India ookean on geoloogiliselt kõige noorem ookean, mis tekkis Gondwana ürgmandri lagunemise tulemusel. India ookean moodustab umbes 21% maailmamere kogupinnast. Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit. India ookeani eraldab Atlandi ookeanist 20° idapikkuse meridiaan ning Vaiksest ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Ginea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust). Ookeanipõhja kõige olulisem pinnavorm on ookeani keskmäestik, mille kuju meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani keskmäestikust idas on merepõhi kaetud peamiselt pruunika saviga, läänepoolne osa aga peamiselt globigeriinmudaga. Ookeani lõunaosas
Rift-uue maakoore ehitamine laamade eemaldumisel, nii ookeaniliste kui mandriliste laamade puhul. 4.Süvik- tekib 2 laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on keskmiselt mõni km sügavamad, kui keskmine ookeanipõhi. Keskmäestik-mäenõlvad on laugemad ja tipud ulatuvad keskmiselt üle 1000 meetri. Kurdmäestike teke-2 laama kokkupõrkel maakoor kurrutakse kokku, Nt: Alpid. Pangasmäestike teke-rifti tulemus Atlandi ookeani keskmäestik 5.Vulkaan-pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal(Nt: Laki Island), Magma-maa sügavuses tekkinud kivimite sulam, Laava-maapinnale tunginud magma, Kilpvulkaan-lameda kujuga vulkaan(Nt: Islandil, Havail.), Kihtvulkaan-kiiresti tarduv, heleda graniitse laavaga, palju gaase(Nt: Arenali kihtvulkaan Costa Ricas) 6.Kuumad täpid-tõusvate magmavoolude kohad vahevöös, laamasisene vulkaaniline piirkond
või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. 2) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad ( Lõuna-A VS nasca laam) Protsessid- Tugevad maavärinad, ookeaniline laam laskub mandrilise alla, kõrgmäestik- vulkaanid, süvikud 3) Põrkuvad ookeanilised laamad( Vaikne ookean VS Filipiini laam)- Süvikud, vulkaanilised saared, Tsunami 4)Mandrilised põrkuvad ( Himaalaja, Euraasia VS india-austraalia
Limaanr. -laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul Maailmam tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Maasäär -rannaj-ga rööbiti paik-v kuhjepinv meres Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi O keskmäestik -mäestikud,tekiva tänu laamade lahknemisele Põhjavee kaitse: tarb mõõdukalt, mitte üleväetada, prügilad eraldada pv, veevõtukohad läbi mõelda, Põhjav -vett läbi laskev k, vett kandev, vett pidav Saarkaared-l. -de põrkum. pressitakse välja saared Skäärr. -skääride ja lahtederikas rannik Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik
Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Holland Veekogud Bodensee järv Suurim järv Saksamaal Läänemeri Põhjameri Reini jõgi Elbe jõgi Doonau jõgi Weseri jõgi Euraasia manner Euroopa maailmajagu LOODUS Vaheldusrikas maastik PõhjaSaksamaal madalamal, KeskSaksamaa künklikuma maastikuga ja LõunaSaksamaa mägisem Pinnavormid PõhjaSaksa madalik Tasane ala PõhjaSaksamaal Keskmäestik Künklik ala KeskSaksamaal Alpi eelmäestik Kõrgeim tipp Zugspitze (2962m) Siseveed Jõed : Rein, Elbe, Doonau, Weser, Oder Järv : Bodensee LOODUS Kliima Parasvööde Kliimat mõjutab Põhjamere ja Läänemere lähedus Paiguti erinev Loodusvööde Sega ja lehtmetsavöönd RAHVASTIK Rahvaarv 82,5 miljonit Iive 0,02% negatiivne Keskmine eluiga 77 aastat (meestel 73a; naistel 80a) Rahvastik vananev
Laam tektoonika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) ookeanis : · magma tõuseb · maakoor rebeneb · laamad lahknevad · tekib keskmäestik, pangasmäestik Protsessid maapeal : · tekib uus maakoor · tekib mäestik · vulkaanilised saared ( Island ) · maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine
16. Kus asuvad Eestile lähimad vulkaanid? - Islandil ja Itaalias. 17. Mis on vulkaanidega kaasnevad ja hilisvulkaanilised nähtused? - Tsunamid, mudavulkaanid, geisrid, fumaroolid, kuumaveeallikad, maavärinad. 18. Milline vahe on kuumaveeallikal ja geisril? - * Geiser: vesi rõhu all, * Kuumaveeallikas: vesi voolab vabalt. 19. Mõisted: konvektsioonivoolud, kuum täpp, kontinentaalne rift, ookeani keskmäestik. - * Konvektsioonivoolud vahevöö kuumem osa tõuseb maapinnapoole ning jahedam vajub alla poole, tekib ringlemine. * Kuum täpp magmakogum, mille kohale tekib vulkaan või vulkaaniline ala. * Kontinentaalne rift mandri koore rebend, eemaldumine, pangasmäestikulise reljeefiga. * Ookeani keskmäestik maakoore rebenemine, magma tungib üles. 20. Mille poolest on vulkaaniline tegevus inimestele kasulik? (3)
1ariant 2 variant. 1.maakoor,2. 1.1.settekivim, 2.graniit.3.basalt Vahevöö, 3.maatuum 2.atmosfäär nim õhkkonnaks. 2.hüdrosfäär on vesikesta 3.pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. ...
