Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ketaspidur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ketas, kettad, ketaspidur, piduriklotsid, ketast, patent, 1902, piduriketas, hõõrdumine, disc, brakePõltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus
Ketaspidurid Referaat Järvamaa Kutsehariduskeskus Tõnis Tetsmann AT 11 Sisukord: 1. Sisukord lk 2 2. Ketaspidurid lk 3 3. Ketaspidur koosneb lk 4 4. Pidurikettad lk 5 5. Piduriklotsid lk 6 6. Pidurivedelik lk 8 7. Kasutatud materjalid lk 9 Ketaspidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on
kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Trummelpidur osadena 3 Trummelpidur Mootori võllile kinnitatud pöörlev ketas 1, mis vedruga 2 surutakse vastu ketast 4, 2. Ketaspidurid mille külge on kinnitatud elektromagnetid 3. Elektromagneteid nagu ka liuguritena 1.1 Pidurimehhanism töötavaid tikkpolte 5 on kolm, nad on 1.2 Põhiosad paigutatud sümmeetriliselt teineteise suhtes 120 nurgakraadise nihkega. Ketas 4 saab vabalt liikuda liuguritel. Elektromagnetite
Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45. Kõvaketas seest.
Ketta pind peab olema väga sile, et tagada lugemis- ja kirjutamis pea võimalikult ühtlane liikumine. Selle tõttu kasutatakse ka klaasi/peeglit. Ketta pind on kaetud ferrooksiid lakiga. ·Kontroller. Tegeleb lugemis- ja kirjutamispea liigutamisega. Juhib pead vastavalt sinna, kust on vaja andmeid lugeda või kirjutada. Kontroller liigutab pead terve ketta raadiuses. Kuigi lugemis- ja kirjutamispäid on mitu, siis kontrollerit on ainult üks. ·Mootor. Mootor paneb pöörlema alumiinimum kettad. Sellest osast eraldub kõige suurem osa kõvaketa eraldatavast soojusest. 4 ·Liidesed (ingl. k. Connectors). Liidesed kuhu on võimalik külge panna juhtmed. Vastavalt siis toite ja andme juhe. ·Korpus. Mõeldud kõvaketta kaitsmiseks ja kooshoidmiseks. Samuti aitab see säilitada kõvaketta sisest rõhku.
· Esimese nii nimetatud täiusliku elektrooniliselt juhitud blokeerumisvastase pidurisüsteemi autodele töötas välja Chrysler koostöös Bendix Corporationiga, see oli esimene 3 kanali ja 4 anduriga ABS-süsteem. · 1985 jõudis Euroopa turule Ford Scorpio, milles oli standardvarustuses Tevese ABS-süsteem. · 1988 tutvustas BMW esimest elektrooniliselt juhitud pidurisüsteemiga mootorratast BMW K100. PIDURI LIIGID · Ketaspidur · Trummelpidur · Seisupidur (hüdrokäsipidur) · · PILDID Hüdrokäsipidur Trummelpidur Ketaspidur KASUTATUD KIRJANDUS · https://et.wikipedia.org/wiki/ABS-pidurid · http://www.ee.hongchenauto.com/disc-rotor/standard-brake-disc/vw-44361 5301-standard-brake-disc-rotor.html · http://www.auto24.ee/products/product_pic.php?id=1153930&view=10 · https://tecdoc.alpics.info/pics/td/1/d/69_339495.jpg · TÄNAN KUULAMAST!
valmistada nii CD-ROM'e kui muusika-CD'sid. Need ajamid on saadaval suhteliselt odava raha eest ja neid on lihtne ühendada tavalise personaalarvuti külge. Koos ajamiga on muidugi vaja osta ka vastav tarkvarapakett. Sama seade võimaldab ka lugeda CD-ROM ja muusika-CD kettaid. 1.4 CD-RW (CD-ReWritable disk) Laserketas, millele erinevalt CD-R kettast saab informatsiooni salvestada, kustutada ja uuesti salvestada. Selles mõttes sarnaneb CD-RW ketas tavalisele 5 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 flopikettale või kõvakettale. Vahel nimetatakse CD-RW kettaid ka CD-E (CD- Erasable) ehk kustutatavateks CD ketasteks. Esimesed CD-RW ajamid ilmusid turule 1997.a. keskel. Need ajamid
Seetõttu on magnetsalvestid liiga aeglased kasutamiseks üldotstarbelise mäluseadmena, küll aga on see kõige odavam andmekandja ja sobib suurepäraselt just varukoopiate tegemiseks. Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind. 4. DISKETISEADE 4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid. Läbi aegade muudeti erinevate ketaste mahutuvust, kuid siiski tänapäeva standardiks on jäänud 3.5 tolline ketas, mis mahutab andeid 1.44 MB ulatuses. 4.2 Ehitus Disketiseadmel on kolm sensorit: kirjutamiskaitse sensor, ketta olemasolu kontroll ja raja 00 sensor. Raja 00 sensor on ketta serva kontrolliks. Kettaseadme magnetilisel peal
Kuigi seda duot teatakse ka kui esimese mootorratta leiutajatena, ehitas 1882. Aastal Enrico Bernardi ühesilindrilise bensiinimootori ja pani selle oma poja kolmerattalise külge. Bernardi sai ka oma mootorile patendi ja 1892 suurendas ta oma sõidukit, et see suudaks kanda kahte täiskasvanut. Inglismaal ehitati esimene neljarattaline bensiinimootoriga auto 1895. Aastal Birminghamis. Auto ehitajaks oli Frederick William Lanchester, kelle nimel on ka ketaspiduri ja elektrilise starteri patent. 2. Veterani ajastu Esimesed autode tootjad oli Karl Benz 1888. Aastal Saksamaal ja tema loal ka Emile Roger Prantsusmaal. 1900. Aastaks oli autode masstootmine hoo sisse saanud nii Prantsusmaal kui ka USA-s. Esimene firma, mis loodi autode tootmiseks oli Panhard et Levassor Prantsusmaal, nende loodud oli ka esimene neljasilindriline mootor. Kahe aasta pärast, 1891. Aastal, järgnes neile ka Peugeot. 20. Sajandi
Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor Reaktiivmootor BENSIINIMOOTOR Põhiosad: silinder, kolb, keps, väntvõll, klapid, küünal. Taktid: 1. SISSELASKETAKT 2. SURVETAKT 3. TÖÖTAKT 4. VÄLJALASKETAKT DIISELMOOTOR Diiselmootor raskem ja massiivsem. Küünlad puuduvad. Põlemiselt tekib rohkem tahma ja jääkaineid. MOOTORITE LEIUTAMISE AJALUGU 1769 N.J. Cugnot auruvanker 1805 I. De Rivaz I sisepõlemismootori patent 1860 J.E. Lenoir elektersüütega gaasimootor 1862 N.A. Otto neljataktiline gaasimootor 1877 Dugald Clerk kahetaktiline mootor 1885 Daimler ja Benz bensiinimootor 1892 R.Diesel diiselmootor 1929 Felix Wankel rootormootor 1950 gaasiturbiinmootor Rover 1963 diiselsõiduauto Rolls-Royce SISEPÕLEMISMOOTORITE KASUTAMINE Autod Bussid Mootorrattad Traktorid Lennukid Laevad Staatilised jõuallikad KÜTUSED
Anduril on infrapunakiirguse allikas ja fototransistor. Viimane on ühendatud süütesüsteemi juhtploki transistorlüliti juhtvooluringi. Fototransistor on pooljuhtseadis, mille juhtivust mõjutaab kiirgus selle mõjul hakkab transistor voolu juhtima. Infrapunakiirguse allikaks võib olla tavaline hõõglamp või valgusdiood. Kuna viimase tööiga on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutatakse valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas, mis on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutataksegi valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas, mis on kinnitatud jaoturi rootoriga ühele võllile. Ketas pöörleb fototransistori ja valgusdioodi vahelises õhkvahes. Kui väljalõige jõuab fototransistori ja valgusdioodi vahele, langeb kiirgus esimesele ja see hakkab voolu juhtima. Andurjaoturis on ka tsentrifugaal- ja vaakumregulaator, esimene on ühendatud pöörleva kettaga, teine aga
