Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4. vaba aeg (matkad etc) 10)põhjavesi-vesi mis asub kivimikihtide vahel. Mineraalvesi-sügaval asuv põhjavesi, milles on mineraalsoolad ning ravitoimega ained. Termaalvesi- maapões asuvate kuumade kivimitega kokku puutuv vesi. 11) põhjavesi tuleb sademetest maasisse imbudes ja sealt läbi vett mitte pidavate kivimikihtide liikudes. Kui jääb ette vettpidav kivimikiht, siis sinna koguneb põhjavesi. Täiendus tuleb uutest sademetest ja maapinnale sattunud vetest. 12 )fosforiidisõda, et kaitsata järvamaa põhjavett reostumast
5. Mis on kivistised? Kivistised ehk fossiilid on veekogu põhjas setetesse vajunud organismide jäänused, millest on tekkinud kivimid. Kunagi ookeanis elanud loomade lubikojad. Taimede jäänused. 6. Nimeta 4-5 võimalust, milleks kasutatakse kivimeid? Ehitusel, kütusena, keemiatööstuses, kunstis ja kultuuris, gaasi ja õli tootmisel, viimistluskivina, 7. Kuidas määrata kivimite vanust? Suhtelise vanuse määramiseks selgitatakse välja kivimikihtide tekkimise järjekord. Seda meetodi saab kasutada kohtades, kus kivimikihid paljanduvad maapinnal. Reeglina on paljandis kõrgemal asetsev kiht madalamal asetsevast noorem, seda aga ainult juhul, kui kivimikihtide asetust ei ole muutnud murrangud või kurrutused. Kivimite vanuse määramisel on suureks abiks kivistised ehk fossiilid. Helo Liis
Maakoore rebendrikked M Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud A paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. A T E A D U S Mäestikud M Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse A katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. A T E A D U S antiklinaal sünklinaal pos
diferentseerus raskusjõu mõjul tihedamateks ja hõredamateks vöönditeks. Tihedamatest said kuu taolised taevakehad, nende põrkumisel moodustusid päikesesüsteemi planeedid. Maa geoloogilise ajaloo pikemad perioodid on: 1) eoonid:miljardid aastad. 2) aegkonnad: 100miljonid aastad. 3) ajastud:10 miljonid aastad.. 1,81 milj. a. on elanud inimene. Meie elame uusaegkonnas kvaternaari ajastus. KIVIMITE VANUSE MÄÄRAMINE: suhteline- kivimikihtide järgi. Absoluutne- isotoopmeetod... molekulaarkell- võrreldakse DNA ja valgu molekulide järjestust.
mitmesuguseid lahustunud gaase ja mineraalsooli, mistõttu seda kasutatakse ravimineraalveena. Kuumaveeallikate juurde on rajatud palju kuurorte, näiteks Vichy Prantsusmaal ja Karlovy Vary Tsehhis. o Geisrid on perioodiliselt purskuvad kuumavee- ja aurujugadega allikad. Geisrid on kõige enam levinud Islandil, kuid neid leidub ka Põhja-Ameerikas Yellowstone'i rahvuspargis, Uus-Meremaal ja Kamtsatkal. o Vesi satub maapõues nõgusalt lasuvate vettpidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde ning põhjavesi satub surve alla. o Kõrbes olevad kohad, kus mage põhjavesi on kättesaadav. Seal kasvab enamasti palju taimi.
võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii
6. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 7. Ressursid (toit, elupaigad) on looduses piiratud. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma fossiilide abil Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused Kõikidest maakeral elanud organismidest ei ole fossiile säilinud N: seened, pehme kehaga mereloomad Kivimikihtide kaudu arvutatakse välja fossiili vanus Fossiilid võimaldavad jälgida ühe liigi/organismi arengut, võib leida organisme, kellel esinevad ammu välja surnud loomade kui ka tänapäeval elavate loomade tunnuseid Elusorganismide evolutsiooni uurimise meetodid- Võrdlev anatoomia- Uurib organismide ehituse sarnasust ja erinevust 1. Homoloogilised elundid- sarnase ehitusega, kuid erineva funktsiooniga N: selgroogsete jäsemed
· Väga väärtuslik ehitusmaterjal · Kohati leidub laialdaselt maakoores · Killustik eriti hinnatud teedeehituses · Trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid väga vastupidavad · Eestis maapinnal graniiti ei paljandu · Soome rahvuskivi Graniidi olemus · Kõige sagedamini esinev tardkivim · Graniitseks kutsutakse isegi ühte maakoore kihti · 700° C juures on kiviaines sulas olekus magma · 650° C juures tardub kivimiks · Süvakivim, mis on jahtunud aeglaselt teiste kivimikihtide vahel surve all · Eestis on graniit kõige levinum rändkivi · Hästi tahutav ja poleeritav Graniidi omadused · Graniidil on mitmeid häid omadusi: · Mitmekesine ja kaunis · Ökoloogiline · Tervisele ohutu · Valida on erinevaid struktuure, tekstuure ja värvitoone · Graniit säilib kaua oma müügiväärtust kaotamata · Graniit salvestab sooja · Atraktiivne välimus ja suhteline kõvadus muudavad selle mitmekülgseks ehitusmaterjaliks
12. Mis on soo? Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Plastilistel deformatsioonidel tekkivad kurdmäestikud (n Alpid ja Himaalaja), habrastel deformatsioonidel tektoonilised lõhed ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja
Kivimeid liigitatakse: tardkivimid - kristalsed kivimid, magma v laava tardumisel tekkinud, nt graniit, basalt, obsidian settekivimid - tekkinud sette kivistumisel, harilikult kihilised, sisaldavad fossiile, dolomiit, lubja-,liivakivi moondekivimid-kõrge temp ja rõhu mõjul moondunud maakoores moondunud sette v tardkivimid, nt graniit - greiss, liivakivi - kvartsiit, lubjakivi- marmor Absoluutne vanus- kivimi vanus aastates selle tekiimisest Suhteline vanus-määramisel selgitatakse välja kivimikihtide tekkimise järjekord Geokronoloogiline skaala - ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks Aegkonnad - pikad perioodid - vanaaegkond, keskaegkond, uusaegkond, ürg ja aguaegkond. maavärina kolle-tekkekoht Maa sees. epitsenter-koht maapinnal mis asub otse maavärina kolde kohal maalihe-pinnase kihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul tsunami-maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. vulkaanilõõr-lõõr vulk
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski,
*2.Millest sõltub põhjavee sügavus ? See sõltub põhjavee all oleva kivimikihi sügavusest. *3.Millistel tingimustel liustik kasvab , millistel kahaneb ? - Liustik kasvab kui sajab juurde rohkelt lund ning kliima püsib jahedana. Kahaneb siis kui kliima soojeneb või väheneb sademete hulk. *4.Miks tekib kõrbes oaas ? Sest kuskil liiva sees on veesoon. *5.Selgita kuidas tekib arteesiakaev ? - Kui vesi satub maapõues nõgusalt asuvate vetthoidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde , satub põhjavesi suuresurve alla.Survelist põhjavett nimetatakse arteesiaveeks. *6.Mis on karst ? Kivimite lahustumist vees ning selle tagajärjel tekkivat pinnamoodi nimetatakse karstiks. *7.Mis on karstivormid ? Nimeta neid. Karstivormid on põhja ja pinnavee lahustava toime tulemusena tekkinud pinnavormid .. , karrid, karstikoopad, karstiorud jne . *8.Millistes piirkondades esineb karst
