sellepärast ei kasuta ta seda õigust, kuna ta ei saa aru, et seadus on talle andnud diskreditsiooni teostamise volituse. Kui administratsioon ei kontrolli ja ei kaalu diskreditsiooninormi rakendamisel kõiki võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud, samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Diskreditsiooniveaga on tegemist ka juhul kui admisnistratsioon seob ennast kitsendavalt halduseeskirjadega. 2. Diskreditsiooni piiride ületamine - on tegemist siis kui administratsioon võtab endale suurema ostustamisvabaduse, kui seadus talle seda lubab – sellega ta ületab diskreditsiooni välimisi piire. Ebaõige teokoosseisueelduste kindlaksmääramine, mis on aluseks diskreditsiooni teostamisel. 3. diskreditsiooni kuritarvitamine - st diskreditsiooni vale kasutamine ja diskreditsiooniomavoli. Tegemis siis,
aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga hoopis meedia majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele. Seega on oluline vahe selles, kas ajakirjandus täidab nn ühiskonna valvekoera rolli, kajastades ülekaaluka avaliku huviga seonduvaid küsimusi, või on tegemist üksnes inimeste uudishimu rahuldamisega. Viimasel juhul tuleb Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul väljendusvabadust tõlgendada kitsendavalt. Eraelu puutumatuse kaitse on kohtu hinnangul fundamentaalse tähendusega iga indiviidi personaalsuse arengu mõttes ning eraelu kaitse peab ulatuma privaatsfäärist perekonnaringis laiemale, hõlmates ka isiku sotsiaalset dimensiooni. Isiku eraelu puutumatuse põhiõiguse tagamisse tuleb suhtuda seda tõsisemalt, mida rohkem uued informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad kõnealuse teabe edasist levitamist
f asjaolud, mis annavad aluse d teostamiseks. D vigade rühmad: · d mittekasutamine kui h loeb end olevat seadusega seotud ja seepärast ei kasuta ka seda õ, kuna ei saa aru, et seadus on talle andnud d teostamise volituse. Või kui h ei kontrolli ja ei kaalu d n rakendamisel kõiki võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud, samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Kui h seob iseennast kitsendavalt h eeskirjadega (ei tohi välistada d teostamist igal üksikul juhul). · D piiride ületamine kui h võtab endale suurema otsustusvabaduse kui seadus talle seda lubab (d väliste piiride ületamine) kas ebaõige teokoosseisu eelduste või õiguslike tagajärgede kindlaksmääramine. · D kuritarvitamine kui h ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni d õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. 1
N. Parrest HKMS § 11 lg 31 p 5: "Halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud." (Analoogne § 23 lg 3 p 1, § 33 lg 3 p 5, § 60 lg 2) RKHK on selgitanud, et neid norme tuleb tõlgendada kitsendavalt, nii et selle sättega hõlmatakse üksnes juhud, kus isikul ilmselgelt puudub halduskohtusse pöördumise õigus. "Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses
kindlustusi ei ehitaks. · Võim vaimulikes asjus Järvas osaliselt Ordu käes, kunile tagastatud alad pidid aga kuuluma täielikult Lundi ppk-a. · Lääne- ja Saaremaa sutes kohustus kun olema lojaalne · Omavaheline liit uute maade vallutamiseks-kun nendest 1/3, Ordu 2/3 Stensby leping oluliste tagajärgedega koh pol arengus: · Kindlustas Taani huviosasuse Eestimaal ja üldse Baltikumis, see toimus eeskätt Ordu arvel ja mõjus orduvõimu kitsendavalt, olles hiljem üheks teguriks, mis tõkestas ordupoolseid Liivim ühtlusriigi taotlusi. · Esialgu pidi lpng andma aluse rooma-kat kiriku edasitungimisele itta, selleks oli oluline, et tüli Taani kun ja Ordu vahel oleks likvideeritud ja valitud ühise tegutsemise siht venelaste vastu, kelle ala pidaski silmas lpngus edasite vallutuste suhe. Pärast Vene küs ebaõnnestunuid lahendamiskatseid 1240ndate algul suundus Sksa ordu vallutuslik peahuvi leedulaste vastu
bit defferent. Sisukord: Sissejuhatus: Valisime teemaks homoabielude seadustamise Eestis, kuna seda on viimasel ajal palju kajastatud igal pool meedias. ''Justiitsministeeriumil on valminud mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs, mille eesmärgiks oli fikseerida praegune olukord eri- kui samasooliste isikute kooselu osas. Nii Eesti põhiseaduses, rahvusvahelises õiguses kui ka Euroopa Liidu õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt. Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Selle analüüsiga võib väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist sealhulgas homoseksuaalsete paaride kooselu eraldi reguleerima.''(Kask 2009) 2003 aastal TNS Emori
) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 16 1) Diskretsiooni mittekasutamine – haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Kui haldusorgan seob end ise kitsendavalt halduseeskirjadega. 2) Diskretsioonipiiride ületamine – kui haldusorgan võtab endale suurema otsustusvabaduse, kui seadus talle seda lubab. Võib olla tegemist, kus organ rakendab selliseid tagajärgi, mida seadus ette ei näe, või on valesti kindlaks määratud teokoosseisu eeldused. 3) Diskretsiooni kuritarvitamine – kui haldusorgan ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni diskretsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest.
