Näiteks kolm: ,,Dihhotoomia"-kaheks osaks, lõikus.:Enne kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et aga läbida pool, on eelkõige jällegi vaja läbida pool sellest poolest ja nii edasi lõpmatuseni. See tähendab, et läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi. See aga pole võimalik lõpliku aja jooksul. Tähendab, pole võimalik üldse mingi vahemaa läbimine, s.o liikumine ,,Achilleus ja kilpkonn"-Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on järgmine: kui Achilleus jõuab punkti, kus kilpkonn asus stardihetkel, on viimane sealt juba jõudnud järgmise punktini. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel
mõistena , nii et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Dihhotoomia- enne , kui läbida mingi vahemaa, peab läbima poole sellest vahemaast. Et läbida pool vahemaad, peab aga läbima omakorda pool sellest poolest ja nii lõpmatuseni. See pole aga võimalik lõpliku aja jooksul. See tähendab et pole võimalik läbida üldse mingit vahemaad Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on järgmine: kui Achilleus jõuab punkti, kus kilpkonn asus stardihetkel, on viimane sealt juba jõudnud järgmise punktini. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel
Zelon jõudis ummikusse. Kuulsamad on 3 Zeloni apooriat: 1. ,,Dihhotoomia'' – Enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et aga läbida pool, on omakorda vaja läbida pool sellest poolest, ja nii edasi lõpmatuseni. Läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi. See aga pole võimalik lõpliku aja jooksul. Tähendab pole võimalik üldse mingi vahemaa läbimine. 2. ,,Achilleus ja kilpkonn'' – Achillus ja kilpkonn jooksevad võidu. Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus – ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus: kui Achilleus jõuab punkti, kust kilpkonn startis, on kilpkonn sealt juba jõudnud järgmisesse punkti. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilkonna vahel väheneb pidevalt, kui iial ei saa see võrdseks nullida ning
Arutlus: mõte muutumisest tähendab mõelda korraga kahele esinemisvormile Järeldus: muutumine pole võimalik (liikumist ei ole olemas kuna ei saa olla ühel ajal samas kohas, beebi kasvab ning lõpuks on vanatädi, aga see sama beebi ei saa olla see sama vanatädi kuna see ei ole võimalik) Zenon (noole lugu) - Nool, mis lendab, ei saa tegelikult lennata. Ühes kindlas aja hetkes seisab nool ühes kindlas punktis. Kõik, mis on muutuv on näiline. Achilleus (kilpkonna lugu) - Kilpkonnale antakse edumaad. Achilleus hakkab järgi minema. Ta ei möödu kunagi kilpkonnast. Aga, et jõuda kilpkonnale järgi peab läbima alguses antud edumaa 5 meetrit, ning hiljem sellest pool ehk 2.5m ning järgmiseks sellest pool ehk 1.25m ja siis jälle sellest pool ja siis veel sellest pool jnejnejnejne. Ehk mitte kunagi ei saa mööduda kilpkonnast. Sokrates, filosoof, kes elas elu lõpuni oma õpetusest Tema eesmärk: 1) Filosoofia õpetus temal,ehk elamise viis kuidas elada hästi
Kui ei oleks esimest põhjus, siis ei oleks ka järgnevaid põhjusi. Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust. 8. Algpõhjuse argumendi kriitika. A. Kui kõigel peab olema põhjus, peab olema põhjus ka Jumalal. B. Kui miski võib olla ilma põhjuseta, siis võib ilma põhjuseta olla ka maailm. "Oma loomuselt ei erine algpõhjuse argument sugugi selle hindu mõtteviisist, kes arvas, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale." (Bertrand Russell) 9. Korrapära argument. Eeldus: Korrapära ning otstarbekohasus ei teki iseenesest. 10. Korrapära argumendi kriitika. Otstarbekohasuse (korrapära) argument ei ole järjekindel, sest A. Kui otstarekohasus eeldab suunavat jõudu, peab ka Jumal olema kujundatud suunava jõu poolt. B. Kui on võimalik otstarbekohasus ilma välise suunajata, siis võib ka maailm olla korrapärane ilma välise suunajata. 11
