Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Jutt siis sellest, millised kaitsekohastumused on saakloomadel evolutsioneerunud seeläbi, et looduslik valik on arusaadavatel põhjustel soosinud (potentsiaalse) saaklooma mitte ära söödud saamist. Mitte ära söödud saamaks on kaks võimalust: esimene võimalus on mitte lasta ennast üles leida, teine võimalus on jätta sind üles leidnud kiskjale nii "paha" mulje, et ta su söömata jätab. Mõlemast asjast järjestikku nüüd. Väga oluline osa on siin muidugi käitumisel, kuid sellest siin ei räägi, sest käitumisökoloogia kursus on eraldi, räägime siis eelkõige väljanägemisest ja ka keemilistest kaitsemehhanismidest. Üks läbiv mõte on selline, et kuigi loomade värvus on väga kergesti jälgitav tunnus ja olnud kaua aega evolutsioonilis-ökoloogilise uurimistöö objektiks, pole asjad kaugeltki selged -
taas korduvad needsamad lood. Nii jääbki see. Kõik magab vaikus taevalael. Anna Ahmatova: Hääl hüüdis mind. Ta ütles: ,,Tahad, sa tule siia, vabaks saa, kõik kõlvatu, kurt jäta maha, sa jäta maha!" Ma nendega ei astu liitu, roaks kiskjale kes andsid maa, ei kuula nende jõhkrat kiitu ja laule minult nad ei saa! On kahju neist, kes maapaos käivad ööpimeduses oma teid kui vangid, tõbised nad näivad. Koirohust lõhnab võõras leib. Ja teame, kui aeg meid hindab, saab õigustuse iga viiv...
26. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed: (TA) KIRJUTAB 27. Seotud morfeem: ESINEB AINULT KOOS TEISTE MORFEEMIDE VÕI SÕNADEGA, LIITUB SÕNATÜVELE 28. Millised järgmistest ei ole sõnad? -SSE, -NUD 29. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA -TE, -TE JA -I, POOD JA POE.. 30. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 31. Sõna kiskja muutevormid on: KISKJATE, KISKJALE, KISKJATESSE 32. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed: RAAMAT 33. Fusiooniindeks näitab: MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 34. Sünteesiindeks näitab: MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 35. Sõnaraamatusõna ehk: LEKSEEM 36. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE, SÕNAVORM, SÕNAVORMITÜÜBI REALISATSIOON 37. Millist afiksit märgib A sõnas walk – A? SUFIKS 38. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d)? SÜGELISED, PÜKSID 39
(ta) kirjutab 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõna viisnurkne 9. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? minule, ent 10. Millised järgmistest ei ole sõnad? -sse, -nud 11. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõnad püksid, sügelised 12. Inkorporeeriv keel on keel, milles grammatilise protsessi tulemusena saab ühest sõnast teise sõna osa 13. Fusiooniindeks näitab morfeemide ja morfide suhet 14. Sõna kiskja muutevormid on kiskjate, kiskjale, kiskjatesse 15. Vaegmuutelise paradigma sõnadel on mõned vormid puudu 16. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järele nii, et morfide piirid jäävad struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse Aglutiantsiooniks 17. Seotud morfeem esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, liitub sõnatüvele 18. Sisekohakäänded on illatiiv, inessiiv, elatiiv 19. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? jalgu, kanu 20
struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse AGLUTINATSIOONIKS 22. Seotud morfeem LIITUB SÕNATÜVELE ESINEB AINULT KOOS TEISTE MORFEEMIDE VÕI SÕNADEGA 23. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 24. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on POLÜSÜNTEETILINE 25. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 26. Millised järgmistest ei ole sõnad? -SSE, -NUD 27. Sõna kiskja muutevormid on KISKJATE KISKJALE KISKJATESSE 28. Märgi ära vargmuutelise paradigmaga sõna(d) PÜKSID SÜGELISED 29. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on AINSUS 30. Radikaalid on KATKESTATUD MORFID 31. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? ÜKS-ESIMENE MINEMA-LÄHEN 33. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 34. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed
Bakterid. Konkurents ei vaja üksteist, liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu. Näiteks taimed valguse pärast, loomad partnerite saamisel. 1. Ainult ühele osalisele kasulikud või kahjulikud suhted (0/+-): Kommensalism üks saab kasu, teisele kahjutu või kahjulik 1. Kisklus (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Kiskja/ohvri suhe. Kiskjale on ohver vajalik. 2. Allelopaatia (+/-) eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega, keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud. Taimedel. 3. Parasitism (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Parasiit/peremees suhe. Peremees on parasiidile tähtis, parasiit peremehele mitte. 4. Amensalism (0/-) üks liik takistab või pidurdab teist liiki, aga ise sellest kasu ei saa 5
Hiljuti külastasin Tallinna vanalinnas asuvat Eesti Loodusmuuseumi, kust sain huvitavat teavet maailma loomastiku kohta. Põhjalikumalt tutvusin aga Eesti metsades elavate looma- ja linnuliikidega, samuti Läänemere kaladega. Lisaks sain loodusmuuseumis ka ülevaate Eesti floora mitmekesisusest. Kolmandal korrusel, Eesti metsade kohta ülevaadet andvates ruumides, jäi minu pilk aga pikemalt peatuma muuseumis eksponeeritud metsnugise topisele - Eesti metsade tavalisele kiskjale. Põnev ja hariv muuseumiskäik tõi mulle mõtte, kirjutada sellest ilusa karvkattega ja huvitava käitumisega loomast veidi pikemalt. Seda enam, et olen metsnugist ka ise mitmeid kordi oma maakodu õuel kohanud ning tema tegemisi tasahilju jälginud. Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda ja nugise perekonda kuuluv üksikeluviisiline kiskja. Teda võib kohata pea kõikjal Euroopas, erandiks on vaid Skandinaavia põhjaserv ning Hispaania
umbjätkesse ohtralt vett, ta mõõtmed suurenevad kiiresti ja varsti meenutab uimeline pigem suurt kera. Muide – veest välja võetud kerakalalane ahmib endasse hoopis õhku ja paisub samuti nagu täispumbatud pall. Kerastunud olekus tõusevad ka nahka katvad ogad piikidena esile, keha mõõtmed suurenevad ning vaenlased jäävad ründamise asemel kõhklevale seisukohale. Ka alles paisuvat kerakala on ohtlik neelata, sest suutäis võib kiskjale neelu kinni jääda või seedekulgla rebestada. Kerakala ei tapa küll suur kiskjaid nagu haid, kuid võivad tappa inimesi. Õhu ahmimisel on omad miinused. Uuesti vette sattununa ulbib kala mõnda 5 aega veepinnal kõht ülespoole ning enne õhu väljutamist on sukeldumine võimatu. (Kokassaar, 2012) 6
Fenotüübiline plastilisus võimaldab omandada taustaga sobituva värvuse katkestav värvus põhivärvusega kontrasteeruvad värvilaigud paiknevad looma kehal nii, et muudavad keha piirjoone vaataja jaoks (oluline faktor suurus) vastuvarjutus keha alapool on heledam kui ülapool, takistab nägemast keha kolmedimensioonilisena maskeraad loom sarnaneb kiskjale ebahuvitava objektiga (oluline faktor suurus) · hoiatusvärvus signaliseerimine toiduks mittesobivusest Liigisisene signaliseerimine sugulise valiku ornamendid, staatuse, suguküpsuse jne signaliseerimine. Termoregulatsioon tume objekt neelab rohkem kiirgust ja seetõttu soojeneb kiiremini. UV kiirguse vastane kaitse melaniin neelab UV kiirgust ja muudab selle soojuseks. Mimikri kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga:
pesitsusterritooriumi, mida nad kaitsevad. Kiskjad(lõvid), metsvindid. Agregeeritud ka tihti klonaalsete taimede puhul. Paljud moodustavad tihedaid kogumikke(mättaid). Ka väga paljud loomad, eriti need, kes moodustavad karjasid ja parvi. Kogumike vahel tühi maa. Kasulik kuna: 1. välja arenenud sotsiaalne käitumismudel ja karjas liikumine parandab julgeolekut. Nt primaadid, pühvlid. 2. isekus. Indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak. Et isendi ja kiskja vahel oleks veel üks karja liige. Levimine: 1. levik kitsamas mõttes ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, mingis elustaadiumi 2. migratsioon suure hulga indiviide suunatud liikumine ruumis. Anemohooria levimine tuule abil, eeldusel et on organ millega nii levida. Pappus ehk lendkarv nagu võilillel see langevarju moodi asi. Zoohooria loomlevik. Epizoohooria(looma karva külge) ja endozoohooria(loomad söövad ja kannavad edasi)