pidurdusjõu vähendamises. Seoses sellega, et pidurdamisel toimub auto kaalu ümberjaotumine, toob tagateljel kaalu vähenemine kaasa võimaliku pidurdusjõu vähenemise (koormatakse rohkem esirattaid, tagarataste koormus väheneb). Kui pidurdusjõud oleks kõigil ratastel võrdsed, blokeeruksid tagarattad pidurdamisel ning sõiduk oleks ebastabiilne. 3.2. Pidurimehanismid Pidurikettad Piduriklotsid Piduritrumlid Pidurivoolikud ja magistraalid 23 Seisupidur ABS süsteem 3.3. Seisupiduri ajami ja selle reguleerimine Antud sõidukil on mehaaniline seisupiduri süsteem. Reguleerimine toimub trossi pingsuse muutmisega ning mehaanilise reguleerimisega piduritrumlis. Pidurdamiseks kasutatakse tagumisi sõidupiduri klotse ja trumlit
17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine
....................................................................................21 4.3. CD-ROM.......................................................................................................................24 4.4. Kirjutav CD-ROM'i seade.............................................................................................29 4.5. DVD- (Digital Versatile Disc).......................................................................................32 4.6. Magnet-optiline ketas....................................................................................................38 4.7. Striimer..........................................................................................................................39 4.8. Mälupulk. Välkmälu(Flash Memory Stick)..................................................................39 5. KUVAR................................................................................................................................41
Ajalugu Esimene patent kirjutusmasinale 1714. aastal Inglismaal, autoriks Henry Mill Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874, sellega algas kirjutusmasinate massilise tootmise algus Sõrmistiku ühtlustamine 1898. aastal Toronto konverentsil Masinakirjas on sõrmede paigutust nimetatud Qwerty- süsteemis ja Dvoraki- süsteemis Kirjutusmasinad läbi ajaloo (1) Esimene edukas tootmisse jõudnud kirjutusmasin oli taani pastori Malling Hanseni poolt leiutatud "Kirjutus pall". See masin meenutas oma välimuselt nõelapatja. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (2) Kirjutusmasinad läbi ajaloo (3) Aastal 1880 ilmus Ameerikas müügile kirjutusmasin Caligraph. Sellel kirjutusmasinal oli täisklaviatuur ja eraldi klahvid suurtele ja väikestele tähtedele. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (4) Järgmine täisklaviatuuriga kirjutusmasin The Smith Premier tuli välja aastal 1890 saavutas omal ajal väga suure populaarsuse. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (5) 1884 tutvustati kirjutusmasina
loob Eastman Dry Plate Kompanii Rochesteris, New Yorgis. Esimese pool-toon foto ilmub ajalehes, New York Graafika. Ajalugu 1888.a. konstrueeris ameerika leidur G.Eastman esimese fotoaparaadi (Kodak), milles kasutati paberpõhimikuga rullfilmi. 1889: Paranenud Kodak kaamera. 1900: Kodak Brownie kasti rull-filmi esitlemine kaamera sees. George Eastman Esimene fotoaparaat Kodakult Kodak 1893 Ajalugu 1902: Alfred Stieglitz korraldab "Fotosessiooni" näituse New Yorgi linnas. 1906: kättesaadavus pankromaatilisele mustvalgele filmile ja seega kvaliteetsete värvieraldussüsteemidega värvifotodeks Ajalugu 1907: esimene kaubanduslik värvifilm, Autochrome plaadid, mis on valmistatud Lumiere vendade poolt Prantsusmaal. 1909: Lewis Hine palkas USA Rahvusliku Lapstööjõu Komitee, et pildistada lapsi töötamas veskite ees.
