Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kilplaste lühikokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tops, kilplaste, homme, seiklused, ilusal, keetma, poega, söönud, kõigepealt, jalutama, arutlema, metsastKunagi, ei tea kuna ,siis kui kosmoses oli vaid päike ja sellest kaugel paar planeeti tulnukatega oli päikesele üsna lähedal üks kera mille sees oli suur magnet ja mida väljast kattis hein ja igasugused lehed. Selle keral oli 3 omanikku , need omanikud olid 3 lehma tiibadega. Nendel lehmadel oli väga kitsas seal ja kaugele lennata nad üksteisest ei saanud. Ühel päeval üks lehmadest märkas keral mingisuguse eseme kuue valge õiega ümber , lehm sõi selle ära ning jäi magama hiljem tal hakkas valutama kõht ja ta lasi väikese hunniku sellele kerale. Enam seda ei juhtunud päris kaua aega. Umbes nelja või viie kuu pärast märkas lehm hunniku asemel mulda ja sellel oli kolm samasugust esemet kuue õiega. Lehmad pidasid nõu ja andsid esemele nime „Lill“ .Pärast sõid lehmad need lilled ära, ja hiljem valutas kõht kõigil kolmel lehmal ja kõik tekitasid hunnikuid . Jällegi nelja –viie kuu pärast märkasid lehmad hunnikute asemel mullda ja igal oli 3 lille . Leh
tundis süümekaid, et oli naist nii palju koormanud, Krõõt tundis, et poja sünnitamine võttis hinge - Krõõt suri, Andrese palvetest ja lubadustest vanajumalale polnud kasu, kõik nutsid peale Andrese, Oru-eit tuli vaatama, mis naabrite juures toimub, kuulis kurvast uudisest, jäi veidikeseks saunanaistele abiks - Andres hakkas naisele kirstu tegema, kuid otsustas siis Meistri-Antsu kutsuda, kes selles töös osav oli - Mari imetas ka Krõõda poega, oli perele suureks abiks - Matusel oli palju inimesi, kes olid tulnud Krõõta ära saatma, kõik nutsid, isegi Pearu, Pearu oli isegi tee siledaks teinud, et vankriga parem sõita oleks - õhtul olid kõik mehed juba veidi lõbusamas tujus, sest napsitati palju, Oru Pearu kiitis jällegi Krõõta ja ütles Andresele, et tal oli väärt eit, teist sellist ei leidu, Pearu muretses, et kes neid nüüd Andresega lepitama hakkab kui Krõõta enam ei ole, nuttis palju XVIII
Ronja käis metsas suusatamas. Ronja ronis ühe mäeotsa ,et sealt alla lasta suuskadega , mäeküljel oli lohk , millest ta üle hüppas ,aga hüppamise ajal tuli tal üks suusk jalast ära ja ta sattus üks jalg sügavalale auku .Ronja üritas jalga kätte saada,aga ei õnnestunud. Ta kuulis ,et seal augus keegi krabistab ,kus ta jalg oli.See oli totskääbuste pesa .Siis tuli metsmardus,kes hakkas teda tirima ,aga Ronja ei liikunud paigast.Siis lendas metsmardus ära ja ütles,et homme viib ta sealt ära enda juurde mägedesse ,kui ta hakkab tööd tegema , nii,et veri väljas. Äkki kuulis Ronja kedagi ennast nimepidi hüüdvat.See oli Birk.Siis päästis Birk Ronja ära Ronja ütles Birgile ,et ta tahaks ,et Birk tema vend oleks. Birk oli sellega nõus. Järgmisel päeval jäi Ronja esimest korda elus haigeks. Mattis oli murest murtud ,ta arvas ,et tema tütar sureb ära .Aga Loviis Ronja ema ravis tütre terveks.
