inimestega manipuleerida (nagu paljudel ära hellitatud tüdrukutel) ning vahel ka neile pähe istuda, kuid see ei vabanda välja täiskasvanud meeste väärastunud mõttemaailmu ning nendega kaasnevaid tegusid. Isegi kui neil esines taolisi haiglasi fantaasiaid, siis oleksid pidanud nad mõistma tegelikkuse ja mõttemaailma piire. Lolita oli noor ja loll. Ta ütles, et armastab Humbertit, kuid ilmselgelt ei tee kõigest 14aastane tüdruk vahet kiindumusel ja armastusel. Pigem oligi Humbert Lolita jaoks iidol või eeskuju, tal puudusid varasemad kogemused. ,,Lolita" puhul on tegemist äärmiselt huvitava teema ning teosega, kuid ma pole kindel, et sooviksin teemat kunagi (vähemasti lähitulevikus) uuesti käsitleda, sest see on siiski küllaltki õõvastava sisuga.
Kõigel on hind ning see võimalab saada peaaegu kõike. Inimesed kasutavad rahast tingitud eeliseid oma kasuks. Raha ei võimalda inimestele kõike. Võidakse küll arvata, et rikkad saavad seda mida tahavad, kuid nad eksivad. Tundeid ei ole võimalik osta. Muidugi on võimalik endale soetada raha eest elukaaslane, kuid õnne selle taga ei eksisteeri. Armastusel, hoolivusel, usaldusel ning kiindumusel, ei ole hinda. Need tekivad aja jookusl. Rahaga ei saa osta endale pere ning häid sõpru. Suure varandusega ei ole võimalik muuta oma olekut ja suhtumist teistesse inimestesse. Raha eest ei saa oma halba käitumist ja vigu parandada. Samuti ei saa maksta selle eest, et inimestele meeldida. Tervist ei saa osta. Me võime oma tervist rikkuda, kuid tõsiseid haiguseid raha ei ravi. Kõike ei ole võimalik osta, sest neil puudub rahaline väärtus.
jaanuar 1929. Enne seda oli taoline au langenud osaks ainult George Washingtonile. 1964. aastal määrati Kingile Nobeli rahupreemia. Sissejuhatavas kõnes märkis Nobeli preemia Norra komitee esindaja Gunnar Jan: ,, Kuigi Martin Luther King ei tegele rahvusvaheliste küsimustega, teenib tema võitlus rahu eesmärke... Läänemaailmas oli ta esimene, kes näitan, et võitluse all ei pea tingimata silmas pidama vägivalda." Kingi unikaalne panus inimõiguste kaitsesse põhines tema kiindumusel kristliku filosoofia põhimõtetesse. Ta pidas oma eeskujuks Mahatma Gandhit- vägivallatu vastupanuliikumise liidrit, tänu kellele vabanes India briti ülemvõimu alt. Nobeli preemiat vastu võttes ütles ta: ,,Vägivallatus tähendab, et minu rahvas on kõik need aastad talunud kannatlikult vaeva ja piina, ilma et oleks neid valmistanud teistele... See tähendab, et me ei tunne enam hirmu. Kuid sellest ei pea järeldama, et me tahame kellelegi
armastus on selle tulemus ja tingimus armastus seob kogu loodust ja inimkonda Schlegel ainult läbi armastuse ja sellest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses armastuse privatiseerumine, seadmine kõrgemale ühiskonnast ja riigist riik peab toetuma armastusele Sõprus Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest sõprus hoiab linnriike koos sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta sõprus iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid sõprus eeldab: Vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist Ühistegevust kolm sõpruse tüüpi vastavalt põhjusele: 1) Kasu pärast (vanade inimeste sõprus, äri) 2) Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus) 3) Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel vastavalt seisundile:
· Ohtudesse ei torma, kuid ellujäämine pole väärtuseks. · Heategusid tuleb proovida teistele teha, ent neid ise mitte vastu võtta. · Hinnatud asju taga ei aja, v.a suure au korral. · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. See iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse ja kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde."
