.......................... 7 3.4. Tehnosüsteemid...............................................................................................................................8 3.5. Rajatised.......................................................................................................................................... 8 4.Kinnistusraamatu andmed..........................................................................................................................8 4.1. Kinnistusregistri pealkiri ....................................................................................................................9 4.2. Kinnistu koosseis...............................................................................................................................9 4.3. Omanik...............................................................................................................................................9 4.4. Koormatised ja kitsendused........................
4) korterihoonestusõigus. 3. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on kohtu tööpiirkond. 4. Mida kantakse (registritesse) kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). 5. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat-Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste register, mida peab kohus; 6. Mis on kinnistusregistri osa? Kinnistusregister koosneb neljast osast ja tiitellehest. 7. Millistest osadest kinnistusraamat koosneb? Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. 8. Millised on registriosa jaod ja mida nendesse kantakse? Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala;
Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele Tasu hoonestusõiguse eest. Eeldatakse, et hoonestaja maksab kinnisasja omanikule tasu hoonestusõiguse eest, aga kokku võib leppida ka teisiti (AÕS § 254 lg 1). Tasu võib maksta korraga või perioodiliselt. Kui hoonestusõiguse tasu ei makstud ära korraga ning seda tehakse perioodiliste maksetena, on otstarbekas kanda tasu maksmise kohustus hoonestusõiguse kinnistusregistri kolmandasse jakku reaalkoormatisena. Hoonestusõiguse kokkuleppeline sisu Lisaks seadusest tulenevale sisule võivad pooled kujundada seda ka kokkuleppeliselt Võlaõiguslikult võib kokku leppida kõiges, mis ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega – kui tahetakse teha kehtivaks õigusjärglastele – siis tuleb kanda kinnistusraamatusse AÕS § 2551. Kokkulepped Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad ka omaniku ja hoonestaja kokkulepped:
Personaalfooliumisüsteem - register korrastatakse õigustatud isikute järgi, seega kinnistu omanike järgi,siis märgitakse igakord ära, missugused kinnistud antud omanikule kuuluvad. Rõhutatakse igakordset õigustatud isikut. Kinnistusraamat koosneb – kinnistusregister, kinnistuspäevik (kohtu kinnistusosakonnale esitatud avaldused, millega taotletakse kinnistusraamatusse kande tegemist) , kinnistustoimik(köidetakse kinnistu kohta esitatud dokumendid). Kinnistusregistri osad – üldandmed(maatüki andmed, igakordse omaniku kasuks seatud asjaõigused – tulevad maakatastrist), omand, piiratud asjaõigused, hüpoteegid. Järjekoht – vajadus tuleneb sellest, et kinnisasja saab koormata korraga mitme ühe ja eriliigilise piiratud asjaõigusega. Kehtib paremuse põhimõte. Peamine tähtsus on sundmüügil, määrab nõuete rahuldamise järjekorra. Järjekoht on liikuv. Võib liikuda üles seoses mingi kande kadumisega või vastaval kokkuleppel.