Kohe nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve, tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne. Ta noppis mõne lille. Kui ta oli tagaõue jõudnud nägid ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas mida ta siin teeb. Kui nad olid tükk aega rääkinud saabus rüütel Kuuno, Emmi tutvustas neid omavahel. Siis palus rüütel Kuuno et nad minema hakkaksid. Jaanus otsustas minna metsa jalutama. Metsast välja jõudes hakkas paistma küla. Jaanus oli seal juba ammu tuntud. Jaanus hakkas kõndima ühe sauna poole. Kohale jõudes astus ta sinna sisse seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hääl, mis kutsus edasi. Ta nägi põrandal kahte õlgedest tehtud aset kus ühel oli üks vanamees ja teisel poiss. Jaanus märkas, et teda oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks ütles vanamees, et poiss oli olnud lossiõuel ja ütelnud lossihärra poja koera kohta tige hunt ja siis
Kohe nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve. Tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne. Ta noppis mõne lille. Kui ta oli tagaõue jõudnud, nägi ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas, mida ta siin teeb. Kui nad olid tükk aega rääkinud saabus rüütel Kuuno ning Emmi tutvustas neid omavahel. Siis palus rüütel Kuuno, et nad minema hakkaksid. Jaanus otsustas minna metsa jalutama. Metsast välja jõudes hakkas paistma küla. Jaanus oli seal juba ammu tuntud. Jaanus hakkas kõndima ühe sauna poole. Kohale jõudes astus ta sinna sisse. Seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hääl, mis kutsus edasi. Ta nägi põrandal kahte õlgedest tehtud aset, kus ühel oli üks vanamees ja teisel poiss. Jaanus märkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks ütles vanamees, et poiss oli
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka
Soomusrongi mehe parandavad Elvas silda, mis enamlaste poolt õhku lasti. Veel said poisid teada, et soomusrong on tegelikult selline, et kahe seina vahel on liiv. Mõnikord vajub liiv alla ja siis tuleb ülevalt juurde kühveldada. Kui mehed olid läinud hakkas peagi jälle pihtsa suur tulevõitlus. Kõik taganesid mõisast. Ahas aga ärkas hiljem ja oli kogu selle möllu sees. Pidi ise sealt kuidagi ära saama. Käsper ja Kohlapuu olid ka tagasi läinud. Kõigepealt saabus uude peatumiskohta teiste meeste juurde Ahas. Kõik olid teda nähes õnnelikud, sest arvati et ta jäi enamlaste kätte. Kui poisid magama jäid tõusti hommikul juba Käsperi hõigete peale üles. Keegi ei teadnud millal nad olid saabunud. Sel päeval ühinesid teistega veel mõned vabatahtlikud. Need olid aga nii arad, et esimese püssi paugu peale jooksid juba minema. Peagi märkas Konsap, et Mugur nurgas midagi nokitseb. Uurides sai ta
Soomusrongi mehe parandavad Elvas silda, mis enamlaste poolt õhku lasti. Veel said poisid teada, et soomusrong on tegelikult selline, et kahe seina vahel on liiv. Mõnikord vajub liiv alla ja siis tuleb ülevalt juurde kühveldada. Kui mehed olid läinud hakkas peagi jälle pihtsa suur tulevõitlus. Kõik taganesid mõisast. Ahas aga ärkas hiljem ja oli kogu selle möllu sees. Pidi ise sealt kuidagi ära saama. Käsper ja Kohlapuu olid ka tagasi läinud. Kõigepealt saabus uude peatumiskohta teiste meeste juurde Ahas. Kõik olid teda nähes õnnelikud, sest arvati et ta jäi enamlaste kätte. Kui poisid magama jäid tõusti hommikul juba Käsperi hõigete peale üles. Keegi ei teadnud millal nad olid saabunud. Sel päeval ühinesid teistega veel mõned vabatahtlikud. Need olid aga nii arad, et esimese püssi paugu peale jooksid juba minema. Peagi märkas Konsap, et Mugur nurgas midagi nokitseb. Uurides sai ta
Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga. Leemet rääkis, et peab hiietark Ülgase käsul hundid järve ohverdama, et järvehaldjat lepitada. Onu Vootele läks Leemetiga hiietarga juurde
endale suhu, ise Leemetile kaikaga virutades. Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga. Leemet rääkis, et peab hiietark Ülgase käsul hundid järve ohverdama, et järvehaldjat lepitada. Onu Vootele läks Leemetiga hiietarga juurde
Kohe nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve, tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne. Ta noppis mõne lille. Kui ta oli tagaõue jõudnud nägid ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas mida ta siin teeb. Kui nad olid tükk aega rääkinud saabus rüütel Kuuno, Emmi tutvustas neid omavahel. Siis palus rüütel Kuuno et nad minema hakkaksid. Jaanus otsustas minna metsa jalutama. Metsast välja jõudes hakkas paistma küla. Jaanus oli seal juba ammu tuntud. Jaanus hakkas kõndima ühe sauna poole. Kohale jõudes astus ta sinna sisse seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hääl, mis kutsus edasi. Ta nägi põrandal kahte õlgedest tehtud aset kus ühel oli üks vanamees ja teisel poiss. Jaanus märkas, et teda oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda. Lisete lubas küll külast tuua ja ämm andis järele, kuid kui Lisete mainis, et neil on rotid
liha pruunimaks, kuna ise sõid vaid pooltoorest, Leemetile meeldis seal aega veeta, teda huvitasid inimahvide kasvatatavad täid, kellele nad olid õpetanud ussisõnad selgeks, Leemet tahtis ka inimahvide viisil ussisõnu sisistada ja täidega rääkida, kuid see osutus võimatuks - inimahvid aretasid uusi täisid, kasvatasid ühe kitsesuuruse täi, kelle üle väga uhked olid, Leemetile oli see elukas õõvastav, kuid Pirre ja Räägi rõõmuks viis ta täi rihmaga jalutama, võttis oma sõbrad ka kaasa, täi oli rumal ja püüdis igasse pisikesse auku ronida, kuhu kinni jäi, mindi järve äärde, täi tormas vette, oskas ujuda, kuid triivis kaldast aina kaugemale ja Leemet tahtis teda päästma minna seniks, kuni ta peatas Ülgas, kes keelas poisil seda teha, kuna see olevat püha järv, täid pidas Ülgas veehaldajaks kuniks poisid ta ümber veenda suutsid - Ülgase arvates oli Leemet järve täiga rikkunud ja seega haldja rahu ja nüüd pidi tegema
Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt ostetud pilli - bajaani. Ühel päeval tulid Läti kalamehed Sõrve kalameestele külla. Õhtul korraldati suur pidu ja Kustas kutsuti oma uhket pilli mängima. Kustas läkski, aga ilma pillita. Tal oli aega terve suvi seda mängida. Kohal, korgiti viinad lahti ja tantsiti. Kustas otsis rahvahulga seast Hildet. Lõpuks leides viis ta Hilde ringi tantsima. Kustas tahtis muudkui eemale jalutama minna ja lõpuks Hilöde nõustus vana lepa all kohtuma, kus nad vanastigi olid käinud. Seal tükkis Kustas Hildele aina lähemale ja lähemale, kui Hilde tõrjus ta minema ja ütles, et ta on juba kolm aastat Veere talus, Veere Alleksi naine ja neil on kaheaastane tütar. Nüüd Kustas mõistis. Nad läksid eraldi minema, et keegi neid ei näeks. Tagasi pidulist juurde minnes oli Kustas tusane. Noor tütarlaps jooksis temast mööda ja järgmisel hetkel oli ta Kustase käte vahel.
