EGIPTUSE KUNST ~3000-1070 eKr. Asus Aafrika mandri kirdenurgas Niiluse Jõe orus. Iseärasused • Isoleeritus • Loodusrikkused • Surnutekultus • Egiptuses igasugused traditsioonid väga tugevad. • Kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. • Kunstile avaldas kõige suuremat mõju usk hauatagusesse ellu. • Arvati, et peale inimese surma tuleb hing kehasse tagasi ja sellepärast palsameeriti keha hoolikalt. • Oli arvamus, et hauataguses elus läheb vaja igapäevaseid esemeid.
Rocca al Mare Kool Sandra-Liis Mägi KOMID Referaat Tallinn 2016 Sissejuhatus Komid on soomeugrilaste permi rühma kuuluv rahvas. Komid jaotuvad kaheks peamiseks rühmaks: sürjakomideks ja permikomideks. Nende peamine asuala on Võtšegda ja Petšora jõgikond, Euroopa kirdenurgas. Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Peamiselt elavad nad Võtšegda ja Petšora jõgikonnas, aga ka Vaška ülemjooksul ning Kaama ülemjooksul. Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinn on Sõktõvkar. Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond, mille keskuseks on Kudõmkar
Asub Aafrika kirdenurgas, Niiluse kesk-ja lemjooksul jaguneb Alam- ja lem Egiptuseks. Maa on viljatu krbeala. Suhteliselt eraldatud. Plluharimine oli vimalik ainult tnu Niiluse korraprastele leujutustele. Veetstuk e, aduff. Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust vraste sissetungi eest, samas pidurdas tihedamat suhtlemist vlis-maailmaga. Nii sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseiseisvalt kujuneda ja omandas aastatuhandeid psinud kindlad tunnusjoned. Riigi teke: *3000a. eKr *Kuningas menes oli esimene valitseja. *Pealinn oli Memphis. Sellel ajal kujunes vlja hieroglfkiri ja veti kasutusele vask. hiskond oli VGA hierarhiline.Valitses piiramatu vimuga vaarao. Kige thtsam jumal oli Osiris. Vimu materiaalseks kejastuseks olid pramiidid. Pramiidide ehitamine oli vga kulukas ja aeganudev. Mastaaba- tiputa pramiid. Pramiide ehitasid talupojad. Heal tasemel olid arstiteadus, geomeetria, aritmeetika ning sinuhue jutustused.
Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnuse õuel oli palju väiksemaid hooneid ning üks suurem. Samuti oli ka seal kaks kaevu. Kasutusajal piiras linnuse õue kõrge liivavall, mille siseküljel oli 2,5 m kõrgune tugipostidega palksein. Liivavalli harjal olid tugevad palkkindlustused. Linnuse peavärav asus mäe kirdenurgas. Selle 1,5 m laiuse käigu varisemist takistasid paeplaatidest laotud tugimüürid. Linnuse piiramise puhul said kaitsjad vett linnuse õue kaguosas asunud 10 m sügavusest kaevust. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5havere_linnam%C3%A4gi http://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=127&op=body
Raeaepteek Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis mitmel korral on ümber ehitatud. Esimene hoone, kus asub tänane muuseumisaal, on endisaegne vaekoda, mida mainiti esimest korda 1396. aastal. 14. sajandini olevat seal olnud vanglaruumid, hiljem oli seal vaekoda ehk kaalukoda. Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa
e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade. Sissekäigu taga asub Ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Suur Kolonnaad viib Amenhote III eesõue, mis asub peatempli ees; siinses sisemises pühamus sooritas vaarao salajasi rituaale. Sammastest ümbritsetud Amenhotep III eesõu kujutab inimese keha rinnast suguelunditeni. Õue kõrval asuva hüpostüülsaali 32 sammast sümboliseerivad kopse. Kogu Luksori kompleks on ehitatud kõverana. Aastal 1937. külastas Luksorit eraklik õpetlane Rene Schwaller de Lubicz, kes järeldas, et tempel ehitati kolmele
e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade. Sissekäigu taga asub Ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Suur Kolonnaad viib Amenhote III eesõue, mis asub peatempli ees; siinses sisemises pühamus sooritas vaarao salajasi rituaale. Sammastest ümbritsetud Amenhotep III eesõu kujutab inimese keha rinnast suguelunditeni. Õue kõrval asuva hüpostüülsaali 32 sammast sümboliseerivad kopse. Kogu Luksori kompleks on ehitatud kõverana. Aastal 1937. külastas Luksorit eraklik õpetlane Rene Schwaller de Lubicz, kes järeldas, et tempel ehitati kolmele
Vagula järv Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid.
