7. Trummel 8. Vedavrihmaratas 9. Vahevõlli käitushammasratas 10. Kiilrihm 11. Gaas 12. Vahehammasratas 13. Pidur 14. Veetav rihmaratas 15. Peaülekande hammasratas 16. Differentsiaal 17. Vahekäitushammasratas 20. Veetava võlli hammasratas 21. Vedav ketiratas 22. Vedav võll, mis on ühendatud hoorattaga. 23. Hooratas 24. Pumpratas Toroidülekanne Kui rulliku üks serv toetub ühel kettal keskmele lähemale siis teisel kettal samal ajal kaugemale. Pildil kujutatud olukorras on rullid asendis, kus vedaval kettal on rulli kontaktpinna raadius ketta keskmest väike ja veetaval kettal suur, seega on tegmist aeglustava ülekandega. Ülekandes muudetakse automaatselt rullikute asendid vedava ja veetava ketta suhtes, kus rulliku servad vastavalt vajadusele ketaste keskmest kas lähenevad või kaugenevad, muutes ülekandearvu. Skeem1: Mootorist peaülekandesse
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10. veebileht - serveri kettal olev html dokument .
11. kodulehekülg = veebileht .
12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail .
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme .
14. URL - veebi dokumendi aadress .
15. domeen - lõik aadressis , millega määratletakse ära rühma serverite asukoht .
ee -eesti ; venemaa - ru , su ; lt - leedu ; fin - soome ; poola -pl , prantslased - fr ; com -
kommertslik ; org - organisatsioon , mil - sõjavägi , cov , edu , uk .
16
Failisüsteemid FAT Failipaigutustabel (FAT – File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist: Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu. FAT #1 ja #2
Taliinn 2013 1. Sisukord Sissejuhatus See referaat sisaldab erinevaid failisüsteeme, kirjeldab nende omadusi ja seletab mis asi on failisüsteem. Failisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on organiseerida loogilisi faile füüsilisel salvestusseadmel (enamasti kõvaketas). 1. Failisüsteem Failisüsteem on meetodite ja andmestruktuuride kogum, mida operatsioonisüsteem kasutab failide jälgimiseks kettal või sektsioonis; see on failide organiseerimise viis kettal. Selle sõnaga tähistatakse ka sektsiooni või ketast, mida kasutatakse failide või failisüsteemi tüüpide säilitamiseks. Ketta või sektsiooni ja temal paikneva failisüsteemi vahel on oluline erinevus. Mõned programmid (sealhulgas programmid, mis loovad failisüsteeme) töötavad vahetult ketta või sektsiooni sektoritel ning kui seal eksisteerib failisüsteem, siis võib see hävida või tõsiselt rikneda
· Patsiendi ülakeha juures olev abistaja on näoga patsiendi poole, voodipoolne külg vastu voodit, võtta väljaaste asend, haarata kinni padja all tõstematti sangadest (pilt 5). · Teisel abistajal hoida kinni patsiendi säärte all tõstematti sangadest (pilt 6). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Tõmmata patsient voodisse istuma tõstematiga ja samal ajal pöörata kettal ning ja tuua jalad tõstematiga voodist välja (pilt 7, 8, 9). Pilt 7 Pilt 8 Pilt 9 · Turvata patsienti. Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Võtta padi ja tõstematt patsiendi ülakeha tagant ära. · Võtta tõstematt säärte alt ära. · Võtta ketas patsiendi tuhara alt ära.
Ketas- ja trummelpidurite erinevused Koostaja: Timo Kurves Rakvere 2013 Erinevused: Suur erinevus nende kahe piduri süsteemivahel on ehitus. Trummel pidurite ülesehitus on palju keerulisem kui ketaspiduritel. See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad. Mis halvendab pidurdus jõudu. Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem hõõrdepind kui ketaspiduritel. Seepärast on ka ketaspidurid suurema pidurdus efektiivsusega. Ketaspiduritel on klotsid sirged, aga trummelpiduril on kumerad ja see pärast kulub trummel pidur rohkem ebaühtlasemalt
2.Mitu faili asub kaustas Failid? Olekuribalt: 33 objekti. 3.Mitu kausta koos alamkaustadega asub kaustas Failid? Failid > Protertist 50 faili. 4.Kui suur (täpselt) on kausta Failid kõige vanem fail? Järjestuse muutmisega.Details > sorteerida Size alusel > teesid.doc properties 104KB (106496 b). 5.Miks kasutatakse ketta formaatimist? - Ketta tööks ette valmistamiseks nii, et sellele oleks võimalik faile salvestada. Selle käigus kustub kogu senine info kettal. 6.Mis on Teie arvuti operatsioonisüsteem koos versiooni numbriga? Microsoft Windows XP (MS WinXP) Professional Version 2002. 7.Mis on Teie arvuti muutmälu maht? 1,69 GHz 8.Kui palju vaba ruumi on Teie arvuti kõvakettal? 11,0 GB 9.Nimetage tekstifailie laiendeid. txt, rft, doc, sxw, odt, pdf. 10.Nimetage pildifailide laiendeid gif, jpeg, jpg, bmp, png 11.Arvuti kuupäeva ja kellaaja muutmine: CP > Date/Time (või topeltklõps stardiriba kellaajal). 12
ühendused ja jumper settingud. Kui kahtlustate, et viga võib olla kaablis, tuleks katsetada seda sulle teadaoleva töötava kaabliga ühendada ning kontrollida seade üle. Kui see ei aita siis tuleks seade katsetada üle teises masinas. Sellisel juhul kui seade töötab teises masinas võib probleemiks olla toiteseadme rikke või siis ebapiisav toide. Kui aga ilmub veateade MBR ehk master boot record'i laadimise tõrke kohta tuleks kontrollida üle jumper settingud HDD kettal. Kuid kui antakse teade "Missing NTLDR" siis tuleks kontrollida kas XP installatsiooniplaadiga on võimalik partitsioone näha ning tuleks kasuks kui skanneerida kõvaketas diagnostikavahendiga. Tuleks ka kontrollida Kas windows "Safe Mode'is" töötab. Kui ei, tuleks teha XP parandus. Diagnostika programmideks on: SeaTools for Windows- See sisaldab mitmeid teste mis uurivad füüsilist meediat sinu kettaseadmes Data Advisor- Data Advisor on isebootiv,
.. ... on paljunemisvõimelised protseduurid nad nakatavad faile, istutades neisse iseenda koopia, mis siis omakorda on edasiseks nakkusallikaks ... aktiviseeruvad, kui pannakse tööle viirust sisaldav programm peremeesprogramm Viiruste toimed ... "ohutud" viirused tobe teade, pilt, meloodia või muu sümptom (näiteks klaviatuuri laotuse segiajamine) eesmärgiks kasutaja häirimine ...destruktiivsed viirused hävitavad või krüpteerivad kettal olevat informatsiooni Trooja hobune... ... tema tüüpiliste ülesannete hulka kuulub paroolide kogumine ... ei paljunda ega "liiguta" end, seetõttu on temast lihtne vabaneda Tõugud... ... paljunevad arvuti mälus, sellega põhjustavad arvuti "ummistumise" ... ei nakata teisi faile Aja- ja loogikapommid... ... toime võib ilmneda mingil kindlal kuupäeval... ...või ... ..
ära kogu päikese. Kuna see osa on väiksem kui poolvarju osa, on selle juhtumise tõenäolsus väiksem. Poolvari. Helehall osa joonisel tähistab poolvarju, kus Maa varjab vaid osa päikesest. Näeme, et see osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Poolvari. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Kuuvarjutuse nägemine, kuu eile öösel. Kuuvarjutuse nägemiseks piisab, kui varju minev Kuu on horisondist kõrgemal - seega on varjutus nähtav poolel maakerast. Selline oli kuu --> 15.09.2010 --> Kuuvarjutus kuul olles. Kui me täieliku kuuvarjutuse ajal juhtuksime olema Kuul, siis näeksime kirka tähistaeva taustal musta ketast, mille ümber on
detsembril 2006 aastal (Luigi Auriemma). Turvaaugule omistati kõrget riskifaktorit. Kirjeldus WAWI (WinAmp Web Inrerface) on Winampi media-mängija plugin (autor on [email protected]), mis võimaldab kaugelt kontrollida Winampi brauseri kaudu. Saab kontrollida mängimist, redigeerida pleilisti, laadida muusikafaile üle ja alla jne. Versioonides <=7.5.13 oli mitu turvaauku. Üks neist on just CVE-2006-6512. See võimaldab vaadata mistahes kataloogide sisu, mis asuvad samal kettal ruutkataloogiga. Funktsioon Browse(), mis on kirjeldatud failis Browse.cpp, kasutatakse kättesaadavate failide näitamiseks mingis kaustat juurkataloogis. Nagu ka mõned teised funktsioonid, kontrollib see antud teed kasutades funktsiooni GoodPath(), mis kontrollib, kas tee sisaldab ,,.." jada. Probleem on selles, et slash-id (/) vahetatakse backslash-idega () enne seda funktsiooni väljakutsemist. Aga nende hex-kuju (,,%2f") ei vahetatakse. See annab võimalust vaadata mistahes