Pinnamood Absoluutne kõrgus- kõrgus mere pinnast Madalik- abs.h jääb alla 200m Alamik- allpool maailma mere taset Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalj...
tekib kuum vedel kivimass magma. 5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ? Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks. 6. Mis on laamad ? Vastus:Laam on litosfääri hiigelplokk. 7.Mis põhjustab laamade liikumist ? Vastus:Aine liikumine vahevöös paneb laamad liikuma. 8. a)Laamad eemalduvad. Maakoor rebeneb, tekib lõhe, välja voolab magma ja tardub, moodustub ookeani keskmäestik, tekib juurde uut maakoort, tekivad vulkaanilised saared, esineb vulkaane ja maavärinaid. b) Põrkuvad kaks ookeaniline ja mandriline Ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, ookeaniline laam sulab seal üles ja maakoor hävib, tekivad süvikud, kerkivad kurdmäestikud ja esineb vulkaane ja maavärinaid. c) põrkuvad kaks ookeaniline. Üks ookeaniline laam sukeldub teise alla, tekivad süvikud ja vulkaanilised saared, kerkivad
Juhendaja: Endla Pesti 2012 Sisukord Sissejuhatus Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Üldine iseloomustus Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város). Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8
4. Vahevöö- ~3000 km Maakoore ehitus : Meres 1. Settekivimid 2. Basaldikiht 3. Vahevöö Mandril 1. Settekivimid 2. Graniidikiht 3. Basaldikiht 4. Vahevöö Maa sisejõud maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia põhiliselt Maa sisesoojusest. Laam maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas. Tektoonika on teadusharu, mis uurib maakoore ehitust & arengut, sealhulgas laamade liikumist. Ookeani keskmäestik veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas. Laamad liiguvad, sest sulakivim vahevöös ringleb & rebib maakoort ( 5cm aastas). Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teineteisest mööduda. Laamade servades on sügavad praod, ning sealt tungib maapinnale vahevöö sulakivim. Seepärast on laamade servades palju maavärinaid & vulkaanipurskeid.