7. Mida tähendas vanal ajal kiri eesti keeles? 8. Mis on leheküljel 111? 9. Mida märkas ühel päeval härra Huu? 10. Kes on jutu ,,Tühi padrun" autor? 11. Kes on õpiku tegijad? 12. Kus toimus Eesti Vabariigi esimese aastapäeva paraad aastal 1919? 13. Kes on 5 kroonisel? 14. Mida valvas Basmakov jutus ,,Tühi padrun"? 15. Kes tõlkis vene keelest eesti keelde jutu ,,Tühi padrun"? 16. Mis aastal sündis Hannu Mäkolä? 17. Mis on luuletuse ,,Küsimus kilpkonnale" esimene küsimus? 18. Millele kirjutati viis tuhat aastat tagasi? 19. Mitu salmi on luuletusel ,,Karud piknikul"? 20. Millal suri Hannu Mäkelä? 21. Millal on Jaanipäev? 22. Kes on lehekülje 106 pildi autor? 23. Kes on loo ,,Väike nõid" autor? 24. Kes on Eesti tõstja? 25. Kes on lehekülje 14 alumisel pildid? 26. Mis on leheküljel 58? 27. Kes on pildil lk 23? 28. Kes on joonistanud pildi lk 17? 29. Kes on toimetanud selle õpiku? 30. kes on kujundanud selle õpiku?
Oma apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena nii, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Zenon jõudis ummikusse. 1. Dihotoomia enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et läbida pool, on vaja läbida sellest pool. 2. Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu kilpkonnale antakse väike edumaa. Natukese aja pärast stardib A, kuid ei jõua kilpkonnale iialgi järele, sest kui A jõuab punkti, kus kilpkonna asus stardihetkel, on viimane sealt jõudnud juba järgmise punktini jne. 3. Nool Ükskõik, kus nool ka ei oleks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi. 10. Platon.
ZENON (5 saj. eKr) Teda peetakse Einsteini relatiivsusteooria esiisaks. Parmenidese 6pilane ja alluv 20 a. Kaitsmaks oma 6petaja teooriat et olemine ei paljune, n2itas ta kaudse teostuse meetodil et katse paljust ja liikumist m22ratledaviib lahendamatute sisuliste vastuoludeni. Kellel on hea v2imees, see on saanud endale poja, kellel mitte, on kaotanud tytre. Zenon v2itis, et ei liikumist ega paljust ei ole olemas. Achilleus ja kilpkonn (kiirejalgne Achilleus ei j6ua kunagi kilpkonnale j2rele sest v2hemalt m6tes on v6imalik jagada vahemaad nii, et see neid igavesti lahutab) Lendav nool (nool yksnes paistab lendavat, sest ta on igas ajahetkes lihtsalt yhe koha peal) Iga keha on l6pmata v2ike ja samaaegselt l6pmata suur: l6pmata v2ike sest osad millest se koosneb peavad olema jagamatud ja seep2rast suuruseta, ja l6pmata suur kuna l6putu jaotamine toob esile l6putu hulga osi millest keha koosneb, ning yksk6ik
Kõik kilpkonnad sigivad munedes. Munad paigutavad nad tavaliselt liiva sisse, vahest ka lehekõdusse. Kilpkonnade eluiga on liigist olenevalt 80-150 aastat. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb seljakilbist ja kõhukilbist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega. Sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmblused ei ühti - see annab kilpkonnale erilise tugevuse. Kilbistel on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilpkonna kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast. Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp ja tugevad ning jämedad jalad. Veekilpkonnadel on lamedad, voolujoonelised kergemad kilbid. See on ujumise kergendamiseks. Peale selle on veekilpkonnade eesjalad muutunud loibadeks ja ka tagajalgade varvaste vael on ujulestad. Pehmenahalise kilpkonna
kesknärvisüsteemi, et säilitada normaalne elutalitlus. Must merikilpkonn kaevab ennast liiva sisse või mutta ja jääb tegevusetuks novembrist märtsini. http://www.seaworld.org/animal-info/info-books/sea-turtle/adaptations.htm Ohustatus Merikilpkonni ohustavad paljud tegurid, mida saab rühmitada suuremateks kategooriateks fibropapilloom kasvajad, pesitsemist takistavad tegurid, teised liigid, inimtegevus. Fibropapilloom kasvajad võivad tekkida kõikjale kilpkonnale. Algselt nahapinnale, kuid võivad esineda ka kilbil ja seal vahel, silmas, suus ja siseorganites. Kasvaja tavaliselt suureneb ja paljuneb arvuliselt, kuni kilpkonn on täiesti kurnatud. Tüüpiliselt viib see isendi hukkumisele. Kasvajetest on esimesed andmed 1930-datest aastates, kuid oma massilise proportsiooni saavutas see 80-ndatel. Esialgu leidus seda ainult Roheliselt merikilpkonnalt, kuid tänapäeval leidub seda ka teistel liikidel.
