Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kiudbetoon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
betoon, kiudbetoon, armatuur, konstruktsioon, armatuuri, teraskiud, polüpropüleen, klaaskiud, vundament, plastik, armix, kandva, pragunemise, kiude, armeerimine, lumest, extra, kasutust, vundamentide, olevates, kasutuskohad, ajakulu, puhastada, raketise, betoonpõrandad, betooniks, ehitamisel, vundamente, lint, mõõtmete, saledus, lainelisedÕppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW] http://www.ruduseesti.ee (12.03.2012) TTK 2 T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON
Võrumaa Kutsehariduskeskus Kiudbetoon Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Tugev ja raske need märksõnad on esimesed, mis seonduvad sõnaga betoon. Seetõttu on betooni kasutusalad üpris piiratud. Kui rääkida kiudbetoonist, siis on kõik vastupidi. Kiudbetoon on väga habras materjal, ja sellest kirjutan ma oma referaadis. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida
.....................................5 1.1.3. Vahelagi..............................................................................................................................5 1.1.4. Põrandad.............................................................................................................................5 1.2. Kiudude tüübid..........................................................................................................................6 1.2.1. Teraskiud............................................................................................................................6 1.2.2. Polüpropüleenkiud..............................................................................................................7 1.2.3. Klaaskiud............................................................................................................................7 1.3. Kiudbetooni eelised......................................................
.......................................3 Kiudbetoon............................................................................................4 Kiudbetooni eelised, kasutamine.....................................................5,6,7 Kiudbetooni eelised...............................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Sissejuhatus Seekordseks referaadi teemaks on kiudbetoon ning selle kasutamine. Referaadi materjal on otsitud internetist. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas
Eemaldatakse segamise, paigaldamise ja transpordi ajal sinna kaasatud liigne õhk. Selle õhu eemaldamine muudab betooni tugevamaks, korrosiooni- ja ilmastikukindlamaks. Betooni kivinemise tingimused ja betooni hooldamine: · betooni hooldamine ei lõpe segu paigaldamise ja tihendamisega · betooni hooldamine seisneb kivinevale betoonile maksimaalselt sobivate tingimuste (niiskus ja temperatuur eelkõige) loomises. Värske betoon ei tohi: · välja kuivada (kuumades kliimatingimustes) · külmuda (külmades kliimatingimustes) · üle kuumeneda Seega tuleb jälgida kivinemise käiku ja võtta ette meetmeid nende viimiseks vastavusse betoonile vajalike tingimustega. Betoonisegu transporditakse objetidele seguautodega. Betooni paigaldamine on vaid üks osa betoonitööst. Õige ja hoolikas järelhooldus on hea lõpptulemuse saavutamiseks vältimatu see parandab betooni tugevust, püsivust,
Väiksema elementide arvu korral on elementide ristlõiked suuremad ja materjaliks liimpuit. Kolmnurkne sõrestikferm. Mikkeli tuletõrjemajas on paralleelvöödega sõrestikferm. Kaared silded 20-100 m Liimpuidust võib teha ka kõveraid konstruktsioone. Iga koormuse jaoks võib leida nn survejoone, mis on ökonoomseim kuju selle koormuse jaoks. Näiteks ühtlaselt jaotatud koormuse jaoks on see parabool, punktkoormuse jaoks polügoon. Praktikas tuleb konstruktsioon dimensioneerida erinevate koormuskombinatsioonide jaoks. Sellist kaare kuju pole, mis sobiks kõigile koormustele ideaalselt. Sel juhul valitakse kaare kuju lähtuvalt esteetilistest, funktsionaalsetest, tootmistehnilistest ja tugevusnõuetest. Suuremate avade puhul on ökonoomsem paraboolkaar. Kaare ristlõige on tavaliselt ca 1/3 vastavast lihttalaristlõikest samadel tingimustel. Kaare telg jälgib üldiselt hästi survejoont,
1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd
Kiudbetoonist põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel ka polüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: · pinnasele toetuvad põrandad · vaiadele toetuvad betoonpõrandad · tasanduskihid Aluspind Betoonpõranda kvaliteet on tihedalt seotud põranda aluse kvaliteediga. Seetõttu on oluline pöörata
• Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi.
