· Sümbolite ja väärtuste süsteem (avaliku ja erasfääri eristamine, riigi usaldatavuse kindlustamine, AT ühtne identiteet, AT sõltumatus, AT usaldusväärsus, läbipaistvus, ametnikueetika. · Bürokraatia teke o Ratsionaaliseerimise kav- distsipliin, tehnilised teadmised, impersonaalsus. · EKSAMIL: Weber'i bürokraatia ideaalmudel- HETTELK o Hierarhia, elukutselisus, teadmised, tööjaotus, edutamine, legaalsus, kirjalikkus. · Ametnike kohustused sellisel taustal: Seaduste järgimine, aluumine, enese arendamise kohustus, ajaga kaasas käiminie, erapooletu-ei lähtuta erakonna otsusest, lähtutakse üldkriteeriumitest..normidest, arenemisvõimaluse(edutamine). W. burokr. Tunnused (HETTELK) : · Hierarhia: kindel allvuskord spetsialiseerumine- · Elukitselisus: põhitegevus, peamine elukutse- töö mida sa teed on sinu põhiline elukutse
Autonoomsus Oli usu- ja õiguselus omane dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Kristlik kirik õpetas, et keegi ei saa olla ühekorraga ´´kuningas ja preester´´ , keisri võim ja riik ei olnudd üks ja seesama. Õigus oli ka Lääne kultuuris autonoomne ka poliitilise võimu valdajate suhets, seda iseloomustab valitsev suhtumine võimusse. Valdasid Rooma hilised juristid, et õigus peab kontrollima ka poliitikat. Õigusel on õius olla autonoomne. Kirjalikkus Õigus pidi olema järjepidev ja kirja pandud. 343.a oli koostatud Lääne kiriku kanoonilise õiguse kogumik. Kui kirik tegi endali kirjaliku õiguse, Euroopa valitsejad ka hakkasid seda tegema. Varakeskajal koostatud germaanlaste hõimuõigused said oma kirjaliku kuju suuresti tänu katoliku kirikule. Õiguse esmane kirjapanek on igas õiguskultuuris sügav murrang, kuid ühtlasi peegeldab ta olulisi muutusi ühiskonnas tervikuna. Läänelikku traditsioonid ja tunnused
Osakondade loomine sarnaste tegevustega üksustele, Selged käsuliinid, Hierarhia roll kommunikatsioonis ja juhtimises Administratiivkoolkond II (Weber) - Ratsionaal-legaalne võim (vs traditsiooniline ja karismaatiline võim); Põhiväärtused: organisatsiooni suurus, stabiilsus ja efektiivsus (ratsionaalsed organisatsioonid) Ideaalse organisatsiooni mudel - Bürokraatia põhitunnused: Hierarhia, Elukutselisus, Teadmised, Tööjaotus, Edutamine, Legaalsus, Kirjalikkus • Eesmärgiks organisatsiooni kiirus, etteennustatavus, kontrollitavus, ökonoomsus ja tõhusus Neoklassikaline koolkond - Esindajad: Herbert Simon, Philip Selznick, James March, Chester Barnard Klassikalise organisatsiooniteooria kriitika: Stabiilsus vs dünaamilisus, paindlikkus, Professionaalide alakasutamine, Kõiki töötajaid juhitakse standardiseeritult, Rutiin ja tüdimus vs initsiatiiv, loovus, Treenitud võimetus, Töötajate vastutuse vähenemine, Probleemid info
Viimase teenistusse astus hilise keisririigi perioodil hulgaliselt juriste, kes tõid sinna kaasa oma ilmaliku õiguspraktika ja halduse kogemuse. Nad andsid kirikule, kus juba oli kujunemas territoriaalne-hierarhiline struktuur, oma teadmised ja oskused asjakohase halduse loomiseks. Lisaks neile praktilistele oskustele ja teadmistele valdasid Rooma hilised juristid veel teadmist, et õigus peab kontrollima poliitikat. Nad väitsid, et õigusel on õigus olla autonoomne. Õiguse kirjalikkus. Kiriku teenistusse astunud juristid toovad samuti kaasa teadmise, et õigus peab olema järjepidev ja kirja pandud. Lääne kiriku vanim kanoonilise õiguse kogumik on koostatud 343.aastal toimunud Serdikka kirikukogu otsuste alusel. Tänu katoliku kirikule jõudis teadmine õiguse kirjalikkusest, selle üleskirjutamise vajalikkusest keskaegse Euroopa ilmalike valitsejateni. Varakeskajal koostatud germaanlaste hõimuõigused said oma kirjaliku kuju suuresti tänu katoliku kirikule
Vormid on ikka olemas, ,tekstid jäävad samaks, zanrid jäävad samaks 2) pärimuslik kui muutuv vorm - zanrid omavahel otseses seoses, üks zanr kujuneb teisest zanrist 3) pärimuslik kui sõnaliselt ilmnev vorm - küsitakse konteksti, tähenduse kohta. tagasiminek ideaaltüüpide juurde, küsides üha rohkem tähenduse ja konteksti kohta moraal-> liigitamissüsteem pole ette antud, teadlased loovad neid. Suulisus ja kirjalikkus kuigi teooria ütles, et rl on suulise tekkega, siis kirjalik kirjapanek ajas inimesed segadusse. 2 probleemi: 1) aine esitlus- st regilaule lauldi küll suuliselt, aga me saame neid ju lugeda. suuline esitlus ja kirjalik esitlus. kas see muudab teksti? 2) suuline kultuur ja kirjalik kultuur - taheti suulise ja kirjaliku piiri luua I probleem. Suuline ja kirjalik esitusviis folkloristika ei tee vahet suulise ja kirjalikul esitlusviisil. rl-s seob tekste see, et neid saab muuta.
tootmis- või haldusvahendite omamisest. (6)Haldusaktid, otsused ja reeglid on sõnastatud ja kirja pandud isegi juhul, kui suuline arutelu on reegel või isegi kohustuslik. (7)Õiguslikke volitusi võib kasutada mitmel erineval kujul, mis eristatakse ja arutatakse hiljem. HETTEK Hierarhia alluvus, spetsialiseerumine Elukutselisus peamine töö Teadmised värbamise alus Tööjaotus rollid, vastutus Edutamine karjäär Legaalsus reeglitest lähtumine Kirjalikkus - kontollitavus LEGAALNE DOMINEERIMINE JA AMETNIKUD Õiguslike volituste kasutamise kõige puhtam viis on bürokraatlike halduspersonali töölevotmine. Ainult selle organisatsiooni kõrgeim ulem vastutab oma ametikoha eest, mis tuleneb ametisseasumisest, valimisest või pärimisõiguse määramisest. Kogu halduspersonal, kes on korgema ametiasutuse all, koosneb koige puhtama tüübina üksikute ametnike hulgast, kes on määratud ja toimivad vastavalt järgmistele
Sügis 2009 N. Parrest Hoiatus on oluliseks menetluslikuks osaks, mistõttu tuleb siinkohal täpselt järgida vorminõudeid ning tuua ära seadusega loetletud andmed, mida hoiatus peab sisaldama. Iga suvalist teadet vms ei saa pidada hoiatuseks ning sellisel juhul puudub ka õiguslik luba sunnivahendi rakendamiseks: 1. kirjalikkus; 2. võib olla vormistatud nii ettekirjutuses endas kui ka eraldi teatena; 3. peab olema teatavaks tehtud ("…teeb…adressaadile…"; vt HMS § 25 jj kättetoimetamise kohta); 4. kohustusliku andmed: - adressaadi ees- ja perekonnanimi ning aadress või juriidilise isiku nimi ja postiaadress; - viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse; - kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita (kui ettekirjutus sisaldab
2) Jne Lepingust tulenevad obligatsioonid: 1) Leping sõlmitakse asja üleandmise (reaalne) 2) Teatud sõnade lausumise (verbaalne) 3) Kirjalike teatud dokumentide (literaalne) 4) Üksmeele teel (konsensuaalne) Verbaalsed lepingud: 1) Stipulatio – stipulatsioon (pidulike vormelite lausumisega tehing) 2) Dotis dictio – kaasavara lubamine 3) Operarum promissio – töö lubamine Literaalsed lepingud: Expensilatio – sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga Reaalsed lepingud: Mutuum – muutlaen (muu asi teises vääringus) Commodatum – pruuklaen (laenamine sõprade vahel, ei olnud tasuline) Depositum – hoiuleping (isik võttis tasuta teise isiku asja hoiule, vastutas juhul kui hooletusest või tahtlikult asja hävitas) Pignus – pant (pandileping) (üleantud pandi puhul)
· oluline sotsiaalne tegur haridus: haritumad on normikeelsemad/ühiskeelsemad 4.1. Register ja selle uurimismeetodid Register (Tiit Hennoste) kesksed situatiivsed faktorid: · Suuline suhtlus / kirjalik suhtlus · Spontaanne tekst / redigeeritud tekst · Argine suhtlus / avalik-institutsionaalne suhtlus · Vahetu suhtlus / vahendatud suhtlus · Dialoog / monoloog · Suhtlejate põhieesmärk: informeerimine / suhtlemine ise (involvement) Suulisus-kirjalikkus: · kõne on tagasikerimatu: kuulaja ei saa kõnet tagasi kerida ja mitu korda kuulata. Kiri on tagasikeritav · kõne on kustutamatu: kõik, mis on välja öeldud, jõuab kuulajani. Kiri on kustutatav, lugejani jõuab ainult lõplik variant · kõne on lineaarne: kuulaja saab teksti sõna sõna järel. Kirja loeb inimene terveid lauseid korraga haarates. · kõne on multimodaalne: pausid, intonatsioon, tempo, häälitsused, zestid, miimika jne. Kirjas
