tõstematiga ja ketta abil (pilt 9, 10). Pilt 9 Pilt 10 · Sirutada patsient toolil. Võtta ära tõstematt abistaja keha ümbert ja patsiendi tuhara alt (pilt 11, 12). Pilt 11 Pilt 12 · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil ja võtta ära kettas jalgade alt ning asetada kettas voodi alla (pilt 13, 14, 15). Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm Pilt 13 pilt 14 Pilt 15 Pilt 16 11.5.2. Patsiendi abistamine toolilt istumast ümbertõstega tõstemattidega ja kettaga voodile istuma. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks tõstematid ja ketas (pilt 1)
Hooratta konstrueerimisel on enim oluline selle kompaktsus, vastupidavus ning maksimaalne kineetilise energia salvestamine. Komposiitmaterjalide kasutamine hooratastest tagab kiirema pöörlemise ning suurema energia salvestamise. Hooratas on energiatoiteühik, mis salvestab energiat mehaanilisel kujul. Hoorattad salvestavad kineetilist energiat pöörlevas kodaratega rootoris või kettas, mis on valmistatud komposiit-materjalidest. Hoorattaid kasutatakse autodes juba ammu, neid kasutatakse kõikides tänapäeva sisepõlemismootorites energia salvestamiseks ja võimsuse edastamise silumiseks mootori järskude pulsside korral. Hoorattaid kasutatakse erinevates süsteemides, kuna hooratas suudab edasi kasna energiat stabiilselt, samas kui energiaallikas ei väljasta energiat ühtlaselt. Sel põhimõttel toimivad hoorattad sisepõlemismootorites stabilisaatoritena
moodustised Yerkes 1. valguse M87 = kE1 tsentraalkontsentratsioon; M31 = kS5 2. varvalisus; M101 = fS1 3. siledus LMC = afI2 DDO 1. noorte tähtede osakaal M87 = E1 kettas; M31 = Sb I-II 2. varvalisus; M101 = Sc I 3. valguse LMC = Ir III-IV tsentraalkontsentratsioon; 4. harude pikkus ja kvaliteet 3 Hubble'i klassifikatsioon
Päikese udukogust sai nüüd gaasikera, mida ümbritses gaasist ja udust ketas. Keskne kera muutus Päikeseks ja ketta materjalist tekkisid planeedid ja teised kehad. Palju kasutamata materjali kandus eemale kosmosesse. Planeedid Planeedid hakkasid moodustama umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Päikesele kõige lähemast ainest on tekkinud neli kivist maailma: Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Eemal kaugemal välises kettas, kus on palju külmem, tekkisid kivised kehad ja tõmbasid siis enda poole suuri gaasihulki. Need on suured gaasilised hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto on tehtud teistsugustest materjalidest. Asteroidid ja komeedid Kivist ainest Marsi ja Jupiteri vahel ei tekkinud planeeti, sest Jupiteri tugev gravitatsioon ajas pidevalt seda ainet laiali. Sellest materjalist sai Asteroidide vöö, sõõrikukujuline kividest rõngas
radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. [2] Gammakiirgus tekib tähtedevahelises ruumis kihutavate vesiniku aatomi tuumade ehk prootonite põrkumisel üksteisega. Kaks kokku põrkavat prootonit moodustavad uue osakese, mille nimi on piion ehk -meson. Piion aga laguneb momentaalselt kaheks gammakvandiks ehk gammakiirguse footoniks. Mustade aukude ümber olevas gaasikettas võib energia kasvada pööraselt suureks. Sel juhul tekib kettas ohtralt positrone, elektroni vastandosakesi. Kui positron põrkab kokku elektroniga (nende elektrilaengud on vastasmärgilised), muutuvad osakesed gammakiirguseks. Nähtust nimetatakse annihilatsiooniks. [4] Gammakiirguse neeldumisel tekib ohtralt teisest gammakiirgust. [2] Gammakiirgus on kõige ohtlikum ja kõige suurema läbimisvõimega radioaktiivne kiirgus. [3] Gammakiirgus on väga hea läbimisvõimega ning tema täielik peatamine (eeskätt kõrgema
tugevuse kontrollib üle seade, mis avab ukse või laseb ligi pangatoimingutele. 2) Jalgratta spidomeeter Sõitmise ajal möödub püsimagnet paigalseisvast poolist. Poolis tekib induktsiooni vool (korraks). Impulsid lähevad seadmesse, mis arvutab ratta ümbermõõdu järgi kiiruse, teepikkuse vms. 3) Mehaanilise ajamiga spidomeeter või pöörete lugeja Ratta käigukastivõlli või mootoriga ühendatud tross paneb püsimagneti pöörlema. Pöörlev püsimagnet tekib alumiinium kettas pöörisvoolu, mille magnetväli sunnib ketta kaasa pöörduma. Kettaga ühendatud osuti näitab kiirust või pöörete arvu. 4) Elektrikarjus Elektrikarjuse traadis on pidevalt nõrk vool. Kui loom puudutab traati, voolutugevus traadis muutub ja voolumuutuse tõttu induktseerib karjuse generaator kõrgepingega elektrivoolu. See jõuab läbi traadi loomani ja siis saab loom elektrilöögi.
Curved- kaardus deck beam- tekki talla deep draft- suur süvis Deformation- deformatsioon density- tihedus depend on-millestki sõltuma Derrick- last poom design- kujundama determine- otsustama Develop- parendama disadvantage- puudus disaster- katostrof Disc- kettas distance travelled- läbitud vahemaa distrubance- häire Domestic- olme draft- süvis duct- sõukruuvi tüüs Ducted propeller- aktiivne rool edge-serv efficiency- tõusus Endure- vastu pidama engine trial- masina testimine enlarge(ment)- laenemine Ensure- tagama equilibrium- tasakaal equipment- varustus
vasaraheide sel hooajal võitis Eesti Meistrivõistlustel Bvanuseklassis vasaraheites teise koha. Samal võistlusel kettaheites ei pääsenud ta aga finaaligi. Juba järgneval hooajal sai tema lemmikalaks kettaheide 2001. aastal sai ta Eesti meistriks Bvanuseklassi kettaheites. Sellelt võistluselt võitis veel hõbemedalid kuulitõukes ja vasaraheites. Järgnevate võistlustega sai uuendatud Eesti noorte rekordeid nii kettas kui ka kuulitõukes. 2003. aasta hooajal sai Margus osa oma suurimast õnnestumisest ja ka ebaõnnestumisest. Nimelt sai ta Kanadas toimunud Noorte MMil kettavõistluse kvalifikatsioonis nulli. See oli talle suur altminek ja samas oluline õppetund, mis sai väärilise kompensatsiooni Pariisis toimunud Euroopa Noorte Olümpiapäevadelt kuldmedali võitmisega koos võistluste rekordit näitava tulemusega kettaheites. 2004
Selline eluviis võib teha tõsiselt liiga nii kehalisele kui vaimsele tervisele. Lisaks kaovad sõbrad, tekivad tõsised rahaprobleemid ning sekeldused politseiga. MIDA JA MILLAL TARVITAVAD? Kõige sagedasemini ja kõige populaarsem narkootikum mida tarvitatakse on kanep. Noored kutsuvad seda ka teiste nimedega. Näiteks: kivi, bob, kõss ja pops. Peodel ja klubides on peamine narkootikum ecstasy. Teisi nimetusi veel komm, kettas, rattas ja e. Amfetamiini kasutatakse samamoodi pidudel ja seltskonnas. Öeldakse veel spiid, amff, kiirus, ants ja a. Enda meeleolu tõstmiseks ja unistamiseks kasutatakse heroiini. Kutsutakse veel heroks või triibuks. Kokaiini tarbivad peamiselt pinge all inimesed. Kutsutakse veel koka, lumi, charlie, coke, triip, valge. Narkootikume on veel palju, näiteks LSD, kefamiin, moonvedelik, fentanüül, metadoon jne. ILLEGAALSETE UIMASTITE MÕJU TERVISELE KUIDAS MÕJUB?
Hubble'i seadus- kaugete galaktikate kiirused suurenevad võrdeliselt nende kaugusega vaatlejast: V=H*r, H(t) Hubble'i konstant, mis sõltub ainult ajast, ei sõltu ruumipunktist (H0)=75 km/(s*Mpc). Spiraalsete galaktikate ehitus hajusainet palju, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale; gaas, tolm, nooredtähed asuvad õhukeses pöörlevas kettas. Noored tähed- suure heledusega peajada tähed. Kvarsid galaktikad, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi; tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldavad galaktikate omadega. Galaktikate ruumijaotus galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad. Universumi kärgstruktuur ruumiline jaotus, kus
pendlites, magnetkaardid, turvaväravad? Foucault voolud- tekivad metallkehades, mille läheduses magnetväli muutub. Kasulikud ja kahjulikud. · Pidurdus kehade liikumine(pendel, magneti liigutamine piki alumiiniumplaati). Muutuv magnetväli tekitab pendlis pöörisvoolu.Voolu magnetväli ja väline magnetväli takistavad vastastikku. · Kehad hakkavad liikuma(voolumõõtja ketas,spidomeeter). Muutuv magnetväli tekitab kettas pöörisvoolu. Voolu magnetväli ja väline magnetväli mõjutavad teineteist ja ketas hakkab pöörlema. · Magnetkaardid- kaardi sisenemisel indutseerib magnetriba induktsioonivoolu. · Turvaväravad- Pärnu Ühisgümnaasium Rein Karjane © 2008.a. Harjutusülesanded kt. nr. 7. G2 klass Elektromagnetiline induktsioon 1. Magnetvälja magnetiline induktsioon on 0,1 T ja selles paikneb raam mõõtmetega 4 cm * 5 cm
Teine abistaja on patsiendi jalgade juures, kükk või poolkükk asendis, hoides kinni patsiendi säärte all tõstemati sangadest (pilt 2) 2. Patsiendi viimine selili asendisse: lasta patsient vajuda tõstemattiga selili ja samal ajal tuua jalad tõstemattiga voodisse ning pöörata kettal (pilt 3, 4). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 3. Võtta kettas tuhara alt ära. 4. Vajadusel nihutada patsienti tõstemattidega peatsi suunas. 5. Nihutada patsienttõstemattidega voodi keskele. 6. Võtta tõstematid patsiendi alt ära. 7. Asetada padi üles poole. 8. Asetada patsiendi käed kõrvale. 9. Vajadusel toestada patsient. Tööergonoomika konspekt Maie Timm 10.1.1. Patsiendi abistamine selili asendist voodisse istuma, seejärel külg-
Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid kreekast ja kolooniatest(hellenid sh . makedoonlased. Barbarid, naised mitte).Võistlusprogrammis: jooksidistantsid, maadlus, rusikavoitlus, kahe viimase kombineeritud, viievõistlus(jooks, oda, kettas, kohalt kaugus ja maadlus), ning nelja hobukaariku võidusõit. Kõige prestiizikamats peeti lühimat jooksudistantsi e. staadionijooksuI. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, veidi üle 192 m. Olümpia roll ei piirdunud spordiga, vaid ohverdati jumalatele. Et rahu ei rikutaks oli kehtestatud olümpiarahu. Olümpia võitjaid hinnati kõrgelt, nende üle peeti arvet ja 5 saj eKr. Koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida edaspidi täiendati. Ulatus tagasi aastasse 776 eKr.