ejakulatsiooni hetkel suureneb ajus selle hormooni hulk et isahiir saaks kohale jääda ja koos emasega poegade eest hoolitseda. Emastele on loodus andnud oksütotsiini see tekib kõikidel emadel sünnitamise käigus. Hormoon stimuleerib piima teket, kutsub esile emaka kokkutõmbeid ning tugevdab ema ja lapse vahelist sidet. Mõlema hormooni hulk on ülisuur ka seksuaalvahekorra ajal. Need niinimetatud kaisuhormoonid suurendavad ühtesulandumise tunnet ja lähedust. Kiindumusel ja armumisel on kummalised suhted: kaisuhormoonid võivad kirehormoone stimuleerida, kuid ka lämmatada. Kas armastus on tung ja sõltuvus, mitte tunne? Kahtlemata heidab teadmine ajukeemia muutumisest teistmoodi valgust kirele ja armastusele. Ehk ei olegi romantiline armastus emotsioon, vaid hoopis motivatsioonisüsteem, tänu millele saame luua ja säilitada intiimse suhte eelistatud paaritumiskaaslasega? Fisher võtab selle
Inimesest saab inimene ehk tervik ainult läbi armastuse. Armastus on tervik, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses, mistõttu aetakse tihti armastust ja seksi omavahel segi. Armaastus tuleks seada ühiskonnast ja riigist kõrgemale, mistõttu tuleks seadustada lahutused. Riik peaks isegi toetuma armastusele ning seega kaotama sunnimehhanismi. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustav perekondlikke suhteid, kodanike omavahelisi suhteid, võimu suhet kodanikesse. Sõbrad kui inimese hüve või vajadus? -> Teod on suunatud nende hüvele, kõrgem kohustuste tasand kui õiglusest tulenev. Tüübid: 1) Kasu pärast nt. Ärisuhted 2) Naudingu pärast nt. Noorte teravmeelsus seltskonnas 3) Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel, kes soovivad sõprade endi pärast neile head 2
kooskõla. Armastus ainulaadsete inimeste vahel; samas kogu loodust ja inimkonda siduv printsiip - suunatud riigi kui kunstliku moodustise vastu, nõuavad selle asendamist tõelise 'loomuliku' e armastusel põhineva kogukonnaga. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab:1)vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastsuest. 2)ühistegevust Sõpruse tüübid: 1) vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: * kasu pärast (vanade inimeste soprus, nt. äri). * naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas,
3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõpruse tüübid: 1) vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: * kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. äri). * naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas, sama hobi, koos joomine). * täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. 2) vastavalt suhte osapoolte seisundile:
Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ühistegevust. Sõprus jaguneb kolmeks kahel eri viisil: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: 1.Kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. ari).2.Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas, sama hobi, koos joomine).3.Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Vastavalt osapoolte seisundile:1
See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi · Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt: riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. See iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse ja kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde."
riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine) o Teisalt: riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese vastus · Nikomachose eetika: Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos o Mida see tähendab? Aristotelese philia · Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta · Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid · Sõbrad kui hüve ja vajadus? 11 · Sõprus eeldab: o vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest
tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi. Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt riik ise peab samuti ideaalis toetuma armastusele, mis aga tähendab lõppkokkuvõttes riigi kui sunnimehhanismi kadumist. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate suhete kohta, mis iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanikevahelisi suhteid. Sõprus eeldab vastastikust heasoovlikkust ja sellest teadlikolemist ning ühistegevust. Sõpruse tüübid põhjusest lähtuvalt: kasu pärast; naudingu pärast; täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Sõpruse tüübid seisundist lähtuvalt: ülimuslikkus (vanemad-laps); paremus (mees-naine); võrdsus (vend-vend). 2
Schegel ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi. Herder iga inimene on iseenda mõõt, talle eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. SÕPRUS 1) Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest - Sõprus hoiab linnriike koos - Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab: 13 vastastikku hea soovimist ning sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest; ühistegevust. Sõpruse tüübid: 1) vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse:
saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. Armastus seatakse kõrgemale ühiskonnast ja riigist, riik peab seda aktsepteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt peab riik samuti toetuma armastusele, seega sundmehhanismi kadumine. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus tähistab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõpruse tüübid vastavalt põhjusele: kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. Äri); naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas); täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Sõpruse tüübid vastavalt seisundile: ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes), paremus (mees naise suhtes), võrdsus (vendlus) 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest
Teisalt on armastus ka tulemus. Romantikud seavad armastuse kõrgemale igasugustest ühiskondlikest vajadustest või riigi nõuetest. Riik peab aktsepteerimainimeste vajadust armastusele. Hobbesi hirmuvalitsus tuleb asendada loomulikul tundel põhineva inimkogukonnaga. Lõpptulemusena tuleb saada lahti individuaalsetest riikidest ja jõuda universaalse inimkogukonnani. SÕPRUS 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus hoiab riike koos. Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimsuhete kohta, iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. On olemas kolme tüüpi 5 sõprust. Neid saab eristada kahel alusel: 1.vastavalt põhjusele ühed sõprused toimuvad kasu
Seega sunnimehhanismi Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos kadumine, loomulik kogukond. Mida see tähendab? Kokkuvõte Aristotelese philia Eros ja agape: põhiküsimuseks inimese vahekord jumalaga Nikomachose eetika, VIII: “Sõprus” on üldmõiste vabal kiindumusel Enesearmastus ja jumala armastus – kaks erinevat inimlikku armastust, kaks põhinevate inimestevaheliste suhete kohta erinevat riiki Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike 16.-17. sajand – moraali ja ühiskonna võimalikkus pattulangenud inimeste omavahelisi suhteid vahel
Mis roll on sellises riigis sõprusel? Platoni vastus teoses Vabariik ütleb, et sugulussuhted tuleb välja juurida. Hilisemas teoses Seadused loobub sellistest ümberkorraldustest, riigis kodanike vaba sõprus, mis aitab klannihuvidest üle saada. Aristotelese vastus Nikomachose eetika: · sõprus (philia) ongi see, mis linnriike koos hoiab. ,,Sõprus paistab ka riike koos hoidavat ja seadusandjad kannavad selle eest rohkem hoolt kui õigluse eest." Philia vabal kiindumusel põhinev inimeste vaheline suhe. Selliseid suhteid võib olla eri laadi, eri tüüpi inimeste vahel, kes on mingil viisil seotud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimeste vaheliste suhete kohta . Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid. Kui palju on sõbrad meie jaoks hüve ja vajadus? Hüve, kuid tegutseme sõprussuhtes vastupidi, meie teod on suunatud teise hüvele. Sõpruse vastastikusus
Probleemisituatsioon Ateenas Stabiilsustaotlus Varane Platon : Vabariik head poliitilist elu ei ole võimalik saavutada enne kui kõik sugulussuhted on välja juuritud. Hiljem muudab arvamust leebemekas : Seadused : loobub sellistest ümberkorraldustest, riigis kodanike vaba sõprus. Aristotelese vastus : Nikomachose eetika - ,,Sõprus hoiab (linn)riike koos" Aristotelese philia ,,Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Kas sõbrad on kui hüve või hädavajadus? Vastastikune heategemine ja sellest tekibki mõlemale poolele kasu. Sõprus eeldab vaba aja koos veetmist. Sõprus kui ühistegevus on ka riigile kasulik. 3 sõpruse tüüpi : eristatakse kahel viisil : vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse · kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt äri, vanad inimesed pole enam võimelised tõelist sõprust tundma )
Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus ja armastus pole selgelt eristatud philia. Sõprus iseloomustab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid perekondlikud, võimulolijate suhted kodanikesse, kodanike omavahelised suhted. Sõprus hoiab riike koos. Eeldab vastastikku heasoovlikkust ja ühistegevust. Sõprus jaguneb 2 viisil 3-ks: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: Kasu äri Nauding sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes
" "Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelistes tunnetes". Armastuse privatiseerumine, kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist - riik peab seda respekteerima. Samas riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine, loomulik kogukond. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Nikomachose eetika: sõprus hoiab linnriike koos. "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Erineb heasoovlikkusest ja armastusest. Eeldab ka ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." Sõpruse liigid vastavalt põhjusele: - Kasu pärat (vanade inimeste sõprus).
1.7.3 Piits ja präänik Esmapilgul tundub kõik loogiline: lapsele sisendatakse, et kui ta käitub hästi, saab ta oma ,,prääniku". Näiteks ostavad vanemad talle mänguasja. Kui ta aga peab end halvasti üleval, tuleb millestki loobuda. Selline kasvatusstiil tekitab lapses tarbijaliku suhtumise oma vanematesse. 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..." Vahel mängivad vanemad lapse tunnetel -- hirmutundel (,,kui sa riidesse ei saa, läheme ilma sinuta minema") või kiindumusel (,,kui sa kohe magama ei heida, siis ma sind enam ei armasta"). Sageli see võte mõjub. Lõpuks saab aga laps aru, et kõiki need ähvardusi ei viidagi täide. Nii tekib tal arvamus, et lubadusi ei antagi selleks, et neid täita. 22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!" Paljud vanemad lubavad endale vihahoos karjuda lapse peale ning teda lausa lüüa. Selline käitumine kinnistab lapses süütunde
Riik ei saa neid tundeid tekitada ja ta ei tohi neid ka takistada. Riik peab inimeste otsuseid respekteerima. Respekteerimine väljendus selles, et paljudes riikides lahutus seadustati. (austatakse inimese vaba tahet). Teisalt, riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanism kogukonnas kaoks. Armastus on kogu loodust ja inimkonda siduv printsiip. Sõprus 26. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristoteles ütles, et sõprus hoiab riike koos. Sõprus on vabal kiindumusel põhinev inimestevaheline suhe. See iseloomustab nii perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kui ka kodanike omavahelisi suhteid. Aristoteles sõnastab teatava paradoksi: sõprus paistab olema inimese jaoks hüve, kuid sõpruses lähtutakse sõbra hüvest, andes talle rohkem, kui õiglus nõuab. Me tahame sõbrale head, kuid samas eeldame, et sõber tahab meile head - Sõprus eeldab vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist, kuid see ei ole piisav. Lisaks on vaja ka
annaabi.ee 