Kõvaketta lugemispea mootor Timmo Liiva ja Toomas Raud 2009 Kuidas siis töötab kõvaketas üldse? Kui mõni suvaline programm pöördub kõvaketta poole, tehakse operatsioonisüsteemi, BIOSi ning spetsiaalsete draiverite abil kindlaks, millist osa kettal on vaja lugeda ning pöördutakse kõvaketta kontrollprogrammi poole (stiilis: cylinder, head, sector). Kontrollprogramm vaatab kõigepealt kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale
vigastada (nt. seda kogemata puudutades, tolmu kogunemisel). 3 ½ -tollised kettad on paigutatud kõvasse plastikkesta, nende käsitsemine on seetõttu mugavam ja ohutum- pole võimalik kogemata puudutada sõrmega ketta tööpinda, samuti murda või painutada ketast. Need kettad mahutavad kas 720 KB (DD) või 1,44 MB (HD) infot. (3 ½ HD ketastel on olemas HD tunnusava) Võimalikud on ka teised formaadid, (nt. 2,88 MB 3 ½ kettal-Toshiba's Enhanced Disk Drive (ED Drive)) kuid need ei ole nii üldtunnustatud. Kettaseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö kettaga. Mitmed disketi valmistajad kasutavad oma disketipindade katmiseks teflonit, vähendamaks hõõrdumist kettapinna ja lugemispea vahel. Idee on hea, kuid võib kiirendada lugemispea määrdumist. 4 1. 3 Kasutamine
ei ole – madalkeel 2. MBR on probleemideta kasutatav ka 4TiB ketaste puhul 3. Milline tuumakiht võtab vastu rakenduste soove kastudada tuuma tööaega – katkestus käsitleja Kaasaegne microsofti failisüsteem võimaldab õigusi ja surnaliseerimist – ntfs Üks linuxi kasutatav failisüsteem – ext3 Vanem microsfti failisüsteem õigusi pole maksimaalne faili suurus kettal on 2gib-1b – fat32 4. Virtuaalmälu on – füüsilise mälu laiendus andmekandjal Op süsteemi kõige tähtsam programm on – kernel Op süsteemi kõige tähtsam ülesanne on – arvutisüsteemi juhtimine ja ressursside haldamine Milline väide on väär – ühes füüsilises tuumas millel on HT tugi saab arvutada korraga kahte lõime Lõim - kõige väiksem osa mida saab täita Tuumal on 3 kihti
tagasi. Kogu selline protseduur on tehtud kasutajale läbipaistvaks. DOS ei võimalda saalimist, kuid enamus kasutab seda tehnikat siiski. Loomulikult on ka teatud probleeme, kuna op süsteemi töö muutub keerulisemaks ning on vaja lisatuge riistvara poolt. Ei saa kindel olla alati ,et kõik laitmatult töötaks ,võib vigu esineda kuid tavakasutaja sellest ei pruugi aru saada. Linuxi all töötavad programmid näevad ainult vaba mälu ja ei märka ,et osa sellest paikneb aeg-ajalt kettal. Muidugi on kirjutamine ja lugemine kõvakettal aeglasem kui päris mälul , mistõttu programmid ei tööta sama kiiresti . 4. Saaleala Saalealaks nimetatakse virutaalmälus kasutatavat kõvaketta osa. Ütleme nii ,et saalimine tähendab programmi üleviimist kiirest muutmälust aeglasesse mällu (kõvakettale) ja vastupidi. Esimest nimetakse väljasaalimiseks ja teist sissesaalimiseks. 4.1 Saaleseaktsioon Saaleseakstsioon on muudest kiirem , sest saalefaili suurust saab muuta hõlpsamini
Kõvaketas Sisemisteks nimetatakse siine, mis ühendavad emaplaati mingi välisseadme (näiteks kuvari) adapteriga Millist järgmistest välistest siinidest kasutatakse kaasajal kõige rohkem? USB siini Milline järgmistest siinidest on kõige kiirem? PCI Express 3. test Läbimõõduga 3,5 tolli disketi maht oli 1,44 megabaiti Kõvaketta rajaotsiaeg on aeg, mis kulub lugemis/kirjutamispeal andmeraja füüsilise asukoha leidmiseks kettal Laserplaadi läbimõõt on 120 mm Arvutites kasutatava CD-ROM ketta standard on kirjeldatud raamatuga Yellow book Milline väide järgnevatest on õige? CD-ROM kettaseadmetes saab kasutada nii muutumatut lineaarset pöörlemiskiirust kui ka püsivat radiaalkiirust. DVD ketaste lugemiseks kasutatakse punast laserit Memory stick on irma Sony poolt toodetav välkmälukaart fotoaparaatidele Milline järgnevatest väidetest on õige? Kineskoopkuvari pilt moodustatakse elektri- ja
