" (Ihonen 1996: 21) Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Kirjandusteaduse allharudena võib nimetada ka a) bibliograafiat; b) tekstoloogiat; c) editeerimine; d) stilistikat; e) jne. Kirjandus Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur. Vene keelest tõlkinud Pärt Lias . Järelsõna Peeter Torop] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006. Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. -- Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987, 1/3/9; 1988, 1 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Kordamiseks: Mis on kirjandusteadus?
Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist "Kirjandusteos on midagi enamat kui keel, et keel vormib maailma, vormib peaaegu müstilisel kombel midagi hoopis muud kui tähemärgid paberil. Keele kaudu avanevad lugejaile inimesed ja elud, paigad ja saatused midagi sellist, mida lugeja tajub vähem või rohkem tervikliku maailmana" (Annus, Epp: Kuidas kirjutada aega. Tallinn: Underi ja Tuglase kirjanduskeskus 2002) Mõisteid vt Annus 2002: 19. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on
Pärast Teist maailmasõda osales ta aktiivselt kultuurielu taastamisel. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid langes 1940- ndate aastate lõpus stalinistlike repressioonide ohvriks. 1955. aastal taastati Tuglase kodanikuõigused. Friedebert Tuglas on maetud Tallina Metsakalmistule. Aasta pärast tema surma, anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. Ahjas on rajatud ka tema muuseum ja Tallinnas on temanimeline kirjanduskeskus Nõmmel. 1971. aastast antakse välja Tuglase nimelist novellipreemiat. 2. Looming Friedebert Tuglas oli oma elu jooksul kirjandusega tihedalt seotud. Ta on kirjutanud proosat, tõlkinud tekste, uurinud keelt ja kritiseerinud teisi. Esimene lastejutt oli 1901.aastal ilmunud „Siil“ ja esimese raamatuna ilmus novell „Hingemaa“. 2.1 Proosa 5 Tuglas on eelkõige tuntud novellikirjanik
[Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mille poolest on draamateosed erilised? Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada?
[Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on dramaatika zanriline liigitus?
esinduslik ja heatasemeline. Novelliraamatud: ''hingemaa''(1906), ''Saatus''(1917), ''Raskuse vaim''(1920). Romaanid: ''Felix Ormusson'', ''Väike Illumar''. Reisikirjad:''Teekond Hispaania'', ''Teekond Põhja-Aafrika''. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Tuglas kirjutas J.Liivist monograafia. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. Tlnas. Nõmmel Tuglase viimases elupaigas asub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 14. 20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromnatilist proosat. Uusromantiline proosa- võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutunud, pigem impressionismist, oli isegi naturalistlikke jooni(nt. Tuglas''Toome helbed''). Uusromantilises laadis kirjutas ka Tammsaare(miniatuure, kunstmuinasjutte). Gailit(''Toomas Nipernaadi'). Uusromantilisele proosale on iseloomulid lühizanrid, eeskätt novell. Enamik uusromnatikuid kirjutas novelle(Tuglas, Tammsaare).
rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Kirjandus on ka teatud süsteem Intertekstuaalsus Ka kirjanduse lugemine (retseptsioon) moodustab traditsiooni, hoolimata erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust Kirjandus: Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur. Vene keelest tõlkinud Pärt Lias . Järelsõna Peeter Torop] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006. Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. -- Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987, 1/3/9; 1988, 1 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Mida tähendab J
aastate lõpul Tuglase avalikust elust ning keelustas tema loomingu. Pärast Stalini surma 1950ndate teisel poolel leebunud poliitilises õhkkonnas sai Tuglase looming siiski tagasi oma koha eesti kirjanduses. 1982. aastast peale tegutseb Soomes Friedebert Tuglase Selts, mis koondab eesti kultuurist huvitatud soomlasi. 1944. aastast kuni surmani eslas Tuglas Tallinnas Nõmmel ning tema elupaigas, varem Marie Underile kuulunud majas, asub praegu Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Tuglase asutatud kirjanduspreemiat- Tuglase novelliauhinda- antakse välja iga aasta parima novelli eest. Loomingust Friedebert Tuglas on XX sajandi esimese poole eesti kirjanduse suurmees. Tal oli keskne koht sajandi alguse kirjanduselus ja kirjanduslike rühmituste tegevuses. Eesti Vabariigi sünd ja iseseisvusaastad tõid Tuglases veelgi tugevamini esile kirjanduselu organisaatori: Eesti Kirjanikkude Liidu loomine ja Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine; mitme kirjandusajakirja
Jaan Undusk "Stalinismi müstilised ja maagilised märgid" - kokkuvõte ("Maagiline müstiline keel", Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 1998) Juhan Smuuli "Poeem Stalinile" oma retoorilises ümbruses "Poeemi Stalinile" kasutatakse mõjuva argumendina, kui räägitakse Teise Maailmasõja järgsest ikaldusperioodist eesti kirjanduses. Omas ajas kasutati seda manipuleerimiseks, näitamiseks, et eesti kirjanikud on lojaalsed. Kirjandusuurijad ei ole tahtnud seda poeemi eriti puutuda Arvatakse, et see teos eksisteerib käsu korras, mitte vabadusest olla nagu 'päris' poeesia peaks. Selline seletus on aga ebapiisav
võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest 1921-22, oli EKL-i asutajaliige (1922), valiti 1932 EKS-i, 1937 Londoni PEN-klubi ja pärast II maailmasõda Poeetide Rahvusvahelise Ühingu (united Poets Laureate International, Filipiinidel) auliikmeks, 1963 Soome Kirjanike Liidu ja Vaba Aasia Ülikooli (Karachis) auliikmeks. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna 1924-25 Tartus, edaspidi Tallinnas, a-st 1933 oma majas Nõmmel (praegu seal Underi ja Tuglase kirjanduskeskus). Reisinud Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tshehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis ja mujal. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. a. septembris Rootsi, peatus algul Sigtuna, Gränna jt. põgenikelaagrites, elas aastast 1945 Stokholmi eeslinnas Mälärhöjdenis ja töötas arhiivitöölisena (poole kohaga) Drottingholmi Teatrimuuseumis aastani 1957. Reisis 1952 ja 1959 Lääne-Saksamaal. Saanud 1968 Eesti Kultuurifondi (USA-s) ja 1969 korporatsiooni "Sakala" H. Visnapuu nimelise
Eagleton, Terry: Einführung in die Literaturtheorie: Realien zur Literatur. Metzler 1996. Eagleton, Terry: Literary Theory: An Introduction. Blackwell 2005. Freud, Sigmund: Nali ja selle seos teadvustamatusega. Tõlkinud Mari Tarvas. Tänapäev 2008. Freud, Sigmund: Unenägude tõlgendamine. Tõlkinud Anne Lill ja Mari Tarvas. Tänapäev, Tallinn, 2007. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Schönau,Walter, Joachim Pfeiffer: Einführung in die psychoanalytische Literaturwissenschaft. 2., aktualisierte und erweiterte Aufl. Stuttgart, Weimar 2003. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen
tartupostimees.ee/136934/petersoni-teek ond-uhendas-kirjanikke/ http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajate lje_materjalid?item_id=1011&table=Scans Kristjan Jaak Peterson (1801- 1822) Postmark KJP mälestuseks Kristjan Jaak Peterson Laulud. Päevaraamat IAAK. Kristian Jaak Peterson 200 Eesti Raamat 1976 Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Eesti Keele Sihtasutus, 2001. 428 lk Kristjan Jaak Peterson, "Laulud ja päevaraamat" ja Maimu Berg, "Seisab üksi mäe peal" Jaan Kross, "Taevakivi": kuuldemängu tutvustus: http://raadioteater.err.ee/raadioteater/k uuldemaeng/taevakivi kuuldemäng Raadioteatris 1999: http:// arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldeman g-taevakivi Kristjan Jaak Petersoni skulptuur Toomemäel.
nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft- aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist?
Kirjandus Jannseni kohta: Mart Laar, "Jannseni pikk lahkumine" – Looming 2006, nr. 10, lk. 1557–71 Malle Salupere, „J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel“ – Keel ja Kirjandus 1999, nr. 12, lk. 851-864 Vello Paatsi, "Kas Jannsen oli ostetav?" – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 5, lk. 312–323 Aarne Vinkel, "J. V. Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A. Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2002, lk. 168–178 Malle Salupere, „J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas“ (poliitiline situatsioon ja küsimus “müüdavusest”) – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 11, lk. 765–777 ja nr. 12, lk. 853–867 Jannseni preemia, Jannseni nimeline apteek, Jannseni nimelin tänav, Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste küla, ning suri 31. detsember 1906 või siis 13. jaanuar 1907 Peterburis.
· Haiku peamised teemad on armastus ja loodus. Traditsiooniliselt sisaldas haiku viidet aastaajale. Eleegiline distihhon · ||||| · | | || | | Heksameeter + pentameeter Kirjandus: Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse. Stuttgart / Weimar 1999. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Link, Jürgen: Elemente der Lyrik. Brackert, Helmut, Jörn Stückrath (Hgg.): Literaturwissenschaft. Ein Grundkurs. Reinbek bei Hamburg 1992, 86-101. Muru, Karl: Luuleseletamine. Tartu 2001. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Põldmäe, Jaak: Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn 1978. (2. trükk 2002) Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg
Aastal 1929 toimus palju muutusi, selles mõttes tähelepanuväärne. Sellega lõppes revolutsiooniline käärimise ajastu ja kehtestati tugev kontroll kultuuri üle. Kõige puhtam nõukogudelik aeg olid 30-ndad ja 40ndad aastad, varasem oli tervenisti selle kujunemine, hilisem selle lagunemine. Revolutsiooni paatos seisneb liikumahakkamises. Peale seda algasid mitmed liikumised, näiteks emigratsioon, Euroopas tekkis mitmeid vene kirjanike ühendusi: Berliinis oli kultuuriline ja kirjanduskeskus, Pariisis rohkem ideoloogiline keskus. Tsvetajeva ja Jakobson elasid Prahas näiteks. Emigreerunutest läksid väga vähesed tagasi. Teine emigratsioonilaine oli peale Teist Maailmasõda ja kolmas 70-ndatel (1972 lubati juutidel emigreeruda). Kirjanduse paremik kolis eksiili. Kui Venemaal kellegi loomingut ei avaldatud ja kirjanik lasi selle Läänes avaldada, pidi ta ka ise lahkuma. Suurem osa venelastest läks Ameerikasse
Autoripoeetika. Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999.
Tema religioon, nii nagu see väljendub ta loomingus, on lähedane sellele kas tõelisele või tagantjärele kujutletule soome-ugrilisele maailmavaatele, mis näeb elu kui lõpmatut juurdekasvu samal tüvel (Ristikivi, 1967: 78). 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bernard Kangro. [http://et.wikipedia.org/wiki/Bernard_Kangro]. 10.12.2009 2. Kruuspere, P. Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Tallinn: Eest TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2008. lk 420- 430. 3. Kruus, O. Bernard Kangro elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 138 lk. 4. Muru, K. Bernard Kangro ,,Sütevakk südames". Tänapäev, 2008. lk 140. 5. Oras, A. Puud kõnnivad kaugemale. Tulimuld 1965, nr. 2, lk 118-120. 6. Ristikivi, K. Bernard Kangro. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 79 lk. 16
250.160.49/viewdoc/F1F87197E953F739C225749700499030. 18. jaanuar 2009 Krull, H. 1996. Paragramm ja tämber. Looming, 12, 1687- 1697 Laaban, I. 1990. Oma luulet ja võõrast. Tallinn: Eesti Raamat Malin, J. Loomulik Ilmar Laaban URL= http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/11/kultuur.htm. 11. jaanuar 2009 2000. Eesti entsüklopeedia 14. köide : Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Merilai, A. 1994. Luule 1944-1992. Tallinn: Eesti Teadusteakadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Vaiksoo, J. 2005. Udu küpsetab kõigil koldeil oma külma leiba. Vikerkaar, 6, 103-105 Ilmar Laaban. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Ilmar_Laaban. 11. jaanuar 2009 24
Ta ei mõelnud välja valesüüdistusi, ega kiusanud taga isiklikke vaenlasi. Kuid kirjandust pidas ta tõsimeeli lihtsameelseks ja kahjulikuks tegevusalaks, ning vaba mõtte mis tahes valdustes nägi ta ohtlikku vastuhakku, mis tuli välja juurida. 1820. aastate teisel poolel olid Moskva noored kogunenud kahe keskuse ümber. Esimene neist oli ajaleht ,,Moskovski Telegraf", mida Puskini ammuse sõbra P. Vjazemski abiga andis välja noor literaat N. Polevoi. Teine kirjanduskeskus koosnes filosoofilise ,,tarkusearmastajate" ringiga seotud noortest literaatidest. Kõik nad olid Moskva ülikooli kasvandikud ja moodustasid dekabristidest järgmise põlvkonna. Puskin tegutses koos Moskva noortega, et luua uus ajakiri. Uue ajakirja ,,Moskovski Vestniki" sündi tähistati 24. detsembril piduliku lõunasöögiga. Puskin toetas ajakirja energiliselt, avaldades selles stseene ,,Boriss Godunovist", katkendeid ,,Jevgeni Oneginist" ja mitu luuletust
Matkamisest ja rändelust. – Linnad ja maastikud. Koost. Ott Kurs. Tartu: Ilmamaa, lk 15–23. Kant, Edgar 1999b. Organiseeritud kodu-uurimise esimene aastakümme. – Linnad ja maastikud. Koost. Ott Kurs. Tartu: Ilmamaa, lk 416–429. Kepp, Õnne 1999. Mets ja metsamõte klassikalises eesti lüürikas. Allikad, liigitus, isikupära. – Mis on see ise? Tekst, tagapõhi, isikupära. Collegium litte- rarum 11. Toim. Maie Kalda, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 345–369. Laigna, Karl 1959. Juhan Kunder, mitmekülgne kultuuritegelane. Lühimonograa- fia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lehari, Kaia 1997. Ruum. Keskkond. Koht. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 5. Toim. Vappu Vabar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Loorits Oskar 1951. Eestluse elujõud. Iseseisvuslaste kirjavara 5. Stockholm: Tõr- vik. Loorits, Oskar 1990 [1932]. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika.
