d) Panin linnukese ajakirja nime ette ning valisin View Records. 3. Otsing referaatandmebaasis Scopus. a) ((bioreactors) and (wastewater) and (treatment)) and doctype (ar) b) Liu, H., Logan, B.E. Electricity generation using an air-cathode single chamber microbial fuel cell in the presence and absence of a proton exchange membrane. 993 viidet. c) Sort on: Cited by d) Artikli täistekst on saadaval American Chemical Society Journals kaudu. 4. Võrdlev viiteanalüüs minu teemal kirjutava tunnustatud autori kota andmebaasides Web of Science ja Scopus. a) Albert Demonceau b) Artiklite koguarv - Web of Science: 71 Scopus: 116 c) Viidete koguarv - Web of Science: Scopus: 2283 d) h-indeks: 39 e) Dragutan, V., Dragutan, I., Delaude, L., Demonceau, A. (2007). NHC-Ru complexes- Friendly catalytic tools for manifold chemical transformations. Coordination Chemistry Reviews. 251, 5-6: 765-794. [Online] www.sciencedirect
Peagi järgnes sellele ravimatu kopsuhaigus. Dollyga juhtunu tugevdab kloonloomade enneaegset vananemist uskuvate teadlaste seisukohti. Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Inimkloonimise eetikast kirjutava dr. Patrick Dixoni sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele. Ka Dixon rõhutab, et Dolly oli küllaltki noor loom. Dixonile sekundeerib Suurbritannia Kuningliku Seltsi tüviraku-uuringute ja terapeutilise kloonimise töörühma juht professor Richard Gardner. Gardner jahutab siiski kloonlooma surmaga ülesköetud kirgi, tuletades meelde, et enne
omaenda ususeaduste põhjal. Islami seaduse karm tõlgendus nõuab surmanuhtlust nii apostaasia ehk usust loobumise kui ka blasfeemia ehk jumala pilkamise eest ja viimast on võimalik tõlgendada üpris laialt, selleks piisab halvimal juhul koraani sõnasõnalise tõetruuduse või Muhamedi prohvetistaatuse eitamisest. Rushdie oli küll sündinud muslimite peres Indias, kuid tema kui inglise keeles kirjutava Briti kodaniku ründamine tähendas sisuliselt islami seaduse rakendamist ülemaailmselt. Pussy Riot juhtum Venemaal Pussy Riot on Venemaa punkansambel. Pussy Riot astus 21. veebruaril 2012 Kristuse Lunastaja kirikus üles lauluga "Jumalaema, aja Putin minema", tantsides ikonostaasi ees.Pussy Rioti liikmed vahistati pühaduse tõotamise eest. Ka Pussy Rioti lauljad peavad end usklikuks ja nende protesti aeg ja koht oli hoolega valitud.
Karlheinz Stockhausen ja Boulez olid avangardse muusika ühed juhtfiguurid. Neil on mitmeid ühisjooni: mõlemad õppisid nooruses Olivier Messiaeni juures, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ning töötasid elektronmuusikastuudiotes. Viimases valdkonnas alustas Stockhausen Boulezist tunduvalt varem. Kuid Stockhausen on kirjutanud väga mitmes stiilis-tehnikas, seetõttu ei saa teda käsitleda vaid serialistlikku muusikat kirjutava heliloojana. Sündinud Kölni lähedal Mödrathis, puutus Stockhausen noorena varakult kokku kultuurieluga, kuna tema ise oli õpetaja ja ema asjaarmastaja lauljanna. Muusikuteed alustas Stockhausen 1947. aastal Kölni muusikakõrgkoolis, kus tema kompositsiooniõppejõuks oli Frank Martin. 1951. aastal jätkas ta oma haridusteed Pariisis Olivier Messiaeni juhendamisel. Umbes samal ajal hakkas ta osa võtma ka Darmstadti suvekursustest, kus puutus esimest korda kokku serialistliku
Olgugi, et sel ajal tunnetasid inimesed maailma läbi intuitiivsuse ja animaalsuse, pidid teadjad juba suutma ka analüütilisemalt mõelda, ärgitatuna inimloomuse omadustest. Sellest tulenevalt: keele täiustumisel ja ideede ja inimsuhete järkjärgulisel keerulisemaks muutumisel, hakkasid inimesed kasutama üha enam ja enam sümboleid ja märke ideede vahetamiseks. Sümbolitest said piktograafid ja kasutusse võeti ajapikku ka n.õ "rahamärkke" ning tee kirjutava inimeseni oli lahti. Kirjutava inimese võib juba ära tunda sumerlases ja egiptlases. Nende tsivilisatsioonide vajadused haridusele ja nõudmised õpetajale olid juba natuke teise taustaga kui varasemal loodusinimesel. Sumeri õpetlased olid ühiskonnas kõrgelt hinnatud inimesed n.õ kõrgema klassi inimesed kes sarnaselt preestritele elasid head, majanduslikult kindlustatud elu. Sellist elu soovis oma pojale iga isa, nagu seda sooviks oma pojale ka tänapäevane lapsevanem.
seetõttu võib ansamblit kahtlusteta pidada üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks. Urmas Alender Urmas Alender (22. November 1953 29. September 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Sai tuntuks Rein Rannapi rokkansambli Ruja omapärase solistina. 20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on olnud ja on ka praegu Urmas Alender. Ilma temata oleks võimatu kirjeldada Eesti rockmuusikat ja selle teket. Kirjutava kunsti tõlkis ta helikeelde - andis eesti kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender oli võõrvõimu vastu meelestatud Ruja hing. Maalides kuulaja silmade ette pilte nende endi kurbustest ja rõõmudest, kujutas ta niimoodi ka kogu eesti rahva hingevalu ja avanemise soovi. Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr.
Samal ajal tegutses näitekirjanikuna Jean Cocteau (1889 – 1963). Seejärel sai Prantsusmaal valitsevaks Jean-Paul Sartre’i (1905 – 1980) ja Albert Camus’ (1913 – 1960) eksistentsialistlik draama. Sartre – „Kärbsed“ (1943) „Kinnine kohus“ (1944), „Altona vangid“ (1959) Camus – „Caligula“ (1941) , „Arusaamatus“ (1944), „Piiramisseisukord“ (1948), „Õiglased“ (1950) 1953. aastal toimus Pariisis prantsuse keeles kirjutava iiri kirjaniku Samuel Becketti (1906 – 1989) näidendi „Godot’d oodates“ esmalavastus. Sellega algas absurdidraama aeg, mis kestab tänapäevani. Absurdidraama autoreid: Prantsusmaal Samuel Beckett, Eugène Ionesco (1909 – 1994), Jean Genet (1910 – 1986) Becketti teisi näidendeid: „Õnnelikud päevad“, „Krappi viimane lint“ Ionesco näidendeid: „Kiilaspäine lauljatar“, „Ninasarvik“, „Toolid“ Genet: „Toatüdrukud“, „Palkon“
spliiniks. Peategelane tundub paljuski olevat Sartre'i alter ego. Sartre või vähemalt Roquentin arvab, et nagu on mõttetu elu, on võimatu ka armastus. Patsienti nägemata on raske diagnoosi panna, kuid Roquentini päevikus toodud haigussümptomite järgi segunevad temas autism ja skisofreenia. Mees ei oska inimestega kontakti astuda, vegeteerib oma maailmas ega oska elus näha ilusat. Suure tõenäosusega on ajaloo suurmeesest raamatut kirjutava Roquentini füüsilised hädad siiski psühhosomaatilised. Roquentin mõtiskleb oma päeviku alguses: ,,Kummaline on see, et ma ei pea ennast põrmugi hullumeelseks, ma näen ilmselgelt, et ma pole seda..." Ka kogenematu internpsühhiaater võib juba taolise mõttekäigu peale eksimatult öelda, et mees eksis. Kui ,,Iiveldusele" midagi ette heita, siis selle filosoofiat filosoofia pärast. Ei olnud ei Sartre'il endal ega Roquentinil põhjust maailma läbi mustade prillide vaadata.
