Kingloom Mario Mäeots 2007 NB! Materjal on tehtud õppeeesmärgil. Kingloom Elab veekogudes nagu amööb ja silmviburlane. Kinglooma kuju meenutab kinga. Kingloomad on umbes 0,1 0,3 m pikkused. Ebasoodsaid keskkonnatingimusi elab ta üle tsüstina. Kinglooma ehitus Keha katavad ripsmed. Keha eesotsast kuni keskosani kulgeb suuväli, mille tagumises otsas on rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool. Seedimata toidujäänused aga heidetakse rakupäraku kaudu välja. Ehitus... Elutegevuses tekkivate jääkainete ja liigse vee koguvad kingloomad kahte pulseerivasse vakuooli. Pulseerivatel vakuoolidel on toomkanalid, mis
Seda keerutades ta nagu kruvib end vees edasi. · silmtäpp see on valgustundlik ja punane; selle abil tajub s. valgust, mille poole ta ujub. 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 2 1319659837129285.doc Kärt Roomäe Joonis 3: näide silmviburlasest 1.4 Kingloom liigub ripsmete abil · Kingloom on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. · Kinglooma piklikku keha katavad ripsmed. · Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi. · Bakterid, kes on kinglooma toiduks, juhib rakusuu juurde ripsmetega varustatud suuväli. · Seedimata toidujäätmed heidab kingloom rakupäraku kaudu välja. · Elutegevuse käigus tekkivaid jääkaineid ja liigset vett eemaldava pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid.
Erinevalt amööbist on silmviburlasel kest, milletõttu saab ta kehakuju vähe muuta. Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. Silmviburlane toitub valgusekäes nagu taim, pimeduses aga nagu loom. Silmviburlane hingab ja eristab samamoodi nagu amööb. Ka ebasoodsaid keskkonnatingimusi talub ta tsüstina nagu amööbki. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom. Kingloom elab samasugustes veekogudes kui amööb ja silmviburlane. Kinglooma keha meenutab kinga, see on kaetud lühikeste ripsmetega. Ripsmed liiguvad laineliselt ja nende abil kingloom ujub pööreldes. Kinglooma keha eesotsast kuni keskosani kulgeb pikemate ripsmetega rennike- suuväli. Selle tagumises otsas on ava- rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitekublik. Seedimata toit heidetakse rakupäraku kaudu välja. Kingloom hingab nagu teisedki algloomad. Kingloom paljuneb ristipooldumise teel.
Bioloogia kontrolltöö. 1. Bakteri, rohelise silmviburlase joonised koos raku osade nimetusega ja ülesannetega. 2. Amööbi ja kinglooma; Amööbi ja rohelise silmviburlase ja kinglooma võrdlus. S: üherakulised, päri tuumsed, loomse toitumus viisiga E: Amööbil puudub püsiv keha kuju, kingloomal püsiv keha kuju. Amööb liigub kulendite abil, kingloom liigub ripsmete abil. S: elavad magevees, rakutuum, üherakulised E: Silmviburlane saab fotosünteesida, Amööb ei saa. Amööb liigub kulendite abil, Roheline silmviburlane liigub viburi abil. S: elavad magevees, üherakulised, hingavad vees lahustunud hapniku
Silmviburlane Kindel kehakuju, 0.05 mm pikkused Elavad lompides ja tiikides Keha eesmises otsas paikneb vibur ja selle läheduses silmtäpp Tahapoole ahanev kehakuju Värvuse annavad kloroplastid Toitub valguse käes nagu taim ja pimedas kui loom. Hingab ja eritab samamoodi kui amööb. Paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom Keha meenutab kujult kinga talda Keha pikkus on umbes 0.1 0.3 mm Toitub peamiselt bakteritest Kinglooma kehas on kaks rakutuuma Paljuneb enamasti ristpooldumise teel. Mittesoodsad keskkonnatingimused elab ta üle tsüstina. Kokkuvõtteks Algloomas osalevad looduse aineringes Toituvad bakteritesr ja teistest mikroorganismidest Ürgsed algloomad elasid maal enne hulkrakseid organisme Ürgsetel algloomadel olid lubiainest kojad või ränistunud toesed Parasiitsed algloomad põhjustavad erinevaid haigusi Tänan kuulamast.
