Lõikude järjestuse ja ülesehituse kontrollimine mustandis -Loe uuesti läbi -Veendu, et lõigu sisu vastaks teemale. Teemaga nõrgalt seotud/sidumatud lõigud tõmba maha või kirjuta ümber. -Kontrolli, kas sissejuhatus annab lugejale järgneva mõistmiseks piisavalt teavet: püstitab probleemi, tutvusta sündmuse tausta v kirjeldatavat nähtust. Vajadusel muuda seda teksti põhiosast lähtuvalt. -Kontrolli lõikude järjestust, vajadusel muuda seda. Kui tekst jääb lünklikuks, lisa lõike. -Kui ühes lõigus on mitu mõtet, jaga see lõik omakorda lõikudeks ja lisa lauseid juurde. -Uuri kokkuvõtva lõigu sobivust eelneva tekstiga. Tuumlause asub lõigu alguses või lõpus. Väljendab lõigu peamist mõtet. Lõikude järjestamine -Ajaline järgnevus (pöörd- või ajaline järjestus, probleemi kujunemine)
l juhtmelõigu pikkus (m) q laeng * Määrab mangnetväljas vooluga juhile mõjuva jõu. Jõu suuna Ampere'i seaduses määrab vasaku käe reegel : Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõu kaudu kirjeldatavat füüsikalist suurust nimetatakse magnetinduktsiooniks. Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B= F/ I l B- magnetinduktsiooon (T) F- jõud (N) I- voolutugevus (A) l- juhtmelõigu pikkus (m) Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda võib nimetada ka B-vektoriks. B- vektori
puhkaeestis.ee veebilehel. Samuti võib andmete kvaliteeti nimetada keskpäraseks, sest tagasisaadetud vastuseid oli 104, kuid saadetud ankeete 471. Küsitlus ise oli veidi pealiskaudne. Oleks isiklikult laskunud veidi rohkem detailidesse, kuid ilmselt oleks pikem küsitlus kaasa toonu väiksema tagasisaatmise protsendi. Milliseid andmetöötlusmeetodeid kasutati? Kas neid on piisavalt selgitatud ja põhjendatud? Andmetöötlusmeetodiks kasutati kirjeldatavat ja järeldavat statistikat ning sisuanalüüsi. Lõputöös ei ole mainitud kordagi, milliseid andmetöötlusmeetodeid kasutati küll aga on saadud tulemusi kirjeldatud ja analüüsitud viimse detailini ning väga põhjalikult. Millised olid peamised tulemused, mida lõputöös tutvustati? Kas need olid uudsed, huvitavad või mitte? Uuringus kinnitati autori teooriat, et majutusasutused on teadlikud keskonnaprobleemidest ning neile on need olulised, kuid puuduvad vajalikud
kohta, dokumenti ennast või tema koopiat. Teadusartikkel on ka dokument selles kontekstis! · Faktiotsing otsingu objektiks on konkreetsed andmed, faktid, mis on pärit mingist dokumendist. · Teemaotsing otsitakse mingil teemal avaldatud materjale. Sünonüümide kasut aitab teemat käsitlevaid materjale paremini leida. Kirje · Kirje reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti (nt teadusartiklit) täielikult identifitseerida. · Kirje on terviküksusena käsitletav andmeelementide kogum või andmetüüp, nt bibliograafias või andmebaasides; kirje võib olla andmebaasis andmeobjektiks. · Kõneldakse ka bibliokirjest, ka viitekirjest · Alginformatsioon (artikkel ise) ja vahendusinformatsioon (tema kirje) Bibliograafia · Oskusala, st bibliograafiatöö · Töö tulemus, st bibliograafianimestikud
nö. turistidele mõeldud pilli, mis on mul ka endal olemas ning mida on mul olnud võimalus ka ise „mängida“ ning kuulata. „Mängida“ on jutumärkides sellepärast, et kuna ma ise ei oska mängida ühtegi keelpilli, siis minu puhul oli see mängimine võrreldav nö. klimberdamisega. Kuigi olen andnud selle pilli kätte ka isikule, kes on väga hea viiuldaja, ega temalgi see mängimine nii õnnestunud nagu Egiptuses tänaval kohatud vanapapidel. Illustreerimaks minu poolt kirjeldatavat, lisan töösse ka pildi sellest, milline näeb välja üks tänapäeval Egiptuses kasutusel olev rabab. (http://choukran.egypte.pagesperso-orange.fr/images/souvenir/souv%20rbaba.JPG) Nagu pildilt võib näha, on tegemist üsnagi värvika instrumendiga, mille tegemiseks ei ole väga palju erinevat ja kallist materjali vaja. Pill koosneb kahest osast – pilli kere ning kõlakast. Kere on
