Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kevad raamatu esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
film, oskar, luts, place, here, tahate, aitähOskar Luts ja ,,Kevade". Kes ei tunneks ja poleks lugenud Oskar Lutsu ,,Kevadet" ? See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja ikka ning jälle tunneme me rõõmu, vaadates ka samanimelist filmi. Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat ,, Kevade". Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tükk aega oma noorpõlvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba ,,Kevade" esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem ,, Kevadega" tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega ,,Kevadet" edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt ,,Kapsapää" ja ka lustmängu ,,Pildikesi Paunverest"
RAKVERE GÜMNAASIUM Oskar Luts Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8 Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad
Kevade. Kui rkida Oskar Lutsust, siis sndis ta Jrvepera klas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tkk aega oma noorplvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sjave teenistusse sites, olid tal taskus juba Kevade esimesed ksikirjad. Sjaveteenistuses olles, asus ta juba rohkem Kevadega tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega Kevadet edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lhemaid nidendeid nagu nt Kapsap ja ka lustmngu Pildikesi Paunverest. Kuid
Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama. My mother's favorite Estonian film, Spring '' has been produced on the basis with the same name story of Oskar LUTS, whose action takes place in the outer years of the last century in Estonian village. This is the story of one parish school children events of a life during the academic year from autumn till spring. The characters are familiar to all of us...: the thoughtful Arno, the prankster Toots, constantly food munches Tõnisson, the red head sissy
Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama. My mother's favorite Estonian film, Spring '' has been produced on the basis with the same name story of Oskar LUTS, whose action takes place in the outer years of the last century in Estonian village. This is the story of one parish school children events of a life during the academic year from autumn till spring. The characters are familiar to all of us...: the thoughtful Arno, the prankster Toots, constantly food munches Tõnisson, the red head sissy
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane
.... 5 2.7.,,Nukitsamees"............................................................................................................... 5 3.MÕISTED............................................................................................................................. 7 4.KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 8 1. ELULUGU 2 Oskar Luts sündis 7. Jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Järvepere külas Palamuse kihelkonnas. Kirjaniku isa, Hindrik Luts, elatas oma pere puutööga, hiljem juba kingsepaametiga Palamusel. Oskaril oli veel kaks venda: Arnold, kes suri kolmeaastaselt ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ja kinooperaator. Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas.
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus
Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist.
Henn Ahas § Koolipoiss § Vaikne, mõtisklev § Sõbrad: Käsper ja Käämer § Vaene päritolu § Kõhkleb kaua, kumb pool valida § Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film § Tegelaste mõttemaailm § Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel § Arutletakse pikalt § Ei tooda välja kõiki erinevate ideoloogiate Ahase kõhklusi üle § Toodud sisse uus § Ei ole põimitud tegelane Marta erinevaid suhteid §