paljuneb koppvetikas Puudub vakuool, paljuneb eostega 3) Võrdle hulkrakset vetikat ja taime. Leia sarn. Ja erin. Er. Sar, vetikas Puuduvad juured, toestab Paljunevad, fotosüntees, vesi võivad elada vees taim Juured, toestab vars Võrdle silmviburlast ja kinglooma. Silmviburlasel : vibur, silmtäpp , 1 tuum Kingloomal : 2 tuuma, ripsmed Ühine tunnus: TUUM silmviburlane amööb kingloom Vibur Toitevakuool Ripsmed Kloroplastid Puudub kindel kehakuju 2 tuuma Silmtäpp Pulseeriv vakuool Rakuneel Tuum Kulendid rakusuu
Algloomad on ...................................... võimelised. .......................... elavad algloomad üle ebasoodsad keskkonnatingimused. ............................. liigub ja haarab toitu kulendite abil. ...................................... toimub toidu seedimine. Amoob paljuneb ............................................. teel.Silmvibursasel on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on ......................... . Silmviburlane paljuneb .................-pooldumise teel. Kinglooma piklikku keha katavad ..................... . Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ................................. kingloom edasi. Seedimata toidujäänused heidab kingloom ................... ..................... kaudu välja. Elutegevuse käigus tekkivaid jääkaineid ja liigset vett eemaldavad ................................. vakuoolid, millel on toomakanalid. Enamasti paljunevad kingloomad mittesiguliselt .............. pooldumise teel. Ürgsete algloomade jäänutsest moodustunud ....
Toitumine: enamikule on omane loomne toitumisviis (vajavad valmis orgaanilist ainet) toit seeditakse toitevakuoolis. Paljunemine: pooldumise teel. Elukoht: tiikides, lompides, mullas, teistes organismides. Ebasoodastes tingimustes moodustavad tsüste. Amööb: kõige lihtsama ehitusega algloom. Kingloom: kõige raskema ehitusega algloom. Silmviburlane: tal on valgustundlik silmtäpp. Vibur. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust. Taimne toitumine- fotosünteesides, selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuainet mida saab vajadusel kasutada toiduna. Loomne toitumine toitub valmisorgaanilisest ainest läbi keha pinna. Tähtsus inimesele saab nende abil uurida minevikku, lubjakivist ja kriidilademetest saab kriiti. Väljasurnud kiirloomi kasutatakse metallide poleerimisel ja lihvimisel. Haigused. Tähtsus loodusele- toit paljudele suurtematele loomadele.
Järglased meenutavad väliselt vanemaid Sellise otsese arengu puhul organismid küll kasvavad , kuid sise- ja välisehituse põhiüübid jäävad endiseks -Samas aga munast väljunud teeb läbi moondelise arengu Areng on iseloomulik organismidele -See algab sugulise paljunemise korral viljastumise hetkest surmaga Kõik organismid reageerivad ärritustele TAKSIS-liikumine ( lähenedes välisärritajale või kaugenedes sellest) KOMOTAKSIS- kinglooma reaktsioon soolakristallile FOTOTAKSIS- silmviburlase liikumine valguse suunas MORFOLOOGILINE TUNNUS välisehitus ( organismil ) Kohastumine on kõigi liikide üldine omadus -kõik need liidis , kes ei suuda keskkonna tingimustega kohastuda surevad
Organismid koosnevad rakkudest Tartu Kesklinna Kool 8 klass 2006 Rakk · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud.
Organismid koosnevad rakkudest Tartu Kesklinna Kool 8 klass 2006 Rakk · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud.