ekke jalad maad puudutasid sai ta ema käest malakat, ema oli teda petnud, ta lihtsalt oli natuke kavalam kui ekke seda oli arvanud. Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida tegema peab, sest oma peaga ei suutnud ta ühtegi välja mõelda. Nüüd ta tuli merelt, kalad käes ja ootis uut käsku, aga seda ei tulnud. Neenul oli juba kolm poega, kes olid läinud mereteed, nad saatsid emale ikka aeg ajalt kirju ja raha, kuid neenu oli need alati nii osavasti ära peitnud , et ekke neid kätte ei saaks, ta raiskaks kohe kõik raha ju tüdrukute peale ära. Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm. Teel Ingelandile toimub midagi imelikku, inimesed liiguvad üksteise taga, isegi loomad ei taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga lõpuks jõutaksegi Ingelandi, kaubaletid
ronida, nii kui ekke jalad maad puudutasid sai ta ema käest malakat, ema oli teda petnud, ta lihtsalt oli natuke kavalam kui ekke seda oli arvanud. Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida tegema peab, sest oma peaga ei suutnud ta ühtegi välja mõelda. Nüüd ta tuli merelt, kalad käes ja ootis uut käsku, aga seda ei tulnud. Neenul oli juba kolm poega, kes olid läinud mereteed, nad saatsid emale ikka aeg ajalt kirju ja raha, kuid neenu oli need alati nii osavasti ära peitnud , et ekke neid kätte ei saaks, ta raiskaks kohe kõik raha ju tüdrukute peale ära. Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm. Teel Ingelandile toimub midagi imelikku, inimesed liiguvad üksteise taga, isegi loomad ei taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga
väga. Miina sõitis siis kahe haigeganemaga , Miinaga oli kaasas ka Enn, vallavanem võttis kaks kurjategijat, viis nad vahi alla ja lõpuks viidi linna kohtu alla , ja lõpuks olid need ammu oodatud kohtulised käes. Haavatute voor seisatas veski ukse ees. Riinu tuli õue ja tädi ka, kes küsis kus sa ära jooksid, issand pojuke, kes seal. Tädile räägiti kogu lugu ära ja tädi oli ehmunud, et tahtis enda tütrekesele sellist meest ja see mees oli tema katuse all elanud ja teisi söönud. Riinul hakkas Hinnust kahju. Riina lõpuks ütles tädile, kes see teine mees on, sest Riinu teadid peaaegu et kõiki. Hinn pandi tema vanasse voodisse, aga tädil oli ikka hirm. Niikaua kui Hinnule voodit tehti ja ta pööningule magama pandi, puhastas Miina Taaveti pead. Taavet lasi endaga kõike teha, aga ta ei saanud ikka aru kas ta haigusega näeb und või on see tõsi et Miina tema juures. Enn tohterdas Hinnuga, kelle pea oli paistes nagu pakk, ta ei saanud ühtegi sõna suust. Riinu
Aga kauplusest kõnniti mööda nagu seda polekski seal. Vahel harva käidi otseti paar kompvekki haigele lapsele või siis kopsiku täis soola. Õmblusmasinad olid aga minev kaup. Toora Jookus hakkas lahkuma ning korraldas selle puhul üha korraliku peo, kuhu olid kutsutud kõik tähtsamad inimesed külast. Ainukesed, kes kohale ei läinud oli Lammi Eerik ja ta isa, kuna Kelli oli neile valetanud et vastuvõtt on homme samal ajal. Toora Jookus tahtis Eerikule piibu tol õhtul anda, aga see jäigi seda puhku andmata. Juba hommiku vara pidi ta lahkuma ning keegi ei teadnud kas ta tuleb veel tagasi või mitte. Saak, mida merelt saadi oli väga kesine. Ühel päeval tuli randa üks mootorpaat, kus oli üks tüse naine ning kaks meest. Nad olid võõrad kuna nad sõitsid pidevalt kividele ja siis oli kosta ainult kisa ja sõimu. Kui mehed daami rannale tõstsid ja ise paadi
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina. Laadal oli üks mees kes hakkas järsku täiest kõrist karjuma ja kõik rahvas jäi kuulama