terviku. Tutvustab nende iseloomulikke jooni, kirjeldab välimust, toitumist, ohustatust, sigimist ja poegimist. Referaadi käigus proovitakse selgusele jõuda, kui väärtuslik merikilpkonnade liik meie loodusele ikkagi on? 2. Merikilpkonna tunnused: 2.1 Kilprüü Merikilpkonnadel on voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Kilprüü on merikilpkonnade tähtsaim organ, see koosneb kilbikestest. Kilpkonnale annab just erilise tugevuse sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmbluste mitte ühtimine. Kilbistel asuvate aastarõngaste järgi saab määrata kilpkonnade vanuse. Kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast ja see on kuni 1m pikk.(Sea Turtles, 2007) Kilprüü peamine eesmärk on aidata kilpkonnadel üle elada ebasoodsad tingimused. Kilprüü on merikilpkonnadele passiivseks kaitserüüks.(Sea World, 2013) 2.2 Loivad
3.3 Paradoksid Kõige tuntumad on tema paradoksid liikumise võimaluse vastu, mis on tuntud nimede all Achilleus ja kilpkonn, Dihhotoomia (kaksikjaotus), Lendav nool ja Staadion, Kuhja paradoks. Zenoni paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peamurdmist paljudel filosoofidel Aristotelesest kuni Bertrand Russelini · Achilleus ja kilpkonn. Kaks jooksjat Achilleus ja kilkonn võistlevad. Esimene on kõige väledam kreeklane, teine aga kõige aeglasem loomadest. Achilleus annab kilpkonnale kümnemeetrise edumaa. Vaatamata oma väledusele ei saa Achilleus enam kilpkonna kätte. Kui ta on jooksnud nende vahel oleva vahemaa, siis pole kilpkonn enam oma kohal, vaid on ka edasi läinud. Jookseb Achilleus selle vahemaa, on kilpkonn uuesti edasi liikunud jne kuni lõpmatuseni. Kuigi kaugus väheneb kogu aeg, ei kao see siiski kunagi täielikult. Nii ei saagi Achilleus mitte kunagi kilpkonnale järele jõuda. · Dihhotoomia
tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges seda suure huviga, eriti köitsid teda seal mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Tolle aja inimeste teadmised kaugetest maadest põhinesid enamasti legendidel või ebausul. Nii arvati, et maa nimega India on muinasjutumaa, mis kubiseb aardeist ja veidratest koletistest. Teekond avamerel oli paljudele inimestele hirmuäratav mõte. Sel ajal pidasid inimesed Maad lapikuks (mis toetub kilpkonnale), nii et laev võis purjetada üle ääre ja põrgusse kukkuda. Teistpidi jälle, kui liiga kaugele lõunasse sõita, kõrvetaks päike ära. Ehkki haritud inimesed selliseid jutte ei uskunud, nõudis merel seilamine suurt vaprust. Marco Polo reisides on kaheldud keskajast tänapäevani. Üks põhjus on see, et peale reisiraamatu nappide andmete pole Marcost midagi teada. Raamat ütleb, et 1271. aastal läks Marco seitsmeteistaastasena isa Niccolo ja lell Matteoga kaasas teekonna
läbida lõpmatu hulk teeosi lõpliku aja jooksul. See on aga vastuolu, millest tuleb järeldada, et liikumine on võimatu. Teine Zenoni tuntud apooriatest, mis on suunatud liikumise vastu, kannab nime “Achilleus”. Achilleus ja kilpkonn võtavad ette võidujooksu, kus kiirem (Achilleus) annab aeglasemale 7 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. (kilpkonnale) algse edumaa. Arutlus on järgmine: kui Achilleus jõub sinna, kus oli kilpkonn jooksu algushetkel, on kilpkonn siiski jõudnud mõnevõrra edasi liikuda. Kui Achilleus jõuab kilpkonna sellesse asukohta, on too jällegi mõnevõrra edasi liikunud jne. Jällegi, kui eeldada, et teepikkused on lõputult jagatavad, hakkab vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel küll pidevalt kahanema, kuid ei muutu kunagi olematuks. Seega kiireim kreeklane (Achilleus) ei suuda järele
Filo test 4 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? Vali üks: a. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Õige vastus! c. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst
Maailmavaateliste füüsikateadmiste omapäraks on nende kahene, dualistlik olemus 1)nad sisaldavad infot, 2)nad on aluseks teatud hoiaku kujunemisel loodusesse. Füüsikaline maailmapilt pole olnud aegade vältel ühesugune. See muutub pidevalt ning sada või isegi 50 aastat tagasi oli paljuski erinev nüüdisaegsest maailmapildist. Kunagi oli üldlevinud arvamus, et Maa on ketas, mis toetub kilpkonnale (või elevandile või veel millelegi). Selline seisukoht tulenes inimeste piiratud kogemusest: maapind näib ju tasasena ja kui midagi seisab, siis peab ta millelegi toetuma. Kuid juba tuntud vanakreeka filosoof Aristoteles tuli sellisele järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Ta taipas , et see on tingitud Maa asendist Päikese ja Kuu vahel. Maa vari aga polnud sugugi ellipsikujuline, nagu peaks välja nägema ketta vari, vaid alati ringide lõige
suure pronksist nuiaga rünnata. Järgmisena kohtas ta Poseidoni poega Sinist, kellel meeldis teekäijaid painutatud mändide vahel lõhki kiskuda. Theseuse käe läbi sai Sinisest endast lõhki kiskumise ohver. Järgmisena sattus ta teele mõrvar Skeiron, kes valvas kitsa tee ääres, kus ühelpool oli mägi ja teisel meri, kus Hadese kilpkonn oma sööki ootas. Skeiron istus keset teed kivipeal ja nõudis igalt teeliselt enda jalgade pesemist, kuid kohe pärast kummardamist lükkas ta ohvri kilpkonnale söödaks. Theseus lõi Skeironi koos kiviga merre. Ateenale lähemale jõudes kohtas ta maadlejat, kes nõudis kõiki möödujaid endaga maadlema, siiamaani olid kõik kaotanud nii maadluse kui ka elu. Theseus otseloomulikult võitis ja lõi maadleja maha. Viimasena kohtas ta Sinise isa Prokrustest, kellel oli kombeks ränduritele öömaja pakkuda. Ta paigutas pikad külalised lühikesse voodisse ja raius maha kõik üleääre jääva ning lühikesed külalised suurde
millione mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges seda suure huviga, eriti köitsid teda seal mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Tolle aja inimeste teadmised kaugetest maadest põhinesid enamasti legendidel või ebausul. Nii arvati et maa nimega India on muinasjutumaa, kus kubiseb aardeist ja veidratest koletistest. Teekond avamerel oli paljudele inimestele hirmuäratav mõte. Sel ajal pidasid inimesed Maad lapikuks (mis toetub kilpkonnale), nii et laev võis purjetada üle ääre ja põrgusse kukkuda. Teistpidi jälle kui liiga kaugele lõunasse sõita, kõrvetaks päike ära. Ehkki haritud inimesed selliseid jutte ei uskunud nõudis merel seilamine suurt vaprust. (1.) Marco Polo reisid (1260-1295) 13. sajandi keskpaigaks olid paljud Veneetsia kaupmehed end sisse seadnud Musta mere ümbruses, eriti Krimmi poolsaarel asuvas Soldaia sadamalinnas. Sealt asusid Marco isa Niccoló ja onu Maffeo 1260. aastal teele ning reisisid
Olemine on. Mitteolemine ei ole. Zenon Eleast Parmenidese õpilasena püüab ta õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravmeelseid mõttekäike, APOORIAID. APOORIA(kr.k. - mitte tee, väljapääsmatus). Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat lauset. Esimene konstanteerib meeleliselt haaratavat vaieldamatut fakti. Esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud. 1. Võidujooks Achilleuse ja kilpkonnade vahel. ACHILLEUS EI JÕUA KILPKONNALE KUNAGI JÄRELE. 2. Lendav nool ei lenda. Ta lendab näiliselt. Tegelikult on lõputu hulk seisakuid. Lend on näiline. 3. Kuhi: Üks nisutera ei ole kuhi j sa ei saa teha mittekuhjast kuhja, lisades sinna ühe ainsa tera. Kuid juhul kui sa alustad ühe ainsa teraga ja lisad sellele teise, ei ole sul kuhja; ja kui sa lisad veel ühe, ei ole sul kuhja, ja nii edasi...ad infinitium. Nii on võimatu lisada terade lisamisega kuhja.
