Jõeforell Jõeforelli elab Eesti paljudes jõgedes. Ta on umbes 25...45 cm pikkune suhteliselt jässakas kala, kelle küljed ja selg on punase-pruuni-mustatähnilised. Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja, kudemiseks vajab ta aga kruusa ja kividega kaetud põhja, samuti on talle oluline varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol. Kudemine leiab aset talvel ning võib toimuda novembri lõpust veebruarini. Isaskala hõivab omale territooriumi, mida ta kiivalt sissetungijate eest kaitseb. Võib näida uskumatuna, aga isaseid jõeforelle peetakse meie kaladest kõige tigedamateks. Maid
Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid maailmas. Ganges saab alguse Gangotri liustikust Himaalajas. Jõgi suubub Gangese deltasse, Bengali lahte. BENGALI LAHT Gangese parem- ja vasakpoolsed lisajõed Jõe parempoolsed lisajõed on Yamuna, Son ja Mahananda ning vasakpoolsed Mahakhali, Karnali ja Koshi. Jõgi ülem-, kesk- ja alamjooksul Ülemjooksul on jõgi kiirevooluline ja kitsas. Kesk- ja alamjooksul voolab tasandikul, kus vool on aeglane ja jõgi üsna lai. Kesk- ja alamjooksul saab vabalt paadiga sõita. Gangese jõgi moodustab suudmes Gangese delta. Delta on mitmeharuline jõesuu, mis on tekkinud jõesetete kuhjumise tagajärjel. Jõe veevarustus Gangese jõgi on väga veerohke. Veevarustus sõltub osaliselt Himaalaja lume sulamisest juunist novembrini. Detsembrist maini on vooluhulk väike. Vooluhulk (m³/s)
langeda krokodilli söögiks.Vana Egiptuses oli põhitoiduks kala,mida püüti kas harpuuni,kahva või papüüruse kiududest valmistatud võrguga.Papüürus kasvas põhiliselt Niiluse soistel kallastel ja sellest valmistati ka paate.Niilus oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks. Teine aastaaeg(juulist oktoobrini) oli üleujutuste aeg. Puhta vee ja aeglase jooksuga jõest sai kiirevooluline, algul rohekassogase hiljem mudast punase veega jõgi. Egiptus kattus rohelusega. Peeti pidusid, koguti vett veehoidlatesse ning tehti ettevalmistusi põllutööks. Kolmas aastaaeg kestis novembrist veebruarini. Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt hoolitseti niisutussüsteemide eest. Ühe hektari niisutamiseks kulus päevas umbes 3000 ämbrit vett. Egiptlased uskusid surma järgset igavest elu. Surnud vaaraod palsameeriti ja asetati nende hauakambritesse-
Püüdmisel on alammõõt 32 cm. Püük on täielikult keelatud 15. septembrist 31. detsembrini. Ei kuulu looduskaitse alla. Jõeforell Jõeforelli võib leida vaid Eesti idapoolsematest jõgedest. Ta on umbes 25...45 cm pikkune suhteliselt jässakas kala, kelle küljed ja selg on punase-pruuni- mustatähnilised. Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja, kudemiseks vajab ta aga kruusa ja kividega kaetud põhja, samuti on talle oluline varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol. Kudemine leiab aset talvel ning võib toimuda novembri lõpust veebruarini. Isaskala hõivab omale territooriumi, mida ta kiivalt sissetungijate eest kaitseb. Võib näida uskumatuna, aga isaseid jõeforelle peetakse meie kaladest kõige tigedamateks.
