...................... 2 Jaan Rannapi teoseid......................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................ 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgna, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Seda on ta ka teinud. 2 Jaan Rannapi teoseid · Viimane valgesulg (1967) · Topi (1970)
............................................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgne, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Jaan Rannap on muusikapedagoogi Heino Rannapi vend ja pianisti ning helilooja Rein Rannapi onu.
internetist leitud kokkuvõtteid, mis on küllaltki üksikasjalikud. Enamiku kaasaegsete teoste põhjal valmivad ka filmid, mille vaatamine on jälle kergema vastupanu teed minek, sest nõuab vähem aega ja on tunduvalt huvitavam. Raamatupoed pakuvad laias valikus üliilusates köidetes raamatuid, kuid nende kättesaadavuse tavalugejale teeb raskeks kõrge hind. Samal põhjusel on ka raamatukogudes uudisteoseid vähe võitu, sest ka nende ostmisvõimalused on piiratud. Noore inimese kirjandushuvi pärsib kohustuslik kirjandus, mis on tihti rangelt piiritletud. Võibolla kui oleks suurem valiku vabadus oleks ka rohkem huvi. Tunnetades ohtu, et raamat võib järjest kaugemaks jääda on olukorra päästmiseks ka ühtteist ettevõetud. Heaks näiteks oli 2010 aasta kuulutamine kirjandusaastaks, mille kokkuvõtetest olen kuulnud, et lugemishuvi tunduvalt suurenes. Jääme siiski optimistlikuks ja loodame, et raamat asub oma auväärsele
Looming: eelistatud lüürika, novellid Tähtsustasid armastusluulet Väljaanded: 3 albumit Konfliktid ja lagunemine 1919. aastal oli rühmitus "Siuru" lagunemas. Põhjuseks peeti isiklikke vastuolusid. Pärast ühiseid klaarimisi ja selgitusi lahkusid H. Visnapuu ja A. Gailit. Asemele võeti August Alle, Johannes Barbarus Kuid ka see ei päästnud "Siurut". 1920. aastal lõppes rühmituse tegevus ametlikult "Siuru" tähtsus Muutsid kirjanduse populaarseks. Suurendati lugejate kirjandushuvi. Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks. Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele. "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. "Siuru" viis armastusluule uuele stiilitasandile. Oma loomingus pöörduti maiste rõõmude ja ihade poole. August Gailit ehk Ge (1890 1960) Novelist Romaanikirjanik Följetonist Üks "Siuru" loojaid Teosed Följetonikogu ,,Klounid ja faunid" (1919)
aastal loodud puulõikes "Sõudja". Kui ta noore kunstnikuna 1920.- 1930. aastail eelists kubismi ning suhteliselt kainet ja ratsionaalset stiili, siis hiljem tõi Märt Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib tuua tema poolt loodud Tuglase "Teoste" puugravüürid, kus iga pisemgi detail on hingestatud, muutes need eriti kütkestavateks. Märt Laarmani raamatugraafikas ning raamatukujunduses kajastub tema sügav haritus ja kirjandushuvi. Bibliofiilsed haruldused, puulõikes plokkraamatud - Marie Underi «Käik tuultesse», Johann Philipp von Rothi (G.A. Oldekopi) «Talvõlaul» (1938), Märt Laarmani enda luuletused «Külmad rubaiid» (1939). Praegu on Märt Laarman imetletud klassik, kelle loomingusse peaks aga suhtuma asjaliku objektiivsusega, et mitte sattuda nende kilda, kelle üle on ta ironiseerinud: "Kunsti tuleb käsitleda kuldköiteliselt, kriitpaberlikult, lüüriliselt, pateetiliselt või nõnda uduselt, et
Ahasel oli uue olukorraga tohutult raske harjuda, ta mõtles pidevalt miljoneid mõtteit. Ta oli ennem tapnud vaid kassipoegi, kuidas ta suudaks nüüd inimese kallale minna. Esimestel rindepäevadel ei juhtunud mitte midagi olulist. Sangla mõis oli okupeeritud. Neil juhtus ka kummaline valehäire, mis ehmatas üsna paljusid. Nimelt arvati, et nende oma kokk on sissetunginud punane. Hiljem aga mindi vaatama Rannu mõisa, seal oli suur raamatuhunnik, kuid endine kirjandushuvi oli Ahasele kriipsupealt kadunud. Kuid siis hakkas pihta paugutamine, mehed olid metsas, jooksid kohmetult(nad olid ju tegelikult kõigest 7.klassi poisid). Miljon ei jõudnud nendele oma kehakaalu tõttu eriti järgi. Nad tegid ka valesti, selle asemel et joosta vaenlaste vastu, nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias, kuid seal tuli hobusega mees ja käskis nad alevisse saata, sest sealkandis vaenlasi polnud. Surnuaias tehti ka nalja(surnud tantsivad-haha)
