hästi läbilaskvat viljakat saviliivmulda, mis puhkeajal oleks kuiv. Kes tahab suuremaid õisi ja sibulaid, paneb aedtulbile kevadel mineraalväetist või tuhka ning kastab enne õitsemist. TULPIDE KLASSIFIKATSIOON Tulbid jaotatakse peamiselt õitsemisaja ja õieehituse järgi 15 sordirühma ehk klassi. Varajased lihtõielised - taime kõrgus on keskmiselt 20 - 30 cm, sobivad kasvatamiseks peenras, lavas, kiviktaimlas ning pottides või kastides ajatamiseks. Nende tulpide kuuest kroonlehest koosnev õis on tugev ja väga kindla kujuga, õie kroonlehed on teravatipulised. Tuntumad sordid on: Apricot Beauty, Brilliant Star, Christmas Marvel, Couleur Cardinal jt. Varased täidis õielised - keskmine kõrgus 20 - 30 cm, sobivad kasvatamiseks peenras, lavas, kiviktaimlas ja parkides värvilaikude loomiseks. Päikeselisel päeval täielikult avanenult ulatub õie läbimõõt 8 - 10 cm-ni
Aubrieetad on madalakasvulised kevadel õitsevad püsililled. Oma nime on taimeperekond saanud Prantsuse maalikunstniku, Claude Aubriet´i (1668 1743) auks, kes lilledest vahel suurde vaimustusse sattus. Enamasti on koduaedades nähtavate aubrieetade puhul tegemist harilikust aubrieetast (A. deltoidea) aretatud hübriididega. Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks aprillis mais tuppa potti või kasvuhoonesse, kuid võib mais külvata ka otse kasvukohale aias või kiviktaimlas. Parim temperatuur seemnete idanemiseks on 15 - 18ºC, seeme idaneb 2-3 nädalat. Külvidele ei ole soovitav peale asetada katet, kuna vajavad tärkamiseks valgust. Jälgi hoolega, et külvid läbi ei kuivaks. Pikeerimisel on soovitav vahekaugus 5cm x 5cm, kasvukohale istutamisel 15cm x 15cm. Ühes grammis on umbes 600 seemet. Ettekasvatatud taimed võib hilissuvel või varasügisel istutada kasvukohale, kus nad õitsevad järgmisel kevadel, aprillis mais
· Õitseb juuli august. Erinevat värvi õitega. Enamlevinud sordid on roosakad või valged. · Sobib parasniiske huumusrikas muld · Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele. Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii · Kõrgus 15-25 cm. · Samblataoline padjand. · Õied väikesed,valged, punased, roosad. Õitseb mais juunis. · Päikseline kuni poolvari. · Parasniiske huumusrikas muld. · Kasutamine: kiviktaimlas, püsilillepeenra eesäärele, surnuaiale. · Kevadel päikese eest varjutada. Bergeenia Bergenia Bergeenia Bergenia · Mõned sordid: `Bressingham White` (valgeõieline sort). · Maapinda kattev. Kõrgus 30-40cm. · Punakasroosad õied. Õitseb aprillist maini. · Sobib kasvatamiseks nii varjus kui ka päikeselisel kasvukohal. Tihti kasutataksegi varjupeenardel. · Tihti kasutatakse lehtdekoratiivse taimena. · Parasniiske muld.
aediiris, kuldkann, varretu emajuur, sõnajalg, harilik drüüas, harilik kaksikkannus, nelk, palu-näsiniin, harilik müürilill, karvane kadakkaer, tarn, kellukas, aubrieeta, merikann, kaukaasia hanerohi, kalju kuldkilbik jpt. Rajamine Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on et rajatis peab olema väga hästi dreenitud.Kiviktaimla muld peaks olema selline et ämbritäis vett jõuaks sellest läbi joosta, kui samal ajal aeglaselt kümneni lugeda. Mida aga igaüks pma kiviktaimlas kasvatab on täiesti maitse asi. Liiga väikest kivide kasutamisel kipub tulemus kergesti kaootilseks muutuma. Sobivad erineva suuruse ja kujuga kivid. Soovi korral kasuta kohalikku päritolu kive. See jätab kiviktaimlast loomulikuma üldmulje.