Igaüks neist õigussüsteemidest reguleeris vaid tema jurisdiktsiooni kuuluvat inimeste elu tahku. Konstitutsioonilisus Keskaja linnad (eriti XI-XII saj) olid /justkui/ uued riigid, s.t. nad omasid täielikku seadusandlikku, täitev- ja kohtuvõimu. Nad omasid õigust kehtestada makse, müntida raha, määrata kindlaks kaalude ja mõõtude süsteeme, omada sõjaväge, kuulutada sõda ja sõlmida rahu. Samaaegselt olid linnad allutatud ka mitmetele piirangutele. o Kirjalikkus Linnaõigused tuginesid (või vähemalt näima tuginevat) kirjalikele hartadele, mis määrasid kindlaks nende juhtimise korra, linna kui terviku ning linnakodanike õigused ning kohustused. Isegi kui kirjalik allikas puudus, loeti, et see on kunagi kindlasti olemas olnud. o Valitsemise suhteline modernsus Hartaga kehtestatud valitsemiskord oli paljuski sarnane modernsele konstitutsioonilisele valitsemissüsteemile:
4. Või konsensuse teel Verbaalsed lepingud Kokkulepe võis olla ükskõik mis vrmis, aga et saaks õigusliku jõu, pidi sõnama pidulikud sõnad, pole suuline kokkulepe. Ius civile. 1. Stipulatio - stipulatsioon ; hiljem võis teha ka kreeka keeles, algselt polnud lubatud. 2. Fideiussio - käendus 3. Dotis dictio - kaasavara lubamine 4. Operarum promissio - töö lubamine Literaalsed lepingud - mitte kirjalikud Expensilatio - sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga. Reaalsed lepingu - sõlmiti asjade üleandmisega. Suuline kokkulepe, aga mitte literaalne 1. Mutuum - muutlaen 2. COmmodatum - pruuklaen 3. Depositium - hoiuleping 4. Pignus - pant (pandileping) 5. Fiducia - pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud - nende puhul üksmeele teel piisab sellest, kui pooled on kokku leppinud ükskõik mis vormis
Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Tuntuimad rüütliromaanid on nt Don Quijote, Tristani ja Isolde lugu. Allegooriline teos, nägemuslik romaan "Roosi romaan", traktaat armastusest. Allegoorilise romaani all peetakse silmas nt loomamuinasjutte, mille puhul räägitakse ühtedest sümbolitest, kuid mõeldakse teisi. Nt loomamuinasjuttude all peetakse silmas siiski inimeste omavahelisi suhteid. Suulisus ja kirjalikkus keskaja kultuuris. Ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm
• Bürokraatia positiivsus ◦ Kiirus – tänu hierarhiale on selge, kes millega tegeleb (igaüks toimetab organisatsioonis kindlalt ettenähtud raamistikus ja teeb tööd, milleks ta kõige paremini suutlik ona ja mida ta kõige paremini oskab ning vastutav oma töö tulemuste eest.) ◦ Etteennustatavus – seadusega etteantud tööreeglid ◦ Kontrollitavus – kirjalikkus võimaldab toimingud üle vaadata ◦ Ökonoomsus ja tõhusus – tööjaotus, süsteemsus ◦ Bürokraatlikus organisatsioonis välditakse dubleerimist ning seeläbi suureneb selle efektiivsus ◦ Ametnikud teostavad bürokraatiat ning vahetuvad harvemini → püsiv ametnikkond annab tunnistust professionaalsusest • Bürokraatia negatiivsus ◦ Tihti on jäik ja paindumatu ning juhindub ainult reeglitest ja hierarhilisest käsuliinist
Üheks selliseks universaaliks on nt eksplitsiitsed eneseparandused. Kuna need tegurid panevad suulisele keelele peale ennekõike piiranguid, siis võime öelda, et suulise teksti tegemise tingimused kokku on ennekõike kohustav mõjur. Kirjalik vorm ja kirjateksti tegemise tingimused annavad meile kordades enam aega teksti teha ja lugeda, lubavad kustutusi ning ei nõua dialoogi. Kokkuvõttes kohustab kiri palju vähem ja lubab palju enam. Kirjalikkus on pigem tugev võimaldav mõjur. Allkeelte hierarhias on kirjalikku pearegistrit üldiselt peetud kõrgemaks. Esmasusest lähtudes on aga pilt teistsugune. · Suuline variant on olemas kõigis keeltes ja kultuurides, kirjalik keel paljudes kultuurides puudub. · Suuline keel on ajalooliselt esimene, kirjalikud variandid on palju hilisemad. · Suulise keele omandame elus kõige enne, kirjalikku keelt õpime kasutama alles lasteaias ja koolis.