OS Tuum- OS osa, mis vahendab protsessidele arvutisüsteemi riistvara Põhinimi, Laiend, Atribuudid (Archive, Read-only, System, Directory, Mitmekastajasüsteem- OS, mis võimaldab erinevates õigustes Volume), Reserveeritud, Aeg, Kuupäev, Klaster,Faili suurus kasutajate tegutsemist 10.Arvutage lineaarne bloki aadress, mis vastab geomeetriliseleaadressile (silinder/rada/sektor) 5/10/12, kui kettal on 79438 silindrit, 10 rada silindri 11. Kirjutage rida crontabi jaoks , mis käivitab käsu /opt/bin/expire kohta ja 63 sektorit rajal? L=c*H*S+h*S+s c-cilinder h-pea, head, rada s- iga kuu esimesel päeval kell 2:45 45 2 1 * /opt/bin/expire sektor. L=5*10*63+10*10+63=Fill in nu L=5*10*63+10*63+12 11.Defineerige, millised arvutisüsteemi komponendid kuuluvad jaotusesse 12. Kui suur on ühe silindri maht, kui kettal on 52497 silindrit, 20 rada
WINDOWS EXPLORER Programmi aken Analoogiliselt saab arvuti failsüsteemile ligipääsu ka programmi Windows Explorer abil. Selle programmi aknas on vasakpoolsel alal esitatud kogu arvuti failisüsteem kataloogipuuna. Parempoolsel alal näidatakse puus märgistatud (aktiivse) ketta või kataloogi sisu. Kaustapuus on sama taseme asjad ühendatud punktiirjoonega. Punktiirjoonel asuv `+'-märk näitab, et vastavas kataloogis (kettal) asub alamkatalooge. Hiireklõps sellel märgil lülitab sisse kausta alampuu näitamise ning märk muutub `-`-märgi kujuliseks. Hiireklõps `-`-märgil lülitab alampuu näitamise jälle välja. Windows Exploreri kaustapuu juureks on arvuti töölaud (Desktop), mis jaotub: · minu arvuti (My Computer); · prügikast (Recycle Bin); · kohtvõrgu arvutid (Network Neighborhood) kui arvuti on ühendatud võrku, siis siit
Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn" · Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. · Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest · paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk Linnutee (spiraalne hiidgalaktika) · Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas · läbimõõt 100 000 valgusaastat, koosneb enam kui 100 miljardist tähest.
suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse
Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul. Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga andmepöördus lintide puhul palju aeglasem kui ketaste puhul, sest vajaliku koha leidmiseks lindil tuleb kogu lint algusest peale kuni vajaliku kohani läbi kerida, kettal aga saab lugemis-kirjutamispea kiiresti paigutada vajaliku raja kohale. Kuna lindid on aeglased, siis kasutatakse neid üldiselt andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja varukoopiate tegemiseks. Regulaarselt kasutatavaid andmeid hoitakse ketastel. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773) 3.Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab
Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). 2. Granulatsioon- Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb. Graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3
Et nad saaksid kiikuda, peab ema istuma kiige toetuspunktist 16/ 4/ 2x lähemale kui laps; 2/ 4/ 16x kaugemale kui laps 6. Kui keha kiirus väheneb 2x, siis kena kineetiline energia (kineetiline energia on võrdeline kiiruse ruuduga) a. väheneb 4x b. Väheneb 2x c. Jääb samaks d. Suureneb 2x e. Suureneb 4x 7. Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on a. Mv2 b. (mv)/2 c. Mv d. m v2 / 2 8. Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis (mitu) a. putuka joonkiirus väheneb b. Putuka joonkiirus Suureneb c. Putuka nurkkiirus väheneb d. Putuka nurkkiirus sureneb 9. Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? (liikumine, mille põh kehast eemale paiskuv keha osa) (mitu) a. kiirkaater sõidab jõel b. Õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c
16 korda kugemale kui laps Kang on taskaalus, kui F1 l1 = F2 l2. Kui F1 on 4 korda suurem kui F2, siis tasakaalu jaoks peab l1 olema 4 korda väiksem kui l2. Küsimus 6 Kui keha kiirus väheneb 2 korda, siis keha kineetiline energia Vali üks: a. väheneb 4 korda b. väheneb 2 korda c. jääb samaks d. suureneb 2 korda e. suureneb 4 korda Küsimus 7 Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on Vali üks: m v2 (m v 2)/2 (m v) /2 mv Küsimus 8 Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis Vali üks või enam: a. putuka joonkiirus väheneb b. putuka joonkiirus suureneb c. putuka nurkkiirus väheneb d. putuka nurkkiirus suureneb Küsimus 9 Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? Vali üks või enam: a. rakett liigub kosmoses b. õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. kiirkaater sõidab jõel d. suusataja tõukab ennast keppidega edasi Küsimus 10
Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikate hulka. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Meie naabergalaktika on Andromeeda. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe, kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest. Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas. Teised galaktikad · Eliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga ja on sarnane tähe sünniga. · Spiraalgalaktikad on lamedad ja kettakujulised. Kettal on tavaliselt heledad harud. · Korrapäratud galaktikad neil ei ole selget eristatavat kuju. · Kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika. Linnutee Linnutee ehk Galaktika. 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma teleskoobi näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. Linnutee koosneb paljudest tähtedest ja suurel hulgal tuhmidest tähtedest. Galaktika võib olla pöörlev keha paljudest tähtedest, mida hoiab koos
· ja siis klõpsa nupule Open Olles pildi IrfanView aknas avanud on võimalik edasi seda pilti töödelda enamus võimalusi leiad menüüribalt käsu ``Pilt`` alt. Infot töödeldava pildi kohta saab valides menüüribalt: Pilt Info. Seal on võimalik näha pildi suurust pilkslites ja prindisuurust cm-tes, soovi korral saab seal ka muuta pildi resolutsiooni (dpi) ja samuti on ka seal võimalik näha pildifaili suurust kettal. 5 Pildi Pööramine Pildi pööramiseks on menüüribalt ``Pilt `` menüüst järgmised käsud: · Pööra vasakule pöörab pildi vasakule poole 90 kraadi · Pööra paremale pöörab pildi paremale 90 kraadi · Muu täpsem pöördenurk võimaldab ise soovitud nurga kraadides pöörata · Vertikaalselt tagurpidi peegeldab pilti vertikaalselt
(inimese kõrva poolt kuuldava sageduse ulatus on umbkaudu 20 Hz kuni 20 000 Hz ja kõige tundlikum sagedustele 24 KHz). Helifaili pakkimisel kaotab fail oma suurusest ligi 90%, mis on saavutatud selle läbi, et keerukad algoritmid filtreerivad välja sagedused, mis pole inimkõrva poolt kuuldavad. Protsessi käigus saab määrata ka erinevaid pakkimistihedusi. Ühe minuti pikkune MP3 vormingus fail, mis on loodud 128 kilobitise kompressiooniga, võtab kettal ruumi ainult 960 KB. See on põhjus, miks MP3 on saanud nii populaarseks muusikaarmastajate seas ning e meedias, olles ideaalne meedium muusika transportimiseks üle võrgu ilma meeletute ajakuludeta, mis kaasnesid wavfailidega. Mida suurem on pakkimistihedus (bitrate), seda suurem on lõppfail, kuid seda parem on ka kvaliteet. Üks eelis MP3 failivormingul on ka see, et faili saab tükeldada, ja iga tükk on ikkagi ettemängitav
põhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks Lehekülgedega virtuaalmälu Peaaegu kõik virtuaalmälu rakendused jagavad rakendusprogrammi virtuaalaadresside
Taust: Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus.
viirusvabalt kettalt. Kopeerides faile nakatunud kettalt on tulemuseks see, et failid ei kopeeru korralikult. Uued kopeeritud failid sisaldavad viiruse koodi, mis on paigutatud ketta viimasesse klastrisse. Juhul kui DIR II ei ole mälus residentne, käivitamisel DOS-i programmi CHKDSK, on resultaadiks teade suurest hulgast kadunud klastritest. Kõikide käivitusfailide kohta öeldakse, et nad on cross-linked ühes ja samas sektoris. See sektor on viiruse koodi asukoht kettal. Kui kasutada aga veel parameetrit /F, siis on tulemuseks kõigi käivitusfailide jääv moonutus. Käivitades aga CHDSK ajal, mil viirus on mälus residentne, ei järgne mingit teadet kahjustuste kohta. 4.3 MBR- (Partitsiooni tabeli) viirused. (Stoned). Viirus Stoned avastati esmakordselt Wellingtonis, Uus-Meremaal 1988. aasta alguses. Originaalne Stone nakatas ainult 360Kb 5¼'' flopisid, tegemata mingit destruktiivset kahju
Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päikesesüsteemi suurima lapikusega planeet. Saturnil on aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga nurga 63 kraadi. Saturni näival kettal on täheldatavad ekvaatoriga paralleelsed vöödid ja laigud. Atmosfäär sisaldab rohkesti metaani ja vesinikku, väiksemal määral ammoniaaki ja teisi gaase. Saturni soojuskiirgus on umbes -180°C. Saturni ümbritseb ekvaatori tasandis 3 rõngast, mis koosnevad mitmesuguste mõõtmetega tahketest, tõenäoliselt jääga kaetud osakestest. Rõngaste paksus on mõni kilomeeter, välimise rõnga välisserva planeedi tsentrist on 137 500 km