5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. 12.Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks? Neid, mille spektris esinevad tugevad emissioonijooned. 13.Mis on kvasarid? Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. 14.Kirjeldage kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade spektreid. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast, meenutades pigem raadioallikate nn
5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. 12.Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks? Neid, mille spektris esinevad tugevad emissioonijooned. 13.Mis on kvasarid? Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. 14.Kirjeldage kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade spektreid. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast, meenutades pigem raadioallikate nn
pilve kokkukukkumine võtta kauem aega ja vahepeale areneda paljud tähed. Kui seesmine rõhk langeb, tekib elliptiline galaktika. Galaktika ei teki sellisel juhul mitte gaasidünaamika, vaid stellaardünaamika reeglitele vastavalt (tekib tähepilv ja gaasiketas, mis on orbiidile surutud tähe tekkimise valgusrõhu poolt). Tähepilv on väikesemõõduline ja jääb paigale elliptilse galaktikana või spiraalseudukogu mõhnana. Ketta areng on palju pikem protsess. Kettas tekivad tähed tänu sellele, et ümaratel orbiitidel liikuvate tähtede üksteisest möödumisel kaasneb gravitatsiooniline vastastikmõju, mille mõjul sisemine täht liigub sissepoole ja välimine keskmest kaugemale. Ketas laieneb ja saab stabiilseks, kui orbiitide nurkkiirus on sama. Universum tekkis Suurest Paugust. Kronoloogiliselt tähtsaimad vaheetapid on kvarkide sünd, prootonite ja neutronite moodustamine
ja Neptuun on suured kerad mis koosnevad gaasist, vedelikust ja jääst. Kunagi oli meie Päikesesüsteem tolmu-ja gaasipilv,mille ulatus igast suunast oli poolteidt triljonit kilomeetrit. Umbes viis miljardit aastat tagasi plahvatas üks lähedal asuv täht,saates läbi pilve lööklaine.Pilv muutus aeglaselt pöörlevaks kettaks. Rohkem kui miljard aastat tagasi tõmbus ketta keskus kokku gaasikerast tuumareaktoriks,täheks,meie Päikeseks. Kivimiosad, lumi ja gaasid ülejäänud kettas liitusid ja moodustasid järjest suuremaid tükke, kuni neist said keerlevad planeedid. Kuuma Päikese ümber moodustasid väiksemad kivised planeedid, kaugemal ja jahedamas tekkisid suured gaasiplaneedid. Meie Päikesesüsteemi iga planeet pöörleb ümber kujuteldava joone mida nimetatakse teljaks. Samal ajal hoiab Päikese tohutu raskusjõud iga planeeti elliptilisel liikumisteel, mida nimetatakse orbiidiks. Maal kulub ümber Päikese tiiru tegemiseks üks aasta. Kõige kaugemal
viimane üldse koondub. Ja nüüd jääb vaid üle planeedisüsteemi tekkimine füüsika valemite ning arvutusmasina abiga "maha mängida". 6 Päikest ümbritsev tolmu-gaasirõngas peab pöörlema: vastasel juhul ta polekski rõngas, vaid Päikest ümbritsev gaasipilv. Kujuteldav protosüsteem näeks välja järgmine: Päike koos teda ümbritseva gaaskettaga. Järgneb kettas oleva aine kogunemine planeetideks; viimane toimub kahes etapis: 1)Gaasi- tolmu eraldumine ja ringorbiitide teke on seotud asjaoluga, et tahketele osakestele (jää ja kivi) mõjub vaid gravitatsioonijõud, gaasil aga lisandub sellele siserõhk. Seetõttu pöörleb gaasketas pisut aeglasemalt. See omakorda kutsub esile tahkete osakeste pidurdumise aeglasemalt liikuvas gaasis. Et pidurdamine vähendab energiat, liiguvad tahked osakesed piki spiraali
