vara omandamisest hoidumist 2. õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud 3. pärandist või annakust loobumist Kinkelepingut kasutatakse majade, korterite talude kinkimisel. Samuti kui mul on oma firma, siis ma võin selle samuti kinkida oma lastele. Kuna see on vara. Põhimõtteliselt võid sa kõike oma vara kinkida, teatud isikutele, kui sa ei taha, et teised sellest osa saaksid. Lepingu tingimused Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega loetakse kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vorminõuet ei ole järgitud. § 262. Kinge surma puhuks Kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807; 2001, 56, 336) testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut
kinnisasja broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. *19 Teatud juhtudel peab vorminõudele vastama ainult ühe lepingupoole tahteavaldus. Nii näiteks piisab tarbijakäendus- või tarbijakrediidilepingute puhul sellest, kui kirjalikus vormis on tarbija tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks (VÕS § 144 lg 2 ja § 404 lg 1), kinkelepingu puhul aga sellest, kui kirjalikus vormis on tehtud kinkija avaldus kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks (VÕS § 261 lg 1). Kirjaliku vormi puhul tuleb silmas pidada, et TsÜS § 78 lõike 1 kohaselt peab kirjaliku vormi nõude täitmiseks olema tehingu teinud isikud tehingudokumendi omakäeliselt allkirjastatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kirjaliku vorminõude põhitingimuseks tehingudokumendi omakäeline allkirjastamine ning see nõue ei ole täidetud juhul, kui tehingu tekst on näiteks faksitud, välja prinditud, paljundatud
eluaja ülal pidama, siis ei ole tegemist mitte müügilepinguga vaid segalepinguga, mis vastab nii kinkelepingu kui ka ülalpidamiselepingu tunnustele. Ei loeta kinkeks teise isiku kasuks: 1. vara omandamisest hoidumist; 2. õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3. pärandist või annakust loobumist. Kinkeleping, mis on sõlmitud kinkija surma puhuks peab sisaldama endas tingimust, mille kohaselt kuuluvad kinkelepingust tulenevad kohustused täitmisele peale kinkija surma. Näiteks võib kinkelepingus eraldi välja tuua tingimuse, mille kohaselt toimub eseme ja sellega seotud omandiõiguse üleminek peale kinkija surma. Kinkelepingust, mis on sõlmitud kinkija surma puhuks, ei omanda kingisaaja lepingust tulenevaid õigusi kinkija eluajal. See tähendab, et kingisaaja ei saa esitada kinkija suhtes kinkega seotud nõudeõigusi viimase eluajal. Küll aga omandab kingisaaja lepingust tulenevad õigused pärast
Nii näiteks peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustusle võtmiseks olema kirjalikus vormis. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisasja võõrandamis- ja koormamislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja jagamise leping, ülalpidamisleping, abieluvaraleping jne. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt 1) ehitise ajutise kosutamise leping, kui seadusest ei tule rangemaid vorminõudeid (VÕ S §381 lg 1), 2) kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks (VÕ S § 261 lg 1), 3) elurendise leping (VÕS § 570) , üldreeglina ka 4) võlatunnistus (VÕ S § 30 lg 2) jne . Lepingu all mõeldakse sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja -kohustused tekkida ka suulistest kokkulepetest.
*üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või *tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või *muul viisil kingisaajat rikastama Tunnused: *kinkida saab ainult omandis olevat asja *kingi saaja peab avaldama tahet asi vastu võtta *Tasuta leping *kingisaajale võib ette näha koormisi või kohustusi Subjektid on kinkija ja kingisaaja. Vorm: kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti Taganemine (1a jooksul ajast, mil sai teada või pidi saama teada oma taganemise õiguse tekkimisest): *kingisaaja on näidanud kinkija suhtes üles jämedat tänamatust *kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse *kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või suuremaid ülalpidamiskohustusi *kingisaaja sureb 10
ülemineku. 105. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme. 106. Mille eest kinkija vastutab Tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 107. Kas kinkija saab kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi? Ja 108. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust enne kingitud eseme üleandmist? 1) Kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust 2) Kinkija pole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust 3) Kingisaaja sureb. 109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme
sõlmimist. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest Kui kingitud ese ei vasta lepingutingimustele, vastutab kinkija üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele mittevastavusest kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud. Kui kinkija lubas üle anda üksnes liigitunnustega piiritletud asja, mille ta pidi esmalt omandama, ja kui üleantud
Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest Kui kingitud ese ei vasta lepingutingimustele, vastutab kinkija üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele mittevastavusest kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud. Kui kinkija lubas üle anda üksnes liigitunnustega piiritletud asja, mille ta pidi esmalt omandama,
