koonuseni, imiteerib katte, pöörab ja avab korvi alla, saab söödu 1 teiselt ja viskab korvi. 1 - Paarisharjutus - Üks pall Mängijad liiguvad parallelselt teise korvi poole. Enne keskjoone 2 2 saavutamist teevad 2 söötu omavahel. Esimene liigub põrgatades, teine liigub koonuse ümber ja teeb 1 katte esimesele. 1 - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Esimene mängija sooritab vabaviske, võtab lauapalli, söödab 2 palli keskjoonele teisele. Teine mängija liigub keskjoonele, saab söödu 1 ja söödab kolmandale edasi. Kolmas mängija spurdib teise korvi poole, 3 saab söödu ja läheb sammudesse. - Paarisharjutus - Kaks palli Esimene mängija söödab esimesele, teine mängija söödab tagasi. Teine mängija pöörab korvi poole, võtab palli põrandalt, põrgatab korvi poole ja viskab korvi. 2 1 - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall
läbivad seda nabaveen ja kaks nabaarterit deltalihas rangluu, õlanukk, õlavarreluu tõstab õlavart horisontaaltasapinnani ette ja m. deltoideus abaluuhari deltalihasmine köprus pöörab sissepoole, lähendab keskjoonele; õlavarre-kakspealihas abaluu kodarluuköprus, painutab ja pöörab käsivart väljapoole; tõmbab m. biceps brachii kiudkõõlusriba õlavart ette õlavarrelihas õlavarreluu küünarluuköprus painutab käsivart
lihas ogajätked, fikseritud lähendab keskmine kätega abaluid ristluuhari, lähendab keskjoonele niudeluuhari keret kätele Romblihas Abaluutõstur Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. 2 alumist Abaluu Lähendab m. levator 4 ülemist Abaluu Tõstab
Funktsioon: eemaldab suurvarvast , osaleb ka suurvarba painutamises Lühike suurvarba painutaja EHK m flexor halluces Alguskoht : mediaalne talbluu Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks , mediaalne seesamluu Funktsioon: painutab suurvarvast Suurvarba lähendaja EHK m adductor halluces Alguskoht : põikipea : kuupluu , lateraalne talbluu ,Ristipea : 3-5 metatarsaalluu pea Kinnituskoht: lateraalne seesamluu Funktsioon: lähendab suurvarvast keskjoonele Lühike varvaste painutaja EHK m flexor digitorum brevis Alguskoht : kandluu alumine pind Kinnituskoht: 2.-4. Varba keskmine faalanks Funktsioon: painutab varbaid Tallaruutlihas EHK m quadratus plantaris Alguskoht : lateraalne ja mediaalne kandluu pool taldmine pind Kinnituskoht: pika varvastepainutaja kõõlus lateraalselt Funktsioon: assisteerib varvaste painutamist Luudevahelihased EHK m interossei plantares Alguskoht : metatarsaalluude vahemikud
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava
(käed juustel). Pöörata patsiendi pead ettevaatlikult. 5. Asetada patsiendi pöörde poolne käsi kõverdatult kõrvale. Kätt haarata randme- ja küünarliigesest väljast poolt (pilt 3). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 6. Patsiendi julgestamine/turvamine: patsiendist kaugemal abistajal asetada põlv või põlved voodile ülakeha keskjoonele, haarata kinni patsiendi õla- ja puusaliigesest. 7. Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 4). Pilt 4 8. Pöörata patsient küljele (pilt 5, 6): Pilt 5 Pilt 6 9. Kohendada: · patsiendi pea asendit - vabastades hingamisteed (pilt 7) Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm
karvad, mida on lihtne eristada lapsepõlveaegsetest - uued on enamasti tumedamad, pikemad ja pisut krussis. Aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Karvadega kattuvad ka suured häbememokad ja kaenlaalused. Enamasti on uus karvastik pisut tumedam loomulikust juuksevärvist. Ka sirgete juustega tüdrukutel on need karvad lokkis. Tumedamaks võivad muutuda ka karvad kätel , jalgadel ning tumedaverelistel ka ülahuulel. Mõned karvad võivad ilmuda ka kõhu keskjoonele nabast allpool ja rinnal. 4 Arenev uus ja tumedam karvkate ei pruugi sugugi igaühele meeltmööda olla ning võib tekitada tahtmist tüütud karvad maha ajada. Kas seda teha või mitte, on sügavalt isiklik asi. Arvestama peaks küll sellega, et uued karvad kasvavad tagasi üsna kiiresti ja on sageli tugevamad kui enne (arvesta seda eriti "vuntside" puhul!)