Tugevusklass _10 ja kuumakindlus _1550°C. Värvilt on nad heledad (kollakad). Samott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid (küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne). Porotherm kärgtellised on oma välismõõtudelt võrreldavad laialt levinud ehitusplokkidega. Porotherm kärgtelliseid toodetakse parima kvaliteediga savist. Tugevus 10-15MPa. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgtellistest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4h. Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgtellised paksusega 18,8; 25 ja 30cm kasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. Telliste kõrgus on 238mm, pikkus ja paksus erinevad. Porotherm kärgtellised paksusega 38, 44 ja 50cm kasutatakse lisasoojustust mittevajavate kandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonetele või erineva soojustusnormidega paikades. 16
Võib olla nii täis kui auk tellis. Külgpind sile, sooneline, ruuduline, harjaspind. Puhasvuukmüüritise ladumisel, laotakse ülejäänud seinaga kokku. 18. 4.SAMOTT-TELLIS suure tulekindlusega savist. Laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt heledad. Küttekollete sisevoodrina, tööstuslikes põletusahjudes jne. 19. 5. POROTHERM KÄRGTELLISED parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Paljukorruseliste ja konstruktsioonilt keerukate majade ehitamiseks. Maja konstruktsioon tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoonühendusega püstvuuk teeb ehituse lihtsaks ja kiireks ja ökonoomseks. 20. 18. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus 21. KERGKRUUS ehk keramsiit üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150 C temperatuuril pöördahjus. 22. Kergkruus Savist kergkruusaks: 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised
Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, väikese soojamahtuvusega on metallid. 4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh.mtrjl ei sütti, ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (nt: betoon, kips, klaas, tellis). Põlevad on kõik need mtrjlid, ei täida eelpool toodud nõudeid(nt: impregneerimata puit, plastik, kumm). 1)Mittepõlevad-ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivid, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2)Raskelt põlevad-süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (TEP- fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud või immutatud antipüreeniga. 3)Põlevad-kõik orgaanilised mtrjlid, kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad, põlevad.
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained, põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa: ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor-
(kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade ja teiste elementide ehitamiseks. Ainult sisetöödeks. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. Tihedus on 1500kg/m3, keskmine survetugevus 35N/mm2, külmakindlusklass F2 (tsüklid 100). Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgplokkidest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4 tundi. 19. Keraamilised plaadid- mosaiikplaadid, põrandaplaadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. -Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050- 11000C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks).. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. · Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened
Glasuuriga 12 saab plaatidele anda igasuguse värvuse. Keraamiliste plaatidega sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust. 3) Mosaiikplaadid on väga väikesed, servapikkusega 20-50mm. Plaadid liimitakse alumise küljega võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti ca 1m2 suuruste vaipadena(vaipkeraamika). Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. Keramsiit ehk kergkruus üldnimetus ehitus- ja täitematerjalidele, mis on looduslikuga võrreldes neli korda kergem. Tuntuimad kaubamärgid on Fibo, Leca ja Exclay. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150°C pöördahjus. Tootmine: Eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks Mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus
230x113x65mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt on nad heledad (kollakad). Samotttellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid (küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne). Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgplokkidest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgplokke kasutatakse ka lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. 19. Kergkruustootmine, omadused, kasutus Tootmine: Kergkruusa saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3
Tulekustutid paigaldatakse hästi nähtavale ja juurdepääsetavale kohale. 2.10 Keskkonnakaitse Tolmu vältimiseks: - konteinerid ja kallurid kaetakse kilede või võrkudega, - ehitusplatsil ladustatavat prügi niisutatakse vajadusel, Jäätmed sorteeritakse nii, et välditakse ohtlike jäätmete segunemist mitteohtlike jäätmetega. 2.11 Ladude vajadus ja paigutus. Laod on vajalikud järgmistele materjalidele: - armatuur, puitmaterjal, raketise kilbid, kuivsegukotid, tugipostid ja kaldtoed; - paigaldamata raudbetoon elemendid ladustatakse nii, et nad ei segaks kraana ja autode liikumist ja asuksid kraana töötsoonis; - Vajalikud ventilatsiooni-, kanalisatsiooni-, sadevee-, vee- ja küttetorud - kergseinte karkassid ja kipsplaadid Materjalid ladustatakse võimalikult töökoha juures. Materjal, mis ei karda vett ladustatakse hoonest väljastpoolt
Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni. 3.1.4 Vorm Vormid peavad olema valmistatud lähtuvalt toodete seeriast vajadusel korduvkasutatavatena ja sellisest materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse. 3.1.5 Betoonimine Betooni valmistamisel kasutada segisteid, millega on tagatud betooni ühtlane konsistents ja värvus. Betoonpinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest pole lubatud. Betoon tihendada sõltuvalt elemendi kujust ja mõõtmetest kas vormi vibreerides, sisevibraatoriga või õhukeste elementide pindvibreerimisega. 3.1.6 Tõsteaasad ja seadmed Kõikidel elementidel peavad olema tõsteaasad, avad või muud tõstmiseks vajalikud abinõud. Nende paiknemine peab tagama elemendi paigaldamiseks vajaliku asendi. Tõsteaasad, mis on elemendi pinnal ja jäävad nähtavaks, tuleb pärast elemendi lõplikku kinnitamist maha lõigata. Sellised tõsteaasad tuleb
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;
Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika
1. ALUSED Looduslikud alused pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste koormuse. Pinnas koosneb skeletist (teradest) ja pooridest. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Ehitusalustele esitatavad nõuded: - vajalik tugevus - vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel) - ei tohi külmumusel paisuda (vastasel korral rajatakse vundament allapoole külmumispiiri 1,2 m) - peab olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Oluline on vee hulk savipinnases, mille tõttu savi esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, kui vesi seisab süvendis, muutub pinnas vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist
Vaakum-matt on elastne vaip Tööstuslikult toodetav liikuv vaakumseadega C-348: millega saab vakuumida rõht-, kald- ja püstpindu. Seade võimaldab samaaegselt töödelda 30 m2 pinda ning tagab tiheda ja tugeva ning, samuti vee- ja külmakindla betooni. Vaakum tekitatakse hõrenduseni 0,07...0,08 MPa. Protsessi kestus sõltub töödeldava kihi paksusest - 1 cm kihi kohta kulutatakse ligikaudu 1...1,5 minutit. Protsess loetakse lõppenuks kui vee liikumine imitorus lakkab ning betoon saavutab tugevuse 0,2..0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja
; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt tugev ja ühtlasi kerge; puidust kerega laevu jääb aina vähemaks. Siiski kasutatakse seda järjest hinnalisemaks muutuvat materjali väiksemate laevade kerede valmistamiseks, ehkki ta ei ole küllalt tugev ja on samas kaunis raske, samuti nõuab puitkere töömahukat hooldamist. raudbetoonist valmistatakse põhiliselt paigal seisvate ujuvate objektide keresid, kuid on ehitatud ka kaubalaevu. Betoon on tugev ja tehnoloogiline, ei vaja suurt hooldamist. Kuid betoon on samas rabe ja kardab lööke. komposiitkerega laevad on ehitatud kahe või enama materjali kombinatsioonist. Kõige levinum näide on terassõrestikuga ja puidust katteplaadistusega laevakere. Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad laevad, mille
; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt tugev ja ühtlasi kerge; puidust kerega laevu jääb aina vähemaks. Siiski kasutatakse seda järjest hinnalisemaks muutuvat materjali väiksemate laevade kerede valmistamiseks, ehkki ta ei ole küllalt tugev ja on samas kaunis raske, samuti nõuab puitkere töömahukat hooldamist. raudbetoonist valmistatakse põhiliselt paigal seisvate ujuvate objektide keresid, kuid on ehitatud ka kaubalaevu. Betoon on tugev ja tehnoloogiline, ei vaja suurt hooldamist. Kuid betoon on samas rabe ja kardab lööke. komposiitkerega laevad on ehitatud kahe või enama materjali kombinatsioonist. Kõige levinum näide on terassõrestikuga ja puidust katteplaadistusega laevakere. Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad
; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt tugev ja ühtlasi kerge; puidust kerega laevu jääb aina vähemaks. Siiski kasutatakse seda järjest hinnalisemaks muutuvat materjali väiksemate laevade kerede valmistamiseks, ehkki ta ei ole küllalt tugev ja on samas kaunis raske, samuti nõuab puitkere töömahukat hooldamist. raudbetoonist valmistatakse põhiliselt paigal seisvate ujuvate objektide keresid, kuid on ehitatud ka kaubalaevu. Betoon on tugev ja tehnoloogiline, ei vaja suurt hooldamist. Kuid betoon on samas rabe ja kardab lööke. komposiitkerega laevad on ehitatud kahe või enama materjali kombinatsioonist. Kõige levinum näide on terassõrestikuga ja puidust katteplaadistusega laevakere. Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad
sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks Bakeliit 1300 ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii Fluorplast 2200 oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800 mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C Betoon 2300 (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, Portselan 2400 vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks Klaas 2500 ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla Metallid raua sulamistemperatuuri). Kergmetallid Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest Magneesium 1750
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined.
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
annaabi.ee 