Algloomad on enamasti liikumisvõimelised Amööb liigub oma keha kuju muutes Silmviburlane vibureid kasutades Kingloom liigub ripsmetega Rakkudes parasiteerivad loomad ei liigu Kuidas algloomad paljunevad ja elavad üle ebasoodsad ajad? Algloomad ei sure elukeskkonna muutudes Nad moodustavad tsüsti mis sisaldab vähem vett ja aeglustab elutegevust Algloomad paljunevad mittesuguliselt pooldudes või pungudes Kinglooma pooldumine http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/images/8-2-13-4-2.jpg Algloomade osalemine toiduahelas ja aineringis Nad lagundavad surnud organisme On tähtis lüli toiduahelates Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest, neid kasutatakse ka heitvee puhastajates Lagundades ained väiksemateks ündideks kiirendavad nad vees ainete ringlust Osad algloomad elavad maos ja aitavad
· Algloomad elavad märjas/rõskes keskkonnas, kuna palliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Tsüstina elavad algloomad üle ebasootsad keskonnatingimused. · Amööb on muutliku kujuga algloom. · Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Amööbi seedimine toimub toitevakuoolis. · Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb keskkonda pulseeriva vakuooli ja kehapiima kaudu. · Amööb paljuneb pooldumise teel. · Kinglooma keha katavad ripsmed, mis liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi. · Bakterid, kes on kingloomale toiduks, juhivad suuni ripsmetega varustatud suuväli. · Liigse vee ja jääkained eemaldavad kinglooma kehast pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. · Kingloom paljuneb mittesuguliselt ristpooldumise teel. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestele ja loomadele erinevaid haigusi. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks.
("Tualettide kontsert 2") Eripärane on luuletaja lause- ja tekstikäsitlus. Side lausete vahel on habras. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid. Part läheb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihalda. Urbadest pole urbaniseerumisel vähimatki kasu. ("Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes", luulekogust "Päikesepillaja") Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao.
Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse. Rohe-,puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. 8.Kingloom- toitumine, rakutuumade ülesanne, paljunemine. Kinglooma peamine toit on bakterid. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust, pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Enamasti aga paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. 9.Koppvetika ehitus ja paljunemine. Suvel paljuneb koppvetikas mittesuguliselt - eostega. Koppvetikas paljuneb ka suguliselt. Tema munakujuline keha eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asub punane silmatäpp. 10.Selgita mõistet``Vee õitsemine``, millal see toimub?
ENSÜÜMIDEL AITAB KORRALIKULT TÖÖTADA VITAMIINID!!!!!! - geeniregulatoorne (histoonid- selle järgi reguleeritakse geene) - bioregulatoorne ( hormoonide abil) INSULIIN * insuliin tekib kõhunäärmesja reguleerib veresuhkru taset - transport ( hemoglobiin transpordib hapnikku) ( rakumembraanis ainete transportijad) - struktuurne ( juuksed,küüned, suled) - kaitsefunktsioon ( antikehad on valgud) - kontraktsioon ( kokkutõmme, mida teevad lihasvalgud) (bakterite viburid) - retseptoorne( kinglooma ripsmed võtavad vastu ärritusi) - varuaine( tibupoegade arenedes, nad söövad munavalget) NUKLEIINHAPPED (DNA ja RNA) Nukleotiidid koosnevad: - suhkur ( DNA desoksüriboos) - lämmastikalus (DNA-s A,T, C, G) - fosfaatrühm Milleks DNA-d vajaon? Ülesanded: - Säilitab ja kannab edasi pärilikku informatsiooni - komplementaarsusprintsiip A-T C-G DNA replikatsioon- DNA ahela kahekordistumine A-T-C-G-G-T-T-A-G-C-C
Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste. Kingloom Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud; Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bakterid rakusuule ja sealt edasi rakuneelu. Seedimatud bakterite kestad jäägid eritatakse rakupäraku kaudu. Eritamine: Vedelate jääkide eritamiseks on tal kaks pulseerivat vakuoolt. Sigimine: Paljuneb pooldumise teel, kuid aegajalt liituvad kaks kinglooma suurväljade kohalt. Seejärel vahetavad nad pisituumade materjale ning siis poolduvad uuesti. Tähtsus looduses: 1.Algloomad toituvad ainuraksetest vetikatest ja surnud organismide ainetest ning on ise toiduks väikestele vähikestel, kala maimukestele, vee loomadele ja on olulised aineringis. 2.Algloomad elavad ka mäletsejate maos ning aitavad neil loomadel koos bakteritega seedida tselluloosi. 3.Algloomade kodadest on tekkinud looduslik kriit ja lubjakivi. 4
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium Vaata kinglooma, kes sööb pärmseeni Siin ka sööb http://www.microscope-microscope.org www.greaterimmunity.com/Files/digestive_immun Silmviburlane Amööb Euglena Amoeba Amööbi liikumine http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres?imgurl 2. Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganismid on keerukama
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium Vaata kinglooma, kes sööb pärmseeni Siin ka sööb http://www.microscope-microscope.org www.greaterimmunity.com/Files/digestive_immun Silmviburlane Amööb Euglena Amoeba Amööbi liikumine http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres?imgurl 2. Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganismid on keerukama
Realiseerunud nišš tähendab aga eelmisest kitsamaid keskkonnatingimusi, kus organism on tugevalt kohastunud. Gause reegel ja selle pärand Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel, konkurentsi välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb, on juhuse määrata. (uuris kinglooma) Põhimõtteline vahe taimede ja loomade konkurentsimustrites: optimeerimine vs maksimeerimine Maksimeerimine on suurim võimaliku kasumi saamine. Optimeerimine on võimalikult effektiivseks muutmine. Skaala ja reduktsionism teooriate testimisel Reduktsionism ->Kõrgemaid vorme seletada madalamate vormide lihtsustamisel Möödapöösmatu on vahest seletada näiteks geene, ilma et ei valiks mingi
bakterid laibad, väljaheited inimesed, loomad Bakterite halvad küljed: paljud toitained riknevad bakterite elutegevuse tõttu, osad bakterid põhjustavad haigusi. Bakterite head küljed: aitavad kaasa toidu seedimisele, piimhappebakterid aitavad valmistada juustu, jogurdit ja muud sarnast, nad eritavad keskkkonda piimhapet, mis pärib teiste bakterite paljunemist. Kingloom Kinglooma tähtsamad kehaosad on ripsmed, suuväli, rakusuu, rakuneel, toitekublik, rakupärak, tuikekublikud, loomekanalid. Seened Üldtunused: neil on seeneniidid e. hüüfid, seeneniidistik e. mütseel, paljunevad eostega, on heterotroofsed organismid, neil puudub võime aktiivselt liikuda, moodustavad omaette seeneriigi, ei vaja valgust, lagundajad. Pärmseened toituvad orgaanilisest ainest (suhkrust). Nad paljunevad: soodsates
keetmise mõju toorpiimale 52. Algloomade 1) Praktiline töö Loodusõpetus: Keskkond ja Õppevahendid: põhitunnuste võrdlus mikroskoobiga: taimede ja loomade jätkusuutlik areng mikroskoop ja loomade ning kinglooma, amööbi tunnused algloomad kui osa püsipreparaadid (1); taimedega ja rohelise Matemaatika: looduslikust tervikust algloomade joonised Mõisted: algloom, silmviburlase mikroskoobi või lüümikud. pulseeriv vakuool, püsipreparaatide suurenduse leidmine)
Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust. Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid, pimedas nagu loom. Paljuneb pikipooldumise teel, amööb pooldumise teel. Silmviburlane Amööb 6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab? Kinglooma peamine toit on bakterid (ka vetikatest). Seedimate toidujäänused heidetakse rakupäraku kaudu välja. Kingloom 7. Millest nutthallitus koosneb? Nutthallitus koosneb seeneniidistikust ja ülespidi kasvanud seeneniidi otsa tekkinud eostega täidetud eoslatest. Nutthallitus 8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga. Pärmseen Hallitusseen
Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid, pimedas nagu loom. Paljuneb pikipooldumise teel, amööb pooldumise teel. Silmviburlane http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-14-3.htm Amööb http://www.wiw.pl/biblioteka/encyklopedia/hasla/ameby.asp 6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab? Kinglooma peamine toit on bakterid (ka vetikatest). Seedimate toidujäänused heidetakse rakupäraku kaudu välja. Kingloom http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-14-4.htm 7. Millest nutthallitus koosneb? Nutthallitus koosneb seeneniidistikust ja ülespidi kasvanud seeneniidi otsa tekkinud eostega täidetud eoslatest. Nutthallitus http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-18- 2.htm 8
