Valgustus Valgustus : · sai alguse 18. sajandul Lääne-Euroopas · valgustust iseloomustab anti-feodaalne käsitlus · indrustriaalne ühiskond, linnastumine · saab alguse tänapäevane maailm · kirikuvastasus ehk antiklerikkaarsus · võitlus müstitsismi vastu · kunsti jõudmine rahva sekka · kunsti eesmärgiks onseletada massidele tõde; kunst pidi ühiskonda ümber korraldama · keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet
· erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ja rahvusvahelised suhted majanduspoliitika soltsiaalpoliitika ja võrdsusküsimus Konservatiivid-----------------Sotsialistid------------------Liberaalid Ideoloogiad Liberalism: · individualism · parlamentarism · võimaluste võrdsus · kirikuvastasus · reformid Konservatism: · elulähedane, praktiline, orgaaniliselt terviklik ühiskond · paremate võim (kel midagi kaotada pole, ei tohiks hääletada) · ei reformidele · kirik tähtsal kohal · traditsioonid · kui töötab, pole vaja muuta Konservatismi areng: · 18.-19. sajand · 19. sajandil sotsiaalkonservatism (Bismarck, Disraeli) · tänapäeval segunenud, nt. kristlik demokraatia, uuskonservatism Sotsialism: · protest vaesuse vastu
1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise kõrgajaks, mil üle kogu Eesti rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Sel ajal l kerkivad esile ka rahvusliku liikumise tunnustatud juhid : Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetast ka oma kaastööde saatmise Sakalale. Lisaks pingestusid Hurdal suhted ka oma saksalastest ametikaaslastega, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ja võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös saksalastega. Tugevnes ka keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele
ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism Paremliberalism- negatiivne vabaduse idee Sotsiaalliberalism- positiivse vabaduse idee Liberalismi võtmeteemad: - Usk inimmõistusesse - usk avatud ja vabasse arutellu - usk inimese - Pos vs negaitiivne vabadus Negatiivne vabadus- vabadus piirangutest teha ükskõik mida Pos. Vabadus- võimaluste olemasolu reliseerida oma potentsiaali (inimesed kasvavad vabamateks). Konservatismi areng
venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald. Eesmärk: uue kirjaviisi juurutamine, uute kooliõpikute välja andmine. Tulemus: kasvas eestlaste kirjasõna väljaandmine. 5.Lahkhelid Rahvusliku liikumise juhtide vahel? 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakopsonist said poliitilised vaenlased kuna Hurdale oli vastuvõetamatu Jakopsoni kirikuvastasus, pingestusid suhted sakslastest ametikaaslastega. Jakopson pöördus tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 6.Venestamine (Millal? Kus? Mis oli? Muutused hariduses, valitsemises, kirikuelus?) ? Sai alguse 1880. Vene Keisri Aleksander 3nda käsul. Valitsemiskorraldus: Eesti ja Saksa ametnikud vahetati välja umbvenelastega. Eriti innukas Venestaja Eestis oli kindralkuberner Sahhovskoi Koolikorraldus: Koolireform, õppetöö vene keeles
alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee · 1878 aastal astus avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja. · Aatemeeste e mõõdukate juht; kultuurihariduslik suund · 1880 a. lahkus Peterburgi Jaani koguduse õpetajaks. SUUR LÕHE 1870 aasta teisel poolel hakkas rahvuslik liikumine murenema, kuna seni üksmeelselt tegutsenud Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu 1878 aastal astus Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" koostööliste hulgast välja. 1880 aastal lahkus Hurt Eestist ning võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburis Jaani kirikus. Jakobsoni positsioon tugevnes ning ta sai Kirjameeste seltsi presidendiks, misjärel enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist. Samuti pöörast Jakobson tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega.