Doonau saab alguse Reini jõest, mis on ühenduses Doonauga kanalite kaudu. Voolab Musta mere suunas ehk siis loodest kagusse. Lisajõed Parempoolsed lisajõed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed lisajõed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Ülem-, kesk- ja alamjooksu iseloomustus Ülemjooksul (Austria ja Slovakkia piirini) on ta valdavalt kiirevooluline, kuni 400m laiune mäestikujõgi, Kesk-Doonau madalikul on vool rahulik ja jõe laius kuni 1000m, Rumeenia ja Serbia piiril voolab ta Transilvaania Alpide ja Stara planina vahel 117 km pikkuselt kitsas kanjonilaadses orus (Derdap), Cazane ja Raudvärava kuristikus väheneb jõe laius kuni 150 meetrini ja sügavus suurenenb kuni 82 meetrini (üks maailma sügavamaid). Alam-Doonau madalikul on jõe org lai ja suuresti soostunud. Delta moodustumine
Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni. Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Juga on vee langemine jõesängis olevalt astangult. Kärestik on kivise ja ebatasase sängiga madal kiirevooluline jõelõik. Kosk on suure langu ja kiire vooluga jõe osa, kus jõesängi kalle on suur. Kasakaad on joastik, mitmeastmeline juga. Äravool on kindlas ajavahemi- kus valgalalt veekogusse voolava vee hulk. Äravool sõltub ilmastikuting.(sademekestvus, hulk, intensiivsus ja aurumisest -õhutemp, niiskus, tuule kiirus) ja geofraafilised omadused (valgala suurus/kuju, abs/suht. kõrgus, läbivool järvedest). Vooluhulk on vedeliku kogus, mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget
Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri (külgi) nimetatakse jõekallasteks. Suurvee või tulva ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutada üle ümberkaudsed alad. Ala, mida enam-vähem igal aastal mõnikord üle ujutatakse, kutsutakse lammiks. Kiirevooluline jõgi erodeerib (kulutab maapinda ja kannab setteid minema) kivimeid ja kannab neid edasi. Suurvee ajal muutub jõgi laiemaks ja vool tugevamaks ning seetõttu toimub süvendamine ja uhtumine ka laiuti. Jõe tegevus ei katke kunagi. Tema org süveneb alatasa ja muutub laiemaks. Kohtades, kus vool nõrgeneb, kaasaskantav materjal settib ning moodustab madalikke ja saari. Sel viisil on jõgi ühtlasi ka setitaja, uute pinnavormide moodustaja.
moodustades mõhnastikke. Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal. Kaldavall on suurvee ajal sängist väljunud liiv. Soot on mahajäetud jõelooge. Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak), murrutuslava (murrutuse kestmisel taanduvad pangad maismaa suunas ning mere ja panga jalamil moodustub murrutuslava), murrutuskulpad (kui panga jalamil paljanduvad pehmemad kivimid, tekivad sinna koopataolised õõnsused ehk murrutuskulpad), rannabarr (uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km
kuhjumine- alamjooksul)*jõe valgala e. valgla- ala, kust jõgi kogub oma vee. Estuaarsuue e. lehtersuue- tekib, kui tõusu/mõõna vaheldumisega kantakse setted kaugemale merele.(looted, hoovused viivad setted ära) *JÕGEDE TÜÜBID 1.uhtorg- ajutine jõgi taimkatteta kallakpindadega jäärakus e. ovraagis(tekit.aj vooluvee poolt) 2.sängaorg- noor jõgi, kus vesi pole veel endale suuremat orgu suurnud kulutada.Jõeorg koosn. ainult sängist. 3.sälkorg- kiirevooluline järsuveereline jõgi, kus põhjaerosioon ületab küljeerosiooni(lõikub järjest süg.) 4.kanjonorg- kuj kiirevoolulistel jõgedel pika aja jooksul settekivimite sisse, oru veerud ei varise. 5.moldorg- vanemad jõed, kus põhja-ja küljeerosioon on tasakaalus. 6.lammorg- aegl.voolul. jõgi, kus küljeerosioon ületab põhjaerosiooni, tekivad soodid(- jõest eraldunud looked e. meandrid) *JÕGEDE TOITUMISTÜÜBID- jõgi võib saada oma vee:
vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Vaade Suurelt Munamälet Hinni kanjon Hinni kanjon paikneb Haanja kõrgustiku loodeosas Rõuge ürgorus. On 1520 m sügavune ja 300 m pikkune sälkorg, mille põhjas voolav kiirevooluline Enni oja suubub Kahrila järve. Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis. Rõuge Suurjärv Rõuge Suurjärv on järv Haanja kõrgustiku loodeserval Rõuge alevikus. Rõuge Suurjärv on loodekagu suunas piklik järv.