Kas raamat või film? Populaarseks on saanud fakt, et tihti peale tehakse raamatu järgi film. Milline neist on parem? Tõenäoliselt on filmid paremad, sest tegevus toimub visuaalselt. On ka vastu argumente, et raamat on parem, kui järele tehtud film. Üheks populaarsemaks filmi saagadeks on saanud ,,Harry Potter", mis on tehtud J.K. Rowlingu raamatute järgi. Olen lugenud nii 7 raamatu osa läbi, kui ka näinud neid filme, teen järelduse, et mõlemad on sama head. Raamat on hea sellepärast, et mõte jookseb kaasas ning sa kujutad ette, mis järgmisena juhtuma hakkab. Film on hea seepärast, et sa näed, millised tegelased kui ka ebareaalsed olendid, nt surmasööjad välja näevad. Lisaks sellele võtab filmi
Sügisball ,,Sügisball" räägib tavalistest inimestest, kes kõik elavad Mustamäel. Tegelased omavahel kokku ei puutu, neid ühendab vaid see, et nad on magala elanikud. Teosel puudub üks kindel sündmustik, teemad liiguvad ühe tegelase juurest teise juurde. Sarnaselt on valminud ka film ,,sügisball". Raamat oli väga mõtlemapanev, autor on osanud väga hästi kujutada peategelaste ning samuti teose kõrvaltegelaste hingeelu. Minu arust on inimeste igapäeva tegevusi edasi antud suhteliselt hästi. Raamatut lugedes suutsin tegevusega järge pidada, film oli kohati liiga kiiresti liikuv, paljud kohad jäid natukene selgusetuks. Lisaks oli raamatus rohkem infot ning sellisel viisil oli teos paremini jälgitav. Kuigi film on üle Euroopa
Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso
„Mina enne sind“ raamatu ja filmi võrdlus Raamat ja film, mõlemad pealkirjaga „Mina enne sind“, räägivad samadest tegelastest ja jutustavad sarnast lugu. Need räägivad mehest, kelle nimi on William (Will). Will soovib sooritada enesetappu, kuna ta sattus kaks aastat tagasi liiklusõnnetusse, mis halvas ta keha kaelast allapoole. Raamatu ja filmi põhiprobleemiks on naine nimega Louisa. Willi ema Camilla palkab Louisa, sest Will oli hiljuti proovinud sooritada enesetappu ning talle oli vaja
Oskar Luts Aliin Toomemägi Kaisi Kalma Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal-
Hiljem saab Bella teada, et Edward kavatseb teha enesetapu, kuna arvab, et Bella hüppas kaljult alla ning sai surma. Bella võtab ette teekonna Edwardi päästmiseks, mis aga seab ohtu tema suhted Jacobiga, kes, tuleb välja, on libahunt, vampiiride ainuke vaenlane. Filmi lõpus Bella päästab Edwardi ning nad naasevad koju. Jacob lõpetab suhted Bellaga ja Edward esitab Bellale abieluettepaneku. Sellega lõppeb teine osa. Minu arvates oli film tegelikult hea. Kuna olen ka raamatut lugenud ja samuti näinud ning vaadanud ka esimest osa sain ma hästi aru ning nautisin filmi. Kuid film oli väga sisukas, kuna raamat oli pikk, paljude sündmustega, tuli filmgi välja samugi pikk ja keerukas. Raamatutu lugedes saab aru Bella ning Edwardi tunnete sügavusest ning sõltuvusest. Filmis aga ei tule see nii hästi välja. Filmis pole aru saada kuidas Bella tegelikult on hakanud Jacobit armastama, ning kui valusalt elas ta üle lahkuminekut
,,Dorian Gray" (2009) ,,Meie tulevik on samasugune, nagu oli minevikki, ja pattu, mida me tegime algul jälkusega, kordame hiljem uuesti, ja rõõmuga." Film ,,Dorian Gray" (2009) räägib nõrga iseloomuga noorest mehest Dorian Gray'st (Ben Barnes), keda hakkab mõjutama Lord Henry Wotton (Colin Firth), kes sugugi ei juhata Doriani heale ja õilsale teele. Samas vastupidist mõju üritab noorukile avaldada kunstnik Basil Hallward (Ben Chaplin), kuid vaatamata korduvatele hoiatuskatsetele tal see ebaõnnestub. Film lõppeb peategelase hävinguga. Film ,,Dorian Gray" räägib inimese kõikvõimalikest pahedest ja nõrkustest ning
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogline Seminar Noorsootöö eriala Sigrid Kiisk Oskar Luts: ,,Nukitsamees" Draamaprojekt Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2015 Teema valik: Teema valikul sai arvestatud kooli õppekava ning programmi. Kuna uus õppeaasta on peagi saabumas, siis kirjanduse õpetajaga vesteldes jõudsime ühele meelele, et kõige parem oleks käsitleda Eestis tuntuks saanud kirjanikke, seega valisime ühe kirjaniku välja ning selleks saigi O.Luts ja tema looming s.h ,,Nukitsamees".