Eesti Kirjameeste seltsi liige 1871-93. Hurda peateeneks on olnud rahvaluule kogumine. Tänu sellele Eesti kirjandus muuseumis maailma suurim kogu. Etnograafilise materjali ( rahvariided, õllekapad) kogumine oli tema idee. 1872 aastast Otepääs pastor . 1884. Aastal pühitseti otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. 10 kroonisel rahatähel. 1870 a poliitilised vastased Jakobsoniga. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu lõpetas ka oma kaastööde saatmise Sakalale. 1880 lahkus Eestist ja asus tööle Peterburi Jaani kirikus. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas. Lõpetas J. Cimze seminari Valgas. 1863. Sai temast suurvürsti tütre koduõpetaja. Ta hakkas tegema koostööd Eesti Postimehele, propageerides karskusideid, astudes välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudes haridusolude parandamist. 1870 a algul tuli ta tagasi Peterburist Eestisse, ostis
1865. Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. Tallinnas asutatud Estonia olid loodud baltisakslaste eeskujul, eestlased maal ja linnas lootsid ,,olla nagu sakslased". 1870. asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. rajati Eesti Kirjameeste Selts, mille eesmärk oli uue kirjaviisi juurutamine ning uute kooliraamatute väljaandmine. 20. Miks tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid ja milleni need viisid? Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, Jakobson aga ei sallinud sakslaseid, kellega Hurda meelest oli kasulik läbi saada. Rahvusliku liikumise liidrite vastuolud ei piirdunud vaid ajakirjandusliku sõnasõjaga, vaid Jakobson asus tugevdama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides. Temast sai 1991. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi president, mispeale enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist. Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Sisepoliitiline olukord pingestus, mässumeelsus kasvas. 1881
”) 28. C.R.Jakobson ja tema tegevus. – Sakala toimetaja, propageeris karskusideid, 1868 isamaakõne Vanemuise seltsis eestlaste valguse,- pimeduse- ja koiduajast. Sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. 29. J.Köler ja tema tegevus. – Peterburis õuemaalija, aitas 1864 a. Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette, 30. Mõõdukas ja radikaalne tiib, nende lahkhelid. – Lahkhelid : Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus. Hurdal pingestusid suhted sakslastest ametikaaslastega, kes eesti meelset kirikuõp. boikoteerisid. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. Asus jõuliselt tugevdama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides. 31. Vene tsaarid ja nende seos Eesti sündmustega. – Aleksander I –algul haritud ja reformimeelne. Lubas TÜ taas avada. Nikolai I - valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa
programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism: Alusväärtused (üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus). Põhiideede areng: võrdsed õigused, parlamentalism, turumajandus, kirikuvastasus, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine) Võtmeteemad: usk inimmõistusesse, usk avatud ja vabasse arutellu, usk turgu, usk inimeste tsiviliseeritusse. Konservatism: Alusväärtused (traditsioonid, inimloomuse ebatäiuslikkus, orgaaniline ühiskonnanägemus, hierarhia ja autoriteet, omand) Põhiideede areng: rojalism, toetus kirikule, demokraatiavastasus, ühiskondliku kohustuse ja vastutuse ideed, rohkeim muutuma pidanud ideoloogia,
3.3 Valgustussajand ja Prantsuse Revolutsioon Valgustusfilosoofia taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ehk ratsionaalselt. Rene Descartes on oluline oma ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõjuga. Voltaire, Jean Jacques Rosseau, Charles Louis de S. Montesquieu. Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas loomulikud vajadused ja õigused ja ühiskond peab jälgima loomulikku korda. Eelnevad eelarvamused tuli kummutada ning loobuda arutust kummardamisest. Kirikuvastasus, jumalaeitus võrsusid. Ühiskondliku leppe teooria. Samalajal prants, vastutustundetus, ükskõiksus “Pärast meid tulgu või veeuputus” Prantsuse õukond neelas tohutuid summasid, esimene börsimull, ikaldusaastad ja sõjas kulutatud rahad. Banca rotte! Generaalstaadid taastati 1789. Kolm seisust, Rahvuskogu ja Asutav Kogu. 14. Juuli 1789 vallutati Bastille - vihatud vana reziimi sümbol. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni tegi Asutav Kogu
Selts, mis sai eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. 1872. rajati Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest, eesti keele edendamine.Mindi üle uuele kirjaviisile. Seltsi liikmeteks olid haritlaste esindajad kui ka ärksamad taluperemehed. Lahkhelid- 1870. teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõtmatu Jakobsoni kirikuvastasus, mis lõpetas ka kaastööde saatmise Sakalale. Pingestusid ka Hurda suhted sakslastest ametikaaslastega. 1880 lahkuski Eestist ning võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistas teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. Vastuolud ei piirdunud ajakirjandusliku sõnasõjaga, vaid kandusid teistelegi tasanditele. Jakobson asus jõuliselt tugevdama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides
C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse. Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Sahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu
ajalehega". See oli esimene kord, kus eesti rahvuslik liikumine ennast valikult ja ühemõtteliselt poliitikas kuulutas. "Sakala" tõi uut elevust. Järgnevail aastail asutati rida uusi seltse ning rahakogumine Aleksandrikooli jaoks võttis sisse uue hoo. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike-ja kirikuvastane hoiak. Juba mõnekuulise ilmumisaja järel oli Jakobsonil kaelas rida kohtuasju ja leht isegi suleti pooleks aastaks. Jakobsoni kirikuvastasus tabas märki, sest valdavalt baltisakslastest pastorid olid rahvusliku liikumise suhtes valikult vaenulikud. Hurt kirjutas Jakobsonile avaliku kirja, milles ta süüdistas Jakobsoni kiriku ja usu pilkamises ning mahalõhkumises. Hurda vahekord saksa pastoritega oli just õige teravaks muutunud. Sõnast sündis sõna ja rahvusliku liikumise suurlõhe oligi teoks saanud. Tekkis kaks leeri. Ühele poolele jäi Jakobson oma poolehoidjatega, teisele Hurt enda omadega.
- Ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele 55. Traditsiooniliselt on vaskapoolsust iseloomustanud - Positiivne sotsiaalpoliitika - Avaliku omandi eelistamine eraomandile 56. Põhiideoloogiad on - Sotsialism - Konservatism - Liberalism 57. Tendentsi, et erakond muudab oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutmisele, nimetatakse - Konkurentsilähenemiseks 58. Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad: - Individualism - Kirikuvastasus - Võimaluste võrdsus 59. Liberalismi iseloomustab: - Usk turureegliste efektiivsusesse - Usk inimmõistusesse - Usk reformide tulemuslikkusesse - Usk esindusdemokraatiasse, parlamentarismi 60. Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike: - Uusliberalismile - Uuskonservatismile 61. Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike - Sotsiaalliberalismile 62. Sotsialismi aluspõhimõteteks on: - Klassivõitlus - Protest vaesuse vastu
Ideoloogia ja usund omab harva poliitilisi ambitsioone Ideoloogia, programm ja strateegia tegevuskava ideoloogia elluviimiseks Ideoloogia ja retoorika konkreetsem ja kitsam kui ideoloogia Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia Liberalism vabadus Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitluseele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus Sotsialism õiglus, solidaarsus Põhiideed:
6. Ad hoc ideoloogia on omane ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele. 7. Traditsiooniliselt on vasakpoolsust iseloomustanud positiivne sotsiaalpoliitika ja avaliku omandi eelistamine eraomandile. 8. Põhiideoloogiad on sotsialism, konservatism ja liberalism. 9. Tendentsi, et erakond muudav oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutumisele, nimetatakse konkurentsilähenemiseks. 10. Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad individualism, kirikuvastasus ja võimaluste võrdsus. 11. Liberalismi iseloomustab usk turureeglite efektiivsusesse, usk inimmõistusesse, usk reformide tulemuslikkusesse ja usk esindusdemokraatiasse, parlamentismi.- kõik 12. Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike uusliberalismile, uuskonservatismile. 13. Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike sotsiaalliberalismile. 14. Sotsialismi aluspõhimõteteks on klassivõitlus, protest vaesuse vastu ja usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu. 15
Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st). ta 1882 EÜS sinimustvalge lipu pühitses sisse Otepääl. 4. Juuni. Wilhelm oli venestamisvastane, sp oli ka kirjutiste tõttu politsei järelevalve all. Kolga- Jaani kirikuõpetajana oli koduarestis- ei saanud Kolga-Jaanist lahkuda. Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse. Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Šahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu
n b) erakond kui oma ,,ajaloo ja institutsiooni vang", st minevik määrab, kas ja mis ulatuses muutusi tehakse institutsionaalne lähenemine Alusideoloogiad ® Liberalism vabadus ® Sotsialism õiglus, solidaarsus ® Konservatism vastutus, pärimus ® (Rohelised? suhe laiemasse keskkonda Liberalism Põhiideed: ® Individualism ® Parlamentarism ® Võimaluste võrdsus ® Reformism (muutused paremusele on võimalikud) ® Kirikuvastasus (antiklerikalism) Liberalismi areng ® Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest ® Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad ® Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee,
Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 44. Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut. Liberalismi põhiideed: individualism paralmentarism võimaluste võrdsus reformism kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism – valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism – erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad 7 3)Sotsiaalliberalism – sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse
2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastööde saatmise Sakalale. Hurta boikoteerised tema sakslatest ametikaaslased. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ning võttis vastu kirikuõpetajakoha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras ka tülli Jannseniga süüdistades teda vanameelsuse ja koostöös sakslastega. Jakobson asus tugevndama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides ja 1881 aastal sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mispeale Hurda pooldajad lahkusid seltsist. 1882
Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 1 Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Liberalismi põhiideed: 10 · individualism · paralmentarism · võimaluste võrdsus · reformism · kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad 3)Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse vabaduse idee,võrdne võimalus areneda ja minimaalkindlus
õpetajana töötada. Mõisnike sunnil pidi ta aga lahkuma ja asus Peterburi, kus ta sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. 1868 pidas ta oma esimese isamaalise kõne, kokku oli tal neid 3. 1878 alustas tööd tema ajaleht Sakala, kus ta kritiseeris baltisakslasi ja nõudis ka eestlastele ,,poliitika õigust". 1870 aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, kui Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vaenlased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, lisaks pingestasid Hurta tema sakslastest töökaaslased, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid. Seega lahkus ta peterburi. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga. Kui 1881 sai Jakobsonist Eesti Kirjameeste Seltsi president, lahkusid sealt Hurda pooldajad. Samal aastal tapeti ka Aleksander II, üha enam hakati nõudma lõppu eestlaste poliitilises mõjutamises. 1882 suri Carl Robert Jakobson, mis oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele, kuid vastuolusid see siiski ei lõpetanud
kes oli abiellunud ja Kroonlinna kolinud. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Juba mõnekuulise ilmumisaja järel oli Jakobsonil oma teravate väljenduste eest kaelas rida kohtuasju ja leht isegi suleti pooleks aastaks, kuid jätkas seejärel endises toonis. Lugejaskonna enamusele meeldis eriti Jakobsoni vastuhakk mõisnike ülemvõimule. Ka Jakobsoni kirikuvastasus tabas märki, sest valdavalt baltisakslastest pastoritel polnud talurahvaga kuigi lähedast sidet ja paljud neist olid rahvusliku liikumise suhtes avalikult vaenulikud. Teisest küljest oli just viimasel ajal ametisse astunud mitu eesti soost pastorit, nagu Hurt või Andreas Kurrikoff (kelle korteris oli näiteks toimunud esimene "Kalevipoja"-õhtu), kes oma saksa ametivendadega rasket n.-ö. Positsioonisõda pidasid ja kes nüüd otsekui kahe tule vahele jäid
positiivne sotsiaalpoliitika b. konservatism c. avaliku omandi eelistamine eraomandile d. liberalism 8.Põhiideoloogiad on a. Natsionalism b. Sotsialism c. Konservatism d. Liberalism 9.Tendentsi, et erakond muudab oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutum a. konkurentsilähenemiseks b. sotsioloogiliseks lähenemiseks c. kompromisslähenemiseks d. institutsiooniliseks lähenemiseks 10.Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad a. parempoolsus b. individualism c. kirikuvastasus d. võimaluste võrdsus 11.Liberalismi iseloomustab a. usk turureeglite efektiivsusesse b. usk inimmõistusesse c. usk reformide tulemuslikkusesse d. usk esindusdemokraatiasse, parlamentarismi 12.Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike a. uusliberalismile b. sotsiaalliberalismile c. uuskonservatismile d. sotsiaalkonservatismile 13.Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike a. uusliberalismile b. sotsiaalliberalismile c. uuskonservatismile d. predestinatsiooniteooriale 14
Tähendus ennekõike kõnekeeles, erinevatel aegadel erineva sisuga, erinevates riikides erineva sisuga, ahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik, kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis. 50. Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism (muutused paremusele on võimalikud) Kirikuvastasus (antiklerikalism) Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus. 51
Düstoopiline maailm: kinnisus, väljapääsmatus. Põhiprintsiip on töö, mis ei paku rõõmu ega lõpe eal, ei saavutata midagi. „Vaevade maa“ on üdini negatiivne maailm – mudasse ja porisse uppuv. Tegelased silmakirjalikud, harimatud, ahned, nürid, kinnisideega. Külakujutus kuulub ürgsesse, metsikusse maailma. Pole ideaalne. Loodus vaevade allikas. Inimene võitleb loodusega, kuigi ise kuulub sinna. Kes jääb ellu? Kristlik sõnum ei kehti. Konstrueerib illusioone. Kirikuvastasus. Oks vastandub ühiskondlikele positsioonidele. Ühiskondlik korraldus üksned kannatuse allikas. Justkui vihkaks inimesi. Elu lõpus põdes vaimuhaigust. Siis kirjutas 2 novell-esseed naistest. „Emased“ – vihkajalik hoiak naiste suhtes. Naine on üksnes keha, funktsioon. Oks kirjeldab teemasid, mida on kirjutatud ka varem, kuid erineb stiililt: võimendatud madalus: 1) kujundlik (mitu metafoori järjest), 2) raskepärane, 3) ei hooli sõnastuse täpsusest, 4) arhailine sõnavara,
annaabi.ee 
