tuhk Kõik need on hangunud laava osakesed.
Maavärinatega kaasnevad nähtused: Tsunamid Nõlvaprotsessid Varingud Maalihked Maavärinatega kaasnevate probleemide vältimine: Ehitada tugevamad hooned ning valida asukohta kuhu ehitada. 17) Nõlvaprotsessid, nende esinemise põhjused, tagajärjed ja võimalusel vältimise viisid. Väga kiired Varisemine- eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. Kivimiosakesed langevad, veerevad või hüplevad vabalt nõlva jalami suunas. Libisemine- monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et plokis eneses ei toimu muudatusi. Aeglased Voolamine- settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada. Kaasa on haaratud ainult nõlva pealmised kihid, tagajärjeks on astmeline nõlv.
ehitusest. Kliima mõjutatud protsessid: Murenemine, murendmaterjali liikumine, erosioon. FÜÜSIKALINE murenemine füüsikaliselt surutakse kivimid üksteisest eemale. KEEMILINE murenemine murenemine toimub erinevate keemiliste reaktsioonide teel, toimub enamasti soojas ja niiskes kliimas. KIIRED NÕLVAPROTSESSID TOIMUVAD KIIRESTI, ON SILMAGA NÄHTAVAD. VARISEMISE korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. LIBISEMISE korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. KIIREID NÕLVAPROTSESSE SOODUSTAB: 1) Järsud nõlvad. 2) Erinevate kivimikihtide kallakus nõlva suunas. 3) Pinnase suur niiskuse sisaldus. 4) Vett mitteläbilaskvate setete olemasolu (savi). 5) Nõlva kalde muutumine (maavärinad).
demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maanihked,
Eksamiraamat lk 34 ül 27 Tv lk 26-27 ül 2-9 Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades.
Jägala juga) Põhja-Eestis.8 Harjumaal leidub ka mandrijää tekitatud jääkriime. Jääkriimud on iustiku liikumise suunas paiknevad väikesed, mõne mm sügavused ja kuni paari meetri pikkused vaod. Jääkriimusid tekitasid liustiku alumisse ossa külmunud kivimiosakesed, mis üle aluspinna libisedes seda kriibivad.9 Joonis 4. Moreentasandike tekkimine 6 https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_loodus#Mandrij.C3.A4.C3.A4tekkelised_pinnavormid 7 https://www.taskutark.ee/m/mandrijaa-kujundatud-pinnamood/ 8 http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-11.htm 9 http://term.eki.ee/termbase/view/6686780/#/concept/view/1058288091/
kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades.
................... 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades.
magmakollete lagede sissevajumine. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessiks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju (morfoloogia) muutumine. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess eelkõige mäestikupiirkonnas. Eeldusteks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimplikis endas eritilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mis sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskussisaldusest
kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. Silekaljud on positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid, mille pikkus mõni kuni mõnisada meetrit ja kõrgus 2-3 kuni 20 meetrit. Nad on Skandinaavias rannikualadel olevad laia levikuga väikesaared skäärrannik. Kaljuvoored on ovaalse või pikliku põhiplaaniga positiivsed
sulgemist jäävad inimesed paigale. c. Tervishoid inimeste tervis halvenebkuna nad teevad tööd mürgiste ainete keskel 8. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt kaldest, pinnase niiskusest ja materjalist. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimi plokis endas erilisi muutusi ei toimu. Esinevad sagedasti mäestiku piirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine toimub kõige niiskemas pinnases. Voolamine on levinud igikeltsa piirkonnas, kus
kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. Silekaljud on positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid, mille pikkus mõni kuni mõnisada meetrit ja kõrgus 2-3 kuni 20 meetrit. Nad on Skandinaavias rannikualadel olevad laia levikuga väikesaared skäärrannik. Kaljuvoored on ovaalse või pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid. Kulutusnõod on suhteliselt suurte mõõtmetega suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää liikumisel süvendas ja
Järvevee omadused sõltuvad järve valgala pindmiste kihtide koostisest. KARST EESTIS Karstivormid kergesti lahustuvates kivimites pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime (osakeste väljakandmine kivimitest) tulemusel tekivad omapärased pinnavormid ja maaaisesed koopad. Karsti tekkeks on vajalik: lahustuv kivim, liikuv vesi, lõhed ja poorid kivimis. Tekib : 1. kivimite lahustumine e korrosioon 2. erosioon kantakse ära lahustumatud kivimiosakesed, soodustatakse lahustumise jätkumist. Tekib lasuvate kihtide vajumine langatusvormide teke (sufosioonilised pinnavormid) Eestis on langatusvorme ordoviitsiumi ja siluri avamusalal (piiratud alal ka Kagu-Eestis) Intensiivse veevahetusega aladel. Pandivere kõrgustikul ja Harju Lavamaal õhukese pinnakattega aladel. Kõige intensiivsem oli karstumine pärast siluri mere taandumist. Enne jääaega oli karstumine kõige soodsam siis, kui Eesti ala oli praegusest merepinnast enam kui
mahaanilised pinged vabanevad arvukate madalate ,paari kilomeetri sügavuste koldega maavärinatena.Seecastu laamade vahevöösse vajumise vööndeis jäävad maavärinate kolded maapinna vahetust lähedusest kuni maksimaalse 670 kilomeetri sügavuseni. 36.Tsunamid ja maavärinad ise. 37.Näiteks tuule,vee,jää või inimmõjul toimuvad protsessid.Nõlvaprotsessid mis toimuvad raskusjõu mõjul. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Libimise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii,et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. 38. Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved
Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. KIIRED NÕLVAPROTSESSID: Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Muutused on silmaga nähtavad. 13 Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades.