3.10. Vajadusel nõupidamistel ja koosolekutel osalemine ning vastavate protokollide vormistamine; 3.11. Kliendilepingute ettevalmistamine ning kontroll selle üle, et ettevalmistatud kliendileping saab kliendile kaasa antud või postiga saadetud. Postiga saadetud kliendilepingute puhul jälgib, et kliendileping saabub ka büroosse allkirjastatult tagasi; 3.12. S-ketta korrashoid ning jälgimine et seal ei oleks üleliigseid dokumente ning et dokumendid asuksid S-kettal kokkulepitud süsteemi alusel; 3.13. Büroo blankettide (sealhulgas visiitkaardid), erialase kirjanduse ning ajakirjanduse tellimine kokkuleppel juhatuse liikmega; 3.14. Büroo kohta kataloogides ning internetis oleva info jälgimine, kaasajastamine ning lepingute sõlmimiseks ettevalmistamine 4. LISAKOHUSTUSED 4.1. Müügiks olevate osaühingute kohta andmete omamine ning postkastile meie aadressil asuvate osaühingute nimede panek ning mahavõtmine; 4.2
novembril 1889, kuid viimane muudatus tehti 11. mail 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapa, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed). Plagu on roheline, millele on paigutatud kollane romb, sellele aga omakorda lõunapoolkera taevalaotust kujutav ketas tähtedega. Üle taevakaare lookleb valge lint tekstiga "Ordem e progresso" (kord ja progress). Roheline sümboliseerib maa ääretuid vihmametsasid. Kollane romb kujutab maavarasid, eriti kulda ja teemante. Sinisel kettal olev tähekujund kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889. Lipul kehtib põhimõte, et tähtede arv vastab osariikide arvule, kuid tähti ei lisata automaatselt. Praegused 27 tähte tähistavad 26 osariiki ja pealinna Brasìliat, igal osariigil on oma täht. Tähtede kaart kujutab tähtede, mida on viies suuruses, tegelikku suurust ja asukohta taevavõlvil. Tähekaardi keskel on lõunataeva tuntuim tähtkuju, "Lõunarist", mis sümboliseerib Brasiilia rahvaste vabadustahet
ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330 000 korda suurem kui Maa mass). Päike asub Galaktika keskmest 25 000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike (vaatlemiseks tuleb valgust tugevasti nõrgendada!) heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeselaigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit, niinimetatud granulatsiooni). 4 Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei
kaetud suurte valgusallikatega, siis täisvarju praktiliselt ei tekigi ja see on loomulikult hea – varju piirkonnas on halb lugeda. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Viirutatud osa varjukoonuse joonisel tähistab poolvarju, kus Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast. Näeme, et see on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta – siis on võimalik kaugused välja arvutada – näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades.
Väike Magalhãesi pilv Enamus galaktikatest spiraalsed . Nende hulka kuulub ka meie galaktika . Meile kõige lähemal olev spiraalne galaktika on väga tuntud Andromeeda udukogu , mis asub meist umbes 1,8 miljoni valgusaasta kaugusel .Oma terve massi ja tähtede poolest ületab Andromeeda udukogu umbes kolm korda meie Galaktika , kuigi viimane on galaktikate seas hiiglane. On olemas ka spiraalseid galaktikaid, mille kettal puuduvad spiraalharud . Anromeeda udukogu Veel leidub ka hiidgalaktikaid , kääbusgalaktikaid , läätsgalaktikaid ja ka rõngasgalaktikaid . 4. Linnutee Meie Galaktika ehk Linnutee on spiraalne hiidgalaktika . Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ning ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest . Galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem. Sellesse Galaktikasse kuulub ka Päike
Võrdseks osaks võrdsete vahedega, siis 13310/2=6655 mm2 ketta külg. 1 ketas =13310 mm2 ja 2 ketast kokku 26620 mm2 Siduri ülekantav pöördemoment F=P*S=7850*0,8=6280N 24mm/43mm =1/2 suhe seega, F1/F2=l2/l1=6280N/X=24/43 X=11251N Sellise jõuga surutakse siduriketast vastu hooratast. r1=92mm. ja r2=65mm. rm=2/3 *922*652/92*652=79,3mm. See on siduriketta keskmine hõõrderaadius Siduri ülekantava momendi leiame: Mk= 11251*0,0793*0,4*4=1427 Nm Kuna friktsioonikate antud kettal ei olnud päris tavapärane, siis võiks selle siduri ülekantava momendi jagada kahega. Seega võiks selle siduri arvutuslik ülekantav moment olla 713 Nm. Reaalselt antud siduriketta ülekandemomendi ja selle võimaliku arvutusvea saame võttes AP Racing Fiesta R5 Evo maksimaalse pöördemomendi mis on 460 Nm kiirusel 4500 p / min. ja korrutame tulemuse varuteguri 1,4-ga. Ehk siis 460*1,4= 644 Nm. Arvutusviga on 69 Nm. [1]