juures jätkusid. Klausuur ehitati üles kolmekorruselisena. Vaid põhjatiivas paiknenud kõrge nelja võlvikuga ühelöövilise kiriku osas oli ta kahekorruseline, kolmas korrus oli tõenäoliselt kaitsekorrus. Kirik varustati kaunite raidraamistuses teravkaarakendega. Hoovipoolsetele külgedele lisati kahekorruselised võlvitud ristikäigud. Ligikaudu 20 meetri kõrgused välismüürid lõppesid sakmelise rinnatisega, kirdenurgas lisandus neile tänini säilinud väike konsooltorn. Lisaks konsooltornile ehitati väike torn ka kiriku lääneviilule ja veel üks torn kirdepoolsele katusekelbale (mõlemad hävinud). Algsele ruudukujulisele põhiplaaniga ehitisele lisati seejärel umbes 12 meetri laiune läänetiib. Läänetiiva põhjaosas asus veidi eenduvana väravatorn eraldi avadega jalakäijatele ja sõidukitele. Selle taga aga väike eeshoov. Kloostri edelanurgas asus veel üks neljatahuline kaitse- ja elutorn
kõrvalruum Karnaki pühendatud Amonile. templi sise-ja välisseinad, laed olid mitme meetri jämedused, kuni 20 m kõrgused kivisambad olid kaetud värviliste reljeefidega. osa oli kaetud ka lehtkulla ja hõbedaga Luxory oli pühendatud viljakusjumal Amonile, Tempel on 260m pikk ja selle esiküljel on 6 hiiglaslikku Ramses II kuju. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24m kõrgused püloonid. Sissekäigu taga asub ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Kogu Luxori kompleks on ehitatud kõverana Abu Sibli - püstitatud vaarao Ramses II jaoks. Kõige suurem (kalju)tempel. Sissepääsu juures on istuvad kalossid (20m kõrged). 19. saj. hakkas üleujutus ohustama templit ning see otsustati plokkideks (1050 plokki) saagida ja viia 230m kaugemale ja 63.6m kõrgemale 20. Vaarao Ehnaton ja kunst. Lk. 45, TV 30 Tema ajal hakati vaaraosid kujutama nii nagu nad tegelikult olid, mitte enam ei tehtud neid täiuslikuks. 21
tarbimise korral Energiatarve sektorite lõikes: *Transport - 20% *Tõõstus - 37% *Kaod energia ülekandmiseks ja tootmiseks - 27% *Kodumajapidamine - 11% Tuuleenergia ja põlevkivi kasutamine Eestis *95% elektrienergiast saadakse põlevkivist *88,6% elektrist toodetakse Narva elektrijaamades riigi äärmises kirdenurgas Tuuleenergia kasuks räägib: *meil on piisav kliima resurss *kasulik tarbida rannikualadel, kuhu praegu on energia transportimisel (Narvast) kaod kõige suuremad Kahjuks räägib: *tuulekiirus on varieeruv Erinevad tuuleenergia tootmise alad: *Välistavavad alad - elumaad, kaitstavad loodusobjektid *Keelualad *Piirangualad *Ebasobivad alad *Sobivad alad
Tol ööl sai Vastseliina linnus endale reliikvia, mida linnuse meeskond hoolikalt valvas. Püha risti kabeli külastus andis 40 päevase indulgentsi ehk ajaliku patukaristuse amnestia, mille esmakordselt kinnitas paavst Innocentius VI 1354. aastal. Nii sai Vastseliina kabelist üks olulisemaid palverännaku kohti Põhja-Euroopas. Valge risti juures olevat abi saanud ka pimedad ja kurdid. Siinkohal tasub üle öelda, et 16. sajandil ehitatud hobuserauakujuline suurtükitorn linnuse kirdenurgas on tänaseni kaunistatud valge risti kujutisega. Vastseliina piiskopilinnus 7 LINNUS TÄNAPÄEVAL Tänapäeval on võimalik ainult linnuse varemeid näha (vt. Lisa 1 pilt 3). Restareeritud on vaid kirdetorn, kus saab nautida kaunist vaadet ümbruskonnale. Kord aastas, juulikuus, toimub linnuse varemetes lõbus üritus " Vana aja päev". See on üks