Algloomad on liikumisvõimelised ja nad liiguvad ringi viburitega, ripsmetega ja kehamoondega. Nad elavad vees või niiskes keskkonnas, sest õhuke pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad algloomad üle tsüstina. Algloomad poolduvad paljunedes. Algloomad on näiteks kingloom, amööb, silmviburlane. Kingloom on kingakujuline loom, kes elab veekogudes. Ta on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. Kinglooma piklikku keha katavad ripsmed, mis aitavad tal edasi liikuda ja toitu hankida (loomsetoiduga). Suuvälja ripsmed juhivad bakterid, kes on kinglooma toiduks, rakusuu juurde. Elutegevuse käigus tekkivad jääkained ja liigse vee eemaldavad pulseerivad vakuoolid, millel on nende kogumiseks kanalikesed. Seedimata toidujäänused heidab kingloom rajupäraku kaudu välja. Kingloom paljuneb enamasti mittesuguliselt ristipooldumise teel, sugulist paljunemist esineb harvem. Amööb elab mageveekogudes
teised ning tugevalt saastunud vees aga hoopiski kolmandad. Mõned algloomad elavad mäletsejate, näiteks veiste ja lammaste maos või sooles ja aitavad neil seedida toiduks kasutatud taimset massi. Algloomad lagundavad taimeraku kestades oleva tselluloosi aineteks, mida mäletseja saab elutegevuses kasutada. Mäletsejad ise tselluloosi lagundada ei suuda. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Kinglooma paljunemine. Alltekst: Kingloom paljuneb pooldudes: nii tuumad kui ka tsütoplasma jagunevad kaheks. --- 78 Osa algloomi on moodustanud settekivimeid Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel (settekivimite vanuse määramisel), sest nad kuuluvad ürgsete, ammu elanud organismide hulka. Nad olid olemas juba enne hulkrakseid organisme. Paljudel merelistel algloomadel on õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud
mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese ,,kõrgemad teadvuse seisundid" - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast ,,kõrgemaks". Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda näiteks amööbi või kinglooma omast ,,kõrgem" - kui neil üldse esinebki teadvuslikku olekut. Nii- 51 moodi võime loetelu veel jätkata palju kordi. Nagu me juba varem mainisime, tekib inimesel ( elus- organismil ) uus ( teistsugune) teadvuse seisund, kui ta tajub maailma teistmoodi ( uutmoodi ) kui seda tavapäraselt. Selline teadvuse seisund on inimese omast kõrgem nii nagu inimese ,,teadvuse tase" ületab näiteks putuka oma
mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese ,,kõrgemad teadvuse seisundid" - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast ,,kõrgemaks". Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda näiteks amööbi või kinglooma omast ,,kõrgem" - kui neil üldse esinebki teadvuslikku olekut. Nii- moodi võime loetelu veel jätkata palju kordi. Nagu me juba varem mainisime, tekib inimesel ( elus- organismil ) uus ( teistsugune) teadvuse seisund, kui ta tajub maailma teistmoodi ( uutmoodi ) kui seda tavapäraselt. Selline teadvuse seisund on inimese omast kõrgem nii nagu inimese ,,teadvuse tase" ületab näiteks putuka oma. Nagu näha on isegi inimesest on olemas kõrgem teadvuse lävi.
mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese „kõrgemad teadvuse seisundid“ - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast „kõrgemaks“. Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda näiteks amööbi või kinglooma omast „kõrgem“ - kui neil üldse esinebki teadvuslikku olekut. Nii- moodi võime loetelu veel jätkata palju kordi. Nagu me juba varem mainisime, tekib inimesel ( elus- organismil ) uus ( teistsugune) teadvuse seisund, kui ta tajub maailma teistmoodi ( uutmoodi ) kui seda tavapäraselt. Selline teadvuse seisund on inimese omast kõrgem – nii nagu inimese „teadvuse tase“ ületab näiteks putuka oma. Nagu näha on – isegi inimesest on olemas kõrgem teadvuse lävi.
annaabi.ee 