India Kookose Vaikse Nazca Lõuna- Austraalia ookeani Ameerika Antarktika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) Moodustub uut Tekib ookeanilist keskmäestik maakoort Laamad lahknevad Maakoor rebeneb Magma tõuseb laamtektoonika Kuidas on tekkinud Islandi saar? · Island on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, olles Atlandi ookeani keskmäestiku veepealne osa · Islandi saare keskosas paikneb
granaadikivim-,ja settekivimikiht settekivimikiht 2. Laamad · Ookeaaniliste laamade eemaldumine - magma liigub maakoore alla, kergitab maakoort pangastena ülespoole, tekivad ookeani keskmäestikud. Kahe ookeaanilise laama eemaldumisel tekib lõhe, kust magma pääseb pinnale, jahtub tekib basalt, kujuneb uus ookeaniline maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungmisel kilpvulkaanid. Kui ookeani keskmäestik ulatub veest välja tekivad vulkaanilised saared (nt: island). Kaasnevad tavaliselt ka nõrgad maavärinad. · Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine ookeaaniline laam, mis on raskem vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus kõrgem rõhk ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite liikumise ja kivimitevaheliste pingete tõttu toimub palju tugevaid maavärinaid. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite segi paiskamist
wikipedia.org/wiki/Indoneesia http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/227 http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2215569263/ http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2211921371/ Loodus Põhjaosa mägine (Jaya 5030 m), lõunaosa madal ja soostunud. Suuremat osa saarest katab vihmamets. Keskosas on Keskmäestik ja Bismarcki mäed (Wilhelm, 4509 m), idarannikul Owen Stanley ahelik, põhjarannikul katkendlikud http://www.snow-forecast.com/resorts/Carstensz-Pyramid 1000-2000 m kõrgused ahelikud. Kliima See on üks varieeruvama kliimaga riike maailmas. Vihmaperiood on umbes detsembrist märtsini ja kuiv maist oktoobrini. Valitseb niiske lähisekvatoriaalne, põhjarannikul ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine temperatuur on 25-28°C ning mägedes on
b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke e) Süvikute teke 2. kahe laama lahknemine Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures) Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika a) tekib juurde uus maakoor (laava tuleb maa seest välja) b) maavärinad c) vulkaanipursked ja vulkaaniliste saarte teke (nt. Madeira) d) Atlandi ookeani keskmäestik laieneb 3. kahe mandrilise laama kokkupõrge Himaalaja, Euraasia ja India laam a) kurdmäestike teke b) maavärinad 4. küljetsi liikumine (üks ühes, teine teises suunas) Põhja-Ameerika läänerannik, San Andrease murrang a) maavärinad Vaata lisaks: http://www.gi.ee/geomoodulid/ Mille poolest erinevad mandriline ja ooekaniline maakoor? 1. ehitus 2. paksus 3. vanus 4. tihedus ooekanilises on basalt (väga tihe) 3 g/cm3 vs
mäestik, mis tänaseks on kulunud madalaks, väikeste absoluutsete kõrgustega mäestikuks kuni 2500 m). Lillaga on tähistatud IdaEuroopa platvormi ja fennoskandia kilbi osad. Mõlemad asuvad kristalsetel kivimitel, kuid fennoskandia kilbil puudub setenditest pealiskord. Fennoskandia kilbil asuvad Soome, osa Rootsist. Reljeef on neil aladel tasane, liigendatud kõrgustikega. Kollased alad tähistavad Hertsüünia kurdala (400 250 Ma), sellele alale jäävad Prantsuse keskmäestik, Vogeesid. hertsüünia kurrutusel tekkinud mäed on uuemad, seega kõrgemad ja järsemad kui Kaledoonia kurrutusel tekkinud Skandinaavia mäestik. Roosa värv joonisel tähistab Alpi kurdala. Selles piirkonnas asuvad Euroopa noorimad mäestikud, mille mäetekke protsessid pole veel lõppenud. Seega esineb neis piirkondades aegajalt maavärinaid. Mäestikud on nooredjärsud kõrged ja terava tipulised. Kaart 2. Eesti geoloogiline ehitus. Pealiskorra kivimite avamusalad Eestis.
Litosfäär- Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini). Astenosfäär- ülemises vahevöös, u100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, valitseva rõhu,kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääri olemasoluga seletatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärilaamad- hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood e. Reljeef- maapinna ebatasasuste kogum, moodustavad mitmesugused pinnavormid,kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavorm- geoloogiliste sise-ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend (pos. Pinnavorm: küngas, mägi, vall),süvend(neg pinnav: lohk, süvik, org)või tasand(tasandik), erineb naaberaladest kõrguse,välisilme,tekkeloo poolest. Struktuursed pinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud Maa sisejõudude tegevuse tulemusena. Murenemispinnavormid- Pinnavormid, mis on tekkinud kivimite pealispinna purunemise, lahjustumise tõttu Maa välisjõudude toimel. Kul...
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate laamade ääres, kust väljub magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad lii...