eesmärgiks tõestada, et liikumine on vaid meelepete. Konstrueeris terve rea apooriaid, mis pidid tõestama liikumise võimatust. • Archilleus ja kilpkonn. Pikkus, kiirus ja aeg • Zenon väidab, et Achilleus ei saa kunagi kilpkonna kätte, sest Achilleuse ja kilpkonna vahekaugus ei saa kunagi nulliks. • Niimoodi väites eeldab Zenon vaikimisi, et nii Achilleuse kui kilpkonna kiirused kahanevad sujuvalt kuni nullini, mida lähemale kilpkonnale Achilleus jõuab, seda väiksemaks muutub kiiruste erinevus. • Arutlus saab võimalikuks tänu sellele, et Achilleus ei kasuta kiiruse mõistet. Kui me teame Achilleuse kiirust ja kilpkonna kiirust ning eeldades, et need on konstantsed, saame leida aja, mis tegelikult kulub Achilleusel kilpkonna kättesaamiseks. Pikkus, kiirus ja aeg • Achilleuse ja kilpkonna liikumiste võrdlemine kujundab meie jaoks aja mõiste. • Vaatleme tervet hulka samast punktist liikumist
nende enda hüpoteesidest. · Võhikud ei vaevu kontrollima oma seletusi vaadeldud nähtustele. · Võhikud usuvad metafüüsilisi seletusi. Kaine mõistus ajajooksul mällu talletatud teadmised. Praktilised ideed, reeglid taotlused. Selle süsteemi omaksvõtmine algas juba lapsepõlves. Teaduslik uurimus ei saa kunagi põhineda uskumusel. N: maailm toetub kilpkonnale. Põhineb teaduslikul uurimistööl ja loogikal. N. Maakra tiirleb ümber päikese. Teadmiste oluline tunnus on tõele vastavus, uskumuse korral ollaks veendunud tõele vastavuses, kuid selles ei olda kindel. 12. Teaduste traditsiooniline liigitus. Kasutatakse viiendklassifikatsiooni, kus teadusrühmadena tuuakse välja sotsiaal e. Ühiskonnateadused, loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaarteadused. Eesmärkide ja meetodie põhjal eristatakse tavaliselt
Paljuteadmine üksi targaks ei tee. Olemise filosoofia. Elea koolkond On ainult olemine, saamist (muutumist) ei ole. Esindajad: Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Parmenides Olemas on ainult üks jagamatu ja liikumatu (muutumatu) olemine. Zenoni apooriad (paradoksid): 3 1) Achilleus ja kilpkonn võidujooks; stardivad samal ajal erinevatest punktidest; kui Achilleus jõuab sinna, kus kilpkonn oli, on kilpkonn juba uues punktis; Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnale järgi. 2) Achilleus; start ja finis; enne terve distantsi läbimist tuleb läbida pool; enne seda poolest pool jne; liikumine ei saa kunagi alata. Olemisefilosoofia. Zenoni apooriad esitasid väljakutse antiikaja ajamõistele, mis eeldas aja lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele. Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata
· Zenon Eleast · Zenon Eleast · XENOPHANES · Ta esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud kolm. u. 570 - · 1. Võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel. · Luuletaja ja laulja. · Achilleus ei jõua kilpkonnale kunagi järele. Sest kui · Ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni. kilpkonn asub punktis A, siis enne kui Achilleus järele · Naeruvääristab inimlikke antropomorfseid) kujutlusi jõuab on kilkonn juba punktis B ja nii edasi ja nii edasi kuni jumalaist. lõpmatuseni. · KÕIGI NÄHTUSTE MITMEKESIDUSE TAGA ON · Zenon Eleast
23rd of March 9:56 dan Stoikud arvasid, et >>> a. maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma arusaama maailmast. b. muutes maailma, muutuvad ka arusaamad. c. muutes oma arusaamu, saab muuta maailma. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test6 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 28th of March 5:14 matis Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. >> b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. 28th of March 5:15 matis Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt >> a