minategelasega peab alati uuesti tuttavaks saama. Karl August Hindrey kirjeldatud tegelased mulle meeldisid. Kujutlusse tekkis neist lugedes alati väga elav ja värvikas pilt. Paljusid meestegelasi on kujutatud tüsedate ja punapõsksetena. Noori mehi on ta kujutanud kena väljanägemisega, aga kuidagi ebasümpaatsetena, daame pea alati kaunitena. Novellis "isa" on ta pea terve teksti ulatuses kujutanud ühte inimest, nii väliselt kui olemuselt ja seda läbi minategelase, kes õigupoolest kirjeldatavat inimest kunagi eriti ei tundnudki. Isa on kujutatud kentsaka väljanägemisega, kuid see tema juures autorit paelubki, et inimesel on niivõrd palju iseloomu, et mitte minna kaasa moevooludega vaid riietudagi täpselt sellele kohaselt, kes ta inimesena on. "Noortes baltlastes" oli ta kaht peategelast kirjeldanud kenade noorte meestena, kelle siseelu polnud kaugeltki nii kaunis. Mulle ei meeldinud noormeeste suhtumine üksteisesse ega ka ümbritsevatesse inimestesse
Puudus info. 2. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/en/ vali oma riik. Avaneb kaart, millelt näed metsade paiknemist riigis. Lehe vasakus servas saad menüüst valida lingi metsatüüpide kohta /forest types . Kopeeri kaart. Analüüsi metsavarade levikut/paiknemist riigis ja põhjenda, miks metsad just nii paiknevad (kasuta ka atlase loodusgeograafilisi kaarte). Milline/-sed on valdav/-avad metsatüüp/-bid? Leidsin küll kaardi, aga ei suutnud leia vasakul kirjeldatavat linki nimega Forest Types. Proovisin nende asemel Countries- Forests and the forestry section ja forestry policies, kuid ka seal ei olnud Suurbritannia kohta informatsiooni. 3. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/ leia hõive ja GDP näitajad – vasakul link Economy and products ja siis employment and GDP. Kuidas on hõive ja GDP näitajad perioodil (näidatud aastad; pane need kirja ka) muutunud (näed tabelitest)? Põhjenda muutusi. Selle kohta puudus informatsioon. 4
lihtsustub oluliselt, on tasakaalustatud. 3. ideaaliks saab lihtne. väljendusrikas, laulev meloodia 1 ARS NOVA "Uus kunst " 1320-1380 , mille esindajad vastandasid oma loomingut vanale. Toimus oluline muutus kunstmuusikas. Liikumine tekis Prantsusmaal. Alusepanijaks loetakse Philippe de Vitry ( luuletaja, filosoof, diplomaat, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik). Oluliseima teose "Ars Nova" järgi hakati nimetama ka kirjeldatavat ajastut. 1. kirikumuusikas hakati komponeerima terviklikke missa ordinaariumi osi ( Kyrie, Gloria, Credo, sanctus, Agnus Dei) 2. motett muutus kiriklikust teosest kõige esinduslikumaks ja keerukamaks zanriks. Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud motette. 3. kirikumuusika kõrvale kerkis mitmehäälne ilmalik laul, peamiselt ballaadid. 4. tekkis uus rütmisüsteem, taktimõõt, täiuslikuks peet 9/8 . V4, 6/8
Saientoloogid – võbeleva andurnoole orjad või maailmausundi jüngrid Saksa siseministri üleskutse keelustada saientoloogide tegevus pani paljusid imestama. Ajupesu, range hierarhia, eksinute armutu karistamine, tungimine poliitika kõrgeimale tasemele. Ning teiselt poolt süütu püüd vabaneda hinge painavatest ebakõladest suurema “puhtuse” saavutamise nimel. Saientoloogia suudab külmaks jätta väheseid, kes on temaga lähedalt kokku puutunud. Pea külge kinnitatud elektroodid viivad salapärase aparaadini, mille küljes ergab skaala andurnoolega. Aeg-ajalt nooleke hüppab kord ühes, kord teises suunas. Seda pingsalt jälgiv nõustaja uurib, mis testitaval parasjagu mõttes oli, ning muudkui joonistab graafikut. Järgneb pikk ja põhjalik “autentimine”, kus inimese mõttemaailm lõpuni lahti kistakse ning talle sõnad peale loetakse. Mitmeid seansse ning sadu tunde vältav “puhastamine” käib niisuguse jõuga, et Austraalia spetsialistid nimetavad seda kõi...
