Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus
Ketaspidurid Referaat Järvamaa Kutsehariduskeskus Tõnis Tetsmann AT 11 Sisukord: 1. Sisukord lk 2 2. Ketaspidurid lk 3 3. Ketaspidur koosneb lk 4 4. Pidurikettad lk 5 5. Piduriklotsid lk 6 6. Pidurivedelik lk 8 7. Kasutatud materjalid lk 9 Ketaspidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on
kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Trummelpidur osadena 3 Trummelpidur Mootori võllile kinnitatud pöörlev ketas 1, mis vedruga 2 surutakse vastu ketast 4, 2. Ketaspidurid mille külge on kinnitatud elektromagnetid 3. Elektromagneteid nagu ka liuguritena 1.1 Pidurimehhanism töötavaid tikkpolte 5 on kolm, nad on 1.2 Põhiosad paigutatud sümmeetriliselt teineteise suhtes 120 nurgakraadise nihkega. Ketas 4 saab vabalt liikuda liuguritel. Elektromagnetite
vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45. Kõvaketas seest. 3 Kettaruum ja kiirus * 2010. a veebruari seisuga on suurim müügil olev ketas mahuga 2 TB.[1] * Tüüpiline lauaarvuti kõvaketas mahutab 120 GB kuni 2 TB, (kuigi harva üle 500 GB, lähtudes USA turu andmetest[2]), kettad pöörlevad kiirustega 5400 kuni 15000 pööret minutis (p/m) ja edastavad tavaliselt andmeid kiirustega 20-100 megabaiti sekundis (MB/s). * Kiiremad serveri kõvakettad pöörlevad kiirustel 10000 ja 15000 p/m ja saavutavad andmeedastuskiiruseid kuni 150 MB/s[3]. Suure pöörlemiskiirusega kettad kasutavad
magnet ketal baseeruv kõvaketas, kuna see tuleb kordades odavam (kuni kümme korda), kuid olen kindle, et tulevikus see kõik muutub. Samuti on SSD ketaste maksimaalne mahutavus kuskil 500GB kanti, HDD'l on see aga 2GB. SSD kahjuks räägib veel piiratud kirjutamiskordade arv. Tavakasutajale pole see kindlasti teab mis näitaja, kuna oma eluea jooksul ei pruugi ta neid kordi kõik ära kasutadagi, kuid enthusiasti või siis serveri puhul, võib täitsa vabalt juhtuda nii, et välkmälu ketas lakkab töötamast kuna seda on nii palju kasutatud. Kiiruseid saab kindlasti lugeda SSD üheks paremaks küljeks, kuna need võivad kohati ületada HDD omad mitme kordselt. SSD puhul on väga oluline see, kas loetakse ja kirjutatakse mitmeid väikseid andmeid või ühte suurt. Esimese puhul on SSD kiirused vaata, et kehvemad kui HDD omad. Seda selle tõttu, et andmeid paiknevad SSD kettal 4kB plokide kaupa mida on ükshaaval väga aeganõudev muuta.
· Esimese nii nimetatud täiusliku elektrooniliselt juhitud blokeerumisvastase pidurisüsteemi autodele töötas välja Chrysler koostöös Bendix Corporationiga, see oli esimene 3 kanali ja 4 anduriga ABS-süsteem. · 1985 jõudis Euroopa turule Ford Scorpio, milles oli standardvarustuses Tevese ABS-süsteem. · 1988 tutvustas BMW esimest elektrooniliselt juhitud pidurisüsteemiga mootorratast BMW K100. PIDURI LIIGID · Ketaspidur · Trummelpidur · Seisupidur (hüdrokäsipidur) · · PILDID Hüdrokäsipidur Trummelpidur Ketaspidur KASUTATUD KIRJANDUS · https://et.wikipedia.org/wiki/ABS-pidurid · http://www.ee.hongchenauto.com/disc-rotor/standard-brake-disc/vw-44361 5301-standard-brake-disc-rotor.html · http://www.auto24.ee/products/product_pic.php?id=1153930&view=10 · https://tecdoc.alpics.info/pics/td/1/d/69_339495.jpg · TÄNAN KUULAMAST!
valmistada nii CD-ROM'e kui muusika-CD'sid. Need ajamid on saadaval suhteliselt odava raha eest ja neid on lihtne ühendada tavalise personaalarvuti külge. Koos ajamiga on muidugi vaja osta ka vastav tarkvarapakett. Sama seade võimaldab ka lugeda CD-ROM ja muusika-CD kettaid. 1.4 CD-RW (CD-ReWritable disk) Laserketas, millele erinevalt CD-R kettast saab informatsiooni salvestada, kustutada ja uuesti salvestada. Selles mõttes sarnaneb CD-RW ketas tavalisele 5 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 flopikettale või kõvakettale. Vahel nimetatakse CD-RW kettaid ka CD-E (CD- Erasable) ehk kustutatavateks CD ketasteks. Esimesed CD-RW ajamid ilmusid turule 1997.a. keskel. Need ajamid
Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind. 4. DISKETISEADE 4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid. Läbi aegade muudeti erinevate ketaste mahutuvust, kuid siiski tänapäeva standardiks on jäänud 3.5 tolline ketas, mis mahutab andeid 1.44 MB ulatuses. 4.2 Ehitus Disketiseadmel on kolm sensorit: kirjutamiskaitse sensor, ketta olemasolu kontroll ja raja 00 sensor. Raja 00 sensor on ketta serva kontrolliks. Kettaseadme magnetilisel peal on ferriitsüdamik, mille keskel asub lugemis-kirjutamispea ja kustutus pea selle mõlemal küljel. Kustutuspea kustutab ära väikese osa alast mõlemalt poolt uut rada, et vältida vanadest andmeradadest põhjustatuna interferentsi tekkimist. Andmebitid
Kõik kommentaarid