Mileetose koolkonnas valitseb ka veel MÜTOLOOGIA. Veel on eelsokraatikud ELEAATIDE koolkond, kuhu kuulusid Parmenides, Xenophanes, Zenon jt. Elea koolkonda peetakse ontoloogia alusepanijateks ehk õpetusele olemisest. ZENONi teosed on tema PARADOKSID ehk apooriad (kr k < ´väljapääsmatu olukord`) ehk loogilised kimbatused. Arutuskäik, mis viib ootamatute lahendusteni. Tuntuim neist vast “Achilleus ja kilpkonn” , kus Achilleus jookseb võidu kilpkonnaga, kuna aga kilpkonnale on antud edumaa, ei jõua talle Acilleus järele, isegi kui ta on kiirem. Järeldus: liikumist ei olegi tõepetuse kohaselt olemas. Olemine on paigalseisude summa. Samuti on eelsokraatik PYTHAGORAS, tuntud on temanimeline matemaatiline teoreem. Teda peetakse esimeseks idealistlikuks filosoofiks ja esimeseks termini filosoofia kasutajaks, kes ennast filosoofiks nimetas. SOFISTID (kr k < sophisma - `kaval järeldus, pettus`) ei ole ühtne
23rd of March 9:56 dan Stoikud arvasid, et >>> a. maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma arusaama maailmast. b. muutes maailma, muutuvad ka arusaamad. c. muutes oma arusaamu, saab muuta maailma. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test6 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 28th of March 5:14 matis Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. >> b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel >>peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. 28th of March 5:15 matis Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt >> a
23rd of March 9:56 dan Stoikud arvasid, et >>> a. maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma arusaama maailmast. b. muutes maailma, muutuvad ka arusaamad. c. muutes oma arusaamu, saab muuta maailma. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test6 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 28th of March 5:14 matis Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. >> b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel >>peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. 28th of March 5:15 matis Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt >> a
Abstraheerimine seisneb selles, et · mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti · mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki vaadeldavaid objekte · mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? · Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. · Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. · Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Millised tunnusjooned sobivad Russelli arvates iseloomustama filosoofiat, teadust, teoloogiat?
-) Parmenides ütles, et meie mõtlemine (vaim) ja olemine on identsed. -) Uskus veel, et meie meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. -) Substants (sub all; stagere seisund) see, mis on mingi seisundi all ehk mis on asja olemus, alg idee. * Zenon Eleas (490-430 eKr) kirjutas Zenoni apooriad, mis räägivad dihhotoomiast ehk mitmest kahest vastandlikust asjast. Nt kirjutas ta: -) Achilleus ei saa kunagi kilpkonna kätte, kui kilpkonnale edumaa anda, sest Achilleus väsib, mida lähemale ta jõuab, kuid kilpkonn liigub samuti pidevalt edasi. -) Lendav nool ei lenda, sest teekonna saab jagada mitmeks erinevaks punktiks ning seega me ei näe noolt lendamas vaid tema erinevates asukohtades seismas. * Elea koolkonnast polnud väga palju praktilist kasu, kuid see tõstatas küsimuse, miks meie mõte liigub teist teed kui näilus, kuivõrd on meie mõtlemine usaldatab? Eelsokraatikute koolkond
annaabi.ee 