majanduslikust seisukohast mõttekas, rääkimata muidugi ka sotsiaalsest ja keskkonnaalasest vastutustundlikkusest. Teisest küljest on hotellide eesmärgiks poputada oma kliente kõikvõimalikul viisil ja hotellid on väga selliste tegevuste vastu, mis võiks vähimalgi määral ohustada külastajate mugavust ja heaolutunnet.5 Kokkuvõtteks saab öelda seda, et Rohelise Võtmega liitunud majutusettevõtted kasutavad vähe antud keskkonnamärgist oma turundustegevuses. Kirjeldatavat keskkonnamärgist saaks kasutada teenuste ja tootepakettide välja arendamisel, mida uuringutulemuste kohaselt on tehtud vähe. 5 Kirby, A. Going Green, Satisfying Guests. 10 KOKKUVÕTE Roheline Võti on rahvusvaheline keskkonnamärgis, mis on üheks mooduseks ettevõtetele käituda keskkonnasäästlikult. Samas on see ainus keskkonnaprogramm Eestis, mis on kasutuselolev majutusettevõtetes. Kui majutusettevõtted liitusid
Valimi moodustamiseks on kolm võimalust: · Juhuslik valim (juhuslikult valitud uuritavad objektid) · Planeeritud valim · Kõikne valim (üldkogum) Hinnang valimi põhjal üldkogumi kohta tehtud järeldus. Tunnused iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. Tunnuseks nimetatakse üldkogumisse kuuluvate objektide mingit arvulist või kvalitatiivselt kirjeldatavat näitajat, mida on põhimõtteliselt võimalik mõõta. Kvantitatiivsed tunnused (arvtunnused) tunnused, mille väärtusteks on arvud. Arvtunnused jaotatakse: · Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (nt. kaal, kasv, aeg, temperatuur) · Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Saadakse tavaliselt loendamise teel (nt. perekonnaliikmete arv, õpilaste arv klassis).
Remsu meelest on Vetemaa kunstis üks valdkond, mis tema meelest eriti esile tõuseb. Ta on seda paaris arvustuses nimetanud eidetismiks. Eidetism on võime varem tajutut väga elavalt ja täpselt kujutada. Elavuselt seisab eideteetiline kujutlus tavalise kujutluse ja taju vahel. Eidetism esineb peamiselt lastel, harva täiskasvanuil. Kirjandusse ülekantuna on selle oskussõna tähendus pisut nihkunud. Eideteetikavõimega kirjanik oskab luua kirjeldust, mille kaudu lugeja tajuks kirjeldatavat või portreteeritavat objekti vahetult, otsekui teksti abita. Proosateos võib olla hea ka ilma eideteetikata, ent eideteetiline tekst võlub paljusid lugejaid. Remsu meelest suudavad eideteetilist teksti produtseerida vaid Vetemaa ja Mati Unt. Vetemaa ema oli kirjanduslike kalduvustega daam, kelle harrastusele tõmbas kriipsu peale nõukogude kord. Ta võitis varjunimede all ajakirjade jutuvõistlusi. Ema kirjutas oma lõbuks
Positiiv ei anna informatsiooni kirjeldatava objekti või tegevuse omaduse kvantitatiivse suhte kohta võrreldes teiste objektide või tegevuste sama omadusega. Mõnes keeles on grammatiliselt olemas ka ekvatiiv e võrdsusaste, eesti keeles väljendatakse seda leksikaalselt, nt Ta on niisama pikk kui ema. Ta on emapikkune. Tema ja ema on ühepikkused. Algvõrre e positiiv on tunnuseta, nt valge, hele, küps. Keskvõrre väljendab seda, et kirjeldatavat objekti või tegevust iseloomustab vastav omadus suuremal määral kui üht või mitut teist võrreldavat objekti või tegevust. Tunnuseks on -m/ -ma, mis liitub genitiivi tüvele. Komparatiivne konstruktsioon moodustub komparatiivi vormis adjektiivist ja võrdlusalust väljendavast sõnast või fraasist, mida nimetatakse komparaatoriks. Superlatiiv on spetsiaalne vorm võrdluse klassisisesuse näitamiseks. Superlatiiv väljendab seda,