Ahasel oli uue olukorraga tohutult raske harjuda, ta mõtles pidevalt miljoneid mõtteit. Ta oli ennem tapnud vaid kassipoegi, kuidas ta suudaks nüüd inimese kallale minna. Esimestel rindepäevadel ei juhtunud mitte midagi olulist. Sangla mõis oli okupeeritud. Neil juhtus ka kummaline valehäire, mis ehmatas üsna paljusid. Nimelt arvati, et nende oma kokk on sissetunginud punane. Hiljem aga mindi vaatama Rannu mõisa, seal oli suur raamatuhunnik, kuid endine kirjandushuvi oli Ahasele kriipsupealt kadunud. Kuid siis hakkas pihta paugutamine, mehed olid metsas, jooksid kohmetult(nad olid ju tegelikult kõigest 7.klassi poisid). Miljon ei jõudnud nendele oma kehakaalu tõttu eriti järgi. Nad tegid ka valesti, selle asemel et joosta vaenlaste vastu, nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias, kuid seal tuli hobusega mees ja käskis nad alevisse saata, sest sealkandis vaenlasi polnud. Surnuaias tehti ka nalja(surnud tantsivad-haha).
Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa pankroti järel kolib pere Moskvasse, Ts jääb maha, et gümnaasium lõpetada. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Moskvas astub M. ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, samas süveneb kirjandushuvi. Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa
vennad (Nikolai [hilisem Nikolai I] ja Mihhail sest tsaar Aleksander I-st häiris nende harimatus. Hiljem sellest kavatsusest siiski loobuti). Õppetase lütseumis oli suhteliselt kõrge, kuid ebaühtlane: edumeelsete professorite kõrval leidus ka alatasemelisi õppejõude. 12 - 14-aastasi poisse õpetati ülikooliprogrammide järgi, kuid süsteemitult. Puskini jaoks oli oluline direktor, kes ergutas koolis igati kirjandushuvi ning suutis vältida kõrgemalt poolt ettenähtud sõjaväeõppusi (piirduti ratsutamise ja vehklemisega). 1814. ilmus ajakirjas "Euroopa Jutustaja" pseudonüümi all Aleksandr N.k.s.p. luuletus "Luuletajast sõbrale" see oli 15-aastase Puskini luuledebüüt. Lütseumi lõpetamise ajaks oli temalt trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja Puskini nimi kirjandusilmas juba tuntud. Puskini lütseumiaastatesse 1
................................. 13 Pildid ................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus .................................................................................. 15 Enn Vetemaa elu ja looming Teda kutsutakse ka ,,Eesti kirjanduslikuks kümnevõistlejaks". Ta on sündis 20.juunil 1936.a Tallinnas arhitekti pojana. Uku Masing on Vetemaa ristiisa, kes õhutas mehe kirjandushuvi. Vetemaa õppis 1943-54 Tallinna 22.keskkoolis, 1954-59 Tallinna Polütehnilises Instituudis keemiat. Ta valis keemia seetõttu, et oli varem tegelenud fotoasjandusega ja talle tundus, et värviliste lahustitega solgerdamine on põnev. 1960-65 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis helilooja eriala. Vetemaa on keemiku ja helilooja haridusega luuletaja, prosaist, näitekirjanik. On kirjutanud luuletusi, jutustusi, romaane,
1902. aastal leitakse ta oma korterist surnuna. Põhjuseks ametlikult on vingumürgitus, kuid vandenõu teooriatekohaselt leitakse ka mõrvamist. (eelkõige just poliitiliste põhjuste pärast). 8. Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu pere kaotas oma raha ja nii pidigi Guy asuma tööle ametnikuna ministeeriumis. Õhtusel ajal tegeles ka kirjandusega. Samuti jagus tal aega, et mööda Seine` i sõita