Haldusõigus Kevad 2011 tulenevad õigused (nt kui suures ulatuses tema taotlus toetuse saamiseks rahuldati) ja millised tema kohustused (nt milliseid toiminguid peab ettevõtja sooritama, et tagada oma tegevuse kooskõla tarbijakitsenõuetega). Seega on haldusakti vormistamisel reegliks kirjalikkus. Sellest on kaks erandit: 1. kui seadus või määrus näeb otseselt ette mingi muu vormi; 2. kui on vajalik anda edasilükkamatu korraldus. Kuid ka neil kahel erandjuhul on isikul õigus nõuda, et haldusakt vormistatakse tagantjärele kirjalikus vormis. Kirjaliku haldusakti üheks eriliigiks on elektrooniline haldusakt. Sisuliselt on praeguseks kõik kirjalikud haldusaktid samal ajal ka elektroonilised, s.t nad kirjutatakse valmis arvutis ja seejärel prinditakse välja ja allkirjastatakse
Palaiologoste dünastia valitsetud riik hõlmas põhiliselt Konstantinoopoli piirkonna. Teravad sisevastuolud soodustasid linna vallutamist türklaste poolt 29. mail 1453.a. ÕIGUSLIK ARENG Bütsantsi õiguse allikad. 1. Esmane allikas oli loomulikult rooma õigus. 2. Impeeriumi idaprovintside tavaõigus, mis lõhkus Rooma õiguse terviklikust, kuid oli samas dünaamilisust andev värskendav tegur. 3. Hellenistliku õigus, mille mõjul kasvas asjaajamine ja kohtupidamise kirjalikkus. Bütsantsi õiguse varasemal perioodil on tunnetatav platonismisi ja stotitsismi ideeline mõju. 4. Kristlus ja kanooniline õigus. Eristada tuleb kristlusest tulenevaid moraalseid seisukohti ja pühakirja otsest kasutamist seadustes. Mitmed seadused sisaldasid viiteid pühakirjale. Näit. CIC-is algavad nii Institutsioonid kui Codex keisri pöördumisega Jeesuse poole. Õigusallikad
võimaluse esitada vaie või pöörduda kohtu poole. HMS § 55 lg 2 sätestab: „Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada”. Seega on haldusakti vormistamisel reegliks kirjalikkus. Sellest on kaks erandit: 1. kui seadus või määrus näeb otseselt ette mingi muu vormi; 2. kui on vajalik anda edasilükkamatu korraldus. Kuid ka neil kahel erandjuhul on isikul õigus nõuda, et haldusakt vormistatakse tagantjärele kirjalikus vormis. II Haldusakti kohustuslikud elemendid Haldusaktide puhul võib eristada järgmisi osasid: 1. põhjendus, 2. resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa, 3. vaidlustamisviide,
PSJV õõnestab parlamendi autoriteeti PS 47 PSJV MENETLUS I Sätestus – PSJKS-is II Menetlus põhimõtted Dispositsiooni põhimõte – tsiviilkohtus poolte vaba tahe 1. uurimis pm – 50 lg 2 lause 2 2. Taotlus/kaebus 3. Kirjalikkus 50 lg 1 III MENETLUSLIIGID (15tk) Vabariigi Presidendi abstraktne proaktiivne normikontroll PSJKS § 4 lg 2 ja 5 PS § 107 lg 2 – Presidendi veto õigus absoluutne veto – blokeeriks täielikult, aga § 107 lg 2 ei tee seda (kui oleks absoluutne, siis oleks Riigikogu see, kes pöörduks Riigikohtu poole, aga nii asjad ei käi!)