looduspargis: metssiga, jänes, rebane, metskits, põder ja tuhkur. Erilised kohad ja objektid Haanja looduspargis Hinni Kanjon Hinni kajon asub Kahrila järve lähedal Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndis, mis on looduspargi rangema kaitsekorraga vöönd. Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis. Kanjon on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas on sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja. Esimesed 50 meetrit ülesvoolu on kanjoni laius 6 - 10 meetrit, siis aga kitseneb kanjon 3 meetri laiuseks. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse, see periood algas umbes 410 miljonit aastat tagasi ja kestis 50 miljonit aastat. Devoni kivimite paksus võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Geoloogid jagavad devoni kivimid mitmeks lademeks. Hinni kanjoni liivakivid kuuluvad Gauja lademe alumise osa - Sietini kihistiku koosseisu
a o a rs v te ti e s P e n E te l S .k 9 Hinni kanjon · Hinni kanjon on sälkorg või kanjon, mis asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis · Kanjoni sügavus on 1520 m ja pikkus 300 m · Kanjoni põhjas voolab sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja Karksi linnus · Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal · See oli üks keskseid Lõuna-Eesti kindlustatud kohti. Pikka aega oli linnus foogtide, 1470. aastast ka komtuuri residents · Esmakordselt on Karksi nime mainitud 1224, kui mandrieestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa ja Karksi ala läks Saksa ordu valdusesse · Asub täpsemalt Viljandimaal Click to edit Master text styles Second level
Forellide arvukusele ei mõju halvasti ainult elektriga püük, vaid püük ka mõningate harrastuslike püügivahenditega. Aplad alamõõdulised kalad söövad konksu väga sügavale ja nende ellujäämistõenäosus on väga väike. Selle vältimiseks on Peeda jõel Suure-Kambja paisust suudmeni keelatud püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga.(kaitsekorralduskava) Kokkuvõte Peeda jõgi on kiirevooluline jõgi, mis on igati sobilik jõeforellile. Jõe alamvoolu asustatigi 219 jõeforelli. Jõkke kujunes iseseisvalt paljunev püsiv populatsioon. Lisaks levisid kalad ise Idaojja, mis on Peeda jõe suurim lisaoja. Ka seal tekkis püsiv populatsioon. Suure-Kambja paisjärve paisu purunemisel said kalad levida ka jõe ülemvoolu. Kõige üllatavamalt levisid kalad ise Porijõkke, mis pole oma omaduselt eriti jõeforelli jõe moodi. Seega saadi ühe
Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna-Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem- (kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, toituvad sulamisveest, suvise suurveega, arvukalt H-elektrijaamu
Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna- Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem-(kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, toituvad sulamisveest, suvise suurveega, arvukalt H-elektrijaamu. Kesk-Euroopa mäestikes
Mida suurem on jõe lang, seda suurem on voolukiirus jões. Mida suurem on voolukiirus seda suurema energiaga jõuab vesi rannajoone lähedale ja tekib kuluv tegevus. Lained kannavad ka ära setteid tänu millele tekib kuhjuv tegevus ja tekivad kuhjerannad. 12.Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Sälkorg tekib juhul kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab isegi edasi kanda suuri kive. 13.Selgita soodi ja delta teket. Sood tekib kui looked muutuvad kulutuse tagajärjel suuremaks, ühtlasi liiguvad põrkeveerud üksteisele lähemale ja suurvee ajal võib jõgu ühest looke tipust teise läbi murda, vana looge eraldub sängist ja moodustub soot. Delta tekib kui suudme lähedal setteid kandvad jõed muutuvad aeglaseks, mis põhjustab peenema settematerjali väljasettimise
Jõest eraldunud looge 13. Mis on põrkeveer? Sügavaim looke väliskülg, kus domineerib kulutus 14. Mis on kaldamadal? Madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine 15. Mis on haudmik? Sügavaim looke ees olev osa 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa 17. Mis on lamm? Oru lai tasane ala 18. Mis on sängorg? Arengu alguses olev väikese languga org 19. Mis on sälkorg? V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul 20. Mis on moldorg? U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja ja küljeerosioon tasakaalus 21. Mis on lammorg? laia ja tasase lammiga jõeorg 22. Mis on kanjonorg? Väga järskude veerudega sügav org 23. Mis on juga? vee langemine jõesängis olevalt astangult 24. Mis on kosk? suure languga jõeosa, joast laugem, kuid kärestikust järsem 25. Mis on kärestik? madal kivine kiirevooluline jõelõik Põhjalikud vastused (6-10p): 1
rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 13. Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel. 14. Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Sälkorg tekib juhul kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab isegi edasi kanda suuri kive. 15. Selgita soodi ja delta teket (tuleb joonistel näidata, kus need kõik asuvad). Sood tekib kui looked muutuvad kulutuse tagajärjel suuremaks, ühtlasi liiguvad põrkeveerud üksteisele lähemale ja suurvee ajal võib jõgu ühest looke tipust teise läbi murda, vana looge eraldub sängist ja moodustub soot. Delta tekib kui suudme lähedal setteid kandvad jõed
ülemjooksul, Vodja, Põhjaka ja Prandi jões, Põltsamaa jõe ülemjooksul, Varangul, Preedi, Ostriku ja Võllingu jões, Umbusi jões, Avi jões, Kärbse jões, Välgi ojas, Elva jões lisajõgedega, Mõra ojas, Ahja jõestikus, Võhandu ülemjooksul, Meeksi ojas, Piusa jões, Mustjões, Aakre ojas ja Õhne jões (Mikelsaar, 1984). Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab ta rohkem mudapõhja, kudemiseks, aga vajab ta kruusa ja kividega kaetud põhja. Samuti on talle oluline varjepaikade olemas olu, olgu selleks vette langenud puutüved või kaldauurded (Jõeforell, 28.03.2012). 1.4. Sigimine Eestis on enamik isaseid jõeforelle sigimisvõimelised oma 3. eluaastal ning enamik emaseid peamiselt 4. eluaastal. Mõnedel isenditel saabub suguküpsus aasta varem või hiljem. Prandi jões vaadeldi 14
Just need soised alad olid lindude meelispaigaks. Igal aastal toitsid mägede tulvaveed Niiluse lisajõgesid, mis põhjustas üleujutuse. Jõgi oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks. Liiv tungi majadesse, riietesse ja krigises hamba all. Teine aastaaeg(juulist oktoobrini) oli üleujutuste aeg. Ilma jahenes. Puhta vee ja aeglase jooksuga jõest sai kiirevooluline, algul rohekassogase hiljem mudast punase veega jõgi. Egiptus kattus rohelusega. Peeti pidusid, koguti vett veehoidlatesse ning tehti ettevalmistusi põllutööks. Kolmas aastaaeg kestis novembrist veebruarini. Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt tuli hoolt kanda niisutussüsteemide eest. Ühe hektari niisutamiseks kulus päevas umbes 3000 ämbrit vett.
Mida suurem on jõe lang seda suurem on veevoolukiirus. Mida suurem on voolukiirus seda jämedamat setet suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal ga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda põhja. Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus, osaliselt ka lahutub. Kahe looke vahelisel sirgel alal on kiirus väiksem ja toimub kuhjumine, tekiva koolmekohad. 8.Iseloomusta sälk- ja lammoru kujunemist. Kiirevooluline jõigi on sirge ja säng on V-kujuline- tekib sälkorg. Mida aglasem on voolukiirus, seda looklevam jõgion ning tekib lammorg. 9.Selgita soodi ja delta teket. Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse. 10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist.
Jõgede suhtes pole ta kapriisne. Meriforell talub pruuni ja kergelt hapukat jõevett, samuti ei põlga ta ära isegi päris kitsaid ojakesi, kuid vesi olgu külm ja hapnikurikas. JÕEFORELL. (kehal rohkesti tähne, mis piiratud heleda rõngaga) Ta on umbes 25...45 cm pikkune suhteliselt jässakas kala, kelle küljed ja selg on punase-pruuni- mustatähnilised. elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja. VIKERFORELL. Vikerforell on meie silmapaistvamaid kalu. Ta on tihedalt kaetud mustade tähnidega ning piki tema keha kulgeb iseloomulik lillakas-roosakas vööt. Kasvandustes on ta täiskasvanuna keskmiselt 30...60 cm pikk ning kaalub 3...4 kg. Kalakasvatajad on täheldanud, et soodsaim veetemperatuur vikerforelli kasvuks on 12...16
hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver meandeerumine- looklemine meander- jõe looge vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul kanjonorg- väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult( Jägala juga, Valaste juga) kosk- suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid( Hüppavad arbuusid)
16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? Jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? Lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg? Sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist; 19. Mis on sälkorg? Sälkorg – V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul; 20. Mis on moldorg? Moldorg – U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja – ja küljeerosioon tasakaalus; 21. Mis on lammorg? Lammorg – lookleva voolusängiga lai org valdavalt alamjooksul, põhjaerosioon peaaegu lakanud; 22. Mis on kanjonorg? Kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon. 23. Mis on juga?