jäid hooletusse. Kivide paigutusel jälgiti loomulikkust. Uue hooga jätkus kiviktaimlate rajamine 50.-60.ndatel aastatel. 3 4 Alpitaimla ehk alpiinium vajab suuremat maa-ala Kui algselt kasvatati kiviktaimlas peamiselt mäestikest pärit ja looduslikke eeldusi (rikkalik kivide esinemine, taimi, imiteerides võimalikult vahelduv reljeef, sobivad kivised kallakud, nende looduslikku paiknemist, soovitav isegi loodusliku kivise pealiskorra siis kaasaegsesse paljandumine). looduspärasesse kiviktaimlasse
teisend(Toompuiestee ääres ja puud on mitemharulised), "leinasaared"(Shnelli tiigi kirdetipu juures vallil, "vihmavarjujalakas"(Pika Hermanni jalami juures), mägivahtrate rida vallist Patkuli trepi poole ja kolm künnapuud (üks paljuharuline ja kolmeharulised, Toompea nõlval). Okaspuudest on heas seisundis torkavate kuuskede rühm. Mõõtmetelt tähelepanuväärsed on lääne pärn (Ü=316 cm), harilik pärn (Ü=385 cm), tömbilehine viirpuu (Ü=104 cm). tänaseni säilinud kiviktaimlas võib kasvavatest taimedest esile tuua suurt hariliku jugapuu kultivari, rippuvate okstega arukaske, lähedal kasvavaid alpi ja harilikku kuldvihma, rohttaimedest on säilinud bergeeniad, iirised ja muud sibullilled. Endise 24.detsembri ülestõusumonumendi kohale on rajatud uus kiviktaimla, kus valitsevad madalad põõsad nagu näiteks põõsasmaranad , enelad, pinnakatte püsililled ja kõrrelised. HOOLDAMINE:
happeline kui aluseline aiamuld, huumusrikas liivmuld Õitseb mai-juuli, õied valge, kollaka ja helerohelise värvusega, lehed suvehaljad, ümarad, 5...7 hõlmaga, hallikasrohelised Ravimtaim, põletikuvastase toimega. Aitab peatada verejookse ja ravib halvasti paranevaid haavu. Teed juuakse mao- ja seedehädade ning põiehaiguste korral. Sobib salatisse. Paljundatatakse seemnetega, puhmiku jagamisega kevadel, risoom- pistikutega Istutada looduslikud istutus-alad, kiviktaimlas, puude all, kalmistutel, katustel, ääristuseks, roosidega, 8-10 aasta järel tuleks ümber istutada. Sortidest Alchemilla erythropoda - punaraag kortsleht, Alchemilla mollis - pehme kortsleht, Alchemilla epipsila- paljastipne kortsleht, Alchemilla hoppeana- Hoppe kortsleht http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimetarkused/kortsleht-suureparane-
..90 cm kõrguseks vajades 30...60 cm kasvuruumi. Kasvukujult püstine mätasjalt laiuv puhmik. Pärineb Euroopast ja Kesk-Aasiast. Lehed on ovaalsed, kuni piklikud, krõbulised, hea lõhnaga, tuhmrohelised. Torujad kahe huulega õied paiknevad hulganisti kitsastes küünlataolistes õisikutes. On sinise-, lilla-, roosa- ja valgeõielisi sorte. Õitseaeg on maikuust septembrini. Kasvukohaks sobib päikeseline soe paik viljaka pinnasega. Sobib kasvatamiseks nii peenral, ürdiaias, kiviktaimlas, ta on hõlpsasti kasutatav ka konteineraianduses. Head naabrid on talle roosid, neiusilmad, päevakübarad ja kipslilled. Aegajalt kärpimisega saab esile kutsuda kordusõitsemist. Paljundada saab seemnetega või jagamisega kevadel ning rohtsete pistikutega suvel. Annab hästi ka isekülvi. Meeldib putukatele. Sordidvalik: Blauhügel puhassiniste õitega Caradonna -omapäraks on peaaegu mustadele õisikuvartele kinnitunud tumelillad õied; Mainacht õied tumedad, lillakassinised
süvendada ja väljakaevatud muld kasutada kallaku rajamiseks. Kiviktaimla võimaldab ka kõige väiksemal maa-alal kasvatada üksteise kõrval huvitavaid taimi paljudest eri liikidest ja sortidest. Maitsekalt kujundatud kiviktaimlas tulevad paljud püsililled, kääbuspõõsad ning okaspuuvormid paremini ja mõjuvamalt esile. Mägitaimi kasvatatakse kivide vahel, jäljendades nii taimede kui kivide looduslikku paiknemist ja asetust. Kivid