a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid(jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) Mandrijää kulutusvormid jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka. sügavus - mõni mm kuni mõni cm . pikkus - kuni mõni meetrit. Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Tähtsus näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid. pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini. kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m. Silekaljud on n Skandinaavias rannikualadel laia levikuga väikesaared. Sellist rannikuala nimetatakse skäärrannikuks. c) kaljuvoored - ovaalse v. pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid. Morfoloogialt ja tekketingimustelt sarnased silekaljudele.
tulekahjusid. 23. Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismika tugineb seismiliste lainete levikule Maa sisemuses, nende käitumise ja levimiskiiruse mõõtmisele. Eristatakse ruumi (keha)laineid ja pinnalaineid. Pinnalained ei levi maa sisemusse, seda teevad ruumilained. Ruumilainetest eristatakse P(piki) ja S(risti) laineid, esimese puhul võnguvad kivimiosakesed samas suunas laine levimise suunaga, S lainete puhul on laine levimise suund risti kivimiosakeste võnkumise suunaga. Ruumilainete levik sõltub Maa tihedusest, selle kaudu on võimalik määrata kivimite ja mineraalide koostist, nende faasilist olekut ja kristallstruktuuri muutust. Laine leviku kiirus sõltub otseselt temperatuurist ja rõhust. Jälgitakse lainete leviku kiirust, lainete peegeldumist ja murdumist. 24. P ja S lained nende olemus?
8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. a)jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka. sügavus - mõni mm kuni mõni cm pikkus - kuni mõni meetrit Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Tähtsus – näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. b) silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m Silekaljud on n Skandinaavias rannikualadel laia levikuga väikesaared. Sellist rannikuala nimetatakse skäärrannikuks. c) kaljuvoored - ovaalse v. pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid. Morfoloogialt ja tekketingimustelt sarnased silekaljudele.
aineosakeste vahelisi seoseid Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades.
Kondensatsiooni tuumakesed. Tegelikult esineb looduslikus õhus veeauru tihenemist võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastusel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, kondensatsiooni tuumakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, vedelad või gaasiosakesed, nii hügroskoopsed kui ka mittehügroskoopsed osakesed, lahustuvad (meresoolade kristallid, lahustunud väävliühendid) ja lahustamatud (pinnase ja kivimiosakesed, tolm ja tuhk, orgaanilise aine tükid ja mikroobid) osakesed. Peale tahkete ning gaasiliste osakeste nn kuivade tuumade (ei sisalda vett), esineb ka niiskeid tuumi hügroskoopsete ainete vesilahuste piisakesi. Maapinna lähedal võib kondensatsioonituumade arv ulatuda isegi kuni mõnesaja tuhandeni 1 ruutsentimeetri kohta. Eriti rohkesti leidub neid suurte tööstuslinnade õhus. Kondensatsioonituumade ümber kujuneb kondensatsiooni algul nn alg- ehk lähtepiisake, mille edasine
ja jõgesid, ning osa säilib igilume ja jää kujul mäestikes. Pinnasesse imbunud ja seal teatud sügavusse kogunenud sademe-ja pinnasevesi hakkab sooritama ringkäiku maa sees. Kõigepealt imbub sademevesi allapoole läbi pealmise poorse liivakihi ja peeneteralise vett juhtiva materjali. Kui piirkond on väga kuiva pinnasega, liigub osa vett taimejuurte kaudu üles tagasi. Tavalises pinnases valguvad veehulgad üha sügavamale, kuni jõuavad vett pidava kivimikihini. Kui kivimiosakesed on suured, on ka nende vaheruumid suured ja kivimite vahel liikuv vesi valgub sealt läbi, väiksemate kivimiosakeste vahed on aga väiksemad ja need peavad veeosakesed kinni. Kruus, veeris ja liiv lasevad vee läbi kergesti, peeneteralised löss ja savi, tihedad lõhedeta tard- ja moondekivimid aga peavad vee kinni. Vee liikumise kiirus sõltub ka kivimite poorsusest. Mida suuremad on poorid, seda rohkem vett läbi valgub. Erinevates pinnastes on vee liikumise kiirus seega erinev. --- 87
annaabi.ee 