Peab silmas pidama PS printsiipe. Võrdsuse ja proportsionaalsuse printsiip(sobivus , vajalikkus, vahendid.) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 1) Diskretsiooni mittekasutamine haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Kui haldusorgan seob end ise kitsendavalt halduseeskirjadega. 15 2) Diskretsioonipiiride ületamine kui haldusorgan võtab endale suurema otsustusvabaduse, kui seadus talle seda lubab. Võib olla tegemist, kus organ rakendab selliseid tagajärgi, mida seadus ette ei näe, või on valesti kindlaks määratud teokoosseisu eeldused. 3) Diskretsiooni kuritarvitamine kui haldusorgan ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni
Seaduse mõiste alla mahub teoreetiliselt ka fundamentaalseadusena konstitutsioon. See nähtub kasvõi sellest, et konstitutsiooni tähistatakse ka terminiga "põhiseadus". Seaduses, mis käsitleb näiteks gümnaasiumide korraldust, esineb termin "õpilane". Ei ole kahtlust, et siin mõeldakse selle all gümnaasiumiõpilast, mitte aga tema õpetajat, kes samal ajal on mõne teise kooli, näiteks keeltekooli või täiendõppe kursuse õpilane. Siin tuleb terminit õpilane kitsendavalt tõlgendada. Tinglikult võime kitsendavast ja laiendavast tõlgendamisest rääkida ka üksikute normatiivaktide või nende osade tõlgendamisel. Ühe paragrahvi teksti tõlgendamisel on vaja arvesse võtta ka mõne teise paragrahvi teksti, mis eelmise mõtet kitsendab või laiendab. Väga sageli annavad normatiivakti vastavad paragrahvid teatavale terminile teistsuguse sisu, kui sellel on tavaliselt. Tavalises keelepruugis on raske niisugust vahet teha. Peale teiste
Peab silmas pidama PS printsiipe. Võrdsuse ja proportsionaalsuse printsiip(sobivus , vajalikkus, vahendid.) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 1) Diskretsiooni mittekasutamine haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Kui haldusorgan seob end ise kitsendavalt halduseeskirjadega. 2) Diskretsioonipiiride ületamine kui haldusorgan võtab endale suurema otsustusvabaduse, kui seadus talle seda lubab. Võib olla tegemist, kus organ rakendab selliseid tagajärgi, mida seadus ette ei näe, või on valesti kindlaks määratud teokoosseisu eeldused. 3) Diskretsiooni kuritarvitamine kui haldusorgan ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni diskretsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. Kui haldusorgan järgis eesmärke,
diskretsiooni mitte kasutamine o Nt KOV võivad määrata täiendavaid soodustusi, isik esitab taotluse soodustuse saamiseks, ja KOV ei rahulda, öeldes, et pole õigust anda soodustust. Sellise lausega tagasi lükata ei või. o Ei kontrolli diskretsiooni normi kõiki võimalusi ja ei võta arvesse kõiki asjaolusid. o Ka siis on sellega tagamist, kui administratsioon seob ennast iseennast kitsendavalt halduseeskirjadega. Kui ise teeb eeskirjad, ning siis ei võta avaldust vastu, kaaluma asjaolusid on ta kohustatud. Ta võib ära öelda lõpus, kuid ta ei saa juba lävelt, et taotleja taotlus pole kooskõlas. Diskretsiooni piiride ületamine: Administratsioon võtab endale suurema otsustusvabadus, kui seadus seda talle lubab. Administratsioon ületab diskretsioonivälised õiguslikud piirid. Nt valitakse tagajärg, mida seadus üldse ette ei näegi
13) Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: 13) Riigikontrolli seadus § 137. Riigikontrolli korralduse sätestab seadus. 33 9. § 144. Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töö korralduse sätestab seadus. Need piiravad võrdtasemelisust. Neid tuleb tõlgendada kitsendavalt. 3. märts 2006. a. 2. peatükk: rahvas § 22 Kodakondusus Riigikogu valimise ja rahvahääletusega teostab rahvas kõrgeimat võimu. I Sätestus -§8 - Kodakondsuse seadus II Mõiste a) õigussuhte teooria kodakondusus on riigi ja isiku vastastikused õigused ja kohustused, algupära kodakondsus kui õigussuhe monarhi ja alama vahel b) faktilise suhte teooria kodakondsus on isiku ja riigi vaheline faktiline suhe, millel on õiguslik tähendus
13) Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: 13) Riigikontrolli seadus § 137. Riigikontrolli korralduse sätestab seadus. 35 9. § 144. Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töö korralduse sätestab seadus. Need piiravad võrdtasemelisust. Neid tuleb tõlgendada kitsendavalt. 3. märts 2006. a. 2. peatükk: rahvas § 22 Kodakondusus Riigikogu valimise ja rahvahääletusega teostab rahvas kõrgeimat võimu. I Sätestus -§8 - Kodakondsuse seadus II Mõiste a) õigussuhte teooria kodakondusus on riigi ja isiku vastastikused õigused ja kohustused, algupära kodakondsus kui õigussuhe monarhi ja alama vahel b) faktilise suhte teooria kodakondsus on isiku ja riigi vaheline faktiline suhe, millel on õiguslik tähendus
(§ 104 lg 2 p. 13) Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: 13) Riigikontrolli seadus § 137. Riigikontrolli korralduse sätestab seadus. 9. § 144. 36 Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töö korralduse sätestab seadus. Need piiravad võrdtasemelisust. Neid tuleb tõlgendada kitsendavalt. 3. märts 2006. a. 2. peatükk: rahvas § 22 Kodakondusus Riigikogu valimise ja rahvahääletusega teostab rahvas kõrgeimat võimu. I Sätestus -§8 - Kodakondsuse seadus II Mõiste a) õigussuhte teooria kodakondusus on riigi ja isiku vastastikused õigused ja kohustused, algupära kodakondsus kui õigussuhe monarhi ja alama vahel b) faktilise suhte teooria kodakondsus on isiku ja riigi vaheline faktiline suhe, millel on õiguslik tähendus
13) Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: 13) Riigikontrolli seadus § 137. 37 Riigikontrolli korralduse sätestab seadus. 9. § 144. Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töö korralduse sätestab seadus. Need piiravad võrdtasemelisust. Neid tuleb tõlgendada kitsendavalt. 3. märts 2006. a. 2. peatükk: rahvas § 22 Kodakondusus Riigikogu valimise ja rahvahääletusega teostab rahvas kõrgeimat võimu. I Sätestus -§8 - Kodakondsuse seadus II Mõiste a. õigussuhte teooria – kodakondusus on riigi ja isiku vastastikused õigused ja kohustused, algupära kodakondsus kui õigussuhe monarhi ja alama vahel b
Siin ei tule siiski arvestada mitte ainult seadusi, vaid ka PS-i ja seaduse alusel antud õigusakte, sest viimaste loomine on toimunud nende täitmiseks. Seaduse mõiste alla mahub ka PS. Kitsendava tõlgenduse näide: Seaduses, mis käsitleb nt gümnaasiumide korraldust, esineb termin "õpilane". Siin mõeldakse gümnaasiumiõpilast, mitte õpetajat, kes võib olla mõne teise kooli õpilane. Siin tuleb tõlgendada terminit "õpilane" kitsendavalt. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina.
teadlikult või ekslikult kinni diskretsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. Kui haldusorgan järgis eesmärke, mis ei tulenenud seadusest. Võidakse lähtuda pahatahtlikkusest või isiklikest subjektiivsetest kaalutlustest 4. Põhiõiguste ja üldiste halduspõhimõtete rikkumine võrdsuse printsiibi rikkumine, seda printsiipi tuleb rakendada kitsendavalt. Üksnes juhtumeid, mis on võrdsed, tuleb võrdselt ka lahendada. Võrdsuse printsiibi kohaselt ei saa asjakohane isik nõuda, et haldusorgan kordaks tema kasuks viga, mida ta oli teinud teise juhtumi puhul. Haldusorgan ei ole kohustatud isiku jaoks tegema erandit põhjusel, et ta tegi selle erandi teise isiku suhtes. Kui haldusorgan kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale väljakujunenud halduspraktikast.
Kohus kontrollib vahistamise õiguspärasust siis, kui menetleja on menetluse tagamiseks otsustanud tõkendina kohaldada kahtlustatava vahi all pidamist.90 Kohus annab loa isiku vahi all pidamiseks kui vabaduse võtmise võimalused ja kord on sätestatud seadusega. Ainuüksi PS § 20 lõike 2 mõnele punktile viidates ei ole lubatud isikult vabadust võtta.91 Õiguste ja vabaduste olulisuse ja parima võimaliku kaitse seisukohalt tuleb seda normi tõlgendada kitsendavalt, st et iga vabaduse võtmine, millel puudub õiguslik alus seaduse tasemel õigusakti näol, on põhiseadusvastane92. Nii PS § 20 kui PS § 34 lubavad kehtestada piiranguid isiku vabadusele liikuda. Paragrahvi 34 puhul on võimalik sekkumine isikuvabadusse vähem intensiivne. See võib varieeruda keelust viibida teatud kohas (teatud ajal või üldse) kuni kohustuseni viibida teatud kohas jättes isikule siiski suurema vabaduse kui PS § 20 alusel kehtestatud piirangu puhul
parlamendivalimistel kõige enam hääli saanud erakonna liidrile või vähemalt alustab valitsuse moodustamise läbirääkimisi kõigepealt temaga. 7 V. kohtupretsedendid, mis sisaldavad riigiõiguse norme. Kohtulahend muutub riigiõ-e norme sisaldavaks pretsedendiks, kui ta kehtestab uue normi või tõlgendab s.sätet laiendavalt/kitsendavalt. Eriti suur kohtulahendite osakaal riigiõ-e allikate hulgas on angloameerika õ.süst-s, sest seal on üldkohtutel õ. ise luua norme. Kontinentaal-Euroopa õ.süst-s on riigiõiguse allikaks väga sageli konstitutsiooniliste kohtute otsused. Selliste otsustega võidakse tunnistada mingi seadus või täitevvõimu akt kehtetuks, kuna ta on vastuolus põhiseadusega. E tingimustes on vaieldamatult riigiõ-e allikaks Rkohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused
tagatud nõue osutub väiksemaks kui nõuet tagav hüpoteegisumma.“ „Kolleegium märgib samuti, et AÕS § 349 lg 2 kohaldamisel tuleb arvestada ka hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust ning hüpoteegi järjekohta kinnistusraamatus.“ Seadused: Täitemenetluse seadustik § 150-177 25. – 26. Kontrolltöö (kinnisasjaõigus) Kohtupraktikas (3-2-1-66-11 p 11) on vajalike kulutusi tõlgendatud pigem kitsendavalt ning on leitud, et vajalikeks kulutusteks ei ole kulutused, mis tehakse asjal juba tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks ning kahjustunud asja senise seisukorra taastamiseks ning seda isegi juhul, kui vastavate kulutuste tegemine on vajalik asja sihtotstarbele vastava kasutatavuse ja korrapärase majandamise taastamiseks. 67/67
Seaduse mõiste alla mahub teoreetiliselt ka fundamentaalseadusena konstitutsioon. See nähtub kasvõi sellest, et konstitutsiooni tähistatakse ka terminiga "põhiseadus". Seaduses, mis käsitleb näiteks gümnaasiumide korraldust, esineb termin "õpilane". Ei ole kahtlust, et siin mõeldakse selle all gümnaasiumiõpilast, mitte aga tema õpetajat, kes samal ajal on mõne teise kooli, näiteks keeltekooli või täiendõppe kursuse õpilane. Siin tuleb terminit õpilane kitsendavalt tõlgendada. Tinglikult võime kitsendavast ja laiendavast tõlgendamisest rääkida ka üksikute normatiivaktide või nende osade tõlgendamisel. Ühe paragrahvi teksti tõlgendamisel on vaja arvesse võtta ka mõne teise paragrahvi teksti, mis eelmise mõtet kitsendab või laiendab. Väga sageli annavad normatiivakti vastavad paragrahvid teatavale terminile teistsuguse sisu, kui sellel on tavaliselt. Tavalises keelepruugis on raske niisugust vahet teha. Peale teiste
1 1 126 lg 2 teist lauset tõlgendama nii, et oleks tagatud kõnealuse sätte kooskõla põhiseadusega. KrMS § 126 lg 2 teise lause põhiseaduskonformne tõlgendus tähendab eeskätt, et arestitud vara võõrandamise eeldusi tuleb käsitada kitsendavalt, võõrandamise otsustamise korda aga isiku menetluslikke õigusi laiendavalt. 12. Arestitud eseme sundkorras võõrandamise lubatavus tuleb välja selgitada vastandlike huvide kaalumise teel, kusjuures võõrandamist saab pidada lubatavaks vaid juhul, kui vara väärtuse eeldatav vähenemine kaalub selgelt üles omaniku huvi mitte vahetada konkreetse eseme omandit selle müügisumma vastu. 13
annaabi.ee 