varasemast. 10 Kogumik või muu autorita teos reastatakse pealkirja, toimetaja või koostaja (st kirjes esikohal oleva) järgi. NB! Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab allikakirje esimene rida vasak- joondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). 3.3 Allikakirjete kuju Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat allikat täielikult identifitseerida. Nimele ja aastale viitamise süsteemis on aasta kui oluline tekstis osundatud identifit- seerimise detail kirjes kohe autori nime järel. Kirje üldstruktuur on neljaosaline: - kes (autor); - millal (aeg); - mis (pealkiri); - kus (andmed väljaandmise v asukoha kohta). - Iga osa on kirjes omaette üksus, mille lõpetab punkt. - Vajadusel võib nurksulgudes lisada mingi olulise määratluse, mis laadi asjaga on tegu,
.. Kui viidatakse ühe autori mitmele samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c; nt: (Kask 1994a: 4). Kuni kolme autori korral tuuakse viites kõigi nimed, nt: (Kask, Kalda & Oja 2004). Nelja ja enam autori puhul või kui autorid pole teada alustab allikakirjet teose pealkiri ning tekstis viitamisel tuuakse sulgudes selle pealkirja esimesed sõnad. 4.5. Allikakirjete koostamine Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti täielikult identifitseerida. Kasutatud allikad on allikate nimekirjas tähestikulises järjekorras. Numbrilise viitamise puhul on allikakirjed nummerdatud (ja tekstis viidatakse sellele numbrile); nimele/aastale viitamisel numeratsiooni ei kasutata. Numbrilise viitamise puhul on aastaarv kirjastuse nime järel (Tallinn: Valgus, 1982). Nimele ja aastale viitamisel on aasta kui oluline identifitseerimise detail kohe autori nime järel.
põhiseadusele ning olulisematele õigusriiklikele ja täna Eesti karistusõiguses kehtivatele põhimõtetele. Samuti arutleb autor teises peatükis meetme vajalikkuse üle, tuues selleks välja erinevaid statistilisi andmeid. 5 1. VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus Käesolevas kursusetöös kirjeldatavat instituuti - karistusjärgset kinnipidamist käsitletakse seadusandjate poolt mittekaristuslikuna. Seda põhjendusega, et meede ei kujuta endast vastust toime pandud teole, vaid seda kohaldatakse uute võimalike kuritegude ärahoidmiseks. 7 Samas võtab riik karistusjärgse kinnipidamise rakendamisega isikult vabaduse, kohaldades sellega tema suhtes sundi. Seega tuleb karistusjärgset kinnipidamist käsitleda sunnivahendina. Kuna
tekst ,082 ,115 matemaatik ,444 ,671 a ruumiline ,212 ,266 Extraction Method: Maximum Likelihood. b) Total Variance Explained - iseloomustab algfaktorite ja eraldatud faktorite kirjeldusvõimet. Faktori kirjeldusaste e. omaväärtus - analoogline kommunaliteediga, aga käib faktorite kohta. Näitab faktori poolt kirjeldatavat varieeruvust ja selle osa koguvarieeruvusest. Total Variance Explained Factor Initial Eigenvalues Extraction Sums of Squared Loadings Total % of Cumulative Total % of Cumulative Variance % Variance % 1 2,812 40,172 40,172 2,264 32,347 32,347
