Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest. Riigi keskhaldusorganid on: ministeerium, inspektsioon, maavalitsus, kohtuasutus, prokuratuur, SKA... 4. Nimeta täidesaatva riigivõimu asutusi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutuseks: Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduste alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutusteks on:
Riigi põhikorda sätestav õigusakt. Sisu: kõik riiki ja õigust käsitlevad õigussuhted (võimude lahusus, õigusaktid) seadusandlus, riigi põhitunnused); riikliku korralduse vorm, territooriumi haldusjaotus; kõrgeima 44. Kuidas haldusorganeid liigitatakse? riigivõimu kandja; riigisüsteemi primaarsed elemendid. Struktuur: riigiorganisatsiooni piiritlevad Ruumiliselt: keskhaldusorganid president, VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid. sätted; põhiõigusi fikseerivad sätted. Lisaks preambula; riigi aluspõhimõtteid ja põhiseaduse printsiipe Kohahaldusorganid maavalitsused deklareerivad sätted. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: ainuisikulised nt president. Kollegiaalsed nt VV 10
asutus, kogu või isik. Tunnused: · Avaliku võimu volitus ja selle teostamiseks vajalikud vahendid- funktsionaalne · Organisatsiooniline iseseisvus- institutsionaalne · Koht haldusorganite süsteemis- institutsionaalne · Pädevus peab olema õiguslikult määratletud- funktsionaalne Organi käsutaja inimesed, kes teostavad organile antud pädevust 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) Kohahaldusorganid (maavalitsus) Monokraatsed (Vabariigi President, minister) Kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline e. asutuseline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse kandja õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks.
- muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud; - füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes täidavad avaliku halduse ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel. Riigi haldusorganistasioon: Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele, kes võib seda teostada vahetult või asutuste kaudu. Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused. Eristatakse: - keskhaldusorganid, nt ministeerium, amet jne; - kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus. Haldusorganiks on see konkreetne asutus (nt ministeerium, amet), kogu (nt volikogu, komisjon) või isik (nt minister, peadirektor, linnapea), mis seadusega või selle alusel on määratud avaliku halduse ülesandeid täitma. Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu.
Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord”) valitsusasutuste poolt, kui seadus ei sätesta teisiti; - teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (n-ö pehmed ülesanded); - töötavad töötajad. Lisaks võib eristada: - keskhaldusorganid, nt ministeerium, amet jne; - kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus. Erandlik nähtus: riigitulundusasutus RMK (Riigimetsamajandamise Keskus). Kasutatakse veel ka ametiasutuse mõistet – seotud avalikus teenistuses töötamisega. III Kohaliku omavalitsuse haldusorganisatsioon Reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus: - volikogu, valitsus;
§ 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema org ühiku moodustab ametikoht, org õiguslikult on ametikoht ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Riigihaldusorganite liigid Riigi kui halduse kandja organid keskhaldusorganid (president, valitusus, ministeeriumid, riigiametit, ametid ja inspektsioonid ja struktuuriüksused kohtadel) ja kohahaldusorganid (maavanemad) teostavad vahetut riigihaldust. Halduse organisatsiooniline süsteem H org pädevuse, piiritlemise ja teostamise põhialuseks. · Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks subordinatsiooni ehk alluvussuhted, millega on tegemist siis kui kõik vastava h kandja organid asuvad üksteise suhtes
ametkonna ja ametiasutuse mõistega. Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime Tegutsema on suutelised aga üksnes isikud, kes realiseerivad halduskandjate õigusi ja kohustusi Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt halduskandja organi kaudu Haldusekandja halduse kandja organ inimesed Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused) HMS § 8 Riigi keskhaldusorganid: vabariigi president vabariigi valitsus ministeeriumid ametid inspektsioonid Riigi kohahaldusorganid: maavanem Kohaliku omavalitsuse organid: volikogu valitsus Riik on avalik-õiguslik isik Riigihaldusorganid, sh ministeeriumid, ei ole iseseisvad juriidilised isikud, vaid toimivad õigussuhetes riigi nimel
- Seadusandliku võimu organ võtab ülimisliku juriidilise jõuga õigusakte ja eelarve vastu. o Kõrgeimad – rahva esindusorgan ehk parlament (Eestis – Riigikogu) o Kohalikud – kohakile omavalitsuste esinduskogud (linna- ja vallavolikogud) - Täidesaatva riigivõimu organid viivad ellu seadustes ja kõrgemalseisavate haldusorganite üigusaktides sisalduvaid nõusid. o Keskhaldusorganid – nende pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni territoriumi (Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) o Kohalikud haldusorganid – nende pädevus piirdub ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (maavanem) - Kohtuvõimu organid on kohtud, mis moodustavad riigis mitmeastmelise kohtuasutuste süsteemi, mis peab tagama õigusmõistmise kõrge kvaliteedi ja
B) mittekonstitutsioonilised; 2) olenevalt riigiorganite otsustuste õigusjõust: A) otsustava õigusega (annavad õigusakte enda nimel), B) nõuandvad ehk konsultatiivsed (soovituslikud arvamused). 3. Volituste kestuse alusel: 1) alalised: vahetused ainult rotatsiooni käigus, nt parlamendid jne; 2) ajutised: kindla ülesande täitmiseks, nt ekspertkomisjonid. 4. Tsentralisatsiooni ja dekontsentratsiooni alusel: 1) kõrgeima täidesaatva riigivõimu organid (valitsus); 2) keskhaldusorganid (ministeeriumid, riigiametid, inspektsioonid); 3) riigi haldusorganid (regionaal- või vahetasandi haldusorganid, nt maavanem); 4) lokaalsed haldusjaotusorganid (ametnikud/teenistujad, nt politseinik). 5. Subordinatsiooni alusel: 1) suhteliselt sõltumatud (tegutsevad nt ainult seaduse alusel) 2) sõltuvad ehk subordineeritud (tegutsevad seaduse kui ka nt määruste jms alusel). 6. Struktuuri alusel: 1) lihtsad ehk tavalised ehk ainuisikulised;
Teema 3. Haldusorganid ja avalik teenistus 6. Haldusorganite pädevuse alused ( Loengu materjal) HO tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. HO tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse HO pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus. Kui HO ei ole põhikirja, peavad tema pädevus, õigused ja kohustused olema sätestatud seadusega. HO on tavaliselt täidesaatva riigivõimu asutused või nende hallatavad asutused. Riigi keskhaldusorganid: VP, VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid Riigi kohahaldusorganid: maavanem Kohaliku omavalitsuse organid: volikogu, valitsus 7 7. Vabariigi President: ( Põhiseadus) Vabariigi Presidendi pädevus rahvusvahelises suhtlemises: 1) esindab EV rahvusvahelises suhtlemises; 2) nimetab ja kutsub tagasi VV ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu
2.Organisatsiooniline iseseisvus 3.Koht haldusorganite süsteemis 4.Pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Ühe haldusekandja sees võib olla mitu haldusorganit, ühe haldusorgani sees võib olla mitu isikut, kes tegutsevad haldusorgani nimel. Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid.. Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Pädevus: Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus
5. pädevus peab olema õiguslikult määratletud Avaliku halduse kandja (õigusvõime) organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid 1. keskhaldusorganid a. Vabariigi President 29 b. Vabariigi Valitