Audentese Ülikool Sotsiaalteaduskond Henri Kissingeri kohtuprotsess Referaat 05.04.2006 Henry Kissingeri kohtuprotsess "Each success only buys an admission ticket to a more difficult problem". Henry Kissinger Arutele Osavõtjad: Robert Ingersoll, Joseph Sisco, Carlyle Maw Deputy, Lawrence Eagleburger, Philip Habib Monroe Leigh, Legal Advisor, Jerry Bremer Aeg: detsember 18, 1975 Toon välja paar lauset ja küsimust, mis sellel jutuajamisel teemaks tuli. Sekretär:"Ma tahan, et inimesed teaksid, et meie mure Angolas pole seotud majandusliku eduga ega merväebaasiga. See on seotud sellega, et USSR tegutseb 8, 000 miili kaugusel meie kodust ja kõik übruskaudsed riigid küsivad meie abi
agendid. Terroriga taheti USAd provotseerida kättemaksule araabia maailma vastu, kõlab kuulujutt. * Vastutust toimunu eest ei tahtnud keegi endale võtta. Loomulikult kahtlustati nii Palestiina äärmusoperatsioone kui ka USAga sõjajalal seisvat saudi terroristi Osama bin Ladenit. Vahepeal viidati ka Colombia narkomaffiale. Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) töötajad kaldusid siiski arvama, et tegemist on tõenäoliselt Osama bin Ladeni käekirjaga. USA endine välisminister Henry Kissinger ütles, et niivõrd laiaulatusliku ja hästiorganiseeritud terrorioperatsiooni sai korraldada ainult väga võimekas organisatsioon, kel on palju raha.
aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati president Richard Nixoni poolt 1972. aastal pärast seda, kui palestiina terroristid tapsid Müncheni olümpial 11 juudi päritolu sportlast. Nixon oli mures, et kasvav terrorism võib muutuda ohtlikuks USA julgeolekule. Komitee töösse olid kaasatud erinevad inimesed, kaasa arvatud Henry Kissinger ja hilisem 11. septembri ajal New Yorgi linnapea olnud Rudolph Giuliani. Enne kui uue presidendi tulek ja muutuvad ajad komisjoni hingusele saatsid, jõudsid teadlased tuvastada turvariskid, mis on päevakohased ka praegu. Komitee hoiatas, et kui valitsus ei suurenda oma tähelepanu terrorismivastasele võitlusele, ei suuda USA ennast rünnaku vastu kaitsta. Richard M. Nixon suri 22. aprillil 1994 Watergate: president astub tagasi 9. august 1974
meeleavaldused. See sundis USA president Richard Nixonit otsima võimalusi, kuidas olukorrast välja tulla nii, et Ameerika prestiiž selle all võimalikult vähe kannataks. Nixon esitas kava, mis nägi ette Ameerika vägede järk-järgulist välja viimist, ning sõja „vietnamiseerimist” ehk sõja jätkamist n.ö. võõraste kätega. 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni Pariisis: Nixoni julgeolekunõunik Henry Kissinger ja Vietnami diplomaat Le Duc Tho vahel. Relvarahu oli USA jaoks kõike muud kui auväärne. Vastavalt kokkuleppele, pidid ameeriklased Vietnamist 60 päeva jookul lahkuma. 1975. aastal olid Saigoni päevad loetud. Kevadel alustas Rahvuslik Avastus Rinne pealetungi pealinnale. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik ning varsit oli kogu Lõuna-Vietnam kommunistide võimu all. Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Sõjas
aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati president Richard Nixoni poolt 1972. aastal pärast seda, kui palestiina terroristid tapsid Müncheni olümpial 11 juudi päritolu sportlast. Nixon oli mures, et kasvav terrorism võib muutuda ohtlikuks USA julgeolekule. Komitee töösse olid kaasatud erinevad inimesed, kaasa arvatud Henry Kissinger ja hilisem 11. septembri ajal New Yorgi linnapea olnud Rudolph Giuliani. Enne kui uue presidendi tulek ja muutuvad ajad komisjoni hingusele saatsid, jõudsid teadlased tuvastada turvariskid, mis on päevakohased ka praegu. Komitee hoiatas, et kui valitsus ei suurenda oma tähelepanu terrorismivastasele võitlusele, ei suuda USA ennast rünnaku vastu kaitsta. Richard Milhous Nixon suri 22. aprillil 1994 Watergate: president astub tagasi 9. august 1974
Richard Nixon (1969-1974) · ,,Seadus ja kord", vabariiklane · Nixoni doktriin suhete loomine NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga · Ise ei lähe enam kommunistliku ekspansiooni vastu ainult materiaalne abi · Watergate skandaal (lutikad demokraatide peakorterisse Nixoni käsul) · 1974. astus tagasi, majanduse areng aeglustunud, tööpuudus · Senaator Gerald Ford presidendiks, riigisekretär endiselt H. Kissinger · Astus ise ametist tagasi · Vietnami sõja lõpetamine, vietnamiseerimine James (Jimmy) Carter (1977-1981) · Demokraat lõunast, Georgia osariigi kuberner · Polnud edukas, puudus järje- ja otsusekindlus · Sisepoliitikas ei suutnud luua koostööd Kongressiga · Välispoliitikas sama inimõiguste kaitsmine maailmas ebaedu · Suhete pingestumine NSV Liiduga · Iraani probleem · Lähis-Ida probleemi lahendamise algus Camp David Ronald Reagan (1981-1989)
sidumine rahustamispüüetega terves Lõuna-Vietnamis. USA lahingumissioonid olid Abramsi juhtim ise all tunduvalt väiksemad ning olid mõeldud selleks, et vaenlast tema tsiviiltoetusest ära lõigata. Luure Keskagentuuri abiga andis Abrams suure hoobi Vietkongi infrastruktuurile Lõuna-Vietnamis. 4.5 Vietnamiseerimine USA uueks presidendiks sai 1969. aastal Richard Nixon, kes lubas teha lõpu Vietnami sõjale. Nixon ja tema nõunik, riigisekretär Henry Kissinger käivitasid pommirünnakud Kambodzas asuvate kommunistlike baaside pihta. Ometi pidasid kommunistid vastu ja lootsid, et avalik arvamus sunnib USA't Lõuna-Vietnamist tagasi tõmbuma. Allumatu vastasega silmitsi seistes töötasid Nixon ja Kissinger välja ,,vietnamiseerimise"poliitika. Plaan nägi ette USA vägede järk-järgulist eemaldumist sõjast, kuni Lõuna-Vietnami armee on tänu USA antud väljaõppele võimeline riiki kaitsma. Lisaks sellele kavatses Nixoni
Lääne- Euroopa tekkisid oma seisukohad peale majanduse arengut ja need ei olnud USAga samad. Vastuolud eriti suured Prantsusmaa ja USA vahel. 1960ndate lõpp: Praha kevad- toimus Tsehhoslovakkias. Enne Nixonit. USA välispoliitika militaarse ja majandusliku tugevuse suurenemine- Vietnami sõda. Suured massiprotestid, majanduse allakäik, optimism asendus pessimismiga. Pessimismist tõi välja R. Regain paari sõjaga, majandus kasvas jne. RICHARD NIXON(1913-1994): President 1969-1974. H. Kissinger (1923) diplomaat “Whom do i call when i want to talk to Europe”. Julgeolekunõuandja Nixonile ja lõpuks välisminister, realist, pärit Euroopast. Nixon ja Kissinger omavahel hästi läbi ei saanud. Pingelõdvendus (detente detaant). Vietnamiseerimise periood- Nixon tuli võimule, kuna lubas sõja lõpetada ja selle tulemusel USA treenis Lõuna-Vietnamlasi ise sõjaga hakkama saama. Suurriigid Kagu-Aasias (mitte sealsed riigid). Nixoni doktriin- puhas pragmatism. 1
inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele. 1973 naftahinnad tõusevad 4X 1974 algab stag/flatsioon, lõpeb IIMS järgne majandusbuum. Nixoni välispoliitika oli populaarne. 1972 Nixon valiti presidendiks. Loodi ja võeti vastu 60 päeva luba. 1973 Watergate, Nixon astus tagasi, astus tagasi ka Nixoni asepresident, korruptsioonisüüdistuste tõttu, presidendiks sai senaator Gerald Ford, riigisekretäriks Henry Kissinger. 1976 USA ühiskonnas oli sügav moraalne kriis, presidendiks valiti "mees väljapoolt" James "Jimmy" Carter, demokraat. Samal ajal toimus poliitikas USA taandumine ja Moskva pealetung. '75 Indo-Hiina Vietnam hoos sotsialistid. Samal aastal sotsialistlikeks Mosambiik, Angola RahvaVabariigid. '75 ka Helsingi tippkohtumine, '79 Vietnam tungib Kambodasse ja '79 NL Afganistani.
maailmas tervikuna (1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas vasakpoolsus, esile kerkised vägivallatust pooldavad hipid). Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. Seetõttu üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida: hakkasid oma regulaarvägesid välja viima, suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ja üritasid kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega. 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni Pariisis: Nixoni julgeolekunõunik Henry Kissinger ja Vietnami diplomaat Le Duc Tho vahel. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. 1975.aastal olid Saigoni päevad loetud (alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga). Saigon (kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. III etapp Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid.
vahenditega – poliitiline kavatsus on eesmärk, sõda on vahend ja vahend ei ole kunagi mõeldav ilma eesmärgita.8 Külm sõda haakus selle põhimõttega väga hästi. USA jaoks oli eesmärgiks julgeolek ja kommunismi piiramine ning alguses sai ta seda väga hästi praktiseerida, kuna vahendiks oli tuumarsenal, mida kellelgi teisel polnud. 1940. ndate lõpus hakkas samasugust relva omama aga ka Nõukogude Liit. Henry Kissinger armastas rõhutada, et Nõukogude Liidu puhul kasvas suur tuumarelvade hulk tasapisi kvantiteedist poliitiliseks jõuks, mis ahvatles Nõukogude juhtkonda seda välispoliitikas ära kasutama. Ehk teisiti öeldes: kvantiteet kasvab üle strateegiliseks eduks ja tegevusvabaduseks.9 Ilmneb, et tuumarelvad muutusid liialt diplomaatia osaks ning kumbki riik ei saanud nende mõjust enam mööda vaadata. Nagu iga alguse puhul, siis oli ka USA-le ja Nõukogude Liidule raske
· 1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas vasakpoolsus, esile kerkised vägivallatust pooldavad hipid. Vietnamiseerimine · Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. Seetõttu üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida: · Hakati oma regulaarvägesid välja viima, suurendati sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ja üritati kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega. Pariisi rahuleping · Nixoni julgeolekunõuniku Henry Kissinger ja Vietnami diplomaadi Le Duc Tho vahel jõutakse Pariisis 1973 uue rahulepingu sõlmimiseni. · sõjategevus puhkes varsti uue hooga. · 27. aprillil 1975 algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. · Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. Sõja lõpupool · Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna- Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. · 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule
liit, kui ka Hiina Rahva Vabariik. USA väed olid suures vähemuses. Puudus kindel strateegia, ka poliitiline. Head ei teinud ka sõjavastane kriitika, 60-ndate lõpus kasvas maailmas vasakpoolsus, esile kerkisid vägivallavastased hipid. Samuti tekitasid kaotused sõjatüdimust. Selle tõttu üritati vägesid vietnamiseerida-välja toodi enamus põhivägedest. 1973. jõuti Nixoni julgeolekunõuniku Henry Kissinger ja Vietnami diplomaadi Le Duc Tho vahel Pariisis uue rahulepingu sõlmimiseni. Varsti puhkes sõda uue hooga. 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigoni päevad loetud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprill 1975. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid. Sündmused Operatsioon "Ranch Hand"
". Rahumarss lõppes miitinguga Sahharovi prospektil. Samal ajal toimus Moskvas ka teine, poolsõjaväeline ja lavastatud marss Venemaa võimude tegevuse toetuseks. Selles osales umbes 10 000 CB pagunitega punastesse jakkidesse riietatud meest ja kremlimeelsete noorteorganisatsioonide liiget, kes kandsid või skandeerisid loosungeid: "Usume Putinisse!", "Krimm on vene maa!", "Venemaa, Putin, Krimm!". http://et.wikipedia.org/wiki/2014._aasta_Krimmi_kriis http://www.aripaev.ee/article/2014/3/6/kissinger-kuidas-ukraina-kriisi-lopetada http://www.vabaeestisona.com/index.php/juhtkiri/3582-ukraina-kriis-ja-eesti.html http://arvamus.postimees.ee/2736162/eerik-niiles-kross-vordleb-putini-konet-ja-hitleri- konesid
1967 Araabiariikide embargo Ühendriikide vastu, toetuse pärast Iisraelile kuuepäevases sõjas. Jääb lühiajaliseks ja ei saavuta olulist mõju. 1970 nafta tipphetk saabub Ühendriikides, üha rohkem hakatakse importima Lõuna- Ameerikast ja Lähis-Idast. Aastaks 1973 veetakse sisse juba 35% energiast. 1973-1974 OPECi naftaembargo & energiakriis, mistõttu hind tõuseb $80 (praegusel hinnatasemel). Nixoni valitsus hakkab kütust jaokaupa jagama. Kiirteed on tühjad. 1974 Henri Kissinger saavutab kokkuleppe kuningas Faisaliga Saudi Araabias peetud kriisinõupidamisetel pärast Süüria-Iisraeli rahuläbirääkimisi, mille tagajärjel lubavad Ühendriigid Saudi perekonnale sõjalist toetust ja kaitset vastutasuks naftahinna ja voo stabiilse hoidmise eest (Matthew Simmons ütles käesoleval aastal, et nad on olnud kuldaväärt stabiilsuse hoidjad sellest saadik). 1974 ennustab Hubbert naftatippu aastaks 1995 juhul kui sama kasutustempo jätkub
selle loa talle andis. Iisraeli väed jätkasid liikumist lõunapoole ja hõivasid Kairot ja Suessi ühendava tee ning sellega jätsid Egiptuse Kolmanda Armee (mis oli Suessi kanalist idas) lõksu. Järgmisel hommikul, 23 oktoobril, algas närviline diplomaatiline tegevus. Nõukogude luurelennuk nägi Iisraeli vägesid lõunasse liikumas ja NL süüdistas Iisraeli reeturlikkuses. Kuna Egiptuse Kolmas Armee oli lõksu püütud, siis USA riigisekretär Henry Kissinger nägi selles väga head võimalust: kuna Egiptus sõltus sel hetkel USA'st, et Iisrael ei hävitaks lõksu jäänud Kolmandat Armeed (millel ei olnud enam ei toidumoona ega vett). Ta nägi, et sellist positsiooni saaks ära kasutada nii, et kui USA oleks selles küsimuses vahendajaks, siis ta ehk suudaks Egiptuse Nõukogude Liidu mõjusfäärist välja tõugata. USA avaldas Iisraelile tugevat survet, et ei hävitataks lõksus olevat armeed (Isegi
järgmine liider kõigest mõned aastad hiljem asub sama meest osaliselt rehabiliteerima. Kas 1 Peter Kenez. A history of the Soviet Union from the beginning to the end. Cambridge University Press, 1999, lk. 215-216. 2 Vladislav Zubok. Luhtunud impeerium: Nõukogude Liit külmas sõjas alates Stalinist kuni Gorbatšovini. Tänapäev, 2010, lk. 256. see oli Brežnevi kindel läbimõeldud plaan või oli ta lihtsalt režiimi vang ning pidi oma otsused tegema lähtudes ideoloogiast? Henry Kissinger on selle kohta öelnud, et „Nõukogude liidrid vajasid kirglikku usku süsteemi, millele nad võlgnesid oma karjääri.“ 3 Impeeriumi liider oli justkui korra, ühtsuse ja legitiimsuse sümbol, kelle ülesanne oli pragmaatilistest vaatepunktist riigikorra tugevdamine.4 Seetõttu võib Brežnevi aja kohta öelda, et suur roll oli ka valitseval ideoloogial, mis seadis kindla raamistiku uue juhi jaoks. Nõukogude Liidu jaoks oli kahtlemata arvestades külma sõja konteksti üheks
· Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline ja kultuuriline ühtsus. · Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud keisrivõimule on selles püütud näha ka Euroopa Liidu "riigiülese võimu" teatavat eelkäijat. Mis iseloomustas uusaegset riiki? · Paljurahvuseliste feodaalriikide asemel kujunevad reeglina välja rahvusriigid. · Religiooni asemel kujunevad konsolideerivaks jõuks rahvuskultuur ja rahvusriiklik korraldus. · Tekivad arusaamad riiklikust suveräänsusest, riiklikest huvidest, riigivõimu
(doi moi) näol. Vietnami sõja tulemused · 27. jaanuar 1973 - sõlmitakse rahuleping USA, Põhja-Vietnami, Lõuna-Vietnami ja Rahvusliku Vabastusrinde (Viet Cong) ja Põhja-Vietnami vahel. USA nõustub 60 päeva jooksul kõik väed välja tõmbama, Põhja-Vietnam nõustub kohese relvarahuga ja 60 päeva jooksul vabastama USA sõjavangid. 150000 Põhja- Vietnami sõjaväelast jääb Lõuna-Vietnami. Henry Kissinger saab selle eest Nobeli Rahupreemia. · 19. juuni 1973 - USA Kongress võtab vastu otsuse, mis keelab edaspidise sõjalise sekkumise Kagu-Aasias. · 2. juuli 1976 luuakse ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik · 1975 aastal võtsid kommunistid võimu ka Kambodzas ja Laoses, Kambodzas võimule tulnud punased khmerid tapsid genotsiidis 15% elanikkonnast · USA kaotused: 58,209 (teistel andmetel 58,148) hukkunut ja 304,704 haavatut
1964 maailma naftaleidude tippaasta (selgub ligi kolmkümmend aastat hiljem). 1970 nafta tipphetk saabub Ühendriikides (selgub mned aastad hiljem), üha rohkem hakatakse importima Luna-Ameerikast ja Lähis-Idast. 1973 -1974 OPEC-i naftaembargo ja energiakriis, mistttu nafta hind tuseb praegusel hinnatasemel arvestatuna 80 dollarini. Nixoni valitsus hakkab kütust jaokaupa jagama. Kiirteed on tühjad. 1974 Henri Kissinger saavutab kokkuleppe kuningas Fahdiga Saudi Araabias peetud kriisinupidamisel, mille tagajärjel lubavad Ühendriigid Saudi perekonnale sjalist toetust ja kaitset vastutasuks naftahinna ja voo staabiilsena hoidmise eest (Matthew Simmons ütles 2004. aastal, et nad on olnud kuldaväärt stabiilsuse hoidjad sellest ajast saadik). 1974 Hubbert ennustab naftatippu aastaks 1995 juhul, kui sama kasutustempo jätkub.
rahalised vahendid; keskkond); passiivsed toetajad (kõige olulisemad; osa poliitilisest kultuurist). Organisatsioonilised probleemid: saladuse hoidmine, distsipliin, poolehoiu kogumine, õppused. Vastutegevus: GSG-9 (Grenzschutzgruppe Neun) Saksamaa Föderaalpolitsei terrorismivastane eriüksus. Tegeleb nii pantvangi teema, kui sihtmärkide turvamisega. GIGN Prantsusmaa eriüksus. SAS UK ja Inter- Department Working Group on Terrorism (Kissinger). TERRORISM JA MEEDIA James E Lukaszewski “Surma tants”: ühel pool poliitideoloogiline edu (terrorism), teisel pool kommertsedu (meedia). Teema sellest, kuidas meedia ja terrorism toidavad ja kasutavad teineteist, mõlemal identsed huvid- teha lugu e. “make a story”. Meedia pakub terrorismile publikut. Kas meedia on terrorismi parim sõber? Ühised jooned: ebatavaline poliitiline sõnum. Mõju avalikule arvamusele ja otsustajatele. Näide 1972. a Olümpia
US, south Vietnam, south Korea vs north Vietnam, Soviet Union(no soldiers but provided tools) 1964-75 causes:division (democratic south, communist north) Domino effect(this is why the US got involved. They were afraid that id one country turned communist it would continue like that) Outcome- south Vietnam fell to communism Socialist Republic of Vietnam 58000 dead US soldiers conseq- damaged US economy and morale Vietnam in ruins · The role of Henry Kissinger 13 Secretary of State 1973-77 (VÄLISMINISTER e. Riigisekretär) Dominant role in United States foreign policy during the Cold War Big role in opening relations with china policy of dente with the Soviet Union paris peace accords he received the nobel prize for proposing ceasefire between the Vietnam, · Counterculture, Summer of Love and Woodstock counterculture- alternative lifestyle, anti-war movement, popular among the youth, drugs LSD Americans who opposed the Vietnam war.
Meil oleks raske mõista kuuldavaid helisid, kui neid ei kategoriseeriks, seetõttu kaob universaalne foneemide eristus, andes teed keelespetsiifilistele foneemidele. o Kakskeelsed inimesed fMRI skänneris → noorena mõlemad keeled omandanud, aktiivsus samas piirkonnas, hiljem teise keele omandanud aktiivsus erinevas piirkonnas (vrld emakeel); Broca alas mõlemad piirkonnad. o La/ra foneemid jaapanlastel, kurdid, Kissinger ja tema vend, Aveyroni metsik poiss, Genie, Rochom P’ngieng (Kambodža naine, džunglis 8-26 a-d). Kultuuri omandamise tundlik periood (0-15) o Uue kultuuriga kohanemine immigrantidel. 1. Rahvuslikku identiteeti ei mõjuta teise kultuuri immigreerumise vanus ega seal veedetud aeg. 0-15 aastaselt teises klt-s → identifitseerisid end teise kultuuriga, mida kauem seal elasid.
Aleksander vihastas kohutavalt, kuid see ei olnud talle üllatuseks. Viini kongressi viimane koosolek toimus mõni päev enne Waterloo lahingut, 15 juulil 1815, kus kirjutati alla lõppakt. * Võitjad jagasid ümber maid. * Belgia kingiti Hollandi kuningale. * Taani sai Schleswig- Holsteini. * Austriale anti itaallastega asustatud Lombardia ja Venezia. * Saksamaa jaotati 38 iseseisvaks riigiks. * Poola jaotati kolme riigi vahel. * Algas konverentsidiplomaatia ajajärk. - ! Kissinger leiab, et Viini kongressi kogemusest oleks tulnud õppida ka Versailles. Viinis kaasati kaotajariik rahulepingu arutamisele. Süüdimõistvat otsust ei olnud. Juba 1818 aastal kaasati Prantsusmaa konverentside süsteemi. Kongressi tulemused vormistati kahe erineva sisu ja eesmärkidega lepingu kujul. Nelikliidu lepingule kirjutasid alla Suurbritannia, Preisimaa, Austria ja Venemaa. Eesmärgiks oli tagada jõudude tasakaal ja lämmatada Prantsusmaa agressiivsed katsed juba eos.
Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki. R
Vene riigi ajaloos on teada 4 suurt „Smuta“ –t (tatari- mongoli ike, 17 sajandu riikluse kaos, 1917 aasta kommunistlik riigipööre, 1991 aasta NSVL-du lagunemine jne.). Peale igat Smutat on toimunud Venemaa uus tõus. Täma räägitakse USA, EL ja Vebenaa positiivsetest suhetest. Neid lainetusi ja tsükleid saab vaadata kui hegemoonia ja rivaalsuse dünaamilisuse mudelit (Taylor’i kohaselt 1993) (teel hegemooniale, hegemoonia saavutus, hegemoonia kõrghetk, hegemoonia langus (H. Kissinger – iga sajandil ilmub uus riik, kes püüab korraldada maailma oma nägemuste kohaselt) ja geopoliitiline lainetus. Need on sisuliselt Wallersteini (1984) globaalsed tsüklid, ehk riikide tõusud ja mõõnad mille käigus üks või teine riik üritab lõigata kasu ja domineerida maailmas (majanduses, poliitikas, sõjanduses). George Modelski globaalpoliitilised tsüklid, kes püüdis tõestada, et siiani valitsenud ettekujutuse, et rahvusvaheliste suhete
kohustuse heaks kiita kõik salajased projektid. Aastate jooksul on see komitee läbi teinud mitmeid muutusi. Sellel on olnud järgnevad nimetused: "SPECIAL COMMITTEE", "303 COMMITTEE" ning hetkel kutsutakse seda "40 COMMITTEE" ning seda tähistab kaks topeltristi (XXXX). Seda kirjeldatakse nagu see oleks Riikliku Julgeolekunõukogu juhtkond. "40 COMMITTEE" omab ligipääsu arenenud tehnoloogiale ning meeskondadele, kes mätsivad kinni kinnimätsimisi. Minevikus oli komitee juht Dr. Henry Kissinger (koodnimega "The Overseer"). Ta andis William Colbyle loa tellida allveelaeva, erilise veesõiduki või päästealuse tellimustööna Howard Hughes-ilt (firmalt Summa Corporations). Päästealus nimega Glomar Explorer oli varustatud külmikuga, mis mahutas kuni sada laipa. (Miks???) 8 1988 a. mai algul ütles endine president Ronald Reagan, et ta tunneb tihti huvi, et mis juhtuks siis, kui planeet Maa vallutaksid kosmilised jõud
Ent viimase tegevust on üha rohkem hakanud häirima “Islamiriik ISIS-e” terroristlikud aktid Egiptuse turismipiirkondades. Kõik see on sundinud omakorda Iisraeli karmistama turvameetmeid nii Jeruusalemmas kui Gaza sektoris ja Palestiina äärealadel. Pinge Palestiina aladel on viimasel ajal kasvanud. Iisraeli territooriumile on aga taas tungimas palestiinlastest nugadega rappijad ja enesetaputerroristid. Pole siis ka ime, et USA grand old man diplomaatias Henry Kissinger kirjutab oma memorandumis, et Iisraeli jonnakalt agressiivne poliitika Lähis-Idas B. Netanyahu juhtimisel võib lõppeda 2020. aastal Iisraeli riigi täieliku hävinguga, sest enamikul maailma riikidest on juba kõriauguni Iisraeli kisklemisest Palestiina aladel. Küll on aga selge, et ilma USA, EL-i ja Egiptuse aktiivse osalemiseta seda Palestiina riigi loomise probleemi ja tema rahustamist Iisraeliga ei saagi kunagi toimuma. Märkus: Iisraeli-Eesti suhted on olnud pikaajaliselt väga head
vantage. One of the best at it was former president of Egypt, Anwar Sadat. Before in- ternational negotiations began, Sadat would assure his bargaining opponents that they and the citizens of their country were widely known for their cooperativeness and fairness. With this kind of flattery, he not only created positive feelings, he also connected his opponent's identities to a course of action that served his goals. Ac- cording to master-negotiator, Henry Kissinger (1982), Sadat was successful because he got others to act in his interests by giving them a reputation to uphold. Once an active commitment is made, then, self-image is squeezed from both sides by consistency pressures. From the inside, there is a pressure to bring self- image into line with action. From the outside, there is a sneakier pressure-a ten- COMMITMENT IS THE KEY M* •
annaabi.ee 
