kinkija abikaasa, kui see vara on soetatud abielu ajal, siis kuulub see abikaasade ühisvara hulka ja ka abikaasa peab olema lepingu sõlmimisega nõus. Kinkelepingu alusel annab üks isik talle kuuluva vara teise isiku omandisse. Leping loetakse sõlmituks, kui saaja on kingiga nõus ning võtab asja vastu. Teatavatel juhtudel võib müüja vastutada kingitud asja puuduste eest, eriti kui nende puuduste tõttu tekkis kellelegi kahju. Ehkki kinkelepinguga loovutatakse vara tasuta, saab kinkelepingus kokku leppida kohustustes ja koormistes, mida kingisaaja peab seoses kinkega kandma (nt hooldama kinkijat kinkija elu lõpuni, kinkijat ülal pidama vm). Kui kingitakse kinkija eluase, siis on võimalik sellele seada ka isiklik kasutusõigus kinkija ja ka muu isiku (nt kinkija abikaasa või lapse) kasuks, mis annab neile õiguse kingitud korteris/majas/talus elu lõpuni elada. See õigus kantakse kinnistusraamatusse ning see on nähtav ka kolmandatele isikutele
1) vara omandamisest hoidumist; 8 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu võib sõlmida ka veel sündimata laps, kuid eostatud lapse kasuks või isegi kinke tegemise ajal elava kindlaksmääratud isiku tulevase lapse kasuks, isegi kui see pole veel eostatud. Sel juhul otsustab kinke vastuvõtmise tulevase lapse vanem või eestkostja. Kingisaajale võib kinkelepingus ette näha koormisi ja kohustusi ning kui nende täitmine on avalikes huvides, võib nende täitmist pärast kinkija surma nõuda ka pädev riigi- või omavalitsusasutus. 2.2 Kasutuslepingud Kasutuslepingu alusel toimub valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse. Kasutamine toimub ajaliselt kindlaksmääratud või kindlaksmääramata kestusega. Seega loob antud leping kestusvõlasuhte. 2.2.1. Üürileping
kinkelepingu kui ka ülalpidamiselepingu tunnustele. Ei loeta kinkeks teise isiku kasuks: 1. vara omandamisest hoidumist; 2. õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3. pärandist või annakust loobumist. Kinkeleping, mis on sõlmitud kinkija surma puhuks peab sisaldama endas tingimust, mille kohaselt kuuluvad kinkelepingust tulenevad kohustused täitmisele peale kinkija surma. Näiteks võib kinkelepingus eraldi välja tuua tingimuse, mille kohaselt toimub eseme ja sellega seotud omandiõiguse üleminek peale kinkija surma. Kinkelepingust, mis on sõlmitud kinkija surma puhuks, ei omanda kingisaaja lepingust tulenevaid õigusi kinkija eluajal. See tähendab, et kingisaaja ei saa esitada kinkija suhtes kinkega seotud nõudeõigusi viimase eluajal. Küll aga omandab kingisaaja lepingust tulenevad õigused pärast kinkija surma. Kinkelepingu võib sõlmida ka veel sündimata lapse kasuks