kaasaegne rahvalaul. See puudutab nii Liivi luuleloomingu sisu, kompositsiooni, stiili kui ka keelt kitsamas mõttes.Kaasaegsest kirjandusest hindab Liiv realiste, eriti E.Petersoni, suhtub aga kriitiliselt sümbolistlikku luulesse. Liiv mõistab hukka E.Enno subjektivismi ja müstitsismi, näidates, et Enno luule pole isikliku kannatuse luule, vaid valuta valu kunst. Liiv nõudus, et kirjanikud õpiksid tundma rahvakeelt, kasutada keelt, mida ,,kõik mõistavad ja kirjutava." Liivi loomingulises tegevuses on võimalik eristada kahte perioodi, piiriks loetakse 1894. aastat. Esimene loomingu periood oli aastail 1885-1894, teine 1894-1913. Peale sisulise iseärasuste on need loomingujärgud ka zanriliselt erinevad. Oma esimese luulekogu käsikirja seab Liiv 1892. aasta lõpul kokku, pakkus seda kirjastajatelegi, kuid asjata. See luulekogu ei näinud trükimusta ning kirjanik hävitab ta hiljem. Seoses sajandi alguses tekkinud huviga Liivi vastu ilmub 1904
inimene Balzac, kellel isikliku kogemuse põhjal on kujunenud oma käsitus naisest? On see autor Balzac, kes väljendab ,,kirjanduslikke" ideid naise olemuse kohta? On see universaalne tarkus? Romantiline psühholoogia? Seda on võimatu teada saada -- sel lihtsal põhjusel, et kirjutus tähendab igasuguse hääle, igasuguse päritolu hävitamist. Kirjutus on see määramatus, ebaühtlus, kaudsus, kus läheb kaotsi meie subjektiivsus, on see mustja-valge, kus kaob igasugune identiteet, alates kirjutava keha enese omast. Ilmselt on see alati nõnda olnud: niipea kui millestki jutustatakse ilma mingi otsese eesmärgita ja soovita reaalset vahetult mõjutada, st ilma igasuguse muu funktsioonita peale sümbolite rakendamise, leiabki aset katkestus, hääl kaotab oma päritolu, autor sureb, algab kirjutus. Siiski on seda nähtust eri aegadel erinevalt mõistetud: primitiivsetes ühiskondades ei lähtu jutustamine kunagi isikust endast, vaid temast kui vahendajast --
nimetatud alustel ja sellest on möödunud vähem kui kuus kuud. [ RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §17. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andmed (1) Tegevusloale märgitakse järgmised andmed: 1) autoveo liik (riigisisene või rahvusvaheline); 2) vedaja nimi või ärinimi ning tema registreeritud asukoht ja registrikood; 3) tegevusloa number; 4) tegevusloa andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg; 5) tegevusloa andja nimetus ja pitser; 6) tegevusloale alla kirjutava isiku ametinimetus, nimi ja allkiri. (2) Sõidukikaardile märgitakse järgmised andmed: 1) autoveo liik (riigisisene või rahvusvaheline); 2) selle vedaja, kelle omandis on või kelle renditud on mootorsõiduk, nimi või ärinimi ja tema registreeritud asukoht ning registrikood; 3) sõidukikaardi number; 4) sõidukikaardi andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg; 5) sõidukikaardi andmise aluseks oleva tegevusloa andja nimetus ja tegevusloa number;
üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suhtlemisvorm, mille kaudu süsteemselt analüüsida kellegi arvamusi teatud teemal. 1.Avatud intervjuu - lepitakse kokku kõne alla
Migrandid, haiged, narkomaanid jne. • Kolmanda negatiivse hoiaku tekitavad need, kes „ohutavad meie julgeolekut“. Riigid, narkomaanid jne. • Neljanda rühma moodustavad „head lapsed ja pahad lapsed“. Teatud inimeste suhtes tekivad teatud muljed. • Viienda rühma moodustavad naised, eriti karjäärinaised, kes tulevad meeste aladele. Kirjalikud allikad Kirjalikud allikad moodustavad väärtuselt reporterile endale järgneva rühma. Kirjutava uudise seisukohast saab jagada allikad kaheks: osa on sellised, millest ajakirjanik teeb uudise (sisaldavad uusi fakte); ja osa on sellised, mida kasutatakse taustaosa kirjutamiseks valmistudes allika kohta info hankimiseks. Tausta jaoks kasutatakse kirjalikke allikaid enim. Kirjalikke allikaid võib jagada ka nii, mis ei ole uudisena kirjutatud, ja sellisteks, mis on juba uudisena kirjutatud. Esimene grupp koosneb erinevate asutuste dokumentidest. Teine grupp