3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale GEOGRONOLOOGIA maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem ABSOLUUTNE GEOGRONOLOOGIA väljendab geoloogilise sündmuste aega ja kestvust ja kivimite vanust aastates SUHTELINE GEOGRONOLOOGIA piirdub kivimikihtide tekkimise järjekorra selgitamisega http://www.abiks.pri.ee PALEOLOOGILINE MEETOD uuritakse kivides sisalduvaid kivistisi RAHVAARV JÄTKUSUUTLIK ARENG ühiskonna selline areng, mis rahuldab inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata tulevaste põlvkondade väljavaateid Ülerahvastatuse mõju: 1.energiaprobleem 2. mittetaastuvate loodusvarade nappus 3. nälg 4. liiga suur tihedus 5
2.slaid Põhjavesi on maakoore ülemises osas alus- ja pealiskorrakivimites ning pinnakattes olev vesi. Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt. On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud
Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Plastiline deformatsioon- maakoor paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. NT: kurdmäestikud (Alpid ja Himaalaja). Habrastel deformatsioonidel tekivad tektoonilised lõhed (esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina) ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindmine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Asuvad seal, kus põrkuvad laamasid. Tagajärjeks on maavärinad, uute mäestike tekke ja vulkanismide tekkimine. 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on
kivimite kuju muutub vähe. Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Korrosioon kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Korrosiooni intensiivsuse tingimused: palavus- keemiliste reaktsioonide kiirendamine; niiskus- naatrium, kaalium, kaltsium, keedusool. Mulla teke aluseks on lähtekivimid, nende murenemisel tekivad kivimikihtide vahel toitained. Mullatekkeprotsessid mineraliseerimine: orgaaniliste ainete lagundamine mineraalaineteks; humifitseerumine: huumuse teke biogeemiliste protsesside tagajärjel. Mullatekketegurid: Passiivsed - lähtekivimid: mullatekke mineraalseks aluseks, mis määravad mulla füüsikalise ja keemilise koostise, mulla lõimise ja toitainete sisalduse. Reljeef: maapinna kujunemine; künkal on rikkalikum mullavalik ning seal, kus päike ei paista, on taimestik rikkalikum. Aeg e
Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele).Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. 4) Ta sõnastas tuntuks saanud rahvastusteooria, mille kohaselt rahvaarv kasvab geomeetrilises, elatusvahedite hulk aga aritmeetilises progressioonis. Rahvaarvu kiire kasvu tagajärjeks oli tema arvates ülerahvastatus ning süvenev lõhe toiduainete vajaduse ja tootmise vahel. 5) SOODUSTAVAD: Looduslikud tegurid: suur kivimikihtide kallakus, seismiline aktiivsus, sette lasumine tihedate kivimite peale. Inimtegurid : puude maha võtmine nõlvadel, ehitiste rajamine nõlvadele, autoteede ehitamine nõlvadele, kaldaäärse jõesängi süvendamine. 6) Rahvaarv jagatud pindalaga. Rahvastiku tihedus näitab, kui palju inimesi elab teatud piirkonnas ühel ruutkilomeetril. 7) Arenenud riigid- nii sündimus kui ka suremus madal. Rahvaarv võib nii kasvada, kahaneda kui olla ka
3.5 Nõlvaprotsessid Toimub ebatasase pinnamoega aladel. Nende toimumist mõjutavad litosfääri ülemiseosa kivimikihid ning väliskeskkonna tegurid. (sademed, tuul, maakülgetõmbejõud). Üldiselt tasandavad pinnast. Kiired nõlvaprotsessid: 1. Varisemine- toimub järsu nõlvadega aladel. Toimub välisjõudude toimel ja lainetus uuristab nõlva sügavamalt sisse ning raskujõu toimel kukub nõlv sisse. 2. Libisemine Oluline kallakus ja kivimikihtide ehitus, kus on vettkandev kivimikiht, mille pinnal algb peamiste kivimikihtide liikumine. Raskusjõu mõjul nihkub pind. Inimene võib ka esile kutsuda. Aeglased nõlvaprotsessid: 1. Voolamine e. Solifuktsioon pinnas nihkub aeglaselt allapoole mööda nõlva välisteguri toimel, hõõrudes aluspinna kivimeid. Liigub õhuke peamine kiht. Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik 2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp
Sälkorg on sängorust sügavam. Sälkorud on väga iseloomulikud lössialadele. Nt Ukrainas, Hiinas ja USA-s. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Eestis on sälkorge üsna vähe. Väga sügavat ja kitsast sälkorgu nimetatakse ka kuristikuks. Kanjonorg Kanjonorg on järskude, peaaegu püstiste veerudega jõeorg, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. Kujunevad enamasti kuiva kliimaga aladel. Tavaliselt kujuneb kanjonorg rõhtsa lasumusega kivimikihtide esinemisel, kus erosioonile vastupidavamad kivimid lasuvad vähem vastupidavate peal. Maailma võimsam kanjonorg on Colorado kanjon, mille sügavus on 1800 meetrit ja pikkus 320 kilomeetrit. Eestis esineb kanjonorgu PõhjaEesti jõgede lühikestel lõikudel joa astangute ees. Näiteks Harjumaal Jägala joa juures asub kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Selle pikkus on 300 meetrit ja sügavus on 12-14 meetrit. Kuristikorg Kuristikorg ehk lõhangorg on sälkoru sarnane
sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põlevkivi, fosforiit), vedelaiks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas), kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks (kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi), metallilisteks maavaradeks ehk maakideks (raua-, vasemaak ja boksiit) ja mittemetallilisteks maavaradeks. Viimased jaotuvad ehitusmaterjalideks (lubjakivi, graniit, kruus, liiv), sooladeks (kivi-
Second level Third level Fourth level Fifth level Kaibab Supai Group Peamiselt hele lubjakivi. Siia gruppi kuuluvad Sadestunud 270 miljonit punased liivakivid ja aastat tagasi. aleuroliidid. Sisaldab mitmeid fossiile Sadestunud 315-285 (käsnad, sammalloomad) miljoni aasta eest. Grand Canyon Supergroup Paks kivimikihtide seeria, mida leidub vaid Suures Kanjonis. Peamiselt settekivimid (ka mõned moonde- ja tardkivimid) Ladestunud 1200 - 740 miljonit a tagasi Photo by: Carl Bowman Bass Limestone: Thickness: 260-300 feet Basement rock Click to edit Master text styles Suure Kanjoni ,,aluskivim" Second level moodustus 1,8 miljardit Third level Fourth level
tulemusena. Enamasti on põhjuseks ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimkeha katkemine. Murrangutes on kivimiplokid piki tekkinud lõhet üksteise suhtes nihkunud. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd
000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditakse" kokku, tekivad mäestikud. (Sarnaselt deformeerub kokkupõrkel auto) Euroopa Alpid, Karpaadid, Aasias Himaalaja, PõhjaAmeerikas Kordiljeerid on kurdmäestikud. Kõrgmäestik mäestik kus absoluutsed kõrgused on suuremad kui 3000 m. Kõrgustik ümbrusest kõrgem lauskmaa osa. Absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 200 500 m.
Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest või enamast keemilisest elemendist. Element on ehe aine, mis koosneb vaid ühtedest kindlat liiki aatomitest. Mineraalis paiknevad aatomid korrapäraselt korduvate mustritena, moodustades kristalle. Mõnikord moodustuvad mineraalid kiiresti. Enamik mineraale, eriti väärtuslikumad, moodustavad miljonite aastate jooksul magma järk-järgult aeglasel jahtumisel ja ülapaiknevate kivimikihtide tugeva surve all. Vääriskivimid on juveelid mineraalid või kivimid -, mida saab lõigata ja lihvida juveelideks. Enamik vääriskive on mineraalid. Siiski loetakse vääriskivide hulka ka osa orgaanilisi aineid, nagu näiteks austrikarpidest pärit pärl, kivistunud puuvaigust moodustunud merevaik ning elevantide ja morskade võhkadest saadav luu. Vääriskive eristab ülejäänud kividest kolm omadust: haruldus, kulumiskindlus, ilu.