tõmbuma hakanud gaasipilves. Pilve läbimõõt oli 4 valgusaastat. Umbes 70% sellest oli vesinik, 30% heelium, 1% moodustasid raskemad elemendid (peamiselt hapnik, süsinik, räni ja metallid). Suurem osa gaasist koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike. Et kokkutõmbuva pilve pöörlemiskiirus suurenes nagu piruetti sooritaval iluuisutajal ja pilv muutus üha lapikumaks, ei koondunud kogu gaas Päikesesse, vaid seda ümbritsevas kettas tekkisid väikesed tihendid, millest hakkasid moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Planeetides koondusid raskemad aatomid keskele ning väikest tihedat tuuma jäi ümbritsema paks vesinikust ja heeliumist atmosfäär. Selleks ajaks oli Päike peaaegu valmis ja hakkas kiirgama. Päikesekiirgus (päikesetuul) hajutas planeetide tekkimisest üle jäänud gaasi ning lähimate planeetide (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) ja nende kuude vesinikust ja heeliumist kesta
* Kvasarid- peeti algul pikka aega ülitähtedeks, praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikatega, mille tuuma heledus tuhandeid kordi ületab ülejäänud osa heledusi. On ühed kaugemad objektid maailmaruumis. 25. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate ehitus: hajusainet suurel huljal, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5 x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas, tolm, noortähed asuvad õhukeses pöörlevad kettas, mis ümbritsetud vanadest tähtedest koosnevast keskosa mõhnast. 26 Kirjeldage tähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates. Elliptilises galaktikas- tähti vaadeldakse kui põrkevaba ideaalse gaasi molekule, mis liiguvad iseenda poolt tekitatud gravitatsiooniväljas. Galaktika ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Spiraal galaktikas- lisandub elliptilisele keskosale pöörlev, gaasi sisaldav ketas, et gaas erinevalt
kondenseeruma, tekkisid hiigelsuured tähed, mis kiiresti „läbi põlesid“ ja oma elu plahvatusega lõpetasid. 2. Plahvatades tekkisid raskemast keemilistest elementidest koosnevad pilved, mis hakkasid kokku tõmbuma – tekkisid kaasaegsete tähtede eellased – prototähed, mis olid ümbritsetud hõredamast materjalist kettataolise pilvega 3. Prototähe temperatuuri tõustes hakkas kettas asuv gaas ioniseeruma, tema magnetväli pidurdas prototähe pöörlemise kuid kiirendas kettas asuva aine pöörlemist 4. Pöörlevas kettas hakkasid tekkima tihendused – nn protoplaneedid, kusjuures tihedam materjal koondus tähele lähemale, kergem aga sellest eemale (sama toimus protoplaneetide kuudes) 5. Tähe kiirgus „puhastas“ süsteemi üleliigsest materjalist – algsest väljaspool tähte
Kui ketta avad satuvad Led-dioodi ja fotodioodiga ühele joonele, muutub fotodiood juhtivaks ja maandab juhtploki signaaliklemmid (pinge langeb 1.5V). Andurisse on paigaldatud kaks paari dioode ja avad kettas on sellise suhtega, et juhtplokk saab teada nii rooliratta pööramise suuna kui ka kiiruse. NB! Rooliratta pöördenurga andur on ühendatud CAN võrku ja ilma selle anduri signaalita ESP süsteem ei tea autojuhi soovitud sõidusuunda ning süsteem ei tööta.
hüdritransformaatoriga, mida on võimalike hüdromehaaniliselt blokeerida 13. Teehöövli vedava silla ülesanne, ehitus, hooldamine. Muudab pöördemomenti vedavaks jõuks, peaülekanne, poolteljed, külgülekanne, hooldus: õlitaseme kontroll/vahetamine, 14. Teehöövli kasutatava sõidupiduri ülesanne, ehitus,hooldamine Ülesanne: kiiruse vähendamine peatumiseni ehitus: kettaspidurid hooldamine: kuluvate osade vahetamine, 15. Teehöövli seisupiduri iseloomustus, hooldamine. Kettas seisupidur, rõhu võtab hüdrosüsteemi pealt, hooldamine kontrollida kas fikseerib masina koha peale 16. Teehöövli rooli üldiseloomustus, hooldamine. Võtab rõhu hüdrosüsteemist, juhitakse läbi silindrite, hooldamine: rõhu kontrollimine, rooli ratta pööramine, et oleks kerge pöörata, hüdroõli kontrollimine 17. Teehöövli esisilla ehitus, hooldamine. Pöördesilinder, tala, juhtrattad, rooli käänak 18.Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus,hooldamine
punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Hubble'i konstant H0 on 75 km/(s*Mpc). 7. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate ehitus: hajusainet suurel hulgal; keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas, tolm, noortähed asuvad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat keskosa mõhna. 9. Selgitage mõistet ,,noored ja vanad tähed". "Noored" on suure heledusega peajada tähed, õigem oleks nim noori täheparvi parvedeks, kus noori tähti leidub. Kuna viimaste eluiga on lühike, ei saa ka parv vana olla. 13. Mis on kvasarid? Kvasarid on galaktikad, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Varem peeti neid "ülitähtedeks"
iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud kosmilisest hajusainest, mis moodustas gaasipilve. Pilve läbimõõt oli 4 valgusaastat. Umbes 70% sellest oli vesinik, 30% heelium, 1% moodustasid raskemad elemendid (peamiselt hapnik, süsinik, räni ja metallid). Suurem osa gaasist koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike. Et kokkutõmbuva pilve pöörlemiskiirus suurenes ei koondunud kogu gaas Päikesesse, vaid seda ümbritsevas kettas tekkisid väikesed tihendid, millest hakkasid moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Planeetides koondusid raskemad aatomid keskele ning väikest tihedat tuuma jäi ümbritsema paks vesinikust ja heeliumist atmosfäär. Planeedid peavad liikuma ühes tasandis asuvatel ringorbiitidel, orbiitidevahelised kaugused ja planeetide massid peavad suurenema Päikesest eemaldudes. Neli väiksemat siseplaneeti on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka
tolmu, millest tekib uusi tähti. Eliiptilistes galaktikates gaas ja tolm tavaliselt puudub. Galaktikade värv on kollakasvalge. Galaktikate koostis: Tähed jagunevad keemiliselt kahte rühma. Esimene ketta populatsioon on koostiselt sarnane päiksega ja sisaldab kõikvõimalike tähti ning täheparvi. Teine sfääride populatsioon,kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhna tähed(Galaktika mõhn asub galaktika keskel). Spiraalgalaktikate tolm,gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. Galaktikate teke Galaktikad tekivad hajusast gaasipilvest. Gaasi kokkutõmbumisel võivad hakata tekkima gaasikobarad, millest saavad tähed,enne kui ketas jõuab kujuneda.(Elliptiline galaktika) Teiste galaktikate juures tekib kaks rühma, tähepilv ja gaasiketas. Tekib galaktika. Aktiivsed galaktikad ja kvasarid Kvasarid vanad galaktikatuumad. Pärinevad varasest universumist ja on maast ühed kaugemed objektid
nimetavad astronoomid päikeseududeks. Pöörleva gaasimassi tihedam keskosa kuumenes ning hakkas helenduma-temast sai protopäike. Ümbritsev gaasipilv toitis protopäikes edasi, selle kuumenemine jätkus. Tema keskmes tõusid rõhk ja temperatuur, lõpuks käivitusid seal tuumareaktsioonid ning protopäike hakkas särama uue tähena. Vahepeal oli tähte ümbritsev aine koondunud õhukeseks kettaks ning just selles kettas tekkisid lõppkokkuvõttes planeedid ja ülejäänud Päikesesüsteemi liikmed. Esimesed tõendid võimalike teiste planeedisüsteemide kohta saadi 1938.aastal. Päike Päike, meie planeedisüsteemi keskne täht, on meie jaoks vägagagi eriline. Ta on üks meie Galaktika 200 miljardist tähest. Nagu teisedki tähed, koosneb ka Päike peamiselt vesinikust ja heeliumist, kahest kõige tavalisemast Universumi elemendist. Päikeseenergia:
punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. Kuidas uuritakse galaktikate dünaamikat? Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. Kirjeldage tähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates. Spiraalsetes galaktikates liiguvad tähed ringjoon-orbiitidel, spiraalharude osas tähtede joonkiirus ühesugune. Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt, vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas. Millest ja kuidas tekivad tähed spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates?