· 1. Peatu, vaata, kuula - meie käitumislik reaktsioon väga adaptiivne (kas vahime või põgenemine, aitab säästa meie neere) · 2. Kiskja märkab meid o Põgenemine (eelistatum) o Asume võitlusse (nt poegade kaitsmiseks) o Vahetevahel teeseldakse ka surnut (nt opossum, linnud, haned) Kui kiskja tunnetab, et saakloom on surnud, siis kiskja matab selle looma maha Tihtipeale surnumängimine kiskjale mõju ei avalda Ürgne instinkt: passiivse seisundi teesklemine päästab elu Mis tekitab hirmu? · Kiskjad o Kaitsemehhanismiks põgenemine, surnu teesklemine, võitlemine · Looduskatastroof (nt metsapõleng) o Ainus pääsetee põgenemine · Sama liigi dominantsed isendid o Mõttekas taandumine, alistumine (teha organiseeritult, et ei jääks arguse muljet) · Neofoobia, häirumine
mitteläbilaskva kihi. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Niisuguseks kohastumiseks on ka loomade karvkatte aastaajalised muutused, ka lindude sulestikus (lumekakk) esineb seda. Siia kuuluvad ka tööstuslik melanism putukatel, liivakarva värvus kõrbeloomadel, kalade heledam kõhtmine pool. Sarnasus keskkonna fooniga tuleb kasuks nii saakloomale kui kiskjale. Ka taimedel esineb varjevärvus- toored marjad on lehtedega ühte värvi, alles valmides saavad nad erksa värvi. Neid ei tohi liiga vara süüa. Kui nad valmivad, on neis rohkem toitaineid, aga ka seemned on siis valmis ja taim saab paljuneda. Ka liblika röövikutel on varjevärvus, aga tundes ohtu, lähevad nad täiesti kangeks ja muutuvad oksa sarnaseks- varjekuju. Varjevärvuse kõrval on looduses ka hoiatusvärvus, mis annab märku mõnest vähem
On võimatu täita neid eesmärke, kui loodusfotode tegemisel teeks fotograaf oma pildistatavatele objektidele kahju. Seda reeglit võib arendada edasi ka põhimõtteks, et kui me kusagil ja millestki pilti teeme, siis peame seda tegema nii, et kui meie järel tuleks sinnasamasse teine fotograaf, siis peab tal olema võimalus teha samast objektist taas uus pilt. Kahju pildistatavale võib olla väga mitmesugune - füüsilise vigastuse oht, ärritus ehk stress, fotograafi tegevuse tõttu kiskjale saakloomaks saamine või vähenenud sigimisedukus. Kuivõrd erinevad loodusobjektid taluvad inimtegevust erinevalt, siis pole ka ühte universaalset juhist käitumiseks. Sõltuvalt sellest, kas pildistame geoloogilist objekti, taime, seent, putukat, lindu või imetajat, peame ka oma käitumist muutma. Kuidas ühe või teise objektiga käituda aitab meid välja vaid väga hea looduse tundmine. Pildistatavate liikide käitumise üha parem tundmaõppimine aitab meie endi käitumist
Juba mõne nädalasi poegasid lastakse vette. Siiski kui kaiman asub poega ründama, siis ema teda päästma ei lähe, sest see on liiga ohtlik. Samas kui maa peal valitseb oht ja kari vette jookseb, siis ka sellega võidakse pojad viia kaimani saagiks. Siiski selline käitumine populatsioonis probleeme ei tekita, sest emased kapibaarad on võimelised saama järglasi aasta ringselt. Üksiku kiskja korral asuvad siiski meie närilised tavaliselt poegi kaitsma isased hakkavad haukuma, et anda kiskjale märku, et nad ei jäta poegi kaitseta ning koonduvad poegade ümber ringi, kaasaarvatud emased, kuid isased on näoga vastamisi just kiskjaga. Kui kiskjad on grupina ja hakkavad teostama organiseeritud rünnakut, siis on ainuke võimalus taganeda ja põgeneda vette või mõnda muusse ohutusse kohta. [], [] KAPIBAARADE TERRITORIAALNE KÄITMINE Kapibaarasid leidub peamiselt Kesk- ja Lõuna Ameerikas savannides ning vihmametsades.