ema Teiste-Leidaga juttu ajama, minategelasel kästi kodu poole minna. Ta läks väga aeglaselt ning mõtles hauast, millest naised rääkima jäid. See oli tapetud parteilase haud, kes oli surnud haarangus, mille järgi isegi aega arvestati. Mees maeti kuusikusse, isegi risti ei lubatud hauale panna. Minategelane läks ühe talu sirelilehtlasse, kuhu ta oli peitnud pildiraamatu. Ta vaatas pilte ja ootas, kuni ema taluni jõuab. Siis läksid nad koju. Ema hakkas pihlakatest moosi keetma, vanaema keetis suppi. Minategelane vaatas üle kõik asjad, mis kuulusid neile- lauad, kapid, surnud tädi peegel ning riided ja raamatud. Tulevikuasjad- apelsinimahl, nõudepesumasinad, külmutuskapid jne, olid neist vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel, ettekujutamatud. Ema kõrvetas moosi põhja. Minategelane süüdistas teda kõiges, ka enda olemasolus. Minategelase onu oli lihunik, talle kuulusid saed, noad ja muud riistad, mis minategelast vigastada püüdsid. Õhtul kartis minategelane
JAAN RANNAP ``AGU SIHVKA ANNAB ARU.`` ,,Et kõik ausalt ära rääkida,nagu oli pean ma alustama sellest..." Nende sõnadega algavad pea kõik selle raamatu peatükid.Need kujutavad endast kirju kirjasõbrale,koolikirjandeid kuid peaasjalikult siiski seletuskirju nii kooli direktorile,õppealajuhatajale kui ka õpetajatele.Kirjutajaks on VI klassi pioneer Agu Sihvka.Veel on raamatu peategelasteks tema klassi-ja koolikaaslased(Kiilike,Kaur,Topp,Obukakk).Kuna raamatus on palju peatükke,mis igaüks räägib konkreetsest juhtumist on väga raske koostada ühist kokkuvõtet.Seega peatükid: 1.)KOOLI AUTO KÄIVITAMINE:Kiilike ja Sihvka visati tunnist välja.Õues nägid nad seismas kooli vana veoautot ja läksid seda uurima.Istme peal olid võtmed.Alguses tahtsid nad need lihtsalt kooli ära viia,et keegi ei saaks autot ärandada,kuid siis tekkis kiusatus proovida,kas auto üldse käima läheb.Kuna auto käima ei läinud,hakkasid nad kapoti all omast arust remonti tegema,mis viis sellen
Kui Miina emalt küsis, et mis Hinnul viga on, ütles Riinu, et Hinnul olevat süda täis Miina pärast. Riinu tahtis Miinale ära rääkida, et kuidas võlaga asjad on. Kuid Saardaru tädi tuli neile külla ja ka Anni oodati järgi, seepärast jäi ka Miina külasse minek ära. Miina istus kirstu ees ja tal tuli meelde, mis Ann talle eile kirikus rääkinud oli. Et Ann sai vallavanema tütre Mariga kokku ja tema oli küsinud, et kust Miina Turuvere Taavetit, nende kihelkonna rauasepa poega tundvat. Et Taavet oli Kaarli juures Miina kohta pärinud. Miina mõtles, et kes see Taavet on ja, lootis, et ta on äkki see noormees sealt kirikust. Pühapäeva pärastlõunal istus Miina üleval pööningul ja mõtles. Järsku kuulis ta, et keegi otse akna all vilistab, seal seisis Kadaka Jüts, Hinnu sõber. Hinn astus uksest välja ja Jüts kutsus teda täna õhtul varemete juurde, kuid Hinn ei tahtnud minna. Sest Riinu oli
Tooder võib midagi taolist küsida. Ta vastas, et asi sündis teadmatusest. Tooder oli neile andeks andnud ja rääkis isegi, et nende tegu oli Jumala poolt saadetud, et õpetaja ennast paremini tundma õpiks. Tooder oli õnnelik, et oli samuti märgi saanud, ning andis oma nõusoleku kogu klassile edasi rääkida, mis ta rääkinud oli. Äraminnes mõtlesid poisid, kas õpetaja on kogu aeg ,,paigast ära olnud". Väike kohvijoomine Virve juures läks tugevaks rivaalitsemiseks kätte. Kõigepealt küsis Penn oma naljatleval toonil Aino abiturientide peole. Seejärel mõtles Jaak, et nüüd on tema kord, enne kui Riks ette jõuab. Nii ta küsiski Virve ütles aga samuti nagu ka Aino, et sinna on ju veel nii palju aega. Seepeale kutsus Virvet ka Riks. Virve ei öelnud kummalegi ei nõusolekut ega ka eitust. Mõne aja pärast läksid Virve ja Jaak tantsima ning Jaak soovis teada, kelle Virve lõpuks valib
