organeid organid · Fotosüntees toimub · Fotosüntees toimub kogu talluses lehtedes ja rohelistes vartes · Vetikatel puuduvad · Kinnituvad pinnasesse juured, osadel vetikatel juurtega on kinnitumiseks haardketas · Kasvavad vees · Kasvavad nii vees kui ka maismaal. · Nii ainuraksed kui ka · Ainult hulkraksed hulkraksed
pinnulateks. Pinnulate ülesandeks on toitu püüda. Osadel krinoididel on ka kolmas kehaosa- vars. Varrega kinnitub loom substraadile. Vars koosneb üksteise otsas asetsevatest lubiplaatidest ning varred on ühtlasi levinud fossiilideks lubjakivides [4]. Veel üheks silmapaistvaks osaks paljudel meriliiliatel on pikad varre alaosast väljaulatuvad osad - risoidid. Ilma varreta krinoididel on risoidid karika alumises osas suu vastas ja loom kasutab neid pinnasele kinnitumiseks. Varrega meriliiliate risoidid laienduvad varre alaosas ja loom kasutab neid pinnasele kinnitumiseks. Okasnahksetele omased kaltsiitsed plaadid moodustavad välise skeleti, millel on toese- ja kaitsefunktsioon [4]. Kalana lagerstätte Meriliiliad on erakordselt hästi säilinud Kalana karjääris, kus nende fragmente avaneb Raikküla lademe Jõgeva kihtides [6]. Peale meriliiliafossiilide on Kalana karjäärist leitud ka
Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb Ainete biosüntees, DNA ja pasmiidide replikatsioon
temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks Temperatuur *Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur , mistõttu seal on ka kõrge temperatuur Valgus *Valgust on seal palju, mis on hea taimede fotosünteesile Hapniku hulk vees *Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem , kui avatud meres pH *Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumisi Mangroovitaimed *taluvad soola *harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) Mangroovi loomastik Erinevad linnud *haigrud veeloomad *mudahüpik(taustal) *krabid *kalad Kasutatud materjal http://makanature.blogspot.com/2007/03/mangroovi d.html http://vesimaismaa.weebly.com/lisamaterjal- huvilistele2.html http://www.mesa.edu.au/cams/pdf/mangroves.pdf http://www.livingheritage.org.nz/schools/primary /hauraki/mangrove-forest/chain-gang.php http://www.livingheritage.org.nz/schools/primary/haura
Bakter Bakter on üherakuline eeltuumne ehk prokarütootne organism, kes paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki) Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks. Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest
Paelussid Paelussid on parasiidid kes elavad loomade sooles. Ehitus: Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest. Keha eesotsas on päis, mis on varustatud 4 iminapaga (vajalik sooleseinale kinnitumiseks). Päisele järgneb kael (tekib juurde keha lülisid). Liikudes keha tagaosa poole lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest pikast närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega
Transkriptsioon Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. Transkriptsioon toimub tuumas. Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. Ensüüm kinnitub () promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. DNA kaksikahel keeratakse lahti sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini (nukl. järjestus). Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA.
5. Mis on õhujuured? 6. Mida nimetatakse võsuks? 7. Millistel taimedel on risoom? (vähemalt 3) 8. Kus on varjul algeline vars lehealgmetega? 9. Millistel taimedel on puitunud varred? 10. Kus paiknevad juhtkimbud? 11. Mis on puiduosa ja mis on niineosa? 12. Millest koosneb kambium? 13. Mille jagunemise tulemusena varred jämenevad? 14. Mis on uinupung? 15. Nimeta juuremuunded ja nende ülesandeid. Vastused: 1. Taimel on vajalik juur kinnitumiseks mulda ning toitainete hankimiseks 2. Kasvuvööde selles kasvavad noored juurerakud. Imevvööde koosneb juurekarvadest Külgjuurte vööde selles moodustuvad külgjuured 3. Juurestik on taime juurte kogum. 4. Ainete transportimine ning pungade ja lehtede kandmine 5. Õhujuured on muundunud juured, mis imevad õhust veeauru. 6. Võsuks nimetatakse taime maapealset osa. 7. Risoom on ülasel, sinilillel, maikellukesel. 8
AINUOMASED tsentroroom Plastiidid, kekevakool tsentrosoom ORGANELLID VARUSÜSIVESIK glükogeen tärklis glükogeen RAKKUDE piiratud piiramatu piiramatu JAGUNEMISVÕIME 5) bakteriraku erinevusi päristuumsetest rakkudest; Bakterirakud on eeltuumsed e. neil pole rakutuuma. Neil on rakukesta peal viburid ja karvakesed, mis on bakteritele kinnitumiseks. Nendes on oluliselt vähem organelle kui päristuumsetes. 6) tunda jooniselt erinevaid rakutüüpe, organelle.
Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Samblike kadumine puudel viitab keskkonna saastumisel vääveldioksiidiga, mis kaasneb fossiilsete kütuste põletamise ja keskkonna saastumisega, samuti tolmususe suurenemisele. Samblad on raskemetallide kogujad ja indikaatorid. Ehitus Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoomid, millele kinnituvad väikesed karvakesed risoidid. Risoidid ei ole piisavad vahendid mullast vee hankimiseks. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu pinnaga. Selleks on sammaldel lehtedes ja vartes erilised vett mahutavad rakud, kuhu nad niiske ilma korral vett koguvad, seda seal säilitavad ning on seetõttu võimelised vastu pidama pikki kuivaperioode. Paljunemine ja arenemine Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt.
mol-i(dna · Toimub TUUMAS AH-d kahekordistub, dna · Promootor(alguses)- kohale),AH,ansüümi süntees) dna nukleotiidne d,ATP · Toimub TUUMAS järjestus, mida ensüüm · Toimub · Replik toimub iga vajab DNA mol-le RIBOSOOMIDES kord enne raku kinnitumiseks · Algus e jagunemist · Rna sünt lõpeb, kui initsiaatorkoodon · Toimub kõigides ensüüm jõuab dna nukl AUG organismides järjestuseni ehk · Lõpp e stoppkoodon: terminaatorini (lõpus) UGA,UAA,AUG · Toimub nii eel-kui ka · Toimub nii eel-kui ka
- Kaitse ja toestus - Peamiselt tselluloosist Vakuool - Vee reservuaar - Hoiab raku siserõhku Plastiidid - Leukoplastiidid (varuaine säilitamine) - Kloroplastid (fotosünteesi funktsioon) - Kromoplastid (värvilised, taluvad madalamaid temperatuure kui roheline, ül:nt tolmeldajate ligimeelitamine) BAKTERIRAKK Bakter on eeltuumne, paljunevad pooldudes. Rakukest, membraan, tsütoplasma, ribosoom, plasmiid, vibur, pärilikkusaine(nukleoid). Jätked - kinnitumiseks Kapsel - Kaitse, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele Spoorid - moodustavad osad bakterid ebasoodsates tingimustes Ribosoomid - varustavad rakku energiaga Bakterite kuju: - kerakujulised - kokid - pulgakujulised - patsillid - spiraalikujulised - spirillid Bakterite toitumine: - toituvad valmis orgaanilisest ainest - toodavad ise orgaanilisi aineid Aeroobsed (kasutavad energia saamiseks hapniku) ja anaeroobsed (kääritajad bakterid, ei vaja
· Korallidel moodustub õrna keha toeks ja kaitseks lubianest skelett. · Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, selles puudub lubiaine. · Korallid elavad enamasti kolooniatena, meriroosid aga üksikult. · Korallide elutegevuse tulemusena moodustuvad soojaveelistes meredes korallrahud ja korallsaared. · Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst. · Maksa-kakssuulasel nagu enamikul imiussidel on puulehte meenutav lai, lame ja lülistumata keha. · Kinnitumiseks on neil kaks iminappa. · Eesiminapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Pärak puudub. · Erituselunditeks on torukujulised, ühest otsas suletud neerud. · Maksa kakssuulased on liitsugulised loomad. · Imiussi vastne areneb veetigude kehas. · Luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides või ka inimene nakatuda maksa-kakssuulsega. · Paelussid on paljulülise ja paelakujulise kehaga sooleparasiidid.
Rasestumisvastased plaastrid Rasestumine hoitakse ära ovulatsiooni pärssimise teel, sarnaselt antibeebipillidega. SOS pill Väldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude tootmise, katkestades viljastumise või takistades munaraku kinnitumise. Emakasisene spiraal Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale. Rasestumisvastased vahendid Hormoonspiraal Emaka limaskest muutub viljastatud munaraku kinnitumiseks liiga õhukeseks ning emakakaela kanali lima pakseneb nii, et spermatosoidide pääs emakasse on raskendatud Naiste steriliseerimine Munajuhad seotakse kirurgiliselt kinni. See takistab sperma jõudmist munarakuni. Meeste vasektoomia Kirurgiliselt takistatakse sperma väljumis protsessi Rasestumisvastased vahendid Päevade lugemine Päevade lugemisel tehakse kindlaks viljakad päevad. Põhineb sellel , et eostamine toimub kõige tõenäolisemalt ovulatsiooni ajal.
Bakterid ja viirused Bakterid üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e
ning seetõttu nimetatakse neid ka toruluudeks. Toruluude keskel ei ole tavaliselt luukude, vaid on luuüdiõõs. Seda õõnsust täidab rasvarikas sidekude – kollane luuüdi (vastsündinul on punane luuüdi, mis toodab uusi vererakke. Lapse kasvamisel muutub osa luuüdist kollaseks luuüdiks, mis vererakke ei produtseeri). Laiad lamedad luud (abaluu, puusaluu roided, koljulagimik) on suure tähtsusega. Neil on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks või nad moodustavad mahuteid siseelundite jaoks. Need luud koosnevad seespool asetsevast käsnollusest, mida väljaspool katab õhuke kiht plinkollust. Lühikesed luud (randmeluud, selgroolülid) on ebakorrapärase kujuga. Peaaegu kogu ulatuses koosnevad nad käsnollusest ja on väljapoolt kaetud väga õhukese plinkollusekihiga. Liigesed Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu ühendust, mis võimaldab luudel liikuda.
mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi saprotroof- organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline tugor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor
Ainevahetuslik funktsioon-taim vabaneks nende abil jääkainetest. leukoplast- ülesandeks on varuainete talletamine , näiteks tärklis koguneb amüloplastidesse. Pigmendivabad,värvuseta. Plasmiid neil on geenid , mis pole bakterile tavaolukorras vajalikud. Vibur- aitab liikuda Spoorid- moodustavad bakteritel ebasoodsate tingimusteks üleelamiseks ühes rakus moodustub üks spoor. lülid raku pinnale olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks. Seened- üherakulised Hüütis 1 seeneniit Mütseel seeneniidistik.
Kiire kergtsinkimine tähendab nüüd sooda kasutamist lahuses, amperaaz hoitakse 70 A juures ning voltaaz on umbes 100 V ja tsinkimise aeg umbes 5 min. Sellise menetluse suurim probleem on tsingikihi nõrk nake. Enne 90ndaid tähendas tsinkimine kas tsingikihi panekut kergele vasepõhjale või pikaajalist tsinkimist keskkonnas, kus amperaaz oli oluliselt kõrgem ja tsinkimise periood vähemalt 6 h. Kuna sooda lahust ei kasutatud, siis tsink vabanes ühtlaselt, kõik aatomid said kinnitumiseks aega. Tsingikiht vasel eemaldub ainult koos vasega, seega kate on oluliselt parem. Kroomimine Vasetamine > nikeldamine > kroomimine lõpetati 1989. Vasetamine > kroomimine tänapäevani Varasemat tüüpi kroomimisel oli nõrgaks kohaks nikli ja kroomi ühenduvus, kuid see on siiski kordades parem võrreldes kroomi ja vase ühendust. Kuna kroomimisel on amperaaz vähemalt 200 A, siis energia suhtes on kroomiga katmine tsinkimisega võrreldes palju kallim
Uurimustöö Sammaltaimed TkoG 7.b klass ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. PALJUNEMINE
viljad. Tõmbjuured- Juured, mis on mitmeaastastel rohttaimedel(krookusel,liiliatel,nurmenukul,jänesek apsal). -Vananedes lühenevad. -Tõmbavad talvitudes talvituva osa(sibula, risoomi) sügavamale mulda *kaitseb taime pungi sellega. Õhujuured-Juured, mis õhus,puutüvedel.(orhidee, monsteral) - vajaliku vee saavad õhus olevast veeaurust. - Troopikametsades. Ronijuured- Juured taimedel millel on pikk ja nõrk vars. -aitab hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. -eritavad kleepainet kinnitumiseks. -mööda puutüvesid, müüre,majaseinu Juuri kasutatakse:toiduks(porgand, peet, kaalikas), toitude maitsestamiseks(mädarõigas,petersell,ingver), ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad -katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused. *kaitseb algmeid kuivamise ja külmumise eest. Lehepung- algeline vars lehealgmetega.