Kaheksa meetri pikkusel müürilõigul leiab ta umbes tuhat fragmenti. Seejärel hakkas töö arenema väga aeglaselt. Tal tuli kõrvale toimetada kaheteistkümne meetri, sageli kahekümne nelja meetri paksusi mullamasse. Kuid siis õnnestus tal välja kaevata seitsme meetri paksune toortellistest müür. Selle müüriga kaevas ta välja kõige suurema linnkindlustise, mida maailm eales on näinud. Ühel päeval leidis ta lõunakindluse kirdenurgas võlvehituse, mis oli ülimalt kummaline ja täiesti ainulaadne. Seal olid ainsad keldriruumid, mis seni Baabülonis päevavalgele tulnud. Sellist võlvkaarte arhitektuuri ei olnud leitud kogu Mesopotaamias. Seal leidus kaev, mis koosnes kolmest täiesti ebatavaliselt paigutatud sahtist. Ning selles võlvis oli kasutatud mitte ainult telliseid, vaid ka tahutud kive, mida terves Baabülonis oli leitud ainult ühes kohas Kasri põhjamüüri juures
1.Asukoht ja määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus oli umbes 700 km. Delta pikkus oli 150200 km. Niiluse jõgi ei ole tollest ajast oma sängi oluliselt muutnud, välja arvatud deltas. Egiptus asetseb Aafrika mandri kirdenurgas ning on kitsa Suessi maakitsuse kaudu karavanitee vahendusel ühenduses Ees-Aasia kultuurikeskustega. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine Troopilise Aafrika ja Vahemeremaadega. Küllaltki varakult võtsid muinasegiptlased teedena kasutusele kuivanud jõesängid (vadid), mis viisid Niilusest Punase mere kaldale, kust avanesid mereteed Siinai poolsaarele, Araabiasse ning Bab el Mandebi väina kaudu tänapäeva Somaaliasse.
mis on riikliku tähtsusega tugiala. Roheline võrgustik on määratud Võrumaale iseloomulike liikide säilimise ja ökosüsteemide, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmiseks. Järve pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Kõige sügavam ehk 11,5 m on järv keskosast kagu pool. Vagula kaldad on madalad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati ka kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool võib leiduda ka turbakallast. Valgalapõhiselt kuulub Vagula järv Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Vagula järv kuulub veepoliitika raamdirektiivi järgi keskmise karedusega kihistunud järvede hulka. Fütoplanktoni arvukus Vagula järves oli 2008. aastal madal. Rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega: maikuus neel- ja ränivetikad, juulis räni- ja sinivetikad, augustis vaguviburvetikad. (Eesti väikejärvede seire 2008)
Idapoolne, ümardatud nurgaga torn, tuntud nime all ,,Pikk Hermann", on tunduvalt väiksem ,,Sturvoldist" ning osutades vanade jooniste järgi, oli see enne 18 sajandit varustatud masikulisfriisiga. Mõlema torni ülaosa liigendavad horisontaalsed vööd. Hoone teised välisfassaadid on äärmiselt lihtsad neid ilmestavad ainult aknaavad. Põhjaküljel, nihutatune keskkohast veidi lääne poole, asub linnuse värav. Läbinud väravakäigu, astume nelinurksesse sisehoovi, mille kirdenurgas asuva kivist välistrepi kaudu pääseb linnuse peakorrusele. Trepp ise on ehitatud hoone restaureerimise ajal eelmise sajandi algul. Peakorrus: suurejooneliselt välja ehitatud, kuna siin paiknesid kõige olulisemad ruumid. Kuressaare konvendihoone arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Kui kõikjal mujal on ruum vööndkaarte abil selgelt eraldatud löövideks,
poole kilomeetri kõrgusel merepinnast, on suvi pehme ja kõrge suhtelise õhuniiskusega. Augusti päevane keskmine temperatuur on 27°C ja ööpäevane keskmine temperatuur on 20°C. Talvel jaanuaris on ööpäevane keskmine temperatuur seevastu -2°C ja öine keskmine temperatuur -5°C. Novembrist veebruarini võivad öised temperatuurid langeda -15°C-ni või veelgi madalamale. Ööpäevane aastakeskmine temperatuur on 10°C Sademeid on Bulgaarias lauskmaal keskmiselt 630 mm aastas. Maa kirdenurgas Musta mere rannikul jääb sademete hulk alla poole 500 mm. Mäestikupiirkonnas võib aastane sademete hulk küündida aga isegi 2400 millimeetrini. Bulgaarias on ainulaadne ja rikas loodus. Seal on kolm rahvusparki, mis moodustavad 193048 hektari suuruse ala ja 55 reservi pindalaga 75 975 hektarit. Üheksa loodusparki, mille pindala on kokku umbes 215 000 hektarit, võtavad enda alla ala Musta mere äärest kuni Pirin mäeni.
on väikesed. 2. Rannikumeri--Kõige rohkem kasutatav piirkond. Rannikumereks loetakse maksimaalselt 200 meremiili (u. 370 km), seda nimetatakse rannikuriikide majandustsooniks. 3. Avaookean--Kogu inimkonna ühisvara. Ookeanipüük nõuab vastavat laevastiku. Tähtsamad kalastuspiirkonnad maailmas Kõige suuremad on Vaikse Ookeani kalavarud (selle kaguosas kulgeb piki rannikut võiumas külm hoovus). Atlandi Ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode- ja kirdenurgas. Tänu mississippi hoovusele on kalarikas ka Mehhiko lahe USA-poolne rannik. Atlandi Ookeani lõuna osas, Aafrika rannikul on külm hoovus, seega on ka seal head kalavarud. India Ookeanis ja Põhja-Jäämeres eriti kala ei ole. Kuigi Lõuna-Jäämeres on rikkalik vee-elu, on seal suure kauguse ja karmi kliima tõttu püük keeruline (vaalad on siiski röövpüügiga peaaegu hävitatud). Kalamajanduse vormid: Agraarühiskonnas püüti kitsalt rannikuribalt endatarbeks.
servjoonvõlvidega ristikäik, ülejäänud hoonestus lammutati 1920ndatel. Lõunaküljel on lõunaristikäik ja kirikuvaremed. Kirikust on alles ida ja lääneotsa välismüür. Läänes kahe portaaliga fassaadi alumine osa ja lõik põhjaseina 4 kinnimüüritud aknaga. Idaosas pikihoone seinad on kahe esimese võlviku osas algsed. Seintel on lõunas kaks ja põhjas kolm kinnimüüritud akende tsooni. Kagunurgas on näha torni algust ja kirdenurgas väikest lõiku apsiidiga kooriseinast. Kiriku keskosa seinad varisesid 19. s keskel ja nad ehitati taas üles umbselt. Hoonestuse dateerimine väga keeruline, pole kindlaid allkimaterjale, mis tõestaksid erinevate hoonete olemasolu. Kõik uurijad arvavad, et 13. sst on kirik oma praegusel kohal ja mahus ning samuti on sellest ajast klausuuri põhiosa. Ilmselt kirikut samas mahus ei olnud, kuid mingi kirik seal kindlasti oli. Pole võimalik rekonstrueerida