Kergest, madala temperatuuri juures sulavast ainest (kivimitest). 10. Maavärinate esindusalad ja vulkaanide levikualad? Maavärinad - Vaikse ookeani idarannik. Vulkanism - Jaapani saarestik, Lõuna - Ameerika idaosas. 1 11. Noored kurdmäestikud. Teravatipulised, vulkaaniliselt aktiivsed mäestikud. Nt. Andid, Alpid, Atlase mäestik, Himaalaja ja Kordiljeerid. 12. Ookeani põhjareljeef. Manner, mandrilava, mandrinõlv, ookeani põhi - ookeani keskmäestik, süvik, veealune mäestik, vulkaanilised saared. 13. Maailmamere keskmine soolsus. 35 promilli. ( see moodustab 71% maakera pindalast) 14.Mis on ning mille moodustab hüdrosfääri? Hüdrosfäär ehk vesikest, on maakera kattev veeväli, mis moodustub maailmamerest ja siseveedest kokku. 15.Siseveed ja mis moodustavad? Siseveed on mandrialadel olevad veekogud, mis on nt. järv, jõgi, allikas, soo, liustike vesi, põhjavesi. 16. Kiirgusbilanss ja kogukiirgus.
mägironimine ja mäesuusatamine. Mägiliustike ja vee-erosiooni tagajärjel tekkinud Alpid pakuvad maailma ilusamaid vaateid seal on kaunid amfiteatrilaadsed mägiorud, mäeharjad ning sügavad orud koskedega. Sarnasused turismisihtkohtadena Pinnamood: Nii Lõuna-Euroopas kui ka Lääne-Euroopas on mitmeid kõrgemaid alasid. Lõunas on Hispaania ja Prantsusmaa vahel piiriks püreneed, veel asuvad seal Dinaari ja Balkani mäed. Läänes Alpid, Saksamaa ja Prantsusmaa keskmäestik. Mõlema piirkonna rahvastik ja majanduslik tegevus on koondunud just madalamatele aladele, kuna seal on lihtsam tegeleda põllumajandusega ja ka tööstusalad jäävad lauskmaadele. Mägised alad pakuvad alati turistile lisa vaatamisväärsusi ja uusi võimalusi, millega oma puhkuse ajal tegeleda. Alpidesse saab minna suusapuhkusele, Püreneedesse saab imetlema minna kaunist vaadet ja matkama. Keskmine eluiga: Lääne-Euroopas on keskmine eluiga kõrge: Belgias ja Luksemburgis 77,
Kuidas eristatakse tasandikke? Absoluutse kõrguse järgi: madalikud Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Suur Hiina tasandik, Mesopotaamias madalik, Amazonase madalik Kiltmaad ? Tiibeti kiltmaa (Euraasia), Colorado platoo (Põhja-Ameerikas) Alamikud (kaartidel tumeroheline värv) - Kaspia alamik Miks ei täitu alamikud veega? Neil puudub ühendus ookeaniga Millise suure tasandiku osa on Eesti? Kuhu on kujunenud ookeanide keskmäestik? Laamade lahknemise kohale Nimeta vulkaanilise päritoluga saarestikke Hawaii saarestik Maailma sügavaim koht ? Vaikses ookeanis Mariaani sügavik - 11022m Kuidas tekivad süvikud, ookeani keskmäestikud, rifiorud? Tekivad laamade kokkupuute ja lahknemise piirkonnas Millised on pinnamoe suurvormid? Ookeaninõod, mandrid, mäestikud, tasandikud Millised on pinnamoe väikevormid? Künkad, vallid, orud Mis põhjustab kivimite kiiret murenemist? Ja miks Temperatuuri järsud muutused