Taime välislaadi kirjeldus: väike puhmik. Lehed: igihaljad, rohelised, sügisel muudavad värvust. Õied või õisikud: väikesed, seguvärvides kellukesed, õrnadel vartel õhulistes pööristes. Õitseb juunist-augustini. Liigi eritunnused: lehed säilivad ka lume all. Ühel kohal võib kasvada ilma ümber istutamata 3-5 aastat. Kasvukoha nõuded: huumusrikas mittehappeline muld, päikseline või varjuline kasvukoht. Ei talu liigniiskust. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlas, püsilillepeenras. Joonis 29. Verev helmikpööris (http://www.pro-faber.ro/index.php? tld=317707&location=2834&language=1&showproducts=yes&page=4) Joonis 30. Verev helmikpööris Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=270&art=328. 08.08.2013. Seemnemaailm. Helmikpööris verev ''Bressingham Hybrids'' mix Heuchera sanguinea. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=10828. 08.08.2013. 1.16 Hosta (Hosta)
Taime välislaadi kirjeldus: väike puhmik. Lehed: igihaljad, rohelised, sügisel muudavad värvust. Õied või õisikud: väikesed, seguvärvides kellukesed, õrnadel vartel õhulistes pööristes. Õitseb juunist-augustini. Liigi eritunnused: lehed säilivad ka lume all. Ühel kohal võib kasvada ilma ümber istutamata 3-5 aastat. Kasvukoha nõuded: huumusrikas mittehappeline muld, päikseline või varjuline kasvukoht. Ei talu liigniiskust. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlas, püsilillepeenras. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/267 http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/verev-helmikpooris-leuchtkafer1/? category=1&panel=2 1.16 Hosta(Hosta) Konkreetne liik: Võsundhosta (Hosta decorata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kasvab 50 cm kõrguseks ja puhma läbimõõt küündib 20 cm piirimaile Taime välislaadi kirjeldus: Lehed: Lehed on nahkjad, rohelised, veidi tekstuursed, kuni 15 cm pikad, äärtel heledam kitsas rant
Suhteliselt külmakindel, hapulembene. Võimalik kasvatada potilillena sügisesest külvist kasvuhoones. KALIFORNIA LÄÄNEMAGUN Eschscholzia californica KALIFORNIA LÄÄNEMAGUN Eschscholzia californica Roosade, kollaste ning oranzide lainjate, kurruliste liht- ja pooltäidisõitega ilus suvik. Kasvab umbes 25 cm kõrguseks. Eelistab päikesepaistelist kuiva kerge liivmullaga kasvukohta. Sobib kasvatamiseks peenras, kiviktaimlas, ääristaimena ning rõdukastis. Talub halvasti ümberistutamist. SUUREÕIELINE LINA Linum grandiflorum SUUREÕIELINE LINA Linum grandiflorum Õitseb varakevadel Madal ja tihe umbes 40 cm kõrguseks kasvav puhmik. Suured tumedamad punased õied. Eelistab päikesepaistelist parasniiske kerge mullaga kasvukohta. Külvata mais või hilissügisel. SARIKIBEERIS Iberis umbellata SARIKIBEERIS Iberis umbellata Madal
kõikidele liha-, kala- ja köögiviljatoitudele, Iisop on 20-50 cm kõrgune püstiste vartega mitmeaastane poolpõõsas. Lehed on süstjad, teravaservalised, õied tumesinisest roosadeni või hoopis valgeteni (liike on palju). Õitsemise ajal väga kaunis, samas ka võimsa lõhnaga. Meelitab ligi mesilasi ja aiale kasulikke putukaid. On aias dekoratiivne, võib ääristada kõnniteid või puhmastena eri värvides kasvatada kiviktaimlas. Aias ei nõua ta perenaiselt erilist hoolt, on külmakindel ja laieneb paari aastaga 1 m laiuseks. Õied puhkevad juunis, õitseb hilissügiseni. Iisopi õitest saadud mesi kuulub parimate hulka. Maitsetaimena võime juba kevadel näppida väikesi lehekesi, ravimtaimeks korjame aga õitsemise alguses võrseid, st kogu maapealset osa kuni puitunud varreni. Tarvitame nii värskena kui ka kuivatatult. Oma aromaatsuse tõttu tuleb taime kuivatada kiirelt - hämaras, sooja õhuga ruumis