pilguga. Poststrukturalism Mis kunstiteos on tema arust mis on kirjandusteos kaantevahel, omistatud autorile, kuulub raamatukokku. Kunstiteos on staatiline objekt. Mida autor tahab selle teosega öelda? Autor kannab teose sõnumit. Mitte autor ei loo teksti, vaid tekst(lugemine) loob autori ja tema kuju. Teksti tähendus on kollektiivne protsess. ,,Kirjutamine on ruum kus kogu identiteet läheb kaduma, alustades kirjutava keha enese identiteedist." Intertekstuaalsus kõik tekstid on teiste tekstidega seotud ja kuuluvad kokku. Iga teks on paratamatult teadvustatud või mata tsitaatide kogum. Mõjutamine kusagil on algpõhjus mis suunab kogu asja kulgu. Tuleb mõelda mis on mõjutuse taga ja taotlus. Pole võimalik leida tekstivaba puhast algset teksti, mis on kõige reaalsem. Kunst on reaalse maailma edasiandja. Reaalsus vajab keelelist vahendust mitte pole otsene
" Maimu Berg, 1987 *** ,,Luts on lugemiseks, mitte teoretiseerimiseks; Luts ei saa kunagi olla liiga moes või moest; Lutsu iseloomustab tema eriliselt hell suhe oma ainega; Lutsul puudub tänaseni vääriline käsitlus." Asta Põldmäe, 1987 *** 19 ,,Sellest võimest [...] olen tihti rääkinud seoses Mati Undiga, teda Oskar Lutsu, teise absoluutse kirjanikuga sarnastades. [...] Võimest kirjutava käe endaga vahetult kujutleda ja mõtelda, lausa tajuda ja tunda." Madis Kõiv, 2001 *** 8.4. SUITSETAMAS "Tõmba veel, tõmba veel! Ega keegi ei tea: isa magab. Ema aidas ja ... tubakas on hää." - "Ei tea, juba tõmbasin... süda nagu paha ja pea käib ringi. Ei, ei, ma enam ei taha." "Mis sa räägid - süda paha! Vaata, loll, kuidas mina sülgan plirtsti ja pahinal lasen läbi nina, habet silitan... hök... oeh, oksele a'ab.
kehtivale seadusandlusele. KOKKUVÕTE Kursusetöö eesmärgiks oli uurida autoriõigust, autoriõiguskaitset, piraatlust ja piraatlusega kaasnevat vastutust. Autoriõiguse seadus on Eestis kehtinud juba üle kümne aasta ning selle aja jooksul on ühiskonna teadvusesse jõudnud teadmine, et autoril on õigused, mille olemasoluga peavad arvestama kõik ühiskonna liikmed. Autoriõigus on iga interneti kasutaja, iga ajalehe kirjasaatja või teadustööd kirjutava üliõpilase probleem. 31 Käesolevas kursusetöös olen andnud ülevaate autoriõigusekaitse ja piraatluse olukorrast Eesti Vabariigis. Sellest, milline on olemasolev õiguslik baas ning millised on võimalused saada riigi poolt tagatud õiguskaitset juhul, kui teised ühiskonna liikmed ei austa autorile seadusega garanteeritud õigusi. Kui autoriõigusi on rikutud, siis on esmajoones soovitatav pöörduda rikkuja poole ja püüda
1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone. Noore Underi looming ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918). Viimast saab nim siurulikuks Underiks. Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili. Tuntumaid tekste ,,Ekstaas" selles osas. ,,Verivalla" (1920) lõpetab Noore Underi perioodi ja alustab uut. Loomingu kõrgpunktiks on aastad 1927-1930, mil ilmusid 4 värsiraamatut: lüürikakogud ,,Hääl varjust" (1927), ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ja ,,Lageda taeva all" (1930) ning ballaadikogud ,,Õnnevarjutus" (1929). ,,Hääl varjust" peetakse parimaks ja terviklikumaks luulekoguks, kus vastanduvad ja ühenduvad realism, sümbolism ja
ülikoolis. Ta töötas Tallinnas vanade keelte õpetajana, avaldas mitu soome-ugri keelte grammatikat. Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H. von Frey aritmeetikaõpik 1806. a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey ,,Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst". Schultz-Bertram Baltisaksa literaat ja prosaist. Saksa keeles kirjutava prosaistina kasutas kohalikke aineid ja avaldas eesti-saksa segakeeles kirjutatud humoristlikke palu. Oli "Kalevala" tutvustaja ja ÕES´s tegutseja, pidas aastal 1839 oma kuulsa kõne: ,,Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Taevaskäijad Põhja-Eestis ja Viljandimaal levis aastail 1813-17 nn. taevaskäijate liikumine. Erinevate prohvetite kuulamised, mille vastu võitlesid ratsionalistlikud pastorid nagu O.W.Masing ja J.H.Rosenplänter.
ministeeriumi kantsler, määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras. Käskkirju annab minister teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes ja nendele kirjuta alla minister. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldusele kirjutava alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär, need peavad oleme valla või linna põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud. Normatiivaktide kehtivus. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist ja tema kohast õigusaktide süsteemis.
· ta peab suutma ennast maksma panna ja olema aus. Soomes korraldatud uuringus leiti, et kõige tähtsamateks omadusteks osutusid süstemaatilisus, enesekindlus, loovus, innovatiivsus, seltskondlikkus, ekstravertsus, juhtimistahe, valitsemistahe ning tahe ja oskus inimesi mõjutada. Kaasasündinud omaduste osa on olulisem kui õpitud teadmistel ja oskustel, kuigi mõlemad on vajalikud. 36. Kommunikatsioon meediaga Suhted meediaga on suhtekorralduse olulisim valdkond - suhted kirjutava pressiga, televisiooniga ja raadioga. Suured ettevõtted figureerivad meedias väga sageli, väikesed ettevõtted peavad aga tõsiselt pingutama et leida meedias kajastamist. Meediakanalid: 1. kirjutav meedia ajalehed, ajakirjad, uudisteagentuurid 2. elektrooniline meedia raadio, TV, internet Üldised põhimõtted Avalikkusega suhtlemise stiili kujundamisel on esimeseks ülesandeks firma sees selgeks teha, kuidas ajakirjanikku ja meediasse üldse suhtuda
30 ta peab suutma ennast maksma panna ja olema aus. Soomes korraldatud uuringus leiti, et kõige tähtsamateks omadusteks osutusid süstemaatilisus, enesekindlus, loovus, innovatiivsus, seltskondlikkus, ekstravertsus, juhtimistahe, valitsemistahe ning tahe ja oskus inimesi mõjutada. Kaasasündinud omaduste osa on olulisem kui õpitud teadmistel ja oskustel, kuigi mõlemad on vajalikud 36. Kommunikatsioon meediaga Suhted meediaga on suhtekorralduse olulisim valdkond - suhted kirjutava pressiga, televisiooniga ja raadioga. Suured ettevõtted figureerivad meedias väga sageli, väikesed ettevõtted peavad aga tõsiselt pingutama et leida meedias kajastamist. Meediakanalid: 1. kirjutav meedia ajalehed, ajakirjad, uudisteagentuurid 2. elektrooniline meedia raadio, TV, internet Üldised põhimõtted Avalikkusega suhtlemise stiili kujundamisel on esimeseks ülesandeks firma sees selgeks teha, kuidas ajakirjanikku ja meediasse üldse suhtuda
esitlusteks jne. · ta peab suutma ennast maksma panna ja olema aus. Soomes korraldatud uuringus leiti, et kõige tähtsamateks omadusteks osutusid süstemaatilisus, enesekindlus, loovus, innovatiivsus, seltskondlikkus, ekstravertsus, juhtimistahe, valitsemistahe ning tahe ja oskus inimesi mõjutada. Kaasasündinud omaduste osa on olulisem kui õpitud teadmistel ja oskustel, kuigi mõlemad on vajalikud. KOMMUNIKATSIOON MEEDIAGA on suhtekorralduse olulisim valdkond - suhted kirjutava pressiga, televisiooniga ja raadioga. Suured ettevõtted figureerivad meedias väga sageli, väikesed ettevõtted peavad aga tõsiselt pingutama et leida meedias kajastamist. Meediakanalid: 1. kirjutav meedia ajalehed, ajakirjad, uudisteagentuurid; 2. elektrooniline meedia raadio, TV, internet. Üldised põhimõtted Avalikkusega suhtlemise stiili kujundamisel on esimeseks ülesandeks firma sees selgeks teha, kuidas ajakirjanikku ja meediasse üldse suhtuda
kubermangus ja jägmisel aastal koduõetajana Peterhofis (Speranski ja vüst Obolenski perekonnas), puutudes siin muuhulgas kokku ka suure vene kirjaniku L. Tolstoiga. Seejäel tegutses Bornhöe jäle ajakirjanikuna 439 Lä ane-Euroopas, avaldades ütlasi 1892. a. kaks uut teost --satiiriliste jutustuste sarja «Tallinna narrid ja narrikesed» ning jutustuse «Anni neitsipõv». Sellel ajal on kirjanik avaldanud ka tõkeid saksa ja vene keelest, aga samuti esinenud saksa keeles kirjutava autorina. 1893. a. asus Bornhöe Tallinna, kus leidis püivama tö okoha ringkonnakohtus, algul tõgina ja hiljem arhivaarina. Samal aastal avaldas kirjanik oma kol-manda ajaloolise jutustuse «Vüst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed pävad'». 1898. a. haaras Bornhöe veel kord rädurikepi ja tegi oma pikima reisi, küastades Tügimaad, Palestiinat, Egiptust, Kreekat ja Itaaliat. Selle reisi mäkmeid on ta avaldanud raamatus «Usurädajate radadel» (1899)
annaabi.ee 