Järvakandi valda läbib TallinnRaplaKerguVändra vabariikliku tähtsusega maantee, mis Alustes ühineb RakverePärnu maanteega. Järvakandi vallale omastati 2006.a "Vastutustundliku Ettevõtluse Toetaja 2005" tiitel. Järvakandi vald kuulub LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogusse. 01. juuni 2009 seisuga elab Järvakandis 1435 elanikku. Nendest mehi on 639 ja naisi 796. Kaiu vald asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kaugusel Rapla maakonna kirdenurgas. Piirnedes Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega. Vallal on 3 suuremat keskust: Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu ning peale selle 10 küla. Elanike on vallas 1538 (2007a). Valla suuruseks on 261 km². Haritavat maad on 6088 ha ning metsamaad 11009 ha. Puhas ja looduslähedane elukeskkond on valla peamine rikkus, mida tahame kasutada loodusturismi eesmärgil. Kaiu vald on vanade kultuuri, spordi ja haridustraditsioonidega maakoht
Seda vahet tunnistavad üleüldiselt nii teised araablased kui ka egiptlased ise. President: Mohamed Hosni Mubarak. Sündinud 1928, presidendiks valiti 1981. Praegu on käsil tema kolmas ametiaeg (valimised 1999). Lipp: punane, valge, must ning keskmisel triibul ilutseb kotkakujuga vapp. (vaata pilti) 4 Geograafiline asend Egiptus asetseb Aafrika mandri kirdenurgas ja Edela-Aasias ning on kitsa Suessi maakitsuse kaudu karavanitee vahendusel ühenduses Ees-Aasia kultuurikeskustega. See on põhjast piiratud Vahemerega, idast Palestiina ja Iisrael, lõunast Sudaaniga ja läänest Liibüaga. Riigi pikkus on põhjast lõunasse on umbes 1085 km ja 1255 km idast läände. Kogu riigi pindalaks on 1001450 ruutkilomeetrit, millest maad on 995450 ruutmeetrit ja vett 6000 ruutkilomeetrit. Egiptuse geograafilised koordinaadid on 27 00 N, 30 00
Tallinna Raeapteegi asutamise ajaks loetakse jüripäeva 1422. Esmakordselt mainitakse apteeki raeraamatutes selle aasta kaheksandal aprillil. Apteek oli aga juba ammu enne olemas, mainitud aastal läks ta rae valdusse. Juba XV sajandil kuulus apteegi juurde ka ravimtaimede aed. Keskajal sarnanes rohupood pigem vürtsipoele kui apteegile-peale ravimite oli võimalik osta apteegist ka näiteks komme, küpsiseid, püssirohtu, küünlaid. Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis on mitmel korral ümber ehitatud. Apteegihoone esimene ulatuslik uuendus toimus 1550. aastal. Tõenäoliselt pärineb fassaadi liigendamine sellest ajast. Fassaadi praegune barokne üldilme pärineb aga ilmselt 1663. aastal toimunud suuremast remondist. Juba varem, 1635. aastal toimunud ümberehituse ajal on hoonesse paigutatud kunstipärased renessanss-stiilis raidkivid.
Võhandu jõkke. · Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid.