"Kalevipojas"); Eesti-Soome silla looja; 1922 on initsiaator Kirjanike Liidu loomisel ning mitmel korral esimees; 1923 on eestvedaja "Loomingu" väljaandmisel, ka "Ilo" ja"Tarapita"; 1927 ilmus tema kirjutatud biograafia "Juhan Liiv", oli ka üks tem päästjatest; tõlkis nt Aleksis Kivi "Seitse venda". Nõukogude aja tulles visati kirjanikeliidust välja. Märtsis alates 1970 antakse Tuglase novelliauhindu: Mari Saat, Jaan Kross, Uno Laht, Ilmar Jaks. Tallinnas Nõmmel asub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Kujundas isikupärase novellitüübi. Novellid moodustavad tervikuid. Sarnased teemad ja ideed: inimesele mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika- Toome helbed armastuse aimamise lugu, väike tüdruk tajub esmakordselt täiskasvanute maailma üht kesksemat jõudu, mis tekitab vastakaid tundeid, ootamatut käitumist ning pettumust, midagi lapsepõlvest puruneb, Inimesesööjad traagilise
I MS paiku tema abielu purunes lõplikult. (raske protsess, palju unetuid öid jne). Luuletaja alustas kooselu Artur Adsoniga ning abiellus temaga. I MS eel kirjutas ta palju luuletusi, leidsid heakskiitu. Esimesed iseseisvad luuletuskogud ilmusid Siuru ajal . Seejärel tegi ta järsu pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ja tegutses Tarapitas.Tõlkis ka saksa ekspressionistliku luulet.1933 asusid Adson ja Under elama Nõmmele( praegu Under ja Tuglase Kirjanduskeskus). Sel ajal teatud loominguline seisaks , sest elu ja positsioon olid kirjandusilmas kindlustatud.Vaikiva oleku aja kirjanduses valitsenud positiivsusnõudega Under kaasa ei läinud.Uus elavnemine toimus 1940ndatel , rasked ajad (Saksa Okupatsioon) - "Mureliku suuga". 1944 lahkusid nad Adsoniga Rootsi Stockholmi.Töötas kuni 1957.aasta Stockholmis teatrimuuseumis ning avaldas kaks luulekogu( 54,63) ,mitu valikkogu ka.Suri 1980kõrges eas, on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
Linnu oli Egiptuses jätkuvalt üsna vähe ja nende seas ülekaalukalt tähtsaim Aleksandria, ehitatud hellenistlikule linnale tüüpiliselt sirgete ristuvate tänavatega nn Hippodamose plaani järgi. Linna ilmet kujundasid suur kaheosaline sadam ja seda avamerest eraldav Pharose saar monumentaalse tuletorniga. Ptolemaios I Soter asutas Museioni (Muusade pühamu) ja selle raamatukogu, millest peagi kujunes hellenistliku maailma tähtsaim teadus- ja kirjanduskeskus, kus valitsejate hoole ning kaitse all töötas arvukalt ajastu silmapaistvaimaid poeete ning õpetlasi. Raamatukogu juhatasid näiteks hellenismiaja kuulsaim eepik Apollonios Rhodoselt ja silmapaistev astronoom, geograaf ning ajaloolane Eratosthenes Kyrenest. 3. sajandi luule suurkujudest tegutsesid Aleksandrias, Apolloniosele lisaks, õukonnalüürik Kallimachos, kes muu hulgas koostas raamatukogu kataloogid (pinakes), ja karjaseidüllidega kuulsust kogunud Sitsiilia päritolu
annaabi.ee 