Paari tunni jooksul pärast sündi hakkab laps oksendama ning kõhu ülemine osa pundub. Probleemi diagnoosimine toimub harilikult kõhu röntgenipildi abil. Kaksteistsõrmiksoole avanematust ravitakse harilikult operatsiooniga, mille käigus eemaldatakse soole ummistunud osa ning seejarel õmmeldakse kaksteistsõrmiksool uuesti kokku. Hirschsprungi tõbi (megakoolon).Seda seisundit esineb harvem kui kaksteistsõrmiksoole avanematust; sellele vaatamata tuleb kirjeldatavat probleemi Downi sündroomiga lastel ette sagedamini kui normaalsetel lastel. Haigus on saanud oma nime Taani arsti dr H. Hirschsprung! (1830 - 1916) järgi. Probleemi põhjustajaks on teatud närvide puudumine pärasoole seintes ja mõnikord ka jämesooles. See tähendab, et ei toimu normaalset pulseerivat liikumist, mis lükkab toitu mööda pärasoolt edasi. Tagajärjeks on kõhukinnisus, harilikult vastsundinu- või imikueas. Alakõht pundub ja laps võib oksendada
keele õpetamine piirdus sõnavara, grammatika ja vestlusteemade harjutamisega ning kui iga tehtud viga parandati. 1960-ndate aastate keskel Montrealis alguse saanud programm oli keelekümbluse eelkäijaks ja üleüldse esimene programm, milles rõhutati teise keele kui aine sisu edasiandmise vahendi tähtsust ja mitte keele kui niisuguse õppimist ning kus teine keel omandati eelkõige üldhariduse kõrvalsaadusena. 2. Keelekümblusmudelid Keelekümbluses on kolm järgnevalt kirjeldatavat mudelit: varane, keskmine ja hiline keelekümblus. 2.1. Varane keelekümblus Varase keelekümbluse programmidega alustatakse lasteaias või esimeses klassis, kui õpilased on umbes viieaastased. Varases täieliku keelekümblusprogrammi korral toimub kogu õpetus esimesest kolmanda või neljanda klassini teises keeles. Mõnes koolis hakatakse juba teisest klassist peale järk-järgult ka esimeses keeles õpetama, mõnes aga alles neljandast klassist peale või isegi hiljem
return k.Tund()*60+k.Minut(); } Ehk kui algul kirjutatakse Kellaaeg k1=new Kellaaeg(12, 10); ja pärast int minutidPaevaAlgusest=k1; siis kellaaja muutmine arvuks käib ilma, et programmeerija peaks sellele eraldi tähelepanu juhtima. 56 Kui operaatorite kirjeldajal aga tekib kahtlus, et teisenduste käigus võivad andmed ebatäpsemateks muutuda, või lihtsalt soovitakse, et kogemata ei tehtaks kirjeldatavat teisendust, siis tuleb lisada piiritlejaks sõna explicit. public static explicit operator double(Kellaaeg k){ //kohustuslik muunduse näitamine return k.Tund()+k.Minut()/60.0; } Sellisel juhul tuleb omistamisel sobivasse kohta kirjutada (double), et teisendusest asja saaks. Muidu annab kompilaator lihtsalt veateate. double tunnidPaevaAlgusest=(double)k1; Operaatorid võivad töötada ka teises suunas - ehk siis olemasolevast tüübist uue loodava tüübi poole
Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, koosneb meie valim kas üksikutest inimestest, mingitest toodetest, nähtustest jms. Kõiki valimisse kuuluvaid indiviide nimetatakse statistikas objektideks. Kõik objektid on iseloomustatavad neile omaste tunnuste abil. Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. Tunnuseks nimetatakse üldkogumisse kuuluvate objektide mingit (arvulist või kvalitatiivselt kirjeldatavat) näitajat, mida on põhimõtteliselt võimalik mõõta. Mõõtmine võib olla kas füüsikaline (mingite füüsikaliste instrumentide, näiteks termomeetri abil) või psühholoogiline (mingi testi abil). Mõõtmiseks võib olla vaatlus, küsitlus, loendamine, mingi näidu leidmine dokumendist jmt. Mõõtmise protsessis omistatakse igale mõõdetavale objektile mõõdetava tunnuse väärtus. Üldiselt eeldatakse, et tunnuse väärtus ei ole üldkogumis konstantne, st et üldkogumis leidub