küsida. Ta vastas, et asi sündis teadmatusest. Tooder oli neile andeks andnud ja rääkis isegi, et nende tegu oli Jumala poolt saadetud, et õpetaja ennast paremini tundma õpiks. Tooder oli õnnelik, et oli samuti märgi saanud, ning andis oma nõusoleku kogu klassile edasi rääkida, mis ta rääkinud oli. Äraminnes mõtlesid poisid, kas õpetaja on kogu aeg ,,paigast ära olnud". Väike kohvijoomine Virve juures läks tugevaks rivaalitsemiseks kätte. Kõigepealt küsis Penn oma naljatleval toonil Aino abiturientide peole. Seejärel mõtles Jaak, et nüüd on tema kord, enne kui Riks ette jõuab. Nii ta küsiski Virve ütles aga samuti nagu ka Aino, et sinna on ju veel nii palju aega. Seepeale kutsus Virvet ka Riks. Virve ei öelnud kummalegi ei nõusolekut ega ka eitust. Mõne aja pärast läksid Virve ja Jaak tantsima ning Jaak soovis teada, kelle Virve lõpuks valib. Neiu ütles, et
midagi taolist küsida. Ta vastas, et asi sündis teadmatusest. Tooder oli neile andeks andnud ja rääkis isegi, et nende tegu oli Jumala poolt saadetud, et õpetaja ennast paremini tundma õpiks. Tooder oli õnnelik, et oli samuti märgi saanud, ning andis oma nõusoleku kogu klassile edasi rääkida, mis ta rääkinud oli. Äraminnes mõtlesid poisid, kas õpetaja on kogu aeg ,,paigast ära olnud". Väike kohvijoomine Virve juures läks tugevaks rivaalitsemiseks kätte. Kõigepealt küsis Penn oma naljatleval toonil Aino abiturientide peole. Seejärel mõtles Jaak, et nüüd on tema kord, enne kui Riks ette jõuab. Nii ta küsiski Virve ütles aga samuti nagu ka Aino, et sinna on ju veel nii palju aega. Seepeale kutsus Virvet ka Riks. Virve ei öelnud kummalegi ei nõusolekut ega ka eitust. Mõne aja pärast läksid Virve ja Jaak tantsima ning Jaak soovis teada, kelle Virve lõpuks valib. Neiu
Argosesse, et saada vana kuninga peitu pugemise eest Argose kuningaks, kellena ta kaua ei olnud, sest ühel vägimeeste võistlusel viskas Perseus pronksist ketast niisuguse hooa, et see lendas üle staadioni, langes salaja vaatama tulnud vana Argose kuningale pähe ja surmas ta silmapilkselt, mille tõttu ei saanud Persus enam pärida enda poolt tapetud vanaisa riiki ja siis lahkus vabatahtlikult Argosest. Theseus Ateena kuningal Aigeusel polnud poega, aga ta soovis teda väga, seega otsis kiiresti omale naise, kellega tegi lapse valmis ja siis lahkus Troizenist tagasi Ateenasse, kuna vaenlased tungisid linnale peale. Lahkudes jättis Aigeus kivi alla mõõga ja sandaali, et ta saaks tulevikus oma poja ära tunda, kui too Ateenasse tuleb oma isa järgi. Theseus läks kuueteistaastasena mõõga ja sandaalidega läbi metsa Ateena poole, kus tulid talle vastu lombakas hiiglane, hiiglane Sinis, hiiglane Skeiron,jõumees
Ta kutsus nad klassi ette, võttis taskukammi, kammis kõigile tukad silme ette ja küsis:" Noh, poisid, kas nüüd on tüdrukud ilusamad?" Poisid ei kommenteerinud. See tähendab, et eputamist ei seeditud. Kui Suuremõisa seitsmeklassiline kool läbi sai(aastal 1962), läks vanaema Käina tagasi. Seal oli nii, et koolisööklas tuli käia rivistatult, klasside kaupa, söömas. Tagasi tulekul rivistust ei olnud, kui olid söönud, võisid tagasi minna. Koolis oli üsna vähe ruumi, vahetunni veetmisruumid olid väga väikesed. Ühes ruumis olid plekkahjud, mida köeti puudega. Korrapidajad pidid puid tassima ja ka koolikella helistama. Puude vedamiseks olid mustad kitlid. Ka riieteruumid olid väga väikesed. Üks poiss leidis kord riieteruumist vana halli soki, mis oli tolmune ja ämblikevõrke täis. Poiss viskas selle tüdrukutepundi sekka. Tüdrukud mõtlesid, et see sokk on rott ning pistsid kiljuma
Nad käisid pikemat aega tuuleratta sabas ning see pidi alati juhatama otsitava asja juurde. Mõisa ees seisis Nunn-Jaani 6 hobune ning regi. Nüüd teati, et Nunn Jaan on jälle mõisas, kuid keegi ei teadnud kus täpselt. Karla oli ise teinud püssi ning nüüd tahtsid nad seda koos Illimariga saunas lasta. Illimar pani püssirohu põlema, käis kõva pauk ning keegi nagu liigutas saunalaval heintes. Seal oli Nunn Jaan. Ta oli selline, kes kõigepealt hästi palju sõi, siis magas ja siis jälle otsast peale niimoodi. Illimar õppis ka seda, et kohustused ja töö ei ole meeldivad asjad. Küünlakuul oli suur torm ning peale seda läks ilm üha soojemaks ja soojemaks. Lumi hakkas sulama ja kassid hakkasid kontserte pidama. Hirmu Juhan puuris kahe kase sisse augud ja kogus siis kasemahla nii endale kui ka Illimari perele. Üks kord tuli ka Härja-Kaanu ning ütles et nüüd tulevad tema ja Leena pulmad
laiali. Koer kukkus külma vette, kerisele, märgade käppadega pühale raamatule ja lõpuks minema. Koer sai korralikult ikka tappa, nii et ei tulnud enam kunagi Eesperre. Kui kirikulised teada said mis toimus, kahetsesid nad et läksid. Vana Andres ei lasknud aga tuju sellest veelgi rohkem rikkuda. Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väikese A eestvedamisel hakati mustlasi mängima peale seda kui Suur A oli söönud. XXXV Hakati koeraloo pärast kohtus käima. Koer oli nüüd poolpime ja- kurt, karv oli seljas lahti, nii et külmaga ei saanud väljagi minna. Kohus otsustas et kumbi ei pea juurde maksma ja võrdsustas kahjud. Ükskord kõrtsis rääkis Pearu, et Liisi magatab tema poega ja on veel lits ka. Andres ei uskunud seda sest ta ei teadnud asjast ju midagi. Lubas Pearu maha lüüa kui jutt ei vasta tõele ja tütre majast välja peksta kui asi nii oligi. Andres tahtis talle tegelikult kohe
ta esimest korda Lodijärve lossi. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtus Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Tambet tutvustas rüütel Raupenile ka oma poega. Kui Jaanus Tamebetiga lossi väravatest välja ratsutasid küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab järgmine kord kaasa minna, vastas Jaanus jaatavalt. Peale seda käis Jaanus peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas . Kui Jaanus oli viieteistaastane, kinkis isa talle täku, kellega ta lossi poole ratsutas. Teel kohtas ta Emiiliat ja Oodot, kes ratsutasid võidu Prohveti- Pärdi koopa poole. Oodo tahtis Jaanuse täkuga sõita. Jaanus puikles vastu,
et ülekuulaja lapsest teadis, tähendas seda, et Ilme oli testi vangis. Peale seda unustati Taavi pikaks ajaks vangikongi, kus tema ainuke sber oli vanamees Tnis, kes osa oma niigi vähesest söögist talle juurde andis. Seal hoiti neid kuni NSVL väljus Teisest maailmasjast vitjana. Suvel hakati neid uuesti öistele ülekuulamistele vedama, aga Taavit ei kutsutud. Inimesi jäi kongis järjest vähemaks ja vahel klasid kusagilt lähedalt lasud (nende kongikaaslasi lasti maha). Tnis ei söönud enam peaaegu üldse. Kui Taavi ülekuulamisele viidi, andis ta oma sprade nimede asemel väljameldud nimed ja ütles, et aadresse ei tea, aga kui ta Tallinnasse lahti lastakse, siis uurib paari päeva jooksul välja. Ütles, et tal on töö juures ka marssal Mannerheimi koostatud nimekiri kigist Soome sjakooli lpetanutest - seepeale läksid ülekuulajad närvi ja viisid ta kongi tagasi. Varsti tuldi talle järele, anti talle riided, kingapaelad jms ja viidi ta tänavale. Kuna
annaabi.ee 