nende kõhredest Ülajäse Deltalihas* Rangluu lateraalne Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaaltasapinnani M. DELTOIDEUS pool; õlanukk; deltalihasmine kõprus ja pöörab sissepoole, lähendab abaluuhari keskjoonele; eemaldab õlavart; tõstab õlavart taha, pöörab väljapoole Suur ümarlihas Abaluu alumine nurk Õlavarreluu väike Tõmbab õlavart taha, lähendab köbruke kerele, pöörab sissepoole
Hingake sügavalt sisse ja asetage oma suu tihedalt kannatanu suule. Ärge laske nina lahti ja puhuge õhk kannatanu kopsudesse, nagu puhuks õhupalli. Tehke seda 2 korda järjest. (Õhku võib kopsu puhuda ühtviisi nii suust-suhu kui ka suust-ninna, samal ajal suud kinni hoides.) Seejärel kontrollige pulssi unearterilt. Kui pulss on tunda, jätkake ainult hingamisega. Kui pulssi tunda ei ole, siis alustage kaudse südamemassaaziga. Asetage üks käsi kannatanu rindkere keskjoonele umbes rinnanibude vahele ja pange teine käsi teise peale. Viige oma keha raskus peopesa päkale. Hoidke käed küünarnukist sirged! Suruge 15 korda järjest. [Üksinda olles tehakse kaks hingamist ja viisteist pumpamist (2:15). Kahekesi tehakse üks hingamine ja viis pumpamist (1:5).] NB! Lastega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna lapse koed ja elundid on äärmiselt õrnad (hinga ettevaatlikult ja pumpa õrnalt).
Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata. Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazi rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Oluline on, et südamemassaaziga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda tehakse väga oskuslikult kuni kiirabi saabumiseni. Abistaja paneb oma käed kannatanu rindkere keskjoonele, luulise osa lõpust kahe-kolme sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole. Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada. Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult-suule, siis 30 kaudse südamemassaazi vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda.
-5. sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. Funktsioon – sirutab sõrmi ja käelaba. 19 18. Pihkmised luudevahelised lihased m. interossei palmares Algus – II, IV ja V metakarpaalluult. Kinnituskoht – proksimaalne faalanks vastavatel sõrmedel ja selgmine aponeuroos ehk sidekirme. Funktsioon – lähendavad sõrmi käelaba keskjoonele, kolmanda sõrme suunas. 19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales Algusv – metakarpaalluude vahemikest, naaber metakarpaalluude teineteise poole pööratud pindadelt. Kinnituskoht – proksimaalne faalanks II, III kahepool ja IV sõrmel ning sidekirme. Funktsioon – eemaldavad sõrmi keskjoonest, sealjuures III sõrm saab liikuda nii pöidla- kui ka väikesõrme suunas. 20
Harjutus 47. Joonis51. 1 läheb põrgatusega keskjooneni . 2 liigub samuti kaitseasendis . 1 söödab 2-le. 2 kasutab erinevaid viskele minekuid. Harjutus 48. Joonis52. 1 põrgatab läbi koonuste teise korvi viskele. Siis paneb palli maha ja liigub kaitseasendis keskjooneni 2x edasi-tagasi. Tuleb põrgatusega tagasi, viskab. Harjutus 49. Joonis53. Mängija 1 alustab põrgatusega vasakusse nurka, sealt liigub pallikaitsva põrgatusega diagonaalis keskjoonele, jätkab kaitseasendis külg ees, pall käes. teisel pool suundub põrgatusspurdiga korvile & viskele. #4 teeb sama tagasi. Harjutus 50. . 10 inimest + 4 palli Mõte- sööda, tee L-liikumine ja saad palli tagasi 1,2,3,4 seisavad paigal ja söödavad. 5 ja 6 alustavad üheaegselt korvide alt. 6 tuleb peegelpildis teiselt poolt väljakut tagasi.