Enamasti suudmes. ·Jõestik - peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. ·Jõgikond e. jõe valgla - maa-ala, kus jõestik saab oma vee ja mida piirab veelahe. ·Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. ·Jõe langus - jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites. ·Jõe vooluhulk - vee hulk (m³), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. ·Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. ·Kärestik kiirevooluline jõelõik. ·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda. Jõeoru tüübid: Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud, mille põhi on suudme poole kaldu ja mis on tekkinud jõevee uuristaval toimel. Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab
röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. Jõeforell Jõeforelli elab Eesti paljudes jõgedes. Ta on umbes 25...45 cm pikkune suhteliselt jässakas kala, kelle küljed ja selg on punase-pruuni-mustatähnilised. Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja, kudemiseks vajab ta aga kruusa ja kividega kaetud põhja, samuti on talle oluline varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol. Kudemine leiab aset talvel ning võib toimuda novembri lõpust veebruarini. Isaskala hõivab omale territooriumi, mida ta kiivalt sissetungijate eest kaitseb. Võib näida uskumatuna, aga isaseid jõeforelle peetakse meie kaladest kõige tigedamateks.
haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel); 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg? sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist; 19. Mis on sälkorg? sälkorg – V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul; 20. Mis on moldorg? moldorg – U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja – ja küljeerosioon tasakaalus; 21. Mis on lammorg? lammorg – lookleva voolusängiga lai org valdavalt alamjooksul, põhjaerosioon peaaegu lakanud; 22. Mis on kanjonorg? kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon. 23. Mis on juga? Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult
·Jõgikond e. jõe valgla - maa-ala, kus jõestik saab oma vee ja mida piirab veelahe. ·Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. ·Jõe langus - jõe lähte ja suudme veetaseme kõrguste vahe meetrites. ·Jõe vooluhulk - vee hulk (m³), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. ·Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. ·Kärestik kiirevooluline jõelõik. ·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud, mille põhi on suudme poole kaldu ja mis on tekkinud jõevee uuristaval toimel. Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org.
oruterrassid tekkivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi Järve- ja mereterrassid võivad oma tekkimisviisi järgi olla kuhjeterrassid või murruterassid. Nad tähistavad endisaegset järve või mere veetaset Jõe orgude morfoloogiliste tüüpide aluseks on oru ristprofiili kuju: sängorg – arengu alguses olev väikese languga org sälkorg – V-kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul moldorg – U-kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja- ja küljeerosioon tasakaalus lammorg – moldoru arenedes lai org valdavalt alamjooksul, kus küljeerosioon peaaegu lakanud kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon. Peamiselt pehmetes settekivimites juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult
Eestis (Ugandi lavamaa). Lavamaad on oma kuju saanud jää taandumise ajal ja veerikaste jõgede toimel. Lavamaid liigestavad sügavad ürgorud, mille on uuristanud jääaja lõppedes jääsulamisvesi. Suuremad orundid ehk kõrgustike vahele jäävad laugete veerudega orulaadsed pinnavormid paiknevad Väikese Emajõe alamjooksul ning Otepää ja Haanja kõrgustiku vahel. ((Foto: Hinni kanjon Haanja looduspargis on 300 meetri pikkune ja 15-20 meetri sügavune sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja.)) Mõisted kõrgustik lavamaa madalik ürgorg orund Küsimused 1. Nimeta Eesti pinnamoe suurvormid: kõrgustikud, madalikud ja lavamaad. 2. Võrdle Lääne-Eesti ja Ida-Eesti pinnamoodi. Selgita, mis põhjustab erinevuse. 3. Kirjelda, kuidas mandrijää kujundas erinevaid pinnavorme (kõrgustikud, madalikud, lavamaad, ürgorud, orundid). 4. Milline on valdav pinnamood sinu kodukohas? Milliseid pinnavorme leidub sinu koduümbruses? 5. Võrdle Euroopa ja Eesti pinnamoe suurvorme
annaabi.ee 