Õiguskaitsevahendid §101 lg1: - Mõiste – vahend negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks - Ajutiselt kasutatav Nt täitmisest keeldumine (exceptio non adimpleti contractus) - § 110, 111 (kasutatakse kui vastuväidet täitmisnõudele) Teiste õkv kasutamise eeldus: - Nt täiendav tähtaeg § 114 (nt eeldus lepingust taganemiseks) Nõude alusnormid - eriosa või üldosa vastavad sätted Üldosa: § 108-118 või erinormid nt: - müügilepingust taganemine - § 222 - kinkelepingust taganemine - § 267 p 3 - Leppetrahv (§ 158) – kui tagatis ja kui õkv ÕKV kasutamine: I Materiaalsed eeldused (sõltub õkv-st) - Rikkumine (§ 100 + erinorm) - Vastutus (nt § 103 lg 1) - Muud vastava õkv materiaalõiguslikud eeldused II Formaalsed eeldused (sõltub õkv-st) - teade õkv kasutamise kohta, tahteavaldus (kujundusõigus või nõue (nt § 188 lg 1) või teade rikkumise ja ülevaatamise kohta nt § 219, 220
Ühel päeval sai ta teada, et tema naabriks olev härra Teetamm (edaspidi T) on krooniline alkohoolik, seega otsustas K temaga sõpradeks saada eesmärgiga korter võõrandada. Teisipäeva õhtul, kui K ja T koos alkoholi jõid, vormistas K dokumendi, mille järgi annab T oma korteri K-le üle kinkelepingu alusel. Järgmisel päeval läks K notari juurde ja proovis vormistada omandiõigust T korteri üle. Kas härra Kivirähk saab nüüd omandiõigust endale? Mis alustel saab Teetamm kinkelepingust taganeda? LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Notar on on riigi haldusorgan (HMS § 8). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (a.j. justiitsorgan). Haldusorgan ehk notar on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla, notar teostab võimu.
töö käigus koostatud dokumendid). Oluline on, et akti allkirjastamisel vaataks tellija tööd ka tegelikult üle ning märgiks akti kõik tööde ülevaatamisel avastatud puudused ja ülevaatuse hetkel tegemata tööd. Akti sobib kasutada ka juhul, kui töid antakse üle osade kaupa 16. Kes on tarbija? Füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks 17. Kinkelepingust taganemise alused ja võimalused. 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; (ka pärast) 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; (ka pärast)
ülemineku. 105. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme. 106. Mille eest kinkija vastutab Tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 107. Kas kinkija saab kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi? Ja 108. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust enne kingitud eseme üleandmist? 1) Kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust 2) Kinkija pole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust 3) Kingisaaja sureb. 109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme
Kinkelepingu mõiste. Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VÕS § 259). Kinkeleping on tasuta leping. Sellest tuleneb kinkija vastutuse piirang kingitud eseme puuduste eest §-s 264. Kinkelepingu vorm. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti (näiteks kinnisasjade puhul vajalik notariaalne tõestamine, AÕS § 119). Vorminõude järgimatajätmine ei too kaasa kinkelepingu tühisust, kui leping täidetakse, st kink üle antakse ning ka omand üle kantakse. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb
kirjalikult või mistahes vormis kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tarbijatega sõlmitavate lepingute osas kehtivad erinormid. Tarbija krediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuse võtmiseks olema kirjlaikus vormis. Tarbija käenduslepingu puhul peab käendaja avalduse, millega ta võtab endale käendusest tulenevad kohustused, tegema kirjalikult. Kirjalikult sõlmitud: ehitise ajutise kasutamise leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmises (§ 261), elurendi leping, võlatunnistus. Notariaalselt peavad olema tõestatud kõik kinnisasjadega teostatavad lepingud, OÜ võõrandamise, jagamise leping, ülalpidamisleping, abieluvara leping. Pooled võivad ise kokku leppida, millistele nõuetele peab vastama nende poolt valitud vorm. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Alati võib lepingu sõlmida nn. raskemas vormis. Kirjalik vorm elektrooniline vorm: 1
7. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest Kui kingitud ese ei vasta lepingutingimustele, vastutab kinkija üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele mittevastavusest kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud. Kui kinkija lubas üle anda üksnes liigitunnustega piiritletud asja, mille ta pidi esmalt omandama, ja kui
Tehingu vorm. Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi, st üldpõhimõttena kehtib vormivabadus. Erivormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepingute osas, nt tarbijate käendusleping – tarbija peab avalduse kohustuste võtmiseks esitama kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt ehitise ajutise kasutamise leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks, elurendise leping, tööleping, jne, üldreeglina ka võlatunnistus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik dokument ning pooled peavad sellele omakäeliselt alla kirjutama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka kirjavahetusena, kui pooled on kirjalikele tahteavaldustele omakäeliselt alla kirjutanud. Kirjaliku vormi alaliigiks on elektrooniline/digitaalne vorm, mis reeglina loetakse kirjaliku vormiga võrdseks. Kirjalikku taasesitamist