1902. aastal leitakse ta oma korterist surnuna. Põhjuseks ametlikult on vingumürgitus, kuid vandenõu teooriatekohaselt leitakse ka mõrvamist. (eelkõige just poliitiliste põhjuste pärast). 8. Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu pere kaotas oma raha ja nii pidigi Guy asuma tööle ametnikuna ministeeriumis. Õhtusel ajal tegeles ka kirjandusega. Samuti jagus tal aega, et mööda Seine` i sõita. Alguses köitis teda luuletamine
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 5 4. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule (R. Brockmann, G. Salemann jt). 17. sajandil tekib vaimuliku kirjanduse kõrvale eestikeelne ilmalik kirjandus, selle harrastajad ja kujunajad. Ülikool, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas, trükikojad nene juures soodustasid kõrgelt haritud meeste tulekut Eesti aladele, tuues Saksamaalt kaasa uuemaid kultuurikogemusi, avarama kirjandushuvi ning luuleharrastuse (barokse stiili). Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste puhul hakkasid kirjutama ka luulehuvilised Tallinnas. Kreeka ja ladina keelte kõrval on mõnel juhul juba kasutatud ka eesti keelt. Ajavahemikust 1637-1721 on säilinud üle paarikümne eestikeelse juhuluuletuse. Peamisteks luule harrastajateks olid enamasti vaimulikud või sellele elukutsele valmistuvad üliõpilased, kuid kui
mida asus ahnelt lugema. Ema sõbrannadelt Ilse Pariselt Schwarzwaldis ja MarieLouise Erlenmeyerilt Baselis said ka prantsus ja saksakeelseid raamatuid. Nii jõudsid tema kätte Albert Camus' "Katk" ja "Võõras" prantsuse keeles ning muudki huvitavat. Maailm avanes just siis, kui seda kõige rohkem vajas.Kõik tuli korraga . Pere majanduslik olukord paranes. Ema sai jälle töötada õpetajana. Tema virguv kirjandushuvi leidis toitu nii omal maal ilmuvast kui välismaalt saadetust: Arvo Mägi saatis talle masinal ümber löödult pisikese väliseesti luule antoloogia, mille õppis peaaegu pähe.Avastas endale vene ja ingliskeelse luule, luges Lermontovi ja püüdis lugeda Shelleyd, hakkas tõsi semalt õppima prantsuse keelt. Ja muidugi vajus tema peale murdeiga oma tormi ja tungiga, mida süvendas veel
Ent oli ka teistsugune JK, kes võis tundide kaupa vaikida, oma mõtteid mõlgutada ja unistada, kes oli väliselt tagasihoidlik, napisõnaline, kinnine ja isegi külm kaaslaste suhtes, kes nautis ilu nii looduses kui ka muusikas ja kirjanduses. Juba koolis paistis JK armastusega raamatute vastu- Sipe ministeeriumikoolis luges ta peamiselt vene, Tartu Õpetajate Seminari ja hiljemgi eesti ja soome kirjandust. Ilukirjandusest ei loobunud ta isegi ilmasõjaajal rindel. Ent kirjandushuvi ei piirdunu üksnes lugemisega, ka tema sõnaseadmistoksus tavapärasest suurem. Ministeeriumikoolis pälvisid peamiselt JK kirjandid korduvalt kiitust ning õpetajate seminari aastail teenis ta endale koguni lisaraha, abistades koolivendi, kes kirjalikus väljendusoskuses nii kindlalt ei tundnud. Tartus õppides olevat JK teinud ka kaastööd ajalehtedele ning katsetanud koguni luulega. Nagu sellisest tagasihoidlikust noorukist võikski oodata, kuulus ta koolis
isiklikele kogemustele toetuv mälestuskild ,,Minu esimesed ,,triibulised" ". Leenu Vilde algatusel ja innustusel korraldati Muuga mõisa peretoas pikil talve- ja sügisõhtuil lugemistunde. Kirjandushuvilised mõisateenijad tulid kokku ja lugesid üheskoos rahvaraamatuid või ,, Eesti Postimehe Jututoast" proosapalu. Nendest lugemisõhtutest võttis Vilde juba varasest lapsepõlvest peale kuulajana osa. Neid tunde võib pidada Vilde kirjandushuvi alguseks. Eedi ise oli muidu viieaastane, kui ema talle ketramise ja kudumise ajal lugemist õpetas. 1873. aasta sügisel pani ema Eedi metsaülema abikaasa juurde saksa keelt õppima. Vilde õppis üsna hoolikalt, nii et ta omandas saksa keele lugemises ja kirjutamises päris head algteadmised. On ka teada, et tulevase kirjaniku vanemad kogunud Muugas raha laste koolitamiseks. Eriti püüdnud nad raha kõrvale panna Eedi jaoks, kes kiindunult vabal ajal raamatutesse süvenenud oli.