7. Nööpe (3tk), haak(1tk) 8. Valge krõpsupael Lõiked detailide lõikamiseks, mustrid tikkimiseks (lisa nr. 3): 1. Pluusi esiosa(2tk) 2. Pluusi tagaosa(2tk) 3. Pluusi varrukas(2tk) 4. Varruka värvel(2tk) 5. Krae(2tk) 6. Volditud seelik(2tk) 7. Õlalapi muster(2tk) Nukule rahvuslike riiete õmblemine: Pluus. Õmble õlaõmblused kokku, ääresta õmblusvarud. Eelpistes tikitud õlalapid õmble täpselt keskjoonele e. õlaõmblusele. Õmble varrukapäras lappvoldid ja varrukasuus lihtne sisselõikeline kinnis. Õmble kurrutatud varrukasuule varrukavärvel, sinna kinnita nööp ja nööbiaas. Õmble otsapandud varrukad käeaugukaartele, ääresta õmblusvarud. Rinnalõhik kitsalt palistada. Kroogi kaelaava, õlalappide all jääb sile riie. Ühenda valmis õmmeldud krae kaelaavale. Kummagi krae otsa siseservale õmble haak ja kinnitus ning sõlge imiteeriv nööp. Seelik
Pikkus : minimaalselt 90 m, maksimaalselt 120 m; laius : minimaalselt 45 m ja maksimaalselt 90 m. Rahvusvahelistel mängudel peab pikkus olema : minimaalselt 100 m ja maksimaalselt 110 m; laius : minimaalselt 64m ja maksimaalselt 75 m. Väljaku tähistus Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks (otsajooned). Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud väljaku keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring. Värava-ala Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks. Karistusala Karistusala määratakse mõlemas väljaku osas järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 16,5
Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada, mängi¬takse pärast 5-minutilist vaheaega lisaaeg. Lisaaeg koosneb kahest 5-minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui esimene lisaaeg võitjat ei selgita, mängitakse pärast 5-minutilist vaheaega teine lisaaeg. Ka teine lisaaeg koosneb kahest 5- minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui mäng jääb ikka viiki, selgitatakse võitja konkreetse
väravajoon Pikkus: minimaalselt 90 m maksimaalselt 120 m Laius: minimaalselt 45 m maksimaalselt 90 m Rahvusvahelistel mängudel Pikkus: minimaalselt 100 m maksimaalselt 110 m Laius: minimaalselt 64 m maksimaalselt 75 m 2 Väljaku tähistus Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks (otsajooned). Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud väljaku keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring. Värava-ala Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks. Karistusala Karistusala määratakse mõlemas väljaku osas
TEATEVÕISTLUSED RÄPINAS 2004. a. I TEATEVÕISTLUS Vahendid; 3 tennispalli, plastämber (8 l), 3 kastikest, 2 tähist Võistleja alustab tennispall käes hüppamist ühel jalal, hüppab jalga vahetamata 6m (üle võrkpalli ründejoone), joostes edasi võtab keskjoonel asuva ämbri, milles on 2 tennispalli, jookseb kastikesteni, asetab igasse neist ühe tennispalli (kastikeste vahe 2m), jookseb ämbriga ümber lõputähise. Tagasi tulles korjab pallid tagasi ämbrisse, asetab ämbri 2 palliga keskjoonele, jookseb starti ja annab tennispalli ümber starditähise järgmisele võistlejale. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: 2 papist banaanikasti, taburet, 2 tähist Võistleja alustab jooksu, võtab stardist 3m tähisel asuva banaanikasti, asetab selle keskjoonel asuvale taburetile, jookseb ringi ümber tabureti ja edasi üle teise banaanikasti ning ümber lõputähise. Tagasi tulles hüppab üle kasti, teeb ringi ümber tabureti, võtab kasti ja asetab selle
Harjutus 47. Joonis51. 1 läheb põrgatusega keskjooneni . 2 liigub samuti kaitseasendis . 1 söödab 2-le. 2 kasutab erinevaid viskele minekuid. Harjutus 48. Joonis52. 1 põrgatab läbi koonuste teise korvi viskele. Siis paneb palli maha ja liigub kaitseasendis keskjooneni 2x edasi-tagasi. Tuleb põrgatusega tagasi, viskab. Harjutus 49. Joonis53. Mängija 1 alustab põrgatusega vasakusse nurka, sealt liigub pallikaitsva põrgatusega diagonaalis keskjoonele, jätkab kaitseasendis külg ees, pall käes. teisel pool suundub põrgatusspurdiga korvile & viskele. #4 teeb sama tagasi. Harjutus 50. . 10 inimest + 4 palli Mõte- sööda, tee L-liikumine ja saad palli tagasi 1,2,3,4 seisavad paigal ja söödavad. 5 ja 6 alustavad üheaegselt korvide alt. 6 tuleb peegelpildis teiselt poolt väljakut tagasi. (Eero Maling) Harjutus 51. Joonis55. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab 2-le. #2 teeb terava pesapalli söödu piki äärt 3-le