Lõunasse sõit võiks jääda kevadisele või sügisesele ajale . Turismihooaeg algab Saksamaal mais ja lõpeb oktoobris . Põhilised Saksamaa vaatamisväärsused asuvad Berliinis . Lisaks on Saksamaal palju muuseume ja ajaloolisi ehitisi ning hästi on säilinud vanad ülikoolid. Saksamaal on väga populaarne õllekultuur. Baieri alpid Kaugel lõunas jõuab Saksamaa piir välja Alpi eelmäestikeni.Sealt järgneb Austria piir ja Kaltsiidi Alpide Keskmäestik. Zügspitz on Saksamaal kõrgim Alpide tipp 2968 meetriga. Kõige populaarsemaks turismipiirkonnaks Saksamaal ongi Baieri Alpide süsteem (nii Alpid kui selle eelmäed), seda nii sise- kui rahvusvahelises turismis. Reini jõeorg Alpidest saab alguse Reini jõgi. Mägedest välja jõudres voolab see jõgi laias tasases orus Baselist kuni Frankfurdini. Kõige kaunimad vaated on Köblenzi ja Bingeni vahel. Jõe lõunapoolsed orunõlvad
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD · kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik; · iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad, madalikud, Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo); · selgitab jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide muutumist laamade liikumise,murenemise, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, lainetuse ja
Vanus: M 4 miljardit |vana. O kuni 180 miljardit | noorem. Litosfääri laamtektoonika 1912 Wegener mõtles välja laamtektoonika teooria. Laamad- litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamdadeks. Laamade Jaotus- suured- Euraasia laam. Keskmised- Nazca- Austraalia-India laam. Väikesed- Araabia. Mandrilised- ookeanil maakoor(aafrika) Ookeanilised- vaikne ookean. Laamade liikumine- laamade lahknemine- Põhja ameerika<- ->Euraasia(atlandi ookean).Protsessid: ookeaniline keskmäestik, riftorg/magma, vulkaanid(uus ookeaniline maakoor).Kaasnevad:maavärinad, vulkaanid. Ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad. Nazca-><-L-Am. Protsessid: ookeaniline sukeldub mandrilise alla. O. Laam hävib.magma-vulkaan, mäestik, süvik, maavärinad. O ja o laam põrkuvad- Vaikne ja Filipiini. Sukeldub, üks hävib, tekib süvik, tekivad vulkaanilised saared, maavärinad. Mandiline ja mandiline põrkuvad- Euraasia ja India. Tekib mäestik, maavärinad.
) Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked? V: geotermaalenergia, kuumaveeallikad, geisrid, turismid, leidub maavarasid: vulkaaniline tuhk ja vulkaaniline klaas (obsidaan). Riigid, kus tegutseb aktiivne vulkaan: Tsiili, Indoneesia, Jaapan, Island, USA, Itaalia, Filipiinid, Paapua Uus-Guinea, Venemaa, Uus-Meremaa, Kanada. Põrkumine L-Ameerika lääneosa, Andid Lahknemine Vaikse ookeani kaguosa, Atlandi ookeani keskmäestik Kuum täpp, ookeaniline laam Hawaii Kuum täpp, mandriline laam Aafrika piirkond Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud
Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke (nt Madeira) d) Atlandi ookeani keskmäestik laieneb · Laamade kokkupõrge (kaks mandrilist laama põrkavad kokku) nt Himaalaja a) Kurdmäestike teke b) Maavärinad · Küljetsi liikumine P-Am läänerannikul, nt San Andrease murrang. a) Maavärinad www.gi.ee Astenosfäär litosfääri all, vahevöö ülemine osa Põlevkivi on tekkinud vetikatest, lubjakivi veeloomade kodadest. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõhe(d), mida kaudu tuleb maapinnale laava (tulikuum vedel mass), kivimitükikesed ja gaasid.