- varitsev palvetajaritsikas sarnaneb rohelistele leheraagudele 3. Kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel, näiteid. (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri nt. kärbes, kes näeb herilase moodi välja (b) aus hoiatamine - aposemaatilised signaalid nt värvus, mis hoiatab mürgisusest (lepatriinu) 4. Petmine - krüptilisus, mimikri. Loom jäljendab oma käitumise vm abil kiskjale kergesti kättesaadavat objekti, eesmärgiga juhtida tema tähelepanu eemale oma kaitsetutest järglastest (paljud linnud teesklevad vigastust, et kiskjat pesast eemale juhtida). ("olen ohtlik või mittesöödav objekt"). Liblikate tiivad meenutavad suure looma silmi. 5. Aus hoiatamine aposemaatiliste signaalide abil. Selle all mõeldakse loomade silmatorkavat värvust, kuju, häälitsust, käitumist jne., mille eesmärgiks
· Agregeeritud koondumine rühmadesse, kohtame tihti klonaalsete (vegetatiivsete) taimede puhul (mättad), agregeeritult paiknevad ka mitmed loomad, kes moodustavad karjasid, parvesid. On sellistele liikidele kasulik kahte moodi on välja arenenud sotsiaalne käitumismudel ja karjas liiklemine parandab indiviidi julgeolekut (primaadid, suured sõralised); karjaefekt e. isekus indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak saaklooma ja kiskja vahel oleks teine karjaliige (sebrad); sotsiaalne struktuur tööjaotus, suhtlus (sipelgad, mesilased). Põhjuseks võib olla ka KK laigutus väga vähe ökosüsteeme, kus iga ökosüsteemi punkt sobiks igale isendile (rabataimed saavad elada ainult rabas, kuid rabad on väga laiguliselt paigutatud Eestis). Levimine indiviidi (isendite) ümberpaiknemine ruumis, protsess. Levimine põhjustab levikut.
Kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel – Kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel võib laias laastus jagada (a) petusignaalideks ja (b) ausateks signaalideks. petusignaalid saakloomadel: Petusignaalide funktsiooniks liikidevahelises kommunikatsioonis on edastada kiskjatele enda kohta valeinformatsiooni. Pettesignaalid võib jagada kolme alarühma: KRÜPTILISUS, TÄHELEPANU KÕRVALEJUHTIMINE JA MIMIKRI: krüptilisus – eesmärgiks on jätta kiskjale mulje, et saaklooma antud kohas hetkel ei viibi. Krüptilisus jaguneb omakorda erinevatesse alarühmadesse – peidulisus ja maskeering: peidulisus – Peidulise käitumise funktsiooniks on edastada sõnum: “siin ei ole kedagi”. Isend tegutseb varjatult, väldib häälitsemist, müra, oma lõhnu jms. Paljud loomad toituvad vaid pimeduse, põõsaste, paksu rohu vms varjus. Mitmesugused häälekad displeid (konnakoor, metsisemäng, pesapoegade
Saakloomade kaitsekohastumused: · Mehhaaniline kaitse, nt siilidel on okkad · Keemiline kaitse, nt mürgise nahaga konnad · Pelgupaik, nt urg · Kiirus · Värvusega seotud: o Varjevärvus (potentsiaalne saakloom püüab mitte eristuda oma taustast) o Segav värvus (sebrade triibulisus häirib lõvi, kui kari liikuma hakkab) o Hoiatav värvus (kombineeritud mehhaanilise või keemilise kaitsega annab kiskjale märku, et teda ei puudutataks) o Mimikri jäljendamine. Mülleri mimikri mittesöödavad liigid jäljendavat üksteist, et võimendada hoiatussignaale, et neid ära ei söödaks. Bates'i mimikri söödavad liigid jäljendavad mittesöödavaid organisme. Kui neid on liiga palju, kaotab signaal jõu. 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid;
C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3. Milline lause on õige? A. Primaarset produktsiooni troopilistes vihmametsades limiteerivad eelkõige vesi ja temperatuur; B. Maismaa kohal ületab evaporatsioon sademete hulga; C. Raske õppusel, kerge lahingus. Kaks esimest pakkumist (A ja B) on ilmselgelt valed. Vihmametsas on niiskust ja soojust küllaga, limiteerivateks teguriteks on PAR ja mulla mineraalained. Evaporatsioon jääb maismaal
Läbipaistvana on loomad kaitsetud. (negatiivne) Peegeldamine - teeb nähtamatuks (pole tingimata paha) Läikimine - ajab segadusse kisjad (pole tingimata paha) Taustaga sulandumine - värvus ja muster sarnanevad taustale (hea) Raske märgata looma piirjoont. Vastuvarjutus - keha alapool on heledam kui ülapool. See takistab nägemast keha kolmedimensioonilisena. (negatiivne). Maskeraad - loom saraneb kiskjale ebahuvitava objektina (hea) · Kas ja kuidas mõjutab keha suurus erinevate kaitsevärvuse tüüpide efektiivsust? Millise suurusega saakloomi linnud eelistavad? eelistatakse suuremaid varje- ja väiksemaid hoiatusvärvusega saakloomi. Kuidas sõltub ülesleitavus suurusest? Silmatorkava värvusega loomade ülesleitavus kasvab suuruse tõustes kiiremini. Kuidas need kaks mõju looduses kombineeruvad
Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja spetsiaalsed usaldusväärsed signaalid, mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Pea eranditult on signaliseerijad isased ja valijateks emased. Ebausaldusväärsed signaalid praagitakse kiirelt välja. Putukatel valib emane partneri kehakaalu järgi. Händikäp-tunnused, händikäp-käitumine enesele kahjulik eesmärgiga demonstreerida häid geene. Paljudel linnuliikidel isased erksates värvides. Ere värvus teeb ta kergelt märgatavaks kiskjale (väga riskantne), kuid vaid väga hea kvaliteediga isased võivad seda endale lubada. Lõvi lakk hea tervise näitaja. Lõvi lakas elavad parasiidid, temperatuur tõuseb kõrgele. Lõvi on kuumarabanduse piiril ja kannatab parasiite, näitamaks, et ta kannatab seda. Võltsijad ei pea sellisele äärmusele vastu ja surevad. 60. Elustrateegiad: r- ja K- strateegiad( seoses üksiku populatsiooni piiratud kasvu võrrandi parameetritega)?