vahendusel. 2.3 Maa teke ja areng Suur Pauk- 12-15 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteemi teke- 4,6 miljardit aastat tagasi Maakoore tardumine- 4,5 miljardit aastat tagasi Elu areng ja geokronoloogia Vanimad Maal tekkinud mineraaliterad on 4,4 miljardit ning vanimad säilinud kivimid 4 miljardit aastat vanad. Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Maa ja elu ajalugu tõlgendadakse kivimikihtide järjestuse ning kivimeis säilinud kivististe liikide ilmumise ja kadumise põhjal. Sündmuste ligikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega. Arhaikum (Ürgeoon)Tekkis Maa, maakoor tardus. Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Tekkisid atmsosfäär, ookeanid ja mandrid ning algas mandrite triiv. Tekkis elu. Ilmusid üherakulised organismid.(4000-2500mlna) Proterosoikum(Agueoon) Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus. Tekkis osoonikiht
Nõlvaprotsessid on eksogeensete ja endogeensete protsesside kogumid, millised kujundavad ja muudavad nõlva kuju.*Lauged nõlvad kalle 15 *järsud nõlvad-kalle kuni 60 *vertikaalsed nõlvad kalle kuni 90 *rippuvad nõlvad kalle üle 90 Varisemine *varingulised nõlvad *kiireim *ülaosa järsk,alaosasse kuhjub materjal *seda põhjustab gravitatsioonijõud *mida jämedam on materjal,mis alla kukub,seda järsemLibisemine *lihkelised nõlvad Looduslikud tegurid mis võivad viia maalihkeni: *kivimikihtide kallakus nõlva suhtes *savikihi olemasolu *suur sademete hulk, lume sulamine kevadel *jõe kulutav tegevus *maavärinad *igikeltsa olemasolu *inimtegevus- autotee ehitamine nõlvale, puude mahavõtmine, ehitiste rajamine nõlvale Voolamine-*iseloomulik igikeltsa aladele *võivad tekkida astmelised nõlvad*materjal voolavas pinnases seguneb Nihkumine -*kõige aeglasem *kallakus väheneb*vaja kõrvalisi jõude-
Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest või enamast keemilisest elemendist. Element on ehe aine, mis koosneb vaid ühtedest kindlat liiki aatomitest. Mineraalis paiknevad aatomid korrapäraselt korduvate mustritena, moodustades kristalle. Mõnikord moodustuvad mineraalid kiiresti. Enamik mineraale, eriti väärtuslikumad, moodustavad miljonite aastate jooksul magma järk-järgult aeglasel jahtumisel ja ülapaiknevate kivimikihtide tugeva surve all. Vääriskivimid on juveelid mineraalid või kivimid -, mida saab lõigata ja lihvida juveelideks. Enamik vääriskive on mineraalid. Siiski loetakse vääriskivide hulka ka osa orgaanilisi aineid, nagu näiteks austrikarpidest pärit pärl, kivistunud puuvaigust moodustunud merevaik ning elevantide ja morskade võhkadest saadav luu. Vääriskive eristab ülejäänud kividest kolm omadust: haruldus, kulumiskindlus, ilu. Nende kvaliteedinõuetele vastavad ainult väga
ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8
· Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett. · Mis on : arteesia vesi, mineraalvesi, termaalvesi · Arteesia vesi- surveline põhjavesi, sügaval vettpidavate maakoorekihtide vahel paiknev põhjavesi. · Mineraalvesi- ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. · Termaalvesi- maakoore kuumade kivimikihtide poolt soojendatud põhjavesi. Merevesi.. · Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. · Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem, kui lõunapoolkeral. Miks?! · Keskmine soolsus on 35 promilli · Mere soolsust mõjutavad sademete hulga ja auramisse vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga. Geograafia 1.11.12