Eesti aedades on enim kasvatatud liik hispaania ebahüatsint (vt lisa 10) ja temast aretatud erivärvilised sordid, mis on rahva seas tuntud kui kellukaõieline silla või kiviktaimla hüatsint. Ta on varajase õitsemisega talvekindel kevadlill, läikivate lehtedega ümaras puhmikus. Puhmiku kohal püstises sirges õisikus kuni 15 kokkukasvanud lehtedega lõhnata kellukat, 30 cm kõrge püsilill. Sobib kasvatamiseks peenras, kiviktaimlas, terrassil või rõdukastis. Eesti oludes võib sibulaid istutada augustist kuni külmade saabumiseni. Istutussügavus peaks olema 5 kuni 10 cm. Sibulaid võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks. 2.4 Kobarhüatsint Kobarhüatsint (Muscari) on 30 liigiga sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast. Looduslikult levinud Lääne Aasias ja vahemeremaades. Enamlevinud on harilik kobarhüatsint (vt lisa 11) erinevate liikidega ja armeenia kobarhüatsint (vt lisa 12). Ta on
perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Alpi kortsleht moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. Eestis kasvatatakse teda kultuuris. Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. Ta sobib kasvatamiseks püsilillepeenras, kiviktaimlas ja pinnakattetaimena kuivadel nõlvadel. Võib kasutada ka lõikelillena ning kuivatada. Lumelammas Lumelammas ehk pakssarv on üks kahest mägilamba liigist. Lumelammas on levinud Ida- Siberist kuni Kaug-Ida põhja- ja keskosani. Põhja-Ameerikas elavad lumelambad mandri lääneosa mägedes Alaskast Põhja-Mehhikoni. Sarved on rasked ja jämedad, laia eespinnaga, kuid üsna lühikesed. Isaste loomade tüvepikkus 148-182 cm, õlakõrgus 95-115 cm, kaaluvad 70-140 kilogrammi.
Viljad- kuni 10 cm pikad kaunad. Mürgised LUUDPÕÕSAS Cytisus Mullastik- ei talu lubjarikast mulda Niiskus- Valgus- poolvarju Haljastusväärtus- sageli kasutatud Puu võra- Lehed- kolmetised, vahelduvad liitlehed võib olla ka lihtlehti Õied- kollased, valged või punakad pruunid, pööristes või peajates Viljad- piklikud, kahe õmblusega kaunad UBAPÕÕSAS Chamaecytisus Mullastik- vähenõudlik Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse kuivadel aladel näiteks kiviktaimlas Puu võra- Lehed- liitlehed, vahelduvad Õied- valged, kollased kuni punased Viljad- laplikud, piklikud, paljad või karvased ROBIINIA Robinia Mullastik- Niiskus- talub põuda Valgus- valgusnõudlik Haljastusväärtus- kasutatakse kas üksikult, alleepuudena jne Puu võra- harilikul robiinial ümar Lehed- abilehtedega, paaritusulgjate liitlehtefega Õied- valged, roosad kuni purpjad, rippuvad või püstises Viljad- lame kaun, paljude seemnetega'
nagi.ee/i/p/367/76/09194209d33726_l.jpg) Gasaania (Gazania) -särav gasaania (G.rigens) Eelistab kohevat, rähalist mulda ja avatud päikselist kasvukohta, niiskuse suhtes vähenõudlik. Kasvukohale istutatakse alles siis kui on möödas öökülmade oht. Talub ka väga tugevaid tuuli. Vajab harvendamist, rohimist, kobestamist, kastmist ja väetamist kompleksväetisega. Hooldamata taimed võivad kergesti taimehaigustesse nakatuda. Kasvatatakse peenras, kiviktaimlas ja nõlvakutel. Sobib teiste taimede vahele täiteks, peenardesse äärelilleks, rõdukastidesse ja konteineritesse. Joonis 4. särav gasaania (Gazania rigens) (https://lh5.googleusercontent.com/- BhWeAK8Xe1A/Ru57jhAsJfI/AAAAAAAAAzg/MS46dvOtcQs/s640/Picture %252520026.jpg) 3
..40 cm vahedega. – Vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva, sügavalt haritud kasvupinnast. – Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline muld. Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine – Seemnetega. – Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed). – Vana põõsa jagamise teel kevadel või augustis. Istandik – Istandiku rajamise eel tuleb põld töödelda herbitsiididega ja väetada (soovitavalt kompostiga). – Järgmine väetamine on soovitav teostada 3. kasvuaastal. – Istandiku võib rajada ka peenravaibale.