nosudelfiinide nimede hüüdmine, kui keegi kaotsi läheb. Kõik oleneb liikidest. Osutavad signaalid osutavad kellelegi-millelegi välismaailmas. Afektiivsed signaalid kannavad üldiselt laadi sõnumeid looma sisemise seisundi kohta. Signaali tähenduse sõltuvus vastuvõtjast ja kontekstist. Signaali vorm, selle suhe sõnumisse ja tähendusse. Suhtluskanalid. Mõni signaal tähendab üht ühes ja teist teises kontekstis või hoiatust sugulasele ja märguannet kiskjale. Signaal kannab sõnumit ja omab tähendust. Signaal esineb füüsilises vormis. Suhtluskanalid: visuaalne, akustiline, keemiline, taktiilne. Visuaalsete signaalide eelised ja puudused. Eelis: sobib päevaeks kasutamiseks ja privaatses lähisuhtluses. Puudus: ei sobi kui palju kiskjaid või tiheda taimestikuga keskkonnas. Akustiliste signaalide eelised ja puudused. Eelis: levib kaugele, lihtne palju erinevat infot edastada. Puudus: äratab tähelepanu, kulutab aega.
Optimaalne toidusedel: mida tarbida, kas mujal on parem? Saakloom-kiskja vastasmõjud Ideaalmudel: ◦ Suur saaklooma populatsioon võimaldab kiskja populatsioonil suureneda ◦ Suurenenud kiskjate populatsioon vähendab saakloomade populatsiooni ◦ Saagi puudusel väheneb kiskjate populatsioon – hakkab suurenema saaklooma populatsioon Reaalsuses lisanduvad kõrvaltoimed: ◦ Saakloomi mõjutab omakorda toidubaas – mida pikem toiduotsing, seda väljapaistvam kiskjale ◦ Haigused ◦ Migratsioon ◦ Erakorralised ilmastikunähtused ◦ Ellujäämus erinevatel eluetappidel Asustustihedus Ükski kiskja ei ela isolatsioonis ◦ Konkurents toidule ◦ Konkurents elupaigale ◦ Territoriaalne käitumine vähendab toitumisele kasutatavat aega ◦ Toidu varastamine (kajakad) Väheneb toiduks tarbitava energia hulk indiviidi kohta – pärsib kasvu ja arengut Pidurdub populatsiooni edasine kasv Piirab saakloomade ületarbimist Taimedel kasvu inhibeerivad hormoonid
rN: paljunemisest tekkiv kasv (pidurdav takistus) 1 – N/K: liigisisene konkurents Saaklooma puhul on unustatud 1-N/K, sest populatsiooni suurust kontollib eelkõige kirkja. Top-down control: saaklooma populatsioon on kontrollitud saakloomade poolt. (troofilised tasemed) N - saaklooma populatsiooni tihedus P - kiskja populatsiooni tihedus r - võime ajaühikus järglasi saada a’- toiduotsingu efektiivsus . Liigiomane koefitsent. On mõlemapoolne! fa’NP – mis saakloomale halb, kiskjale hea f - kiskja liigiomane koefitsent. Efektiivsus millega tarbitud toit konveeritakse järglasteks. (tiger sõõb hunnikutes liha ja aastas kaks poega vs boa ei kiirga kogu aeg FR tagasi ja saab aastas sadu järglasi) qP – kiskja jaoks peamine takistus, liigisisene konkurents, mis sõltub tihedusest. dN/dt = rN – a’NP dP/dt = fa’NP – QP 52
nähtuse olemus peaks selge olema. 1.2 Organismid Kisklus, röövlus, episitism, predatsioon. Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Antagonismi iseloomulik juht üks loom (predaator, röövloom) sööb teisi (saakloomi). Kiskja võib ise olla ka mõne teise liigi saakloomaks. Sel viisil moodustub toiduahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Näiteks võivad taimtoidulisi loomi söövad väikesed kiskjad olla saakloomaks endast suuremale kiskjale. Kisklus ei ole iseloomulik ainult selgroogsetele. Kisklus on tavaline okasnahkseil, ämblikulaadseil, putukail. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust. Haigete loomade ärasöömine parandab saakloomade populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikeste kohanemisvõimetega isendite hävimine tagab loodusliku valiku tõhususe. Kiskja kitsamas tähenduses karnivooria on kasutusel imetajate klassi lihatoiduliste loomade tähenduses. Herbivooria e
annaabi.ee 