kehtivatest tavadest. Tehinguvorm . tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi. See tähendab kehtib vormivabadus. Erinormid kehtivad tarbijatega sõlmitavate lepingute osas. Peab tarbija avalduse kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Aga ka mõningate teiste lepingute osas näiteks kirjalikus vormis peavad olema ehitise ajutise kasutuse leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks, rendileping ja üldreeglina ka võlatunnistus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik leping ning pooled peavad allkirjastama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka kirjavahetusena, kui pooled on kirjalikele tahteavaldusele alla kirjutanud. Kirjaliku vormi alaliigiks on elektroonne vorm mis loetakse kirjaliku vormiga võrdseks. Kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi puhul peab tehing olema tehtud, püsivat kirjalikku
Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest Kui kingitud ese ei vasta lepingutingimustele, vastutab kinkija üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele mittevastavusest kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud. Kui kinkija lubas üle anda üksnes liigitunnustega piiritletud asja, mille ta pidi esmalt
seadusliku esindaja nõusolek. Erinevalt ühepoolsest tehingust, ei pruugi see nõusolek olla antud ilmtingimata enne tehingu tegemist, vaid võib olla antud ka hiljem heakskiiduna. Siiski on sätestatud kolm erandit, mille puhul võib 7-18-aastane alaealine teha tehingu iseseisvalt: 1) ta võib teha tehingu, millest ei tulene otsuseid tsiviilkohustusi, nt sõlmida kingisaajana kinkelepingu, tingimusel, et kinkelepingust ei tulene kingisaajale kohustusi; 2) ta võib teha tehingu, mille täitis nende vahenditega, mida seaduslik esindaja või tema nõusolekul kolmas isik andis talle vabaks kasutamiseks; 3) ta tegi tehingu, mille täitis nende vahenditega, mida tema seaduslik esindaja või tema nõusolekul kolmas isik andis talle selle konkreetse tehingu tegemiseks. Esindaja ei saa tehingut, mis seadusest tulenevalt tuleb teha isiklikult, nii saab teha
2 Surma puhuks tehtavad tehingud erinevad inter vivos tehingutest, s.t. elavate vahelistest tehingutest Kuna pärimisleping jõustub selle sõlmimise momendist, seega juba pärandaja elu ajal, siis on oluliselt oma mõjult tehingu tegija enda varalisele sfäärile. Erinevalt kinkelepingust, jääb nii notari seadusandja pidanud vajalikuks rõhutada, et pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust juures kui ka kodus testamendi teinud isik või ka pärimislepingu sõlminud isik endiselt oma vara vallata, kasutada ja käsutada oma vara (PärS § 96 lg 1). omanikuks ja seda ka sel juhul, kui ta loetleb testamendis või pärimislepingus üles isegi oma konkreetsed esemed ja õigused
3.1.Käesolev leping jõustub selle allakirjutamise momendist. 3.2. Kinkija poolt veel täitmata kinkeleping lõpeb kinkija vastu algatatud täitemenetluse 60 peatamisega vara puudumise tõttu või kinkija pankroti väljakuulutamisega. 3.3. Kui kingiesemeks on perioodilised maksed kingisaajale, on kinkelepingu lõppemise aluseks LS paragrahvis 266 lg.2 toodud asjaolud. 4. Kinkelepingust taganemine 4.1. Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest taganeda ainult LS paragrahvis 267 sätstatud asjaolude olemasolul. 4.2. Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda LS paragrahvides 267 ja 268 sätestatud juhtudel. 4.3. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi
loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeleping sündimata lapse kasuks. Kinkelepingu võib sõlmida veel sündimata, kuid eostatud lapse kasuks või kinke tegemise ajal elava kindlaksmääratud isiku tulevase lapse kasuks, isegi kui see ei ole veel eostatud. Sel juhul otsustab kinke vastuvõtmise tulevase lapse vanem või eestkostja. Kinkelepingu vorm. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. KASUTUSLEPINGUD ÜÜRILEPING Üürilepingu mõiste. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum on majandus või kutsetegevuses kasutatav ruum
lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. 10 Teatud juhtudel lubab seadus vormivea kõrvaldamist. Nt VÕS § 144 lg 3 kohaselt kehtib käendusleping seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. VÕS § 261 lg 2 kohaselt loetakse kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui seaduses ette nähtud kirjalikku vorminõuet järgitud ei ole VÕS § 111 kohaselt võib lepingute sõlmimisel kasutada ka püsivat andmekandjat. Püsiv andmekandja on vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav. Lepingu tõlgendamine Tahteavalduste tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-st 1.
Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Teatud juhtudel lubab seadus vormivea kõrvaldamist. Nt VÕS § 144 lg 3 kohaselt kehtib käendusleping seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. VÕS § 261 lg 2 kohaselt loetakse kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui seaduses ette nähtud kirjalikku vorminõuet järgitud ei ole 10 VÕS § 111 kohaselt võib lepingute sõlmimisel kasutada ka püsivat andmekandjat. Püsiv andmekandja on vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav. Lepingu tõlgendamine
annaabi.ee 