katus-laeplaadi küljesripuvad vaid ümarad vasklambid. Kui alt Pirita teelt vaadatuna tundub Lillepaviljon kergelt õhuline, siis ,,Tuljakut" tähistavad kaks umbset rõhttriipu, betoonist terrassi piire ja kohviku puitkarniis. Kohviku klaasseinad taotlevad võimalikult vahetut üleminekut ümbritsevale terrassile ja veesilmaga kaminate aeda. Aed oli mõeldud uue kulinaarse moeasja, Kaukaasiast tulnud lambasaslõki küpsetamiseks. Uue arhitektuuri suletustaotluse vastab nõlval kiviktaimlas serpentiinina keerleva trepikese asemel järsu otsekohesusega maasse tungiv tunnelilaadne sissepääs terrassi alt. Terrassilt, kuhu peagi tuli paigaldada tuulekaitseks klaasekraanid, avaneb vapustav vaade näidisaeda, merele ja üle selle Tallinna panoraamile. Moodsa kohviku interjööri kujundasid oma aja parimad sisearhitektid Vello Asi ja Väino Tamm. Kohvikus sees tahtis ehituse algataja Edgar Tõnurist näha iseteenindamist, mis oli toona kuum sõna
Eelistab niiskemat, kerget kivist mulda, kuid varjus kasvab ka kuivemal mullal. [10] Paljundatakse peamiselt jagamisega ning juurdunud vartega kevadel või sügisel; harvemini seemnetega, mis külvatakse avamaale sügisel (oktoobris) või kevadel. Seeme idaneb 1-4 nädalat. Paljuneb ka isekülviga. [10] Harilik müürilill on hinnatud haljastuses oma pika õitsemisaja ning dekoratiive lehastiku tõttu. Müürilill leiab kiviktaimlas mitmekülgset kasututust: õitsva pinnakattena, müüripragudes või asteplaatide vahel. Samuti sobib moldaeda ja teistesse loodusliku ilmega konteineritesse. [2, 10] Sobivad naabrid müürilillele on madalad hostad ja sõnajalad, poolpõõsad, kollane kukekannus, madalad murtudsüdamed, palunäsiniin ja madalad kõrrelised ning mitmed muud kiviktaimlataimed. Harilik müürilill sobib ka sibullillede alustaimeks. [1] Tuntumad sordid: · 'Alba'- valged õied;
Õied või õisikud: Õied 1-2 kaupa, eelmise aasta võrsetel, valged kuni roosad Õitsemine: juuni Liigi eritunnused: maadjas, tõusvate võrsetippudega, kalasabamustriliselt hargnev Kasvukoha nõuded: paremini kasvavad täisvalguses, kuid taluvad ka poolvarju. Viljakas ja niiskes pinnases vähenõudlik Kasutamine haljastuses: krundi piirdeks, gruppidena, üksikistutuseks gasooni, bordüüriks või elavtaraks. Osa liike kasutatakse alustaimeks, kiviktaimlas, nõlvakutel Joonis 70. Laiuv tuhkpuu (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pildid/pilt_471.jpg; http://www.crocus.co.uk/images/products2/PL/00/00/00/10/PL0000001028_card2_lg.jpg) 74 Joonis 71. Laiuv tuhkpuu 75 Kontpuu (Cornus) Konkreetne liik: kirss-kontpuu (Cornus mas) Taime kõrgus ja läbimõõt: 2 -3 m kõrge, 4 5 m lai Taime välislaadi kirjeldus: tihe suurpõõsas või väike puu
tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Samas on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Pinus contorta Douglas ex Loudon keerdmänd Noored võrsed kollakaspruunid, paljad. Okkad 2-kaupa, tume- kuni kollakasrohelised, (3)5...7(9) cm pikad, keerdunud, karedakarvalised, püsivad võrseil 5... 9 aastat, tupp 0,4...0,6 cm pikk. Pung on 1,5...3 cm pikk, tumepruun, silinderjas, isaskäbikeste algmetega pung alaosas laienenud. Käbid munajad, enamasti kõverdunud, 3...5 cm pikad, võrsete keskel istuvad, läikivad, helepruunid, apofüüs torkiv, terava tipuga