, ülekattega otsing kord ühelt, siis teiselt kettasedmelt; . ; samaaegne andmeedastus ja otsing; magnetpeale lähemal Failide paigutus kettal: Pidev kiirem mahalugemine; andmete . : s[i] - - Ein, muutmine keerukas. Kaktendlik kettaruumi parem
Andmete kirjutamis ja lugemis pea salvestab magnetilisele metall ketale, mis on üldjuhul valmistatud alumiinimumist (kuid võib olla ka klaasist), nullide ja ühtede jada. Andmed salvestatakse ringikujuliselt, mitte sektorite kaupa nagu mõned inimesed ekslikult arvavad. Kõvaketta koostisosad: ·Lugemis- ja kirjutamispea (ingl. k. Head). Vanematel seadmetel on need eraldiseisvatena. Loob kettale positiivselt ja nagetiivselt laetud piirkondi. Igal füüsilisel kettal on oma lugemis- ja kirjutamispea. ·Kontrolleri telg. Selle külge on kirjutatud lugemis- ja kirjutamispea. See kõvaketta osa teeb ära kõige suurema osa tööst. Vanematel aruvtitel on kuulda selle aktiivset tegutsemist ragina/kragina näol. ·Ketad (ingl. k. Platter). Ühes kõvakettas on mitu füüsilist andmeketast. Kettale salvestatakse andmed nullide ja ühtede näol kust on neid võimalik vajadusel uuesti lugeda. Valmistatud üldjuhul
mail 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapá, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed). Praegu on roheline, millele on paigutatud kollane romb, sellele aga omakorda lõunapoolkera taevalaotust kujutav ketas tähtedega. Üle taevakaare lookleb valge lint tekstiga "Ordem e progresso" (kord ja progress). · Roheline sümboliseeribmaa ääretuid vihmametsasid. · Kollane romb kujutab maavarasid, eriti kulda ja teemante. · Sinisel kettal olev tähekujund kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889. Lipul kehtib põhimõte, et tähtede arv vastab osariikide arvule, kuid tähti ei lisata automaatselt. Praegused 27 tähte tähistavad 26 osariiki ja pealinna Brasíliat, igal osariigil on oma täht. Tähtede kaart kujutab tähtede, mida on viies suuruses, tegelikku suurust ja asukohta taevavõlvil. Tähekaardi keskel on lõunataeva tuntuim tähtkuju,
antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega. Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid 3 Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks.
utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab piirangud failinimedele ja nende suurustele. Failisüsteem võimaldab faile salvestada, kustutada, nimetada, organiseerida, pakkida ning määrata failidele ligipääsuõigusi. 4. Mis on distributsioon? Linuxi distributsioon on tarkvara kogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvara komponentidest, siis on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise
rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. kaust kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja otseteed (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele. ikoon - on semiootikas kuju või pilt, Ikooniline suhe tähistab faktilist sarnasust. Ikoon on teatud mudel. töölaud - metafoor, mida kasutatakse kirjeldamaks graafilise kasutajaliidese poolt kasutajale pakutud võimalusi
3. Vastata järgmistele küsimustele 1. Mis on selle arvuti operatsioonisüsteem, mille taga praegu istute? Kuidas teha kindlaks, mis operatsioonisüsteemiga on tegu? Windows XP Proffessional. Parem hiireklõps minu arvutipeal, ning valida atribuudid. 2. Kuidas teha kindlaks, palju on kõvakettal vaba ruumi? (lühidalt tegevused) Minna Minu arvutisse, parem klõps kohalikul kettal (c ketas) ning valida atribuudid. 3. Mida saab teha klahviga [F2]? Klahviga [F1]? F1 toob programmi abilehekülje, F2 võimaldab muuta faili nime. 4. Mida teeb klahvikombinatsioon [Win]+[E]? Avab Minu arvuti. 5. Mida teeb klahvikombinatsioon [Win]+[R]? Avab Run programmi. 6. Mida teeb klahvikombinatsioon [Ctrl]+[Alt]+[Del]? Avab tegumihalduri. 7. Mida teeb klahvikombinatsioon [Win]+[L]? Lukustab arvuti. 4. Ava fail Laiendid, mis asub kaustas Materjal