Egiptust Misr, mis tähendab 'piir', aga pole selge, mida sellega silmas peeti.Heebrea keeles kasutatakse duaalivormi Misraim 'kaks Egiptust', mis ilmselt vastab egiptlaste mõistele 'mõlemad maad' (Alam- ja Ülem-Egiptus). Sõna Misr (või Masr) kasutavad ka praegused araabia keelt rääkivad egiptlased Niiluse oru ja eriti Kairo kohta. Misr tähendab araabia keeles ka 'tsivilisatsiooni' või 'metropoli'. Asend ja looduslikud tingimused Egiptus asetseb Aafrika mandri kirdenurgas ning on kitsa Suessi maakitsuse kaudu karavanitee vahendusel ühenduses Ees-Aasia kultuurikeskustega. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine Troopilise Aafrika ja Vahemeremaadega. Küllaltki varakult võtsid muinasegiptlased teedena kasutusele kuivanud jõesängid (vadid), mis viisid Niilusest Punase mere kaldale, kust avanesid mereteed Siinai poolsaarele, Araabiasse ning Bab el Mandebi väina kaudu tänapäeva Somaaliasse (kus arvatavasti asus Puntimaa).Egiptus
Ta kuulub samuti Muraka raba kaitseala koosseisus looduskaitse alla. 1930-ndate lõpul moodustati Ratva raba looduskaitsereservaat (1109,1ha). Valdav osa on soode ja rabade all, metsa leidub ainult 27ha. Kaitseala piiridel on ka 15 rabasaart nagu näiteks Lambarabasaared, Susisaar, Männiksaar. Seal oli üks saar nimega Hundi-Jüri vanasti elas seal selle nimeline mees, praegugi on antud saarel näha vanade koobaste, maa-aluste käikude ja keldrite jälgi. Raba kirdenurgas asub umbes 30ha suurune Ratva järv väljavooluga Ojamaa jõkke. Antud raba turbalasundi keskmine paksus on 4m, kuid suurim paksus on peaaegu 7m. [] Selisoo Tegemist on kõrgrabamaastikuga. Ta on tekkinud peale jääaega (9000 8000 aastat tagasi). Tegemist on ühe Eesti vanima sooga. Seal on hästi välja kujunenud laugastik ja rabapeenar. Üks tuntumaid objekte on seal Milloja settebassein, kuhu pumbatakse Estonia kaevandusest 12000 25000m3 vett ööpäevas
olid LATGALID. Lätlaste eellashõimude hulka kuulusid ka Väina jõest lõunas elavad seelid. - Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased, kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei jagunenud etniliselt eristuvateks hõimudeks, leidus maa lõuna-ja põhjaosas elavate eestlaste vahel märkimisväärseid kultuurierinevusi. Eesti kirdenurgas elas veel üks soome-ugri hõim, vadjalased, kelle elualad ulatusid tänapäeva Peterburini. - 1.aastatuhande lõpuks tekkisid ribapõllud, mis soodustasid külade kujunemist. Külad koondusid, moodustades vanemate juhitud poliitilisi ühendusi. Keskmes tavaliselt mõni linnamägi. Hiljem, juba ristiusustamise järel, tekkisid nende põhjal kihelkonnad, mis jäid esmatasandi haldusüksuseks 20.sajandini. - 2
kaetud kõrgendik'. Samast sõnast lähtub ka toponüüm Perm (muinasskandinaavia Beormas, Biarma). Sõna Perm on 14 aga taandatud ka läänemeresoome toponüümile Pera-maa 'kauge maa', 'tagumine maa', millega arvatavasti tähistati Põhja-Dvinaast itta jäävaid alasid (vn Zavolotsje). Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Nad elavad peamiselt Võtsegda (komi k Ezva) ja Petsora jõgikonnas1 , aga ka Mezeni ja Vaska ülemjooksul (nn udoralased) ning Kaama ülemjooksul (permikomid). (Petsora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Izma kallastel elavad izmakomid (izvatas) - tugeva regionaalse identiteediga etnograafiline rühm. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel määratles 15 607 inimest end izmakomidena, vt www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1
Suurem valgla tähendab enamasti ka suuremat vooluhulka, sest sel juhul on jõgede veekogumisala suurem. Veerikkaim ja paljude kärestikega on Narva jõgi, mis juhib Peipsi-Pihkva järve valglalt veed Narva lahte. Jõe valgla alast jääb 2/3 Venemaale. Narva jõgi algab Peipsist Vasknarva küla lähedalt, kulgeb Eesti idapiiril ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Järgmise suurusega valgla on Suurel Emajõel, mis saab alguse Võrtsjärve kirdenurgas ja suubub Peipsi järve. Emajõe tosinast lisajõest suurim on Ahja, suuruselt järgmised Pedja, Elva, Amme ja Laeva jõgi. Suur Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav. Eriti tähtis kaubatee oli see keskajal. Eesti pikim ja mitme nimega jõgi on Võhandu. Vagula järvest ülesvoolu kannab ta Pühajõe, alamjooksul Voo jõe nime. --- 81 Jõgi algab Põlva maakonnas Saverna lähistel ja suubub Lämmijärve. Lühikeses alamjooksu lõigus on Võhandu laevatatav.
annaabi.ee 