Nad on vähenõudlikud, vastupidavad ja suurepärase talvekindlusega. Õite värvus varieerub olenevalt sordist. HEUCHERA SANGUINEA - VEREV HELMIKPÖÖRIS • lehed dekoratiivselt ‘Coral petite’ ümarad, sakilise servaga, kompaktne leherosett ulatub 20- 25 cm kõrgusele. Õied on väikesed, kellukesekujulised, vaarikavärvi, koondunud õrnadel vartel pööristesse. Õitseb juuni- august, 60- 90 päeva. • Kasvab hästi kiviktaimlas, päikese käes kuid tuulevaikses kohas. Leplikult kasvab ka varjus, aga ei talu SÜSTLEHINE HOSTA - HOSTA LANCIFOLIA • Kõrgus: 23-35 cm • Õied: lillakassinised, õisikuvarre kõrgus kuni 100 cm • Õitsemise aeg: juuli – august • Lehed: helerohelised, veidi lainja servaga, terava tipuga, • 4-5 paari roodudega • Kasvukuju: puhmikjas • Valgus: poolvarjuline, varjuline • Muld: sügavapõhjaline, parasniiske, huumusrikas SINIHALL HOSTA - HOSTA SIEBOLDIANA
Nad säilitavad aroomi ka kuivatatult või õlis konserveeritult. Kuna lehed on väga tugeva maitsega, kulub neid vähe. Kasutamine maitsetaimena salatitele ja kastmetele, linnu- ja lambalihale, pasteetidele ja juustudele ning alkohoolsete jookide maitsestamiseks. Kasutamine ravimtaimena nõrgalt rahustav, veresooni laiendav, spasme lõõgastav Muud kasutusalad aroomitaimena parfümeeriatööstuses Kasutamine haljastuses ilutaimena kiviktaimlas Muu oluline informatsioon tundlikel inimestel tekitab taimepuudutamine nahalöövet, eriti päikese käes. Ettekirjutatud dooside ületamine võib põhjustada mitmesuguseid vaevusi, seepärast ei soovitata rasedatel seda taime kasutada. 15 HARILIK ANIIS Anisum vulgare (Pimpinella anisum)
varakult maha. Sibulad koristada suve lõpul, kui ravimtaimena, sobivad lehed hakkavad närtsima kõrgpeenardesse sarnased hariliku sibulaga.soovitatav on varsi lõigata mitte madalamalt kui 2 cm mullapinnast, aga korduvalt, sest vananedes muutuvad lehed maitsetaimena, tuimaks, samal põhjusel eemaldatakse pidevalt ravimtaimena, ilutaimena õisikuid. Murulauku võib istutada sügisel potti ja kiviktaimlas, ääristu- või kasvatada talvel aknalaual raamtaimena toitude valmistamiseks, juurviljana, maitsetaimena, seemned külvata varakevadel, istikud kindlasti ette ravimtaimena, sobib kasvatada maitsetaime peenrasse kevadel(suvesordid) või sügisel(taliküüslauk)
paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Samas on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Pinus mugo subsp. uncinata (Ramond) Domin - haakjas mänd Paljude morfoloogiliste tunnuste poolest sarnane P. mugo subsp. mugo'ga, kuid kasvab puukujulisena, ühetüvelisena, saades soodsail tingimustel 10... 20 (25) m kõrguseks. Käbid ebasümeetrilised, viltused, 4...6 cm pikad, allapoole suunduvad apofüüsid kandilised, nokakujulised, haakjalt tagasipöördunud püramiidja tipuga. Levinud Püreneedes, Sveitsi Alpides 300-2300 m kõrgusel.
teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Siiski on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Keerdmänd (P. contorta Dougl. ex Loudon) Varem ka eesti keeles keerokkalise männi nime kandnud puuliik on oma olemuselt üsna hariliku männi sarnane. Võra kitsas ja tihe, tüvi õhukese tumeda koorega, meenutades rohkem kuuse- kui männikoort, 10...30 m kõrgused puud. Areaal: Vaikse ookeani rannikult kuni Kaljumäestikuni, Põhjapiiriks Alaska lõunaosa
paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks praegu mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Siiski on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Sordid: 'Columnaris'; 'Gnom'; 'Mini Mops'; 'Mops'; 'Ophir'; 'Wintergold' ('Winter Gold'; 'Winzig'; 'Allgäu'; 'Brevifolia'; 'Carsten'; 'Frisia'; 'Hesse'; 'Kissen'; 'Knapenburg'; 'Kokarde'; 'Krauskopf'; 'Laurin'; 'Pal Maleter'; 'Picobello'; 'Rigi'; 'Varella'; 'Zundert'; Keerdmänd (P. contorta Dougl. ex Loudon) Varem ka eesti keeles keerokkalise männi nime kandnud puuliik on oma olemuselt üsna hariliku männi sarnane. Võra kitsas ja tihe, tüvi
annaabi.ee 