toimumiskoht. - Replikatsioon toimub raku tuumas. 4)Miks peab replikatsioon algama mitmest kohast korraga? 5)Transkriptsioon – eesmärk - päriliku info avaldumine sisu, - kantakse geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le tulemus - Tulemuseks DNA molekuli ühe järjestusega komplementaarne RNA molekul osalevad molekulid, : DNA, RNA osalevad nukleotiidid, DNA, RNA osalevad ensüümid: RNA polümeraas toimumiskoht. - rakutuumas 6)Mis on promootor? ensüümi kinnitumiseks vajalik nukleotiidijärjestus 7)Mõisted: aluspaar, geen,-täielik nukleiinhape järjestus, mis on vajalik funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesiks genotüüp - kõigi organismi kromosoomides paiknevate geenialleelide kogum kromatiin - Kromatiin on kromosoomi koostisaine, mis koosneb peamiselt DNA-st ja valkudest kromosoom - Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad nukleiinhapped-on biopolümeerid , mille monomeerideks on nukleotiidid
Raku välispinnal on tundekarvake kõrvetripse, mille puudutamisel kibekiiresti kõrveniit ohvri poole paisatakse. Hüdralastel võib olla erinevat tüüpi kõrverakke. Esimese tüübi kõrveniit on varustatud ogaga, mis tungib ohvri kehasse, põhjustades üldist või siis kohalikku mürgistust. Teise tüübi niit mässib end ohvri ümber. Samuti on olemas kõrverakud, mis kleebivad ohvri enese külge. Neid kasutavad hüdralased ka ajutiseks kinnitumiseks edasiliikumisel. Ta elab puhtaveelises veekogus.Hüdra kinnitub taimedele vm. veealustele esemetele tallaga. Ta võib liikuda aeglaselt ühest kohast teise. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees. TOITUMINE Hüdralased toituvad mitmesugustest veeloomadest, kes on piisavalt väikesed selleks, et hüdralased need nahka panna võiksid. Nendeks võivad olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikesi kalu.