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse
töötab tulemuse kahjuks. Raamatu puhul on selline killustatus või laialivalguvus üsna okei, sest see on suhteliselt lühike ja on tavaline, et raamatuid tingimata ühe hooga ei läbita. Ligi kahetunnises filmis mõjub see aga teatud mõttes halvavalt.” Olen samuti nõus Lauri arvamusega. Tugev keskne lugu puudub, arvan samuti, et raamatu puhul on see rohkem aktsepteeritav, kuna raamatuid ei loeta tingimata ühe hooga. Filmi puhul mõjub see nii, et film muutub venivaks ja igavaks. Arvestades ka seda, et film ise kestab ligi 2 tundi. Tulemuseks võib olla see, et inimesed hakkavad juba kärsitult filmi lõppu ootama. Kui see juhtub, siis ilmselt jääb filmist negatiivne arvamus. Minul samuti muutus vahepeal film venivaks ning igavaks, seetõttu hakkasin pöörama kõrvalistele asjadele tähelepanu, siiski suutsin mõniaeg hiljem uuesti filmile keskenduda. Filmilt lahkusin siiski tundega, et film kestis terve igaviku.
Sageli väidetakse et raamat on parem kui film. Raamatu võlu seisneb just selles, et igaüks saab kujutleda peategelast isemoodi ning raamatu süzee on kordades mahukam. Samutli leidub filmifanaatikuid, keda paelub just filmi ootamatu lähenemine ja peategelaste elustamine. Raamat ja film võivad olla väga sarnased või hoopis väga erinevad. Kas Oscar Wilde ajatu klassika ,,Dorian Gray portree" sarnaneb või pigem erineb samanimelisest linateosest? Film ,,Dorian Gray portree" algas erinevalt raamatust hoopis sündmuste keskel. Seejärel jätkus Doriani lugu nii, nagu on Oscar Wilde seda kirja pannud. Juba esimesest hetkest oli köidetud pealtvaataja tähelepanu ning õhku jäi palju vastuseta küsimusi. Säärane lähenemine on väga iseloomulik linateostele, sest
5 Kevade valmimine ,,Kevade" lavastamisele eelnes pikk lugu. Tegelikult kirjutas Oskar Luts juba 1926. aastal stsenaariumi " Joosep Toots", kuid siis ei saanud filmist asja. Ligi 40 aastat hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki ,,Kevade" lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida. Seejärel algasid osatäitjate otsingud
Dorian Gray raamat versus film Martin Toode Film, mis on Oscar Wilde'i teose põhjal "Dorian Gray portree", 2009. aastal valminud teos. Film on raamatust erinev, kuid see võib-olla kuna on tahetud teha lugu tänapäevasemaks. Dorian ise erinev mõnevõrra raamatust, kuid siiski järgib Wilde'i loodud sisu ja edastab sõnumit. Ekraniseeringu puhul on muudetud teose tegelaste käitumist, näiteks raamatus lõppes Sibyl Vane'i ja Doriani suhe, sest Dorian ei pidanud Sibyl'i näitlemist enam armastusväärseks, ta isegi nimetas ta näitlemist kohutavaks pärast seda, kui Dorian kutsus oma
Nullpunkt Lugesin Margus Karu romaani "Nullpunkt". Raamat on ilmunud 2010. aastal ning sellest on tehtud ka film. Otsustasin lugeda just seda raamatut, kuna olin varem näinud ka filmi. Film mulle väga meeldis ning, kuna olin kuulnud, et raamat ja film on erinevad, siis tekkis uudishimu. Raamatu kasuks rääkis ka veel fakt, et tegelased on sama vanad kui mina ehk mul on lugemise käigus võimalus samastuda. Raamat rääkis gümnaasiumieas Johannesest, kes vahetas keset õppeaastat kooli. Tal oli kodus skisofreeniahaige ema ning koolis hakati teda kiusama. Johannese elu jõudis nullpunkti, aga sealt edasi sai see ainult paremaks minna. Lõpuks sai Johannesest kooli kõige populaarsem poiss.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mariliis Allikvee VIIMNE RELIIKVIA Loovtöö Pärnu 2020 Sisukord 2 SISSEJUHATUS „ Viimne Reliikvia” on legendaarne film, mis loodi aastal 1969. Filmi sisu põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”. Filmi režissööriks on Grigori Kromanov. Muusika heliloojateks Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo. Olulistemaks näitlejateks filmis on Ingrida Andrina kes oli Agnese rollis, Aleksander Koloborodko kes mängis filmis Gabrieli osa, Peeter Jakobi oli Ivo osatäitja, Elsa Radzina kloostri abtsissi rollis,