pinnamood. Siin esinevad nii mäeahelikud, kui ka orud ja nõod. Peamised pinnavormid on mandrilava, mandrinõlvad, ookeaninõod, süvikud ja ookeani keskahelikud. Süvik Piklik sügav pinnavorm ookeani põhjas. Süvikud tekivad sinna, kus üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on keskmiselt mõni meeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Sügavaim on Mariaani süvik, 11 022 km sügavune. Ookeanide keskmäestik - Kujutavad endast murrangute tagajärjel tekkinud mäestikke, mis kerkivad ookeanipõhjast kuni 2000 m kõrguseni. Nad moodustavad hiigelsüsteemi, mis hõlmab 75 000 km pikkuse vööndina kõiki ookeane. Pildil vasakult: Süvik, Ookeanide keskmäestik, Nõgu, Tasandik, Vulkaan. Mandrilava - Veealune tasandik, mis ääristab mandreid, selle laius võib ulatuda kohati 1300 kilomeetrini ning sügavus võib olla mõnekümnest meetrist 500 meetrini. Mandrilava on
ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Territoorium: 93 030 ruutkilomeetrit, see on 1 protsent Euroopa kogupindalast. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Rahvaarv: Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Kliima:
vulkaaniahelik (nt Hawaii saar) Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud? Märgi joonisele vastavad selgitused. A. Kurdmäestik- mäestik kahe laama põrkepiirkonnas, tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestikke. B. Ookeanilaamade lahknemine C. Ookeanilaama sukeldumine mandrilise laama alla D. Ookeani keskmäestik (keskahelik) E. Vulkaan Tähista joonisel tähtedega A ja B kaks piirkonda, kus esinevad vulkaanid. Põhjenda, miks need paigad on vulkaaniliselt aktiivsed. Põhjendus: A) Ookeani keskmäetikus, kus ookeanilaamad lahknevad üksteisest ja ookeaniline maakoor rebeneb ja magma liigub vahevööst üles. B) Ookeanilaama sukeldumiskohas (vasakul), kus tekib mandri äärele aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik.
See tõuseb maapinna poole ja valgub lõpuks keskahelike harja piirkonnas lõhedest laavana ookeani põhja, tardudes seal ookeanilist maakoort moodustavaks kivimiks. Tardunud laavast tekivad veealused vulkaani mäeahelikud. Samal ajal triivivad ookeanilaamad aeglaselt teineteisest eemale, põhjustades maakoore venituspingete tõttu ookeanilise maakoore rebenemise. [nt Atlandi ookeani keskosas (Island)]. Geoloogilised protsessid: maavärinad, vulkanism, uue maakoore teke, ookeani keskmäestik. Laamade (põrkumine) sukeldumine ehk subduktsioon. KOKKU Vahevöösse sukeldub ainult ookeaniline laam, sest on tiheduselt suurem kui mandrilaam. Ookeanilaama vajumine vahevöösse algab süviku tekkega. Kui sukeldumine toimub mandri servast eemal, moodustub vulkaaniliste saarte rida, mida nim saarkaareks (nt Jaapan, Kuriili saared). Kui ookeanilaam sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, tekib mandri äärele aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik. [nt Lõuna-Ameerika läänerannik, Andid
Nähtus - kus toimub ? - millised tagajärjed? *Laamade lahknemine (spreeding)- ookeanide keskmäestikes- lõhesid mööda tungib maakoorde magma Nähtuse nimi rift. Tekivad vulkaanilised mäestikud, pangasmäestikud ja saared (Island), vulkaani pursked, maavärinad, tekib uus maakoor Näit. P-Am. laam ja Euraasia laam vulkaaniline saar ookeani keskmäestik PÕHJA-AMEERIKA EURAASIA LAAM LAAM vulkaanipursked maavärinad tekib uus maakoor ookeaniline maakoor ookeaniline maakoor magmakolle
toitaineterikas vesi. Vee tsirkulatsioon ookeanis - leiab aset troopilistes vetes. Troopilistes ookean alati stratifitseerinud. Ekvatoriaalne apvelling. Vee liikumine piki ekvaatorit vee ärakande tagajärjel tõuseb vett alt üles · PLANKTONI ÕITSENGUT PÕHJUSTAB (3) · raua puudumine · süsiniku ja lämmastiku üleküllust · aeglane vee vaehtus (?) · Vetikate DMS´i toodang jahutab mere 4C võrra. · Ookeani keskmäestik tekkinud murrangute tagajärjel. Laamade lahknemine · KARPKALA on võõrliik - ise ei paljune siin. Ja vesikirp. Ümarmudil · Väärtuslikud kalad: tuunikala, mõõkkala. · FRONT - kaks temperatuurimassi kohtuvad · ABÜSSAAL - kokkuvõtlikult kogu süvameri (hõlmab maailmamere sügavad osad alates 2km'st). Maad katvast 70-71% 50% moodustab abüssaal. BENTOS e. Põhjaaelustik 1-2% vajub pindmisest kihist põhja bentosele BENTOSE 3 RÜHMA:
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