keskelt pisut paksema „värtnani“ 3.Varbspiraalsed 4.Korrapäratud Kirjeldage spiraalse galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad, tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Asume pöörleva ketta sees. Selgitage mõistet“Noored ja vanad tähed“ Spiraalgalaktikate tolm, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajatkeskosa-mõhna. Kirjeldage galaktikate ruumijaotust. Ühtlane;galaktikate piiri ei ole,. Galaktikad, galaktikaparvad ja nendevahelised tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Lõpmata pikk aeg on see, kui igale päevale järgneb alati samasugune päev. Lõpmata tee on see, kui igale läbikäidud kilomeetrile järgneb jälle samasugune kilomeeter.
galaktika kaugusega". H, 75 või 100 km /(s*Mpc) põhivara lk 54. Universumi iga väljendab Hubble´i konstandi pöördväärtus. 5. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad: tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Me asume pöörleva ketta sees. 6. Selgitage mõistet ,,noored ja vanad tähed". Spiraalgalaktikate tolm, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. Galaktikate teke saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel. Elliptilise galaktika teke sarnane tähe sünniga; spiraalgalaktika planeedisüsteemi kujunemisega. Aeg on pikem, kuna mastaap suurem. Tekib 2 populatsiooni : tähepilv ja gaasiketas (tähed stabiliseeruvad kiiresti; ketta areng võtab kauem aega). 7. Mis on kvasarid
c)elliptilised galaktikad on kera või ellipsikujulised.koosneb peamiselt vanadest punastest tähtedest.Gaas ja tolm nendes peaaegu puudub.Kujult võivad olla lamedast kuni kerani välja.d)korrapäratud galaktikad, mis igasuguse korrapära puudumise tõttu on lihtsalt suured tähepilved.Spiraalsed, varbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti.Spiraalgalaktikate tom, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. Galaktikates on osa tähti tekkinud koos grupis, mida nimetatakse täheparveks.Parvi on kahesuguseid.Hajusparved, mis koosnevad heledatest kuumadest tähtedest ja tekkinud hiljuti ning asuvad ruumis suhteliselt lähestikku.Kerasparved on hajusparvedest palju suuremad.Nad ümbritsevad galaktikat kerasparvedest koosneva kerasparvena.Meie Galaktikas on umbes 150 kerasparve, igaühes kuni miljon tähte.Tähtede ja
Näiteks hiidgalaktikates võib olla isegi rohkem kui kolm tuhat miljardit tähte, kui arvestada ka tekkejärgus olevaid tähti. Kuid kõige väiksemates galaktikates esineb vähemalt umbes paarsada tuhat tähte. Linnutee galaktikas eksisteerib umbes 150 200 miljardit tähte. Galaktikad esinevad enamasti kolmel põhilisel vormil. Näiteks ovaalsete pallide sarnased galaktikad on elliptilised. Enamasti on need galaktikad ka kõige suuremad. Spiraalgalaktikatel on keskosas mõhn ja kettas õhemad kõverduvad harud. Näiteks meie oma Linnutee galaktika on spiraalgalaktika. Galaktikaid, millede kuju puuduvad, nimetatakse korrapäratuteks galaktikateks. Need galaktikad on enamasti väikesed ja nendes sisaldub enamasti ka vähe tähti. Spiraalgalaktikad liituvad üksteisega ja moodustavad niimoodi elliptilisi galaktikaid. 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Nebulaar e. udukogu (ladina k. nebula pilv, udukogu) teooria teoreetilised alused rajas Kant 1775 a. ning terviklik teooria tekkis Laplace´ilt 1830 a. Selle järgi aeglaselt pöörlev kosmiline udukogu hakkas gravitatsiooniliselt vajuma kokku, millises järjest kiireneva pöörlemise käigus lamenes ja tihenes: kuumenedes tsentris Päikeseks ning kettas planeetideks. Laplace'i täiendus: planeedid tekkisid kuumast kiiresti pöörlevast Päikesest tsentrifugaalselt välja paiskunud gaasimasside kondenseerumisel. Iga selline väljapaise tekitas ühe planeedi. Kaasaegseid hüpoteese on mitmesuguseid, kuid pole jõutud ühisele arvamusele. 12. Meteoriidi mõiste ja põhiklassid: kivi-, raud- ja segameteoriidid. Kondriidid. Widmanstätteni figuurid