mäeinsenerid ja -tehnikud. Avakaevandamisel (karjäärides) võeti kasutusele suurekopalised (10-35 m3) ekskavaatorid, põlevkivi hakati vedama kallurautodega, mis mahutasid kuni 40 t kaevist. Allmaakaevandamisel (kaevanduses) võeti kasutusele kamberkaevandamismeetod. Selle kaevandamisviisi puhul moodustatakse 8-10 m laiused kambrid, kus põlevkivikihind puuritakse ja lõhatakse ning kaevist laaditakse vastavate mäemasinate abil. Kambrite lagi ankurdatakse ülemiste kivimikihtide külge ja kogu kaevanduse peal olev kaljumass, maapind kaasa arvatud, hoitakse ülal kambrite vahele jäetud tervikutel. Tervikutesse jääb umbes 25% põlevkivist ja see on põlevkivi kaevanduskadu. Kamberkaevandamisel on kaevuri tootlikkus umbes 25 t põlevkivi vahetuses. Kamberkaevandamise kõrval võeti kasutusele ka teine kaevandamisviis, mille puhul kihind lõhutakse ja laaditakse mäekombainiga ning kaevurite töökoht kindlustatakse terastoestikuga
• Moreentasandikud • Sandurid • Otsamoreenid 14. Tunne piltidel, joonistel ja kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannik. 15. Jõega seotud MÕISTED!!!! SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu. JÄRV- veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus ookeaniga VEEHOIDLA (tehisjärv) - inimeste tehtud järv. PÕHJAVESI - maa sees olev vesi (tavaliselt asub vettpidavate kivimikihtide peal). ALLIKAS – koht, kus põhjavesi väljub maapinnale. SOO - liigniiske maa-ala. LIUSTIK - külmadel aladel olev igilumi ja -jää. JÕESTIK - peajõgi koos lisajõgedega. PEAJÕGI - suurem jõgi, kuhu voolavad teised väiksemad jõed. LISAJÕGI - peajõkke voolav jõgi. ÜLEMJOOKS – jõe algusosa. Jõgi on seal kitsas, kiire vooluga. KESKJOOKS - jõe keskmine osa lähte ja suudme vahel. ALAMJOOKS – jõe lõpuosa. Jõgi on seal lai, tasase vooluga. SUUE - jõe lõpp
rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikut. Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. Enamik maavärinaid toimub piirkondades, mis langevad kaardil kokku litosfääri laamade servaaladega. Paljude tõugete puhul asub kolle ehk punkt, kus toimuvad kõige suuremad kivimikihtide liikumised, sügaval maapõues. Suurimad purustused rabavad kolde kohale jäävaid alasid. 2. Seismograafid 2.1 Kuidas reageerivad seismograafid On peamiselt kahte tüüpi seismograafe. Ühed reageerivad horisontaalsetele liikumistele ja teised vertikaalsetele liikumistele. Mõlemad seadeldised koosnevad raamist ja raskusest, mis ripub traadi või vedru otsas. Kui pind rappub, jääb raskus paigale, kuid raam vibreerib, ja raskuse külge kinnitatud pliiats jäädvustab paberile siksakmustri
Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega. Tekivad vee jäätumisel, kulutamisel, temperatuuri vaheldumine. 9.Maalihe Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. 10.Kulutus ja kuhjepinnavormid
Kõige kiiremini toimub looduses rabenemine temperatuuri järsul muutumisel, sest siis järgnevad kivimiosakeste kiired paisumised ja kokkutõmbumised üksteisele lühikese ajavahemiku järel. Selline termiline rabenemine toimub eriti intensiivselt kuivas kliimas. Kivimite halva soojusjuhtivuse tõttu soojeneb kivimi väline kiht päevase päikesekiirguse toimel rohkem ja paisub enam kui sügavamal asuvad kihid. Erinevalt soojenenud kivimikihtide vahel tekivad ülipeened kivimipinnaga paralleelsed lõhede süsteemid. Öösel jahtub aga väline kiht rohkem kui seesmised osad ja tõmbub ka tugevamini kokku. Tekivad uued lõhed, mis kulgevad paisumisel tekkinud lõhedele ristisuunas. Kujuneb ristuvate lõhede võrk, mis aja jooksul lagundab kivimi erineva suurusega tükkideks. Parasvöötmes ja neist pooluste poole jäävatel aladel, samuti kõrgmäestikes, kiirendab kivimite rabenemist lõhedes jäätuv vesi. Jäätumisrabenemise jõud