4. Nimeta bakteriraku osad: nukleoid (DNA), ribosoom (RNA ja proteiinid, valgusüntees), plasmiid (DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel (kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks). 5. Millistes tingimustes bakterid poolduvad, mitu bakterit ühest tekib? - Soodsates; 2 tütarrakku Nimeta 4 tegurit, mida vajavad bakterid paljunemiseks? - Toitainete olemasolu ja rohkus, sobiv temp ja pH (enamasti neutr.), teiste konkureerivate organismide puudumine Millistes tingimustes moodustavad spoore, mitu ühest bakterist tekib? - Ebasoodsate keskkonnatingimuste tekkimisel, ühes rakus üks (endo)spoor. 6
Transkriptsioon · Toimub tuumas. · Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. · Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus) · Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2
Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid:
Ribosoomid sisaldavad RNA-d ja proteiine. Seal toimub valgusüntees ning ühinedes moodustavad na polüsoome. 6. Mis on nukleoid ja milliseid päriliku info kandjaid veel bakterirakus leidub? Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjalid, plasmiidid ka veel lisaks. 7. Kuidas jaotatakse baktereid viburite arvu +nimetus (joonista). 8. Milleks on vajalikud fimbriad ehk piilid? Piilid ehk narmastik ehk fimbriad on vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 9. Kuidas elavad bakterid üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi? Rakukest ja rakumembraan. Mõndadel ka eos ja kapsel. 10. Oska joonistada või jooniselt leida bakteriraku ehituslikke osasid (organelle). 11. Kuidas jaotatakse baktereid kuju joonista!, 13. Bakterite suurus? Patogeensete bakterite eripära? Bakterite keskmine suurus on 0.3-0.5mikromeetrit, väiksemad on 0.1-0.3. Patogeensed bakterid on on ohtlikud sest
Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid:
objektiividega. -) Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi ja punase värvuse. -) Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA molekulidest. -) Elektroonmikroskoopilise pildi alusel eristatakse kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa on optiline lääts. -) Bakterirakke iseloomustavad karvakesed ehk kristad, raku pinnal olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks. -) Koos organismidega elab alati koos palju erinevaid baktereid, kes moodustavad sümbioosi. -) Seeneraku rakumembraani katab kitiinist ja teistest süsivesikutest koosnev rakukest. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid -) Mis tähtsus on seentel looduses ja inimtegevuses? (2p) *) Looduses: peamised surnud organismide lagundajad. *) Inimtegevuses: seene hallitust kasutatakse toiduainetööstuses (hallitusjuust) ja antibiootikumide tootmisel.
................................................................... 9 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 10 3 Hormoonspiraal T-kujuline plastikust vahend, millesse on lisatud kollaskehahormoon ja mille arst paigaldab emakasse, nimetatakse hormoonspiraaliks. Toimeaine tulemusena muutub emaka limaskest viljastatud munaraku kinnitumiseks liiga õhukeseks ja emakakaela lima pakseneb seega on seemnerakkude pääs emakasse raskendatud. Harvem võib ära jääda ovulatsioon. Seda vahendit soovitatakse neile naistele kes soovivad pikaajalist kaitset, või neile kes hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada ei saa. Vase ioonid loovad viljastumiseks ebasoodsa keskkonna ja ei lase viljastunud munarakul emakaseinale kinnituda. Lisaks on spermal raske liikuda ja jõuda munajuhadesse, kus viljastumine aset leiab.
vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues. Paelussid - nad on parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest, keha eesotsas on päis, mis on varustatud nelja iminapaga - vajalikud soole seinale kinnitumiseks. Kaela piirkonnas tekib lülisid juurde. Liikudes keha tagaosa suunas, lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselundid on keha külgedel kulgevad erituskanalid, mis avanevad viimasel lülil, paiknevad igas lülis. Nad on liitsugulised. Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui
järjestusega DNA molekuli. Süntees toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Replikatsioon on universaalne protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse.( A-T, C-G) Transkriptsiooni käidus saadakse DNA molekuli 1. ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks liituma promootoriga, kindel nukleotiidne järjestus, mida ensüüm vajab DNA molekulile kinnitumiseks. Süntees lõppeb, kui jõutakse terminaatorini, mille piirkonnas ensüüm eraldub DNA molekulist. Transkriptsioonil saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekule.(A- U, C-G) Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. Repressor valk, mis võib takistada ensüümi ühinemist promootoriga. See valk ühineb osaliselt või täielikult selle osaga, millega peaks ühinema hoopis ensüüm. Aktivaator valk, mis on vahel vajalik ensüümi ühinemiseks promootoriga
· vt. eelmist 4. Tsütoplasma · Seob rakuosad tervikuks 5. Ribosoom · Sünteesib valke 6. Plasmiid (DNA rõngasmolekul) · Kannab pärilikku infot 7. Vibur · Aitab liikuda 8. Karvakesed ehk piilid · Vajalikud kinnitumiseks 9. Aerosoolid ehk gaasivakuoolid · Reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel rakuerikaalu 10. Spoorid · Spoore moodustavad bakterid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks Bakterite kuju ja suurus · Keskmine bakteri suurus on mõni mikromeeter.
nimetatakse ka spiraaliks. Kasutamine: ESV paigaldab naistearst emakaõõnde tavaliselt menstruatsiooni lõpupäevadel. Kuidas toimib? Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale. 2. Hormonaalne emakasisene vahend Tkujuline plastikust vahend, millesse on lisatud kollaskehahormoon ja mille arst paigaldab emakasse. Kuidas toimib? Toimeaine tulemusena muutub emaka limaskest viljastatud munaraku kinnitumiseks liiga õhukeseks ning emakakaela lima pakseneb nii, et seemnerakkude pääs emakasse on raskendatud; harvem võib ära jääda ovulatsioon. Spermitsiid Keemiline aine (bensalkooniumkloriid), mis pärsib seemnerakkude liikuvuse. Kasutamine: Saadaval kreemi, küünla, vahu, tableti või ainega immutatud käsnana, mis viiakse tuppe ettenähtud ajal enne seksuaalvahekorda. Lisaks: Ainsa meetodina kasutades väga vähe tõhus rasestumisvastane toime.
Plastiidid kloroplast – sisaldab klorofülli, põhiülesanne on fotosüntees, leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome kromoplast – sisaldab karotinoide (esineb viljades, lehtedes enne langemist) ; ainevahetuslik funktsioon, ligimeelitamise funktsioon leukoplast – varuaine talletamiseks ; värvitu Bakterid - üherakulised eeltuumsed organismid Jätked – vajalikud kinnitumiseks (ekstra pikad jätked on paljunemiseks) Kapsel – kaitseb bakterit antibiootikumide, immuunsüsteemi,loomse organismi kaitsemehhanismi eest. Spoorid – tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad baterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises ; väga vastupidavad, taluvad 30-40 minutit keetmist.
lagundajad,sest suudavad lagundada tselluloosi2)sümbioosis paljude kõrgemate taimedega,mis moodust mükoriisa e seenejuure.on haigusetekitajad taimedel ja loomadel.Rikuvad puitu,põhjust.seenhaigusi. 5.B-raku ümbriseid ja nende ül- 1)Rakumembraan-sarnaneb päristuumsete organismide rakumembraaniga.2)Rakukest- koosn polüsahhariididest aga sisaldab ka valke ja lipiide.On suht elastne,on vajalik kaitseks.Valgulised karvakesed e lipiidid on vajalikud kinnitumiseks.3)limakapsel- mõnedele b-l tekivad kestas limaained.see on vajalik:*kaitseks*hõlbustab liikumist.Haigustekitajatel e patogeensetel b-l sisaldab limakapsel bakteritoksiini mis mõjuvad org-le erinevalt.6.Plasmiidide tähtsus B-rakus-vajalikud kk-ga kohanemiseks ja toitumiseks.Koostises on geenid,liiguvad rõngaskormosoomi koostisesse ja sealt plasmiidi sisse.7Spooride moodust ja bioloogiline tähtsus-B väljutab rakus oleva vee, organellide
Kuidas vältida nakatumist? Pesta alati enne sööki käsi, puuvilju, juurvilju. LAMEUSSID KEHAKUJU: Väga lame lülistumata keha. Suurus võib ulatuda mõnest mm 10 m. Elavad enamasti parasiitidena teise loomade e. peremeesloomade sees. Maksakaan, imiuss, IMIUSS Kuni 3cm pikkused. Maksakaan elab veiste, kitsede, lammaste jt rohusööjate loomade maksas parasiidina. Tema keha kaitseb paks rakutu kest e kutiikula. KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa. SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede-, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku. TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast. Tema suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel ja umbselt lõppev sool. Jätkete kaudu toimub seeditud toidu jaotamine. Pärakut tal ei ole. Tahked toidujäägid eritab uss suu kaudu.