kohaselt alustatakse elustamist ainult südamemassaaziga ning enam ei ole vajalik kunstlikku hingamist teha. Uuenenud reeglite kohaselt on oluline, et abistaja teeks südamemassaazi nii hästi, et vereringe hakkab tõepoolest uuesti ringlema. Oluline on, et südamemassaaziga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda tehakse väga oskuslikult kuni kiirabi saabumiseni. Abistaja paneb oma käed kannatanu rindkere keskjoonele, luulise osa lõpust kahe-kolme sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole. Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada. Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult-suule, siis 30 kaudse südamemassaazi vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda
maksimaalselt 120m (rahvusvahelistel mängudel 110m) Laius: minimaalselt 45m (rahvusvahelistel mängudel 64m) maksimaalselt 90m (rahvusvahelistel mängudel 75m) Väljaku tähistus: Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks. Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring. Värava-ala: Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks. Karistusala: Karistusala määratakse mõlemas väljaku osas järgnevalt:
kohaselt alustatakse elustamist ainult südamemassaazhiga ning enam ei ole vajalik kunstlikku hingamist teha. Uuenenud reeglite kohaselt on oluline, et abistaja teeks südamemassaazhi nii hästi, et vereringe hakkab tõepoolest uuesti ringlema. Oluline on, et südamemassaazhiga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda tehakse väga oskuslikult kuni kiirabi saabumiseni. Abistaja paneb oma käed kannatanu rindkere keskjoonele, luulise osa lõpust kahe-kolme sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole. Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada. Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult-suule, siis 30 kaudse südamemassaazhi vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda
2 laia joone vasakpoolne serv Laia joone t eoreet iline kesjoon Laia joone parempoolne serv Laiade joonte puhul antakse mõõtmed joone mõttelisele keskjoonele (käsuga PLINE joonestatud lai joon, äärjoonte vahelise ala värvimine on välja lülitatud – FILL / OFF ja REGEN) Tööülesande alustae käsuga LIMITS – seadistame „paberi” A3, seadistame mõõtühikud käsuga UNITS. Käsuga LAYETR kujundame kihid: Abijooned; Kontuurid (jooneliik pidev joon) ; Teljed – jooneliik CENTER; Abijooned (jooneliik: kitsas pidev joon, punane)
funktsionaalset seisundit, uuringu käigus registreeritakse kõrva antud helisignaalile vastuseks sisekõrvast tagasi peegeldunud heli; Ajutüvepotensiaalide audiomeetria (BRA): annab informatsiooni, kus häire närviteedes täpsemalt paikneb, registreeritakse elektrilist aktiivsust kohleaarnärvist ja ajutüve piirkonnast; Helihargitestis ehk WEBER' uuringus asetatakse vibreeriv helihark patsiendi lagipea keskjoonele. Normis kuuleb patsient undamist lagipeas, sellisel juhul on Weber´i test negatiivne. Heli kuulmisel vasaku või parema kõrvaga märgitakse leid vastavalt kas Weber vasak või Weber parem: tümpanomeeter on aparaat, millega mõõdetakse kuulmekile liikuvust ja keskkõrva rõhku, vastavalt keskkõrva õhustatusele ja kuulmekile liikuvusele joonistub tümpanogramm kas A, B või C tüüpi;
12-kuune imik: 1. Hääldab häälikuühendeid ja kasutab kuni kümmet ,,sõna". 2. Vaatab raamatust pilte ja keerab lehti. 3. Täiskasvanut jäljendades lükkab autot mööda lauda. 4. Palve peale tõuseb selili asendist püsti pöörab kõhuli ja tõuseb. 5. Kõnnib ringi, toetudes ühe käega mööblile (Laps ja...58). Tähelepanelik tuleks olla järgmistel juhtudel Üle 3-kuune imik: · ei vii käsi keskjoonele kokku (Oona 2007); · ei suuda kõhuli asendis pead hoida ega kätele toetuda; · tema pea on püsivalt ühele poole viltu; · käed on pidevalt rusikas; · suudab lelu hoida ainult ühes käes, teine käsi on passivne; · teeb põtkimisliigutusi ainult ühe jalaga (Lusti & Väljaste 2006). · ei naerata; · ei rahune süllevõtmise ja kõnetamise puhul; · ei pööra pead kunagi valgus- või heliallika poole,
moodustavad viimase ümber kätest kinni ringi. Võidab võistkond, kes moodustab esimesena ringi ümber oma juhtmängija. Mängu kordamisel määrab mängujuht uued juhtmängijad. Reegel: juhtmängijad peavad kolmanda signaali peale tõstma lipukesed üles. Jooks pallide järele Ettevalmistus mänguks: moodustatakse kaks võistkonda – üks võistkond liigub ühele poole otsajoone taha, teine võistkõnd teisele poole otsajoone taha. Mänguväljaku keskjoonele asetatakse 15 tennisepalli. Mängujuht määrab võistlejatele iga vooru alguses uue lähteasendi. Joostakse kolm vooru. Mäng: mängujuhi vilesignaali peale jooksevad mõlema võistkonna mängijad pallide suunas ja peavad palli haarama. Iga äratoodud palli eest arvestatakse võistkonnale üks punkt ning igal mängijal on lubatud võtta üks pall. Võidab võistkond, kes kolme vooruga kogunud enim punkte. Pallikull Osavõtjaid vähemalt 4.