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse andja Kasutajale tasuta kasutamiseks [kinnistu / ruumid (mittevajalik kustutada)] asukohaga [kinnistu või ruumide asukoht], üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2 [vajadusel lisada muud kinnistu või ruumide määratlemiseks vajalikud andmed, näiteks korrus, kinnistusregistri registriosa nr vms] (edaspidi: Kasutusobjekt). 1.2 Kasutusse andja annab koos Kasutusobjektiga Kasutaja kasutusse ka Kasutusobjekti olulisteks osadeks olevad esemed ja dokumendid, milliste nimekiri on toodud Lepingu lisas 1. 1.3 Kasutaja kasutab Kasutusobjekti ainult Lepingus ettenähtud viisil ja selle olemusest tulenevatel eesmärkidel. 1.4 Kasutaja kannab täielikku varalist vastutust tema loal Kasutusobjekti kasutavate isikute eest. 1
Katastriüksuste sihtotstarvete liigid:elamumaa, ärimaa, tootmismaa, mäetööstusmaa, sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, riigikaitsemaa, kaitsealune maa. Ehitisregistri eesmärk on koondada, hoida ja avalikustada teavet ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta. Kinnistu kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestuseõigus. Kinnistut võib jagada. Kinnistuid võib ka ühendada. Kinnistusregistri koosseisu kuuluvad kinnistusregister, kinnistuspäevik, kinnistustoimik. (Koosneb neljast jaost: kinnistu koosseis; omanik; koormatised ja kitsendused; hüpoteegid). Reaalservituut- koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Isiklik servituut- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama
kolmandate isikute õiguste vastu, pandiraamatute puhul piiratud konstitutiivset mõju pandiõiguste tekkimisele. Kolmandas astmes on kõigi asjaõiguste omandamine ka inter parties sõltuv kandest ja avalikku usaldusväärsust omav kinnistusraamat tagab heauskse omandamise. Euroopas on viimase astmeni jõudnud vaid Kesk-Euroopa kinnistusraamatud. Euroopa õiguskorrad tunnevad erinevaid asjaõigussüsteeme, kus kinnistusregistri ülesehitus pakub õiguskäibele kaitset erinevalt. Registri ülesehitus ja tähendus sõltub sellest, millal materiaalõiguse järgi tekib kinnisomand ja milliste materiaalõiguslikke eeldusi seadusandja soovib realiseerida registri abil. Kinnisomandi tekkimise erinevate printsiipide alusel saab eristada ka erinevaid kinnistusregistri süsteeme. Ainult vähesed riigid on valinud kinnistusregistri aluseks ühe kindla printsiibi puhtal kujul. Prantsuse õiguses
3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) kannete kustutamine. Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 5) märked hüpoteegi kohta; 6) kannete muudatused; 7) kannete kustutamine. Kinnistustoimikud on kinnistusraamatu osad, mida peetakse iga kinnistu kohta. Sinna pannakse kinnistusregistri osa ärakiri ja kõik antud kinnistu kohta kinnistusametile esitatud dokumendid ning kinnistamise algdokumendid (lepingud, tõendid riigilõivu maksmise kohta, kaardid jne) Kinnistuspäevik on kinnistusraamatu osa, mida on igas kinnistusametis 1 ja milles registreeritakse kinnistusametile saabunud kinnistamisavaldused vastavalt nende esitamise järjekorrale 21.Mis on valdus ja omand, kuidas on neid võimalik kaitsta Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine.
nad ei ole tsiviilkäibes (nt ei kuulu sinna avalikud teed, riigile kuuluvad hoonestatud kinnistud jne). avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb kinnistusraamatusse kanda siis, kui seda koormatakse asjaõigusega seda soovib omanik kinnisasi antakse teise isiku valdusesse KINNISTUSRAAMATU STRUKTUUR Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. Kinnistusregistri koosseis- Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse (KRS § 12): 1) kinnistusjaoskond 2) kinnistu number Kinnistusregistriosa I. jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala;
poolt. (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Kuna hoonestusõigus on kinnisasi, saab hoonestusõigust kinnistusraamatu kauda vabalt võõrandada ja pärandada ning koormata kõigi piiratud asjaõigustega, välja arvatud hoonestusõigus, kuna selline suhe oleks juriidiliselt väga komplitseeritud. Hoonestusüiguse kui kinnisasja sarnase õiguse õiguslik reziim nähtub hoonestusõiguse kohta avatud kinnistusregistri osast, millekinnistusosakond avab automaatselt anetiülesande korras pärast hoonestusõiguse sissekandmist maatüki registriosa kolmandasse jakku piiratud asjaõigusena. Hoonestusõiguse sisu osas on määrav hoonestusõiguse kohta avatud registriosa, seda ka vastuolu korral koormatud maatüki registriosa kannetega. Selle registriosa esimesse jakku on kantud koormatav maatükk ja selle omanik ning hoonestusõiguse põhitingimused, kusjuures hoonestusõiguse sisu kantakse
Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule. Reaalservituudiga on seotud kaks kinnisasja: valitsev kinnisasi - mille kasuks servituut on seatud teeniv kinnisasi mis on servituudiga koormatud. Kui valitseva kinnisasja omanik maksab servituudiõiguse saamisel teeniva kinnisasja igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese): Kinnisasjale tervikuna või selle reaalosale Hoonestusõigusele Kaasomand – mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile Mitu kinnisasja – peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks
12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30
ülalnimetatud ehitisealuse maa kohta kinnistusregistriosa avamise teate avaldamisest Ametikes 3 Teadaannetes (Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 1). 4.1.4. Hoonestusõiguse seadmisel panditud ehitise omaniku kasuks teatama Pandipidajale ning viimasel on õigus nõuda pandiõiguse kinnistamist hoonestusõigust koormava hüpoteegina alates hoonestusõiguse kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest Ametlikes Teadannetes 3 (Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2). 4.1.5. Kindlustama pandi esemed oma kulul Pandipidaja poolt aktsepteeritud kindlustusfirmas Pandipidajat rahuldavatel tingimustel. Nimetatud kindlustuslepingut võib Pantija muuta, lõpetada või lubada kindlustuseandjal lõpetada üksnes Pandipidaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Pandi
kasuks reaalkoormatis on setud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatis on kinnisasja koormatis, mis ei anna reaalkoormatisega õigustatud isikule õigust kinnisasja kasutada, kuid annab õiguse nõuda koormatud kinnisasja igakordselt omanikult teatud aktiivset tegevust. Reaalkoormatisega võib koormata üksnes kinnisasja. Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalkoormatis kantakse koormatud kinnisasja kinnistusregistri III jakku. Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata. 3.4.4. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Korterihoonestusõigus
Omand liigitatakse: - üksikomand - ühine omand · kaasomand (kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand) · ühisomand ( /...../ kindlaksmääratud osades ühises asjas kuuluv omand) Omandiga seonduvad ka omaniku kohustused: - kohustus lubada viibida päevavalgel tähistamata kinnisasjal - naabrusõigused Korteriomandite kinnistamise korral avatakse igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse. Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Piiratud asjaõiguste alla käivad: - reaalservituut (nt jalgtee servituut, väljavaate servituut jms) - isiklik servituut (kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus) (konkreetse isiku suhtes, maksimaalselt tema eluea lõpuni)
kinnistud jne). avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb kinnistusraamatusse kanda siis, kui seda koormatakse asjaõigusega seda soovib omanik kinnisasi antakse teise isiku valdusesse KINNISTUSRAAMATU STRUKTUUR Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. Kinnistusregistri koosseis- Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse (KRS § 12): 1) kinnistusjaoskond 2) kinnistu number Kinnistusregistriosa I. jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala;
Valitseva kinnisasja omanikul on õigus nõuda hüvitise asemel talle kuuluva kinnisasja sundvõõrandamist, kui kinnisasja ei saa reaalservituudi kustutamise tõttu enam otstarbekalt kasutada. 43. Kinnisasja sundvõõrandamise protseduuri mõju omaniku tegevusvabadusele *Sundvõõrandamise otsuse alusel võib sundvõõrandisaaja esitada sundvõõrandatud kinnisasja asukoha-järgsele kinnistusametile avalduse sundvõõrandamismärke kandmiseks kinnisasja kinnistusregistri ossa. *Sundvõõrandamismärge keelab sundvõõrandiandjal kinnisasja võõrandamise ja koormamise. *Kinnisasja sundvõõrandatavaid olulisi osi, päraldisi ja vilju *Asja juhusliku hävimise riisiko läheb sundvõõrandi- saajale üle alles kinnisasja valduse ülevõtmisega. 45. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine,kindlustunne 46