ümbritseval alal, on mõõdetud suurim aasta keskmine sademete hulk maakeral: 1233 mm. Pidevad vihmad on põhjustanud mäetippu ümbritsevate alade soostumist, toites ühtlasi arvukaid, sügavale vulkaanijalamisse erodeerunud jõgesid. Saare lääneserva läbistav Waimea- Poomau jõgi voolab ligi kilomeetri sügavuses Waimea kanjonis. Seda kui Okeaania suurimat kutsutakse ka Vaikse ookeani suureks kanjoniks. Selle loodusliku kunstiteose lummavaimaks küljeks osutuvad aga hoopis kirevate kivimikihtide vaheldumise tõttu vöödistunud seinad ning neid osaliselt katva taimestiku varieeruv värvigamma: punakad, pruunikad ja rohekad toonid. Vahetult Waialeale tipu läänenõlvale jääv Alakai soo on aga oma eriliste loodusolude tõttu unikaalne ökosüsteem, varjates siinsetes päikesele raskesti ligipääsetavates vihmametsades enim endeemseid linnu- ja taimeliike Hawaiil. Na Pali kaljurannik. Pidev murdlainetus ja geoloogilises lähiminevikus jõudsalt alanenud
Annab edasi purustuste võimsust Täpne ja objektiivne võimsuse mõõtmine Subjektiivne Ei anna edasi purustuste ulatust Maavärin on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained. Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang Epitsenter e kese koht maapinnal kolde kohal Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : Vulkaanipursked Koobaste varisemised Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) Laamade liikumine Kaasnevad protsessid:
Subjektiivne(-) Rihteriskaala Maavärina võimsust, vabaneva energia hulka Magnituudid Tagevaimad on olnud 9 magnituudi Seismograafiga Täpne ja objektiivne võimsuse mõõtmine(+) Ei anna edasi purustuste ulatust(-) Maavärin on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained. Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang Epitsenter e kese koht maapinnal kolde kohal Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : · Vulkaanipursked · Koobaste varisemised · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) · Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: · Maakoorelõhed, ülangud, alangud
ja nad surid üksteise järel nälga. Et ilma toiduta (taimetoiduliste sisaliketa) jäid seetõttu ka kiskjad-sisalikud, siis hukkusid nemadki. Osa teadlasi peab süüdlasteks vastilmunud imetajaid. Need, esialgu rotisuurused loomakesed olevat kaevanud sisalike munad maa seest välja, purustanud munakoore ning söönud seejärel munad ära. Niiviisi teinud imetajad aegapidi otsa peale tervele hiidsisalike suguseltsile. Mõndade teadlaste meelest aga võib kivimikihtide järgi otsustada, et maakera kliima hakkas 65 miljoni aasta eest muutuma. Ühetaoliselt soe troopiline ilmastik asendus vahelduva kliimaga, suved olid palavad ja talved külmad. Suured kõigusoojased dinosaurused ei suutnud sellistes muutuvates oludes enam toime tulla. Mitmete teooriate aluseks on seisukoht, et dinosaurused surid välja üsna pika aja jooksul järk-järgult ning mingit ülemaailmset katastroofi polnudki.
ookeaniline maakoor - Ookeaniline maakoor moodustab ookeanide põhja. ookeani keskahelik - on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa. süvik maailmamere põhjas olev kitsas ja pikk nõgu, mis paikneb peamiselt laamade põrkumise ja üksteise alla sukeldumise vööndis. kurdmäestik mäestik, kus maakoore kihid on maa sisejõudude mõjul surutud lainelistesse voltidesse. kurrutus - Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. murrang - maavärin maa lühiajaline järsk rappumine maavärina kolle koht, kus maavärin tekib epitsenter- koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam seismilised lained lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel tsunami- on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. magma Maa sügavuses tekkinud veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuumi kivimite sulam.