külge käis mootor. Kartongtükid käisid sukanõelte külge, see omakorda mootori külge. Kõiki osasid hoidsid koos liim ja pitseerimisvaha. Seda uudist kuulis üks elektriaparaatide tehas ning finantseeris Bairdi, ainult sellepärast, et ta jätkaks oma eksperimente. Tehas nõudis Bairdilt, et ta demonstreeriks oma leiutist 3 kaubamajas publiku ees. Baird võttis vastu selle kompromissi ja näitaski oma leiutist kaubamajas. Tema leiutatud ketas andis ainult segaseid ja kahvatuid kujutisi välja. Publik pettus selles ja hakkas Bairdi leiutist irooniliselt ja vaenulike märkustega kommenteerima. Bairdi ülekantavad pildid oli kõik ebatäpsed. Need ei meenutanud tänapäevaseid olid heleroosad ja triibulised. Kuna üle kanti ainult 10 kaadrit sekundis, siis pilt väreles ja seda oli suhteliselt raske jälgida. Billi-nimeline nukk Baird vallandati finantseerinud elektriaparaatide firmast. Olles rahva naerualune ja jälle
käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna: -põhimälu on liiga väike, -põhimälu on ajutine hoidla, mille sisu hävib arvuti väljalülitamisega. Selleks, et säilitada suurt infohulka pikemat aega, omab arvuti ka sekundaarset välismälu (erinevad kettad ja magnetlindid). Tähtis on meeles pidada, et CPU saab töödelda vaid käske, mis asuvad põhimälus. Vahemälu (Cache) - Cache on nii riist- kui tarkvara tehnoloogia, mis kasutab kaheetapilist info edastamist, kasutades vahemälu. Põhimõte on järgmine. Info hoitakse mingisuguses salvestis (näiteks põhimälus). Kui teda kasutatakse, kopeeritakse ta samas ka vahemällu. Iga kord, kui otsitakse vajalikke andmeid, kontrollitakse eelnevalt cache-i sisu. Kui vajalik info cache-s
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
moduleerida ning sellega edasi kanda näiteks inimkõnet. Selle tööpõhimõte seisnes selles, et suur elektromagnet tekitas seadmes tugeva magnetvälja ning metallketas, millesse olid lõigatud kindla vahemaa tagant augud, mis olid täidetud halva magneetilise läbitavusega materjaliga, keerles kiiresti, möödudes mähistest, lastes kord rohkem, kord vähem magentvälja läbi. Need muutused aga indutseerisid voolu mähistes. Kuna ketas keerles üsna kiiresti ning auke oli palju, oli väljundsagedus võrdlemisi suur.[5] Alexandersoni generaator tekitas kandjalainet sagedusega 100kHz, mis oli piisav , et amplituudmodulatsiooniga inimhäält edasi kanda. Esimese põlvkonna seadmete võimsuseks oli 50kW ning need ehitati aastal 1906 [5] Signaali vastuvõtmiseks kasutati sel ajal n.ö. kristallvastuvõtjaid, mis koosnesid pikast antennist, häälestuspoolist, detektorkristallist (enamasti galeniit) ja kõrvaklappidest või
info kasutamiseks, nii salvestamiseks kui ka taasesitamiseks. Tegemist on infokandjatega, milledele jäädvustatud info on kättesaadav vastavate tehniliste seadmete abil. Masinloetavaid infokandjaid on terve rida erinevaid tüüpe, mis erinevad üksteisest nii informatsiooni salvestusviisi (põhilised vormid analoog- ja digitaalkuju), kui ka andmekandja valmistamiseks kasutatud materjalide poolest. Mehaaniline helisalvestus Magnetiline salvestus Optilised kettad (kompaktplaadid) Magnetoptilised kettad - Magnetoptilised kettad sisaldavad magnetkihti mis muudab laserikiire polarisatsiooni sõltuvalt magenetkihti salvestatud magnetväljast Kompaktplaadid - ehituselt on tavaline kompaktplaat (CD ROM, laserketas, CD-ketas) kolmekihiline Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalid 9
seevastu on Hispaanias taktika pool lukku pandud.“ (Vaher 2008; Hispaania3 2012; Hispaania jalgpallikoondis 2015; Tursk 2013) Real Madrid Madridi Reali ametlik nimi on Real Madrid Club de Fútbol, mis eesti keeles kannab nime Real Madrid FC. Real Madrid on Hispaania spordiklubi, mis on tuntud eelkõige jalgpalli suurklubina kui ka korvpalliklubina. Siin referaadis keskendun Real Madridi nimelisele jalgpalliklubile. Klubi on loodud ametlikult 6.märtsil 1902. aastal, mille rajajateks olid katalaanidest vennad Joan ja Carles Padrós i Rubió. Klubi esimene nimi oli (Sociedad) Madrid Foot-Ball Club. Aastal 1995 sai Real Madridi presidendiks Florentino Pérez Rodríguez. 2013. aastast on klubi treener Carlo Ancelotti, kes on ise endine jalgpallur. Klubi aitab kaasa väga palju jalgpalli arengule, asutades uusi võistlusi. Kui meistrite karikasari 1955. aastal käima lükati, võitis Real Madrid viis esimest karikat. Real