1889. aastast on Brasiilia vabariik. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia; http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia_liinametskula.htm) S[mboolika Riigi h[mniks on Francisco Manoel da Silva ja Joaquim Osório Duque Estrada poolt kirjutatud laul nimega "Hino Nacional do Brasil". Riigilipp on kollase tausta, rohelise rombi ja sinise taevakeraga selle keskel. Sinisel kettal olev tähekujund kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889.Taevakeral olevad valged t'hed t'histavad [htlasi ka igat osariiki. Ning lint kirjaga "Ordem e progresso" t'hendab ''Korda ja progressi''. Ka igal osariigil on oma ametlik lipp. Riigivapi keskel on sinine ring Lõunaristi kujutise ning seda ümbritseva 27 tähega, mis sümboliseerivad Brasiilia osariike ja liiduringkonda. Sinise ringi taustal on rohe- kollane viisnurk
Disk space required : 12 Gb DirectX®: 9.0c/10 Array Computers Emaplaadiks on siis kõige odavam MSI 775 Socetiga plaat. LGA 775, VIAP4M900CD/1066FSB/DDR-400/DDR2-667/1xPCI/1xATA/SATA/VGA 128MB/6ch audio/LAN/mATX Tootekood: PM9M-V Hind 447.- Seejärel tuleks valida protsessor socetiga 775, valituks osutus Intel Core 2 Duo E7500 2,93 GHz Socket LGA775 Inbox hinnaga 1975kr. Kõvakettaks tuli lihtne WD Caviar 80Gb 7200rpm 8MB NCQ SATA 3Gb/s Hinda on kettal 495 kr. Videokaart on Asus 1 GB DDR2 GeForce 8500 GT 990kr Kuna emaplaadil on 2 erinevat mälu siini siis tuleb ka 2 erinevat mälu, et ületada 1gb piir. Esimene mälu on Kingston DDRAM PC-3200 400MHz 1GB CL 3,0 Hinnaks 552kr. Teine on Kingston DDR2 PC2-4200 533MHz 512MB CL 4 Hinnaks 125kr. Korpuseks on Codegen ATX miditower 3324-CA 350W USB 2.0 Hinnaga 390.- Combo seade TSST S182M ± 18x, Dual Layer, LightScribe must 390kr. Hiir ja klaver on lihtsad
Windows 95, Windows NT 3.51 / 4.0 ) toetavad paljusid võrgukaarte. · Tavalisele 16-bitisele kaartidele võib ka üldjuhul valik NE2000 Compatible sobida, kuid mitte alati. Soovitav alati kasutada kaasasolevat disketti. Konfigureerimine · PCI-tüüpi kaardil tavaliselt automaatne. · Vanematel kaartidel jumper'ite abil konfigureeritav, siis abiks manuaal. Uuemad on tavaliselt tarkvaraliselt konfigureeritavad. · Muidu tavaliselt kaasasoleval kettal olemas konfigureerimisprogramm ja mõnikord ka testimisprogramm. Test soovitav läbi teha. · IRQ (Interrupt Request): vaba IRQ, mida nõus loovutama võrgukaardile. Seda, milline on vaba, saab näha CMOS setup'ist, tavaliselt pannakse 5 või 9,10 Võrguoperatsioonisüsteemid · Peer-to-Peer (P-t-P), kus kõik võrdsed, või Client- Server (C-L) lahendus, praktilises mõttes enam suurt vahet pole, näiteks keegi ei keela teha Win95-masinast serverit.
Sama kehtib ka kõrgushüppes. Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Heited-tõuked Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 3036,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist ja muust materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse msg. Metallisulameid. Heited-tõuked Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga.
lokaalne valu nimme-ristluupiirkonnas, nn rahutud jalad (lihased justkui kisuvad, istuvast asendist tingitud verevarustushäired, trombide tekkimise oht!). ABI: tee sundasendisse mõneminutine paus, tõustes iga 35-40 minuti tagant püsti, siruta, ringuta, tee 5-6 puusaringi paremale ja vasemale ning kükke, seisa ukseavas, siruta käed üles ning aseta sõrmed ukseliistule, keera puusavöödet ümber telje vasakule-paremale (nagu seisaksid pöörleval kettal), muuda töövahendite asetust tööpaigas, nii tood oma kehahoidu vaheldust. Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom tekib randmekanalit mööda kulgeva keskpidise närvi pitsumise tagajärjel. Kuna seda esineb väga palju just arvutiga töötavatel inimestel, kutsutakse seda kõnekeeles hellitavalt ka hiirehaiguseks. Põhjuseks taas asjaolu, et inimene pole loodud pikalt ühes asendis viibima ning tegema seejuures
1889. aastast on Brasiilia vabariik. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia; http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia_liinametskula.htm) Sümboolika Riigi hümniks on Francisco Manoel da Silva ja Joaquim Osório Duque Estrada poolt kirjutatud laul nimega "Hino Nacional do Brasil". Riigilipp on kollase tausta, rohelise rombi ja sinise taevakeraga selle keskel. Sinisel kettal olev tähekujund kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889.Taevakeral olevad valged tähed tähistavad ühtlasi ka igat osariiki. Ning lint kirjaga "Ordem e progresso" tähendab ''Korda ja progressi''. Ka igal osariigil on oma ametlik lipp. Riigivapi keskel on sinine ring Lõunaristi kujutise ning seda ümbritseva 27 tähega, mis sümboliseerivad Brasiilia osariike ja liiduringkonda. Sinise ringi taustal on rohe-kollane viisnurk
annaabi.ee 