Nõgu- suletud piirjoonega süvend, mille põhjas võib olla järv, soo Org- ühes suunas avatud piklik süvend maapinnas Mandrilava- mere-või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala Mandrinõlv- ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv Ookeani keskmäestik- ookeaninõos paiknev enamasti veealune mäestik Süvik- pikliku kujuga sügav koht ookeaninõos Absoluutne kõrgus- koha kõrgus meetrites merepinnast Suhteline kõrgus- ühe koha kõrgus teise suhtes Kurrutus- kivimikihtide liikumine, mis tekib maakoore kokkusurumisel, kui setete või kivimite kihid lainjalt voltideks kokku pressitakse Samakõrgusjoon e horisontaal- kinnine (kontuur)joon, mis läbib ühesuguse kõrgusega maapinnapunkte; kujuteldav maapinna lõikejoon kindlal kõrgusel asuva tasapinnaga Murenemine- protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad Erosioon- protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise
on tõkestatud. Õhutemp suur aastane amplituud. Sademeid vähe (ca 500mm) maksimumiga suvel. Kuiv lähitroopiline kliima kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid. Esineb suur aastane temp amplituud (15-35') ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200mm. Kuiv troopikakliima kliimat kujundavad cT ja lähistoopilised maksimumid. Väga kuum ja kuiv, talvel jahedam temp võivad ulatuda üle 40- 50', sademeid alla 300mm. Kurrutamine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. sünklinaalid, antisünklinaalid Kurud on mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul. Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes
KIIRED NÕLVAPROTSESSID TOIMUVAD KIIRESTI, ON SILMAGA NÄHTAVAD. VARISEMISE korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. LIBISEMISE korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. KIIREID NÕLVAPROTSESSE SOODUSTAB: 1) Järsud nõlvad. 2) Erinevate kivimikihtide kallakus nõlva suunas. 3) Pinnase suur niiskuse sisaldus. 4) Vett mitteläbilaskvate setete olemasolu (savi). 5) Nõlva kalde muutumine (maavärinad). AEGLASED NÕLVAPROTSESSID TOIMUVAD SILMALE MÄRKAMATULT VIIKAMINE(solifluktsioon) sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnase. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. NIHKUMINE pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub osakestevahelisi seoseid
3) Milline ilm on Eestis tsükloni üleminekul suvel? Tsükloni üleminekul on suvel Eestis jahe ilm (kõrgrõhkkonna puhul päikseliselt soe). 4)Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. Suur veeringe moodustab ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Väikse veering puhul aurustub vesi aga see langeb ookeanisse tagasi. 5) Austraalia ja Okeaania kaart PILET 12 1)Millised tegurid ja kuidas soodustavad maalihete tekkimist? Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kivimite all olevad kergesti deformeeruvad setted, välisjõud (tuul, vesi, jää). 2) Selgitage veebilanssi maailmas ja Harku järve näitel. Veebilanss on et merre tuleb nii vett juurde, kui ka läheb ära, juurde tuleb jõgedes, mis voolab sisse ja välja läheb jõgedest, mis voolab välja. Samamoodi on veekadu aurustumise puhul ja veetaseme tõus sademete puhul. Harku järv siis saab oma vett juurde harku ojast ja vesi voolab minema Tiskre oja kaudu
mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30meetrit. Pikkus 400meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. 55. Maakoore kõikuvliikumised? 56. *Kurrutusliikumised - Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 57. *Murrangliikumised(maakoore rebendrikked) - Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed
Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne.Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. *(5) Maakoore kõikuvliikumised? *Kurrutusliikumised-Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. *Murrangliikumised (maakoore rebendrikked)-Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed
Võib toimuda libisemine(maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatise vajumine, purunemine. Autotee ehotamine nõlvale. Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. Kaldaäärse jõesängi suvendamine. Võib toimuda pinnase libisemine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärjel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. Igasugust kivimmaterjali liikumist
Esimene tajutav vaid seismom. ja 12s totaalne häving (I XII) Tsunaami väga ohtlik, tekivad meres, seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaale. Ilma hoiatuseta. Suured purustused. Eestis neljal korral 6-7 palli. Võimsalim Osmussaares 1976a MAALIHKED Malihe on nõlval asuva pinnasetüki paigast liikumine. Nõlva protsessid jagunevad : Väga kiired (varisemine, libisemine) Väga aeglased (voolamine - solifluktsioon, nihkumine - defluktsioon) Maalihet soodustavad kivimikihtide kallakus, tihedamate setete (deformeerunud, vett mitteläbilaskvad - savi) lamamine vähem tihedate setete all (monoliitsed, liiv) Maalihet põhjustavad: erosioon, paduvihmad ja kiire lume sulamine, põhjavee taseme tõus, kiire vee taseme alanemine (jões), rõhu tõus nõlvadel, vulkaanipursked, maavärinad, inimtegevus( kaevamine, lõhkamine), taimestiku hävimine. Eestis - savi- ja aleuriidipinnased, eriti lihkeohtlikud Pinnase massi suurendavad ka nõlvale rajatud ehitised
annaabi.ee 