24. Rasestumisvastasedvahendid - beebipillid, plaastrid, spiraal, tuperõngas, naise kondoom, mehe kondoom, SOS pillid, vasektoomia. 25. Viljastatud munaraku muutused 7 päeva jooksul -Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub tsügoot. See jaguneb hoolega (ühest rakust tekib kaks, kahest neli, neljast kaheksa jne) ning muutub lootemunaks, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha. 26.Lõigustumine munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustub moorula ja hiljem blastula. Õpiku mõisted: Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk
-surnud organismide lagundaja -sümbiondid (kooselu , nt. samblikud, mänd-männiriisikas) Bakterid Eeltuumsed (prokarüootsed) 1 rõngaskromosoom Osalevad aineringluses Kasutatakse biotehnoloogilistes protsessides (bio-jogurt) Paljunevad pooldudes , koloniseeruvad Kasvuks vajalik : temp , niiskus, toitained, jääkainete vähesus , happelisus, hapnik/vaakum a)aeroobsed vajavad hapniku b)anaaeroobsed ei vaja hapniku Plasmiid DNA (1 rõngaskromosoom) , ainevahetus ül Piilid kinnitumiseks (nt hammastele) , geneetilise info vahetamiseks Membraan Limakapsel kaitse , kinnitumine, koos hoidmine Tsütoplasma ja ribosoomid energia toomine, valgu süntees Vee tähtusus : · Kaitse (silmad, sülg, loode, liigesed) · Kindlustab siseelundite töö (lümfiringe , vereringe) · Hoiab ära ülekuumenemise (higistamine) · Stabiilsuse hoidmine ( temperatuur) · pH taseme tagamine (pH <7 on happeline)
Bakterid Bakterid on prokarüootsed ehk eeltuumsed organismid- DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tsütoplasmas tuumapiirkonnas. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolod, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Bakterirakke iseloomustavad: 1. viburid, mis aitavad liikuda; 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad algulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks; 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu; 4. spoorid, mis moodustaad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks: rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja aineahetus aeglustub. Bakterite kuju ja suurus Väikseim prokarüoot on mükoplasma (0,2-0,3 m). Keskmise bakteri suurus on mõni m. Kuju alusel eristatakse 6 põhitüüpi:
Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. Arhed ehk ürgbakterid on rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes. Ekstermofiilid kuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 1910). L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal
jooki. Kaktuselt lõigati ära vaid ülemine osa, nii et taim uuenes pidevalt. Tänapäeval on nende kogumine USAs ja Mehhikos keelatud. Võhma Gümnaasium 2001 SAGUAARO kasvab üle 12 meetri kõrguseks. Tal on lai ja maadligi juurestik vee hankimiseks ning sügavale ulatuvad juured maasse kinnitumiseks. Saguaarokaktus on koduks paljudele erinevatele loomadele. Ta kasvab väga aeglaselt: ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Neid piirkondi, mida päike kõige rohkem kõrvetab, Tiiu Uibo katab tunduvalt paksem vahakiht kui ülejäänud taime. Saguaaro puhetunud varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. KÕRBETAIMED
Puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid ribosoomid, vibur, DNA, plasmiid, piilid (toidule kinnitumiseks ja koloonia moodustumiseks – geneetilise informatsiooni vahetamine) kapsel, kest, membraan Elavad alati koloonias Bakterite konjugatsioon varu DNA jagamine (bakterite seksimine) Bakterite energia aeroobsed bakterid – aeroobne hingamine anaeroobsed bakterid – (teisi anaeroobseid organisme ei ole) Bakteriaalsed haigused Tuberkuloos õhkpiisknakkus kopsud ja nende lümfisõlmed
Viimaste mitootilise jagunemise tagajärjel valmib kaheksa haploidset kotteost. Seega iseloomustab kottseeni nii dikarüoosse kui diploidse faasi lühiealisus. Oluline iseärasus võrreldes kandseentega on viljakeha moodustumine haploidsetest hüüfidest! Kottseened võivad moodustada spetsiaalseid seeneniidistiku struktuure, mis on seotud parasiteerimisega erinevatel peremeesorganismidel. Nendeks struktuurideks on peremehele kinnitumiseks (apressooriumid) ja peremehe rakkudest toitainete imamiseks arenenud struktuurid (haustorid). Enamik kottseeni on haploidsed organismid, kuid mõned, näiteks pagaripärm (leivapärmkottseen, Saccharomyces cerevisiae) võivad olla ka diploidsed. Diploidsed pärmirakud on võimelised piiramatul arvul suguliseks paljunemiseks pungumise teel nagu haploidsed rakudki. Toitumine ja bioloogia Nagu teisedki seened, on kottseened heterotroofid ning omastavad toitaineid surnud või
Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab suu kaudu. Erituselundid on neerud. Ta on liitsuguline. (Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis , nim liitsuguliseks loomaks). Valmiud munad paneb peremehe maksa. Sealt liiguvad munad soolde ja soole kaudu välja rohule
kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas lamelane, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka seisuveekogudes. Klass: Imiussid. Paljud neist siseparasiidid. Esindajaks on maksakakssuulane ehk "maksakaan", kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Sool on umbne, harunenud toidu jaotaja kehas. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad
Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast tihket ühtlast moodustist Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on toitainete, eriti rasvade varupaik Click icon to add picture Pikad luud on keskosas Laiad lamedad luud on pind Lühikesed luud on seest õõnsad, nimetatakse lihaste kinnitumiseks või nad ebakorrapärase toruluudeks moodustavad mahuteid kujuga siseelundite jaoks Toruluudel on keha ja kaks Koosnevad peaagu otsa Koosnevad seespool kogu ulatuses asetsevast käsnollusest, käsnollusest ja on Luu keha nimetatakse mida väljaspool katab õhuke väljastpoolt kaetud
Toime lipoproteiinidele – tõstavad HDL, langetavad LDL taset. Vedelikupeetus – stimuleerib RAAS süsteemia – Na ja vedeliku peetumine Toime koagulatsioonisüsteemile – kõrge tase põhjustab hüperkoagulatsiooni. Luude ainevahetus – soodustab Ca püsimist luukoes. 12. Kus toodetakse mitterasedal naisel peamiselt gestageene? Mis on toodetava gestageeni ülesanne? Mitterasedal naisel todab gestageene kollaskeha. Valmistab ette endomeetriumi viljastatud munaraku kinnitumiseks – sekretsioonifaas. Tagab endomeetriumi edasise arengu. Progesteroon lõõgastab emakat. Valmistab ette rindasid piima tootmiseks. 13. Millise toime alusel avaldab rasestumisvastast toimet östrogeenne ja gestageenne komponent? Östrogeen: takistab FSH tootmist – folliikul ei küpse ja munarakk ei vabane. Gestageen: jätab mulje, et ovulatsioon on toimunud + lisatoimed: tõstab emakakaela tihedust ja muudab endomeetriumi õhukeseks. 14
Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud embrüo kaheks jagunemisega. Folliikel, millest munarakk ovuleerus, ei lõpeta munarakust vabanemisega veel oma eksistentsi. Follikul kujuneb ümber kollaskehaks, mille ülesandeks on toota kollaskehahormoone e gestageene. Gestageenide toimel algab emaka limaskesta näärmetes sekretsiooniprotsess, mis peab tagama tingimused embrüo kinnitumiseks ja raseduse arenemiseks. Enamlevinud 28-päevase menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon reeglina tsükli keskel (menstruatsiooni esimene päev loetakse tsükli esimeseks päevaks). Kuna seemnerakud püsivad naise suguteedes viljastamisvõimelisena mitu päeva, on rasestumine kõige tõenäolisem, kui vahekorras ollakse tsükli 9.-15. päeval. Lühema või pikema menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon vastavalt varem või hiljem.
munarakk ei saa kinnituda. ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale. Rasestumisvastased vahendid Hormoonspiraal Emaka limaskest muutub viljastatud munaraku kinnitumiseks liiga õhukeseks ning emakakaela kanali lima pakseneb nii, et spermatosoidide pääs emakasse on raskendatud. Naiste steriliseerimine Munajuhad seotakse kirurgiliselt kinni. See takistab sperma jõudmist munarakuni. Meeste vasektoomia Kirurgiliselt takistatakse sperma väljumisprotsessi. Kasutatud kirjandus http://www.ecureme.com/atlas/data/dis_images/Herpes_Simplex550_ab.jpg http://www.astradur.is/menu/kynsjukdomar/images/herpes.jpg http://www.rkm.com
annaabi.ee 