mille maht ulatus 3,7 gigabaidini. Toshiba ja Warner töötasid 1995. aastaks välja Super Density Disc'i, mille maht küündis 5 GB-ni. Et paremini kasumit teenida, panid nelja firma insenerid pead kokku ning uue ketta nimeks sai DVD -Digital Versatile Disk või vahel ka Digital Video Disk. DVD pidi aegamisi välja vahetama CD ja VHS-kassetid. DVD (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga. Ka DVD seade on sarnane CD lugerile ja suudab peale DVD lugeda ka CD-d nii audio kui ka data omi. Kuidas siis pakkida nii palju infot CD suurusele diskile? Vastus on laser. DVD plaadil võib olla kuni neli pressitud andmekihti, kaks kummalgi poolel, kogumahuga 17 G. DVD kasutab peenema kiire ja väiksema lainepikkusega laserit kui standartne CD-ROM ja
Keevitustehnoloogia arenguga on neetliidete kasutamine oluliselt vähenenud. Neet koosneb varrest ja algpeast. Mootori õlitussüsteem Mootori õlitussüsteemil on kaks põhilist ülesannet: Vähendada hõõrdumist mootori liikuvate detailide vahel Teostada mootori üldist sisemist jahutamist ning eemaldada hõõrdesoojus laagritest ja teistelt hõõrdepindadelt. Kui kasutatav õli oma omadustelt ei vasta laagri kiirus-ja koormusreziimile, hakkab õlikile paksus vähenema ja hõõrdumine võib üle minna poolkuivaks või isegi kuivhõõrdumiseks. Hõõrdumise vähendamiseks peab hõõrdepindade vahele tekkima nii paks õlikile, et hõõrduvad pinnad oleks omavahel lahutatud. Minut aega mootori õlita töötamist sulatab selle laagrid, veidi aega pärast seda kiiluvad kolvid kinni ning mootor lakkab töötamast. Mootori õlitussüsteem annab õli hõõrduvatele pindadele, et vähendada hõõrdumist, eemaldada kulumissaadusi ning jahutab hõõrduvaid pindu.
KVARTSKEL L Laura Kivilo ja Kadri Kõomägi 11. klass TÖÖ PÕHIMÕTE Kvartskell põhineb harmoonilisel võnkumisel Kell kasutab elektroonilist ostsillaatorit, mida reguleerib kvartskristall Kristalli ostsillaator loob signaali väga täpse sagedusega, 32 768 Hz Kvartskristallis tekkiv piesoelektriline efekt suunatakse mikrokiibi abil sammmootori kaudu osutitele 1) Patarei 2) Plokk, kontrollib kvartsi ja sammumootorit 3) Kvarts 4) Trimmer 5) Sammumootor, muudab elektriimpulsi mehhaaniliseks jõuks 6) Tunni, minuti ja sekundirattad 7) Sihverplaat Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Kvartsi kronomeetrid on ehitatud nii, et nad hoiaks kvartskristalli ühtlasel temperatuuril. KVARTS Suurus ei muutu temperatuuri kõikudes. Sulatatult kasutatakse laboriseadmetes, mis ei tohi kuju muuta temperatuuri muutudes. Kvartskell jääb temperatuuri muutudes täpseks. AJALUGU Kvartsi piesoel
PESUMASIN R O O S I N ATA L I N Õ G I S T O 9A KUIDAS KÕIK ALGAS • Päris alguses ei kasutatud kehakatete puhastamiseks vett, vaid need peksti vastu kive pehmeks ning hõõruti liivaga. • Teada on ka meremeeste pesemisviis- suurde kotti pandud musti riideid veeti laeva taga, et soolane vesi riietelt suurema mustuse eemaldaks. • Hiljem hakati kasutama 1797.aastal leiutatud pesulauda, millel nühiti riideid puhtaks. • Kuni 19.sajandini pesti pesu käsitsti. TEE TÄNAPÄEVA PESUMASINANI • Esimene elektriline pesumasin loodi 1908. aastal USAs. • Pesumasinat tootis Chicagos asuv pesumaja kompanii. • 1950-ndatel lisati küttekeha pesuvee soojendamiseks ning mõeldi välja ka pesu tsentrifuugimine. • 1960-ndatel aastatel olid pesumasinad juba üsna kaasaegsed - paari nupulevajutusega soojendasid need vee, pesid, loputasid ning tsentrifuugisid. TÄNAPÄEV • Tehnoloogia täiustud
Hispaania jalgpalli ajalugu ulatub aastasse 1889, sest siis asutati 23.detsembril Hispaania esimene jalgpalliklubi Huelva Recreation (nüüd Recreativo). Järgmisel aastal peeti esimene klubimäng. Samal aastakümnel asutasid Baskimaal klubisid Briti meremehed, kes Põhja- Hispaania sadamates tihti peatusid. Jalgpalli areng inglastest meremeeste kaudu oli Euroopas üsna tüüpiline samal viisil jõudis populaarne mäng ka Eestisse. Esimene jalgpalliturniir Copa del Rey korraldati Hispaanias 1902. aastal. Idee autor oli Madrid FC (hilisem Real Madrid) president Carlos Padros. Viie meeskonna turniiri finaalis alistas Vizcaya (kahe Baskimaa klubi koondis) FC Barcelona. Samal turniiril oli kahe hilisema suurklubi esimene kohtumine, kus Barcelona alistas Madrid FC (Real) 3:1. 1928 sügisel alustati kümne klubi osavõtul meistrivõistlusi. Mängima pääsesid klubid, kes veerandsajandi jooksul võitnud Copa del Rey või jõudnud finaali. Esimeseks meistriks tuli Barcelona
Seega ketastega töötamisel oli võimalik kiiresti lülituda ümber piirkonnast, mida kaardilugeja kasutab sisendi salvestamiseks, piirkonnale, mida vajab protsessor järgmise kirje lugemiseks. Ketastega süsteemis salvestati sisendinfo perfokaartidelt otse kettale. Kui töö käivitati, loeti sisendinfo juba kettalt, väljundinfo salvestati samuti kettale ning lõpuks trükiti kogu puhver välja. Selline töötlus sai nimeks spuulimine(spooling). Selles kasutatakse ketast kui suurt puhvrit ja võimaldatakse samaaegselt teostada sisendväljundoperatsioone ja teiste tööde arvutustööd. Spuulinguga ei olnud enam 1401 vajalik ja palju lindi vedamist jäi ära. Kuigi kolmanda genertasiooni operatsioonisüsteemid olid hästi kasutatavad suurte teaduslike kalkulatsioonide ja kaubanduslike andmete töötlemisel, olid need siiski veel perioodilises süsteemis. Aega töö saatmise ja vastuvõtmise vahel läks mitmeid tunde ja kui
......................................................36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory).................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory)...............................................................................40 Mullmälu (Bubble)................................................................................................................ 41 Pehme ketas (Floppy)............................................................................................................ 41 Kõvaketas (Hard drive)..........................................................................................................41 Magnet ketas..........................................................................................................................42 Lint (Tape).....................................................................................
........................................................ 36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory) ...................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) ................................................................................. 40 o Mullmälu (Bubble) .................................................................................................................. 41 o Pehme ketas (Floppy) .............................................................................................................. 41 o Kõvaketas (Hard drive) ........................................................................................................... 41 o Magnet ketas ........................................................................................................................... 42 o Lint (Tape).........................................................................
WALTER SCOTT Sirli Volt K2 ELUKÄIK Elas aastatel (15.08.1771- 21.09.1832) Sündis Šotimaal Edinburghis advokaadi perekonnas, Ta oli juristi poeg. On inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani žanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsatajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus tema Šotimaa ajaloost, poeetilistestlegendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlitekangelastegudest, luges innukalt Shakespeare ’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid HARIDUSTEE Käis ülikoolis õppimas juristiks ja asus tööle isale kuuluvas advokaadikontoris. LOOMING W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott �
stseene kronoloogilisse järjestusse ning nii valmiski tema 7-minutiline ja 20-stseeniline ,,filmieepos" ,,Tuhkatriinu" (1899). (http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:BzeY05JSj9gJ:hadatapp.blogspot.com/2011/03/kinematograafia-esimesed- sammudsaksa.html+&cd=4&hl=en&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a). Ühtekokku valmistas Méliès 78 filmi aastal 1896 ja 53 aastal 1897. (http://en.wikipedia.org/wiki/Georges_M %C3%A9li%C3%A8s ) . Tema filmide stiil aga edasi ei arenenud. 1902 aastal valmis ka Mélièsi tuntuim film "Reis kuule". See 14-minutiline suurvorm oli inspireeritud H. G. Wellsi 1901 aastal ilmunud raamatust ,,First Men in the Moon" ning oli maailma esimene ulmefilm. Film nõudis suuri väljaminekuid, kuid sisse tõi vähem, kui võinuks loota. Aastatel 1905 kuni 1912 loodud filmid ei küündinud tasemele, mille seadsid uute autorite tööd oma järjest edasi areneva filmikeelega. Järjest süvenevad majanduslikud raskused sundisid Méliès´d lõpetama
Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. 2.5 Heited/Tõuked Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 3036,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist ja muust materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse msg. metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes
annaabi.ee 