skaala nullpunkti, lahutab kettaga samal võllis asuv kontaktketta süvend kontaktid 1 ja lülitab välja kontakte 2 lahti hoidva elektromagneti. Kontaktid 2 sulguvad ja generaatori kondensaator saadab saatja vibraatorisse võimsa elektrilise impulsi, mis paneb tööle võnkesüsteemi ja viimane edastab heliimpulsi. Merepõhjast peegeldunud kaja tekitab vastuvõtvas vibraatoris mehaanilise pinge, mis muudetakse elektriliseks signaaliks. Võimendatud signaal edastatakse kettas asuvale neoonlambile, mis annab plingi. Uuemate kajaloodide juures kasutatakse pöörleva ketta asemel elektroonilist meetodit, millel on mitmeid modifikatsioone. Vaatleme üht võimalikku nendest. Stardiimpulsside generaator saadab perioodiliselt stardiimpulsi nii saateimpulsside generaatorile kui sünkronisaatorile. Stardiimpulss käivitab saateimpulsside generaatori, mille impulss, läbinud võimendi käivitab saatevibraatori. Stardiimpulss käivitab ka sünkronisaatori, mille
Siis ülekandearv d2 u , d 1 1 kus – libisemistegur, 0,002...0,05 . 124 Muutuva ülekandearvuga hõõrdülekanded (variaatorid) on kas lihtsad (Sele 23.3 a ja b) või vaheelementidega (Sele 23.3 c ja d). Tööelementide kuju järgi eristatakse kettas- (Sele 23.3 a), koonus- (Sele 23.3 b), kuul- ja toroidvariaatoreid (Sele 23.3 d). Võimsuse voogude järgi on variaatorid ühe- (Sele 23.3 a, b ja c) ja mitmevoogulised (Sele 23.3 d – kahevooguline). rmax T1 ja n1 1 r rmin const a) 2 1 2 T2 ja n2
Näiteks hiidgalaktikates võib olla isegi rohkem kui kolm tuhat miljardit tähte, kui arvestada ka tekkejärgus olevaid tähti. Kuid kõige väiksemates galaktikates esineb vähemalt umbes paarsada tuhat tähte. Linnutee galaktikas eksisteerib umbes 150 200 miljardit tähte. Galaktikad esinevad enamasti kolmel põhilisel vormil. Näiteks ovaalsete pallide sarnased galaktikad on elliptilised. Enamasti on need galaktikad ka kõige suuremad. Spiraalgalaktikatel on keskosas mõhn ja kettas õhemad kõverduvad harud. Näiteks meie oma Linnutee galaktika on spiraalgalaktika. Galaktikaid, millede kuju puuduvad, nimetatakse korrapäratuteks galaktikateks. Need galaktikad on enamasti väikesed ja nendes sisaldub enamasti ka vähe tähti. Spiraalgalaktikad liituvad üksteisega ja moodustavad niimoodi elliptilisi galaktikaid. 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28
Näiteks hiidgalaktikates võib olla isegi rohkem kui kolm tuhat miljardit tähte, kui arvestada ka tekkejärgus olevaid tähti. Kuid kõige väiksemates galaktikates esineb vähemalt umbes paarsada tuhat tähte. Linnutee galaktikas eksisteerib umbes 150 – 200 miljardit tähte. Galaktikad esinevad enamasti kolmel põhilisel vormil. Näiteks ovaalsete pallide sarnased galaktikad on elliptilised. Enamasti on need galaktikad ka kõige suuremad. Spiraalgalaktikatel on keskosas mõhn ja kettas õhemad kõverduvad harud. Näiteks meie oma Linnutee galaktika on spiraalgalaktika. Galaktikaid, millede kuju puuduvad, nimetatakse korrapäratuteks galaktikateks. Need galaktikad on enamasti väikesed ja nendes sisaldub enamasti ka vähe tähti. Spiraalgalaktikad liituvad üksteisega ja moodustavad niimoodi elliptilisi galaktikaid. 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
annaabi.ee 