kuuluvat inimeste elu tahku. · Konstitutsioonilisus Keskaja linnad (eriti XI-XII saj) olid /justkui/ uued riigid, s.t. nad omasid täielikku seadusandlikku, täitev- ja kohtuvõimu. Nad omasid õigust kehtestada makse, müntida raha, määrata kindlaks kaalude ja mõõtude süsteeme, omada sõjaväge, kuulutada sõda ja sõlmida rahu. Samaaegselt olid linnad allutatud ka mitmetele piirangutele. o Kirjalikkus Linnaõigused tuginesid (või vähemalt näima tuginevat) kirjalikele hartadele, mis määrasid kindlaks nende juhtimise korra, linna kui terviku ning linnakodanike õigused ning kohustused. Isegi kui kirjalik allikas puudus, loeti, et see on kunagi kindlasti olemas olnud. o Valitsemise suhteline modernsus Hartaga kehtestatud valitsemiskord oli paljuski sarnane modernsele
vastutab. Välditakse töö dubleerimist, ebaefektiivsust. 5) Edutamine inimeste edutamine kõrgematele ametikohtadele, karjäärivõimalus. Liigutakse altpoolt ülespoole, nii tekib üldine ettekujutus süsteemist. 6) Legaalsuse printsiip elimineerib isiklikud eelistused, teeb võimalikuks, et sarnastes tingimustes tuleb langetada sarnased otsused etteennustatavus, kindlus. Dilemma: võidame õiguses ja kaotame etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1. Bürokraatia on kiire tuleneb hierarhilisest süsteemist (käsud liiguvad ülevalt alla) 2. Etteennustatavus tuleneb legaalsuse printsiibist 3. Kontrollitavus tuleneb kirjalikkuse printsiibist 4. Suudab rohkem tuleneb tööjaotusest 5
linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida-Euroopas olemas ka enne linnaõiguste saamist.Õiguslik määratlus: (läänes) Linn kui vabade kodanike kogukond, mis ise end reguleerib, on olemas juriidilisedõigused, organid, mis seda juhivad.Ülesandeks oli reglementeerida mingi piirkonna administreerimist, tagada selle piirkonna elanike õiguslik kaitsening anda alus varanduslikele tehingutele.Iseloomustus: Seisuslikkus, ilmalikkus, konstitutsioonilisus, kirjalikkus (peaaegu algusest peale kirjalik), suuremsüstematiseeritust, koosneb vabadest kodanikest, kes on koond unud erinevatesse kommuunidesse (osaleblinnaelus kommuuni liikmena), vandekaaslus, arenguvõimelisus.Linnaõigused kasvavad perekondadena N: Lübeck, Magdeburg, Frankfut, Achen, Viin.Õiguslik ühtsus säilib läbi apellatsiooniõiguse emalinnale. Alles hiljem tekivad trükitud linnaõiguse koodeksid Linnaõiguse tekkimise põhjused: Kogukond palub luba linnaõigust kasutada või
vastutab. Välditakse töö dubleerimist, ebaefektiivsust. 5) Edutamine – inimeste edutamine kõrgematele ametikohtadele, karjäärivõimalus. Liigutakse altpoolt ülespoole, nii tekib üldine ettekujutus süsteemist. 6) Legaalsuse printsiip – elimineerib isiklikud eelistused, teeb võimalikuks, et sarnastes tingimustes tuleb langetada sarnased otsused – etteennustatavus, kindlus. Dilemma: võidame õiguses ja kaotame etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus – kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1. Bürokraatia on kiire – tuleneb hierarhilisest süsteemist (käsud liiguvad ülevalt alla) 2. Etteennustatavus – tuleneb legaalsuse printsiibist 3. Kontrollitavus – tuleneb kirjalikkuse printsiibist 4
Välditakse töö dubleerimist, ebaefektiivsust. 5) Edutamine – inimeste edutamine kõrgematele ametikohtadele, karjäärivõimalus. Liigutakse altpoolt ülespoole, nii tekib üldine ettekujutus süsteemist. 6) Legaalsuse printsiip – elimineerib isiklikud eelistused, teeb võimalikuks, et sarnastes tingimustes tuleb langetada sarnased otsused – etteennustatavus, kindlus. Dilemma: võidame õiguses ja kaotame etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus – kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1. Bürokraatia on kiire – tuleneb hierarhilisest süsteemist (käsud liiguvad ülevalt alla) 2. Etteennustatavus – tuleneb legaalsuse printsiibist 3. Kontrollitavus – tuleneb kirjalikkuse printsiibist 4. Suudab rohkem – tuleneb tööjaotusest 5
annaabi.ee 