· Tumeda piduliku ülikonnaga kantakse korraga vaid üht kaelaristi ja üht tähte, lisaks rinnal kantavaid ordeneid. · Lindiga rinnalkantav IV või V klassi orden kinnitatakse vasakule kuue rinnaesisele rinnataskust veidi kõrgemale, lindi ülemine servaga umbes revääril märgistatud nööpaugu kõrgusel. · Kui teenetemärke on mitu ja neid soovitakse korraga kanda, siis tuleks lähtuda põhimõttest, et kõrgem klass asetatakse lähemale rinna keskjoonele. · Mitme sama klassi ordeni olemasolul paikneb hiljem annetatud orden eespool. · Eesti ordeneid kantakse välismaistest eespool. · Ordeneid kandes rinnataskusse taskurätti ei panda. · Mõne teise riigi vastuvõtul on hea tava kanda esimesel kohal selle riigi ordenit. · Smokingil kantakse teenetemärkide miniatuure, mitte kunagi originaalsuuruses ordeneid, õlalinte või rinnatähti. · Daamid kannavad lindiga kinnitatavaid ordeneid kleidi vasakul rinnaesisel.
Näidis-objekte on vähendatud (raam – joonestusvälja suurus. LW-ga määratud joonejämedus pole muutunud, küll aga kõrgusest sõltuva kirjakuju joonelaius) 6) LW puhul ei tööta alade värvimise väljalülitamine FILL / OF (sest LW mõjub ainult nulllaiu- sega joonele, mis ei kujunda äärejoonte vahelist ala!) 7) Kui kuvatakse joon täislaiuses (LW / ON), on vaja selle joone valimiseks moodusel "punkt joonel" suunata valikuruuduke joone mõttelisele keskjoonele, sest arvuti vaatleb seda joont null-laiusega joonena, laia joonena käsitletakse seda joont vaid kuvamisel ja printimisel, 8) C-aknaga või F-joonega tehtavad objektivalikud peavad haarama samuti sellise null- laiusega joone keskjoont. t 1 2 3 Valikuruudukeste asukohad: 1 ja 2 – laia – LW-ga – laiendatud joont ei valita ; 3 – joon
vasakpoolne), 6 (taga-keskmine) ja 1 (taga-parempoolne). Mängijate vaheline asetus väljakul Iga tagaliinimängija peab asuma keskjoonest kaugemal kui tema vastav eesliinimängija. . Ees- ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses, mis on näidatud Määruses . Mängijate asetus pallingu momendil tehakse kindlaks ja kontrollitakse nende jalalabade asetuse järgi kokkupuutel väljakuga: Igal eesliinimängijal peab olema vähemalt osa jalalabast keskjoonele lähemal kui vastava tagaliinimängija jalad; igal parem(vasak) -poolsel mängijal peab olema vähemalt osa jalalabast parem(vasak) -poolsele külgjoonele lähemal kui vastava liini keskmise mängija jalad. Pärast pallingut võivad mängijad vabalt liikuda ja hõivata mistahes koha oma väljakupoolel või vaba-alas. 7.5. ASETUSVEAD Kui mõni mängija ei asu õiges asetuskohas pallija löögi hetkel pallile, siis teeb võiskond asetusvea.
annaabi.ee 