public static implicit operator int(Kellaaeg k){ return k.Tund()*60+k.Minut(); } Ehk kui algul kirjutatakse Kellaaeg k1=new Kellaaeg(12, 10); ja pärast int minutidPaevaAlgusest=k1; siis kellaaja muutmine arvuks käib ilma, et programmeerija peaks sellele eraldi tähelepanu juhtima. Kui operaatorite kirjeldajal aga tekib kahtlus, et teisenduste käigus võivad andmed ebatäpsemateks muutuda, või lihtsalt soovitakse, et kogemata ei tehtaks kirjeldatavat teisendust, siis tuleb lisada piiritlejaks sõna explicit. public static explicit operator double(Kellaaeg k){ //kohustuslik muunduse näitamine return k.Tund()+k.Minut()/60.0; } Sellisel juhul tuleb omistamisel sobivasse kohta kirjutada (double), et teisendusest asja saaks. Muidu annab kompilaator lihtsalt veateate. double tunnidPaevaAlgusest=(double)k1;
termineid võib ekstraheerida automaatselt või käsitsi, eesmärk võib olla standardimine või kasutuse lihtne registreerimine. Oma metoodilises kõikelubavuses saab TCT küll edukalt hakkama kogu oskuskeele heterogeensuse katmisega, kuid selle võrra kannatab jälle tema kirjelduslik informatiivsus. Pidades võimalikuks nii ono- masioloogilist kui ka semasioloogilist lähenemist, loobub TCT ühest võimalikust liigitusalusest, mille abil saaks kirjeldatavat distsipliini sügavama käsitluse huvides kitsamalt piiritleda. Sotsiokognitiivne terminoloogia Rita Temmermani sotsiokognitiivse terminoloogia idee (2000) on aren- datud selgelt Viini koolkonnale vastanduvaks terviklikuks teooriaks. Kuigi Temmerman esitab oma teooria otsese punkt-punktilt vastandusena traditsiooniliste Viini arusaamadega, leidub tegelikult ka sarnasusi, nende hulgas onomasioloogia-semasioloogia küsimuseski.
Tekstis sisalduvate ideede mõistmine toimub oletatavasti võimalikult suurt osa tekstist töömälus (lühimälus) hoides. Samas ei hoita seal mitte tervikteksti, vaid põhiideid. Viimased on kujundatud väidetena. Teksti mõistmise seisukohalt olulisemaid väiteid hoitakse töömälus kauem kui teisejärgulise tähtsusega väiteid. Peale teksti ideede mõistmist on vaja luua loetava teksti vaimne mudel, mis simuleeriks tekstis kirjeldatavat reaalsust. Samas võib ühe teksti mõistmisel tekkida mitmeid vaimseid mudeleid. Teksti lõplik mõistmine realiseerub alles siis, kui sellega liitub lugeja isiklik seisukoht ja tema poolt mõistetav kontekst. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 30 8. MÄLU I. MÄLU LIIGID JA MUDELID Üldiseloomustus
public static implicit operator int(Kellaaeg k){ return k.Tund()*60+k.Minut(); } Ehk kui algul kirjutatakse Kellaaeg k1=new Kellaaeg(12, 10); ja pärast int minutidPaevaAlgusest=k1; siis kellaaja muutmine arvuks käib ilma, et programmeerija peaks sellele eraldi tähelepanu juhtima. Kui operaatorite kirjeldajal aga tekib kahtlus, et teisenduste käigus võivad andmed ebatäpsemateks muutuda, või lihtsalt soovitakse, et kogemata ei tehtaks kirjeldatavat teisendust, siis tuleb lisada piiritlejaks sõna explicit. public static explicit operator double(Kellaaeg k){ //kohustuslik muunduse näitamine return k.Tund()+k.Minut()/60.0; } Sellisel juhul tuleb omistamisel sobivasse kohta kirjutada (double), et teisendusest asja saaks. Muidu annab kompilaator lihtsalt veateate. double tunnidPaevaAlgusest=(double)k1; Operaatorid võivad töötada ka teises suunas - ehk siis olemasolevast tüübist uue loodava tüübi
annaabi.ee 