Õigusjärgluse aluseks võib olla tehing või seadus. Mõttelise osa võõrandamisel tuleb võõrandamistehingu juures omandajat sellistest kokkulepetest teavitada. Kaasomandi võõrandamisel kehtivad senised kokkulepped ja otsused omandaja suhtes vaid siis kui need on kantud kinnistusraamatusse (kehtib ainult tehingu õigusjärgluse korral). Kaasomaniku üldõigusjärglase suhtes kehtivad kaasomanike kokkulepped ka ilma sissekandmiseta. Kokkulepped tuleb kanda kinnistusregistri osa kolmandasse jakku omandi kohta käiva märkusena. Korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid korteriomaniku õigusjärglase kohta kehtivad kinnistusraamatusse kandmata. Lk 160-178 Omanikul on omandi kaitseks petitoorsete nõuete vindikatsiooni- ja negatoornõude esitamise õigus. Vindikatsiooninõue on tähtsaim omandi kaitse vorm. Tegemist on asjaõigusliku nõudega. Omandi kaitse nõue saab omandit kui absoluutset õigust vahetult kaitsta igaühe vastu. Nõude saab
maatükk koos sellel oleva või ehitatava ehitisega. Korteriomanditeks võib jagada üksnes kogu kinnisomandi. Eluruumi või mitteeluruumi võib jätta ka kaasomandisse. Iga kaasomandi mõttelise osa juurde peab kuuluma korteriomandi reaalosa. Korteriomandite tekkimine - omanik võib kinnisomandi jagada korteriomanditeks notariaalselt kinnitatud ühepoolse kinnistamisavalduse alusel. Korteriomandite kinnistamise korral avatakse igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa. Korteriomandi lõppemine - korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Valitsemine Korteriomanike ühisus - kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) ühisuse vormis. Korteriomaniku kohustused - hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,
(p 16) Seadused: Võlaõigusseadus § 244-253 41/67 23.-24. Kinnispant Põhimaterjal: Kommentaar II § 325-364. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-41-04, pöörata eelkõige tähelepanu p 20-22 Asjaolud: 1. 13. juunil 2002. a esitas P. J Võru Maakohtule hagi Gennadi Golubevi vastu, paludes kustutada Võru Maakohtu kinnistusameti kinnistusregistri registriosade nr 1574, 1995, 2023, 3391 ja 3592 neljandast jaost 500 000 krooni suuruse ühishüpoteegi kande, mis seati G. Golubevi kasuks 12. juulil 1999. a sõlmitud asjaõiguslepinguga. 10. septembril 2002. a esitas P. J Võru Maakohtule hagi G. Golubevi vastu, paludes tunnustada järgmiste tehingute tühisust: 9. jaanuari 2000. a metsa ülestöötamise leping; 27. jaanuari 2000. a metsa ülestöötamise lepingu lisa; 11. veebruari 2000
Sellest tuleneb, et kui märge tagab kinnitusraamatusse kantava õiguse järjekohta, laieneb sellega ka märkele endale sisuliselt järjekohasuhe. Ka TMS §-st 158 tuleneb, et täitemenetlus ei mõjuta üksnes kinnistusraamatust nähtuvaid asjaõigusi, vaid ka õigusi, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud üksnes märge. Asjaõigusseaduse § 591 lg 1 esimene lause näeb üldiselt ette, et kui kinnistusregistri ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Sama tuleneb KRS § 30 lg 1 esimesest lausest. Märkeks, mis tagab õiguse järjekohta, on AÕS § 63 lg 1 p 1 ning AÕS § 63 lg-te 3-5 järgi kindlasti eelmärge. Järjekohasuhe ja tähendus on ka kinnistusraamatusse VÕS § 324 alusel üüri- või rendilepingu kohta kantud märkusel, millele
tegemist, sest kohtul tuleb kaaluda, kas üürilepingu ülesütlemiseks oli olemas mõjuv põhjus, ning diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire VI SEMINAR 3-2-1-153-09, p 25; Hageja esitas 13. mail 2005 Tallinna Linnakohtule hagi kostja vastu, milles palus kustutada Tallinna Linnakohtu kinnistusjaoskonna Tallinna kinnistusregistri registriosa nr xxxxx (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr xxxxxxx) neljandasse jakku kande nr 3 all kostja kasuks kantud 900 000 krooni suuruse summaga hüpoteegi. 13. septembril 2006 täpsustas hageja oma nõuet ja palus lugeda tuvastatuks, et kostja on kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Riigikohus on 31. jaanuari 2008. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 p-s 11 tunnustanud võlgniku
annaabi.ee 