Lühikokkuvõte „nullpunkt“ "Nullpunkt” on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust .probleemsest kodust ja halvast koolist pärit johannesest, kel õnnestus end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida hea jutuga. kuid peagi avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusesse taandanud. kui johannese elupüramiidi kolm peamist tahku - kool, sõbrad ja kodu kokku varisevad, mõistab et on taas jõudnud nullpunkti. nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept , ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. raamatu tegelased: Johannes- mina tegelane Riina - johannese tüdruk Kairi - Johannese väga hea sõbranna Zaiid – maffiosniku poeg Olav,Ege,Paul,Kreete- johannese õed-vennad Sasa- johannese parim sõber kellega tutvus kairi kaudu. Raimo,Bianka,Paula,Stinwald,Karmo,Mihke
300 meest miljoni vastu Film ,,300" on kirjutatud ajaloolisest lahingust, mis kannab nime Termopüülide lahing.Lahing sai nime Termopüüli mäekitsuse järgi, kus peeti veriseid taplusi. Seal seisid 300 spartalast armee vastu, mis oli tolleaegse suurim. Armee koosnes ajalooliste allikate järgi miljonist sõjamehest üle maailma. Film on väga tõetruu ja julm pilt oma ajastust , kuna seal näeb palju veriseid ja jõhkraid tapmisstseene. Inimestele on selle filmiga tahetud näidata tolle ajastu ,,ilu ja valu". Film on valminud 2006.aastal rezissöör Zack Snyderi käe all, kes on hetkel maailma filmimastaabis võrdlemisi tundmatu nimi,kuna tegemist oli tema esimese filmiga, mis nii suurejooneliselt kinolinale pääses. Vaatamise teevad veelgi põnevamaks filmis kasutatud huvitavad filminipid ja kaadrid.
tunduvalt avameelsem. Ehkki raamatu kohati isegi häirivat avameelsust ei suudeta siingi edastada. Aga see ongi tõenäoliselt positiivne. Üks asi on lugeda seda kõike paberil, hoopis teine aga näha kõiki üksikasju visuaalselt. Esimene filmivariant tekitas kaasajal suure problemaatika oma avameelsusega. Aga vaadates seda tänapäeval? Minu jaoks tundus 1962. aastal loodus teos kohati laua koomilisena. Teine, visuaalselt tunduvalt riivatum, meelega lolitalikkusele kui nähtusele keskenduv film ei mõju uues ajas samuti enam sugugi sokeerivalt. Proovige Internetist otsingut märksõnaga "Lolita movies" ja te saate aru, mida ma silmas pean. Siit on näha ka selget ajastuerinevust või lihtsalt tänapäeva inimese rikutustaset. Lyne filmivariandi puhul sai kõnealsuseks hoopis teine teema. "Nimelt valmis tema film suuremalt jaolt Ameerikas ja Ameerika rahadega ja selle ümber moodustus tohutu puritaanlik meediamull, mille valgusel kahvatus film ise.
19911992 Collin Fenwick ("Rohukannel") 19921993 Jermolai Lopahhin ("Kirsiaed") (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.10 Rollid mujal Peer Gynt (Henrik Ibseni "Peer Gynt"; Eesti Draamateater; 1997) Guy Montag (Ray Bradbury "451 kraadi Farenheiti"; Moskva teater Et Cetera; 2007) Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses ,,Soo" ( Teleteater 1992), teleseriaalis ,,Vabariigi valvur" ( ETV 1994-1995) ning filmides ,,Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja ,,Suflöör" ( Freyja Film 1993). Elmo Nüganen on mängufilmi ,,Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor ( Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film ,,Meeletu" ( ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi ,,Meeletu" põhjal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.11 Tunnustused 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1992: Ants Lauteri nimeline preemia
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar Luts.................................................................................................16 8.2. Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. ..................................................17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ......................................................................18 8.4. Suitsetamas.........................................................................20 8.5. Sajandi sada parimat eesti algupärast lasteraamatut.............
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
annaabi.ee 