identifitseeruda, kuid mässuluule avaldamisel tekkis tal ka raskusi, seda ei saanud tollases kirjanduskultuuris otsesõnaliselt avaldada. Paul-Eerik Rummo (s. 1942) Tegemist oleks justkui kahe näoga mehega. Rummo tähendus eesti kirjanduskultuuris on koguaeg olemas olnud alates kuuekümnendatest. 60ndatel on ta tõenäoliselt kõige tuntum noor kirjanik. Praeguseks on tegemist poliitikuna. Tema kirjandusrollist väljaastumine ei tähenda kindlasti kirjandushuvi kadumist. Huvitav on ka see, et ta ühsna järjekindalt on uue sajandini välja kirjutanud kirjanduskriitikat (olles ise minister). Samuti jätkas ta ka luule tõlkimist. Kirjandushuvi pidevus on kindlasti olemas. Ta sünnib 1942. aastal Paul Rummo peres. Paul Rummo puhul tuleks rõhutada seda, et hilisemas eas tegeles ka kirjanduse uurimisega. Siin tekivad ka huvitavad kattumised ja lahknemised poja ja isa vahel. Noorele Rummole pakub huvi Visnapuu loome. Visnapuu isikuloo ja loominguga
ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. 1. 4. klassis arendatakse eesti keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) ja õigekeelsust. Osaoskusi ja õigekeelsust arendatakse nii teabe- ja tarbetekstide kui ka ilukirjandustekstide lugemise, jutustamise ja kirjutamise kaudu. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandustundides kujundatakse õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimeid ning kõlbelis- emotsionaalset arengut loetud kirjandusteoseid mõtestades, kuid vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Ainevaldkonnasisese lõimingu põhialus on avar tekstikäsitlus, mis hõlmab nii suulisi kui ka kirjalikke tarbe- ja ilukirjandustekste, samuti pildilisi, graafilisi ning teist liiki tekste. Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse teiste õppeainete õppimiseks vajalikke
Samuti kirglik. Nii, nagu 19. sajandi alguses Prantsusmaale iseloomulik oli, oldi palju lähtutud seisukohast, et kui sa oled aadlik, on sul päritolu, suursugusus ja tuleviku väljavaateid. Kui oled kodanluse hulgast, võid saavutada rikkuse ja teatud tuntuse, kuid see ei kaalu üles suguvõsa päritolu poolt. Napoleonil aga polnud ka sellist tausta, nii et ta andis eeskuju ja innustuse kõigile madalamat päritolu inimestele, sh Hugole, kes asus maailma vallutama oma loominguga. Kirjandushuvi tekkis Hugol üsna noorena, ta oli vendadest noorim. Kui ta oli 17, asutasid nad vendadega ühe kirjandusajakirja. Algusest peale pühendus Hugo kirjandusele. Varasem looming on tal romantiline luule. Hugo oli erakordselt mitmekülgne. Meie teame teda eelkõige proosakirjanikuna, aga tegelikult kirjutas ta nii luulet, proosat kui ka draamat + reisikirju, arutelusid. Öeldakse, et igas valdkonnas võib tuua prantsuse kultuuriloost mõne silmapaistvama esindaja, siis Hugo suurus ja eripära
" 2. Romaani ,,Kuritöö ja karistus" analüüs 3. A.Kivirähki elu ja looming 4. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Pilet 20 1. G.de Maupassanti elu ja looming Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps, tegu polnud Rasmusega vaid Arturiga. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu pere kaotas oma raha ja nii pidigi Guy asuma tööle ametnikuna ministeeriumis. Õhtusel ajal tegeles ka kirjandusega. Samuti jagus tal aega, et mööda Seine` i sõita
" Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Mõisnik kinkis ka tütre: teda ei suutnud vabaks osta. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ta mängis ka viiulit ja laulis kirikukooris. Ema oli leebe, tagasihoidlik, kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Talle oli vastuvõetamatu sealne vangladistsipliin. Selle vastandiks süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa pankroti järel kolib pere Moskvasse, Ts jääb maha, et gümnaasium lõpetada. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Moskvas astub M. ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, samas süveneb kirjandushuvi. Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos; võitleb, püüab mitte välja teha. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa
pärisorjusest vabaks. Mõisnik kinkis ka tütre: teda ei suutnud vabaks osta. Isa ei olnud ärivaistuga ja väikelinnas. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ta ise ütles, et tal ei olnud lapsepõlve. Ta mängis ka viiulit ja laulis kirikukooris. Ema oli leebe, tagasihoidlik, kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Talle oli vastuvõetamatu sealne vangladistsipliin. Selle vastandiks süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa põgenes perega eluraskuste eest Moskvasse, Tsehhov jäi maha. Hakkas raha teenima, kirjutades ajalehtedele novelle varjunime all Tsehonte. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Lõpetas ülikooli (investeering tulevikku on haridus). Altruism e inimese teenimine. Õppis arstiks. Käis Sahhaliini saarel, et tutvuda vangilaagrite eluga. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa
" Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Mõisnik kinkis ka tütre: teda ei suutnud vabaks osta. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ta mängis ka viiulit ja laulis kirikukooris. Ema oli leebe, tagasihoidlik, kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Talle oli vastuvõetamatu sealne vangladistsipliin. Selle vastandiks süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa pankroti järel kolib pere Moskvasse, Ts jääb maha, et gümnaasium lõpetada. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Moskvas astub M. ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, samas süveneb kirjandushuvi. Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos; võitleb, püüab mitte välja teha. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa
üle. Kivirähk on aktiivne ka näitekirjanikuna. Tema etendusi mängitakse erinevates Eesti teatrites. 20. PILET G. DE MAUPASSANTI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI JA KAHE NOVELLI ANALÜÜS K. J PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Maupassant (1850-1893) sündis Normandias. Isa poolt oli vanast aadli suguvõsast ning ema oli haritud kunstihuviline. Vanemate kooselu ei kestnud kaua ning Maupassant jäi ema kasvatada. Ema soosis poja kirjandushuvi ning poiss puutus kokku tollaste kirjandusinimestega. Guyle meeldis sporti teha ning ta oli füüsiliselt tugev. Pandi esialgu õppima küll vaimulikku seminari, kuid tuli sealt ära. Kooli lõpetas teises linnas. Guy asus tööle ametnikuna ministeeriumis ning õhtusel ajal tegeles luuletamisega. Ta elas Pariisis, kus puutus kokku lihtrahva ja tüüpilise eluga. Varasem looming oli Maupassantil romantilist laadi,
Ta on karm, range, kohati julma käitumisega, kinnine, ihne. Ema keskklassi hulgast. Ta on vaikne, leebe, suure lugemusega. Dostojevski õppis vennaga pansionis. Kooli korraldus oli talle vastuvõtmatu. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. 1839 isa sureb. Sokk, kuna isa surm saladuslik (jutt, et pärisorjad tapsid). Saab närvisoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi. Lõpetab insenerikooli, kuid kirjandushuvi ei kao. Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades. Sel perioodil hoogustub Venemaal põrandaalune võimudevastane ühinemine. Dostojevski oli Petrasevski ringis levitati valitsusevastast kirjandust, õhutati inimesi tsaari kukutama.. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dostojevski saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi
esmajärguline. Pilet 20 1. O.Wilde’i elu ja looming, ,,Dorian Gray portree” analüüs Wilde 1854-1900. Sündis Dublinis. Isa erialalt arst, seisus maa-aadel. Silma- kõrvahaigused. Tohterdas vaeseid maksuta. Lisaks lai silmaring, huvitasid ajalugu, poliitika, arheoloogia. 47 Seelikukütt. Ema oli pastori tütar. Kirjandushuvi, luuletused, ajaviiteromaanid. Iiri rahvuslane, võitles õiguste eest. Valdas ka kreeka keelt. Lisaks ekstravagantne naine, kes nautis tähelepanu. Nii jutu kui välimuse poolest. Oscar hindas, et päris emalt kirjanduslikud anded ja ekstravagantsuse, isalt teadmised antiigist ja renessansist. Ema korraldas kodus salongiüritusi. Külalised, jutud. Oscar vennaga samuti seltskonnas, talle sobis. 12aastaselt täieõiguslik liige, varaküps
Eksistentsialistlik pool arutleb elu ja olemise mõtte üle. Paralleelid Stepihundi ja Hesse vahel: 1. Hesse tuli samamoodi kodanlikust perest ja tal oli trots reeglistamise vastu 2. mõlemal olid probleemid naisega 3. Mõlemat huvitasid Idamaad 4. Mõlemad olid patsifistid 5. Mõlemad avaldasid sõjavastase artikli ja pälvisid sellega kriitikat 6. Üritas endas selgusele jõuda 7. Kirjandushuvi ,,STEPIHUNT" Tegevuse koht ja aeg Saksamaa, suure inflatsiooni aegu 1920ndatel Peategelaste iseloomustused Harry Haller ehk Stepihunt oli viiekümneaastane maailmas ja endas pettunud üksildane mees. Ta uskus, et temas on kaks poolust Harry ja Stepihunt. Harry oli seotud kodanlasega, pidas lugu heast muusikast, Goethest ja rääkis vaheldusena professoritega Hiinast ja Indiast. Stepihunt oli end
annaabi.ee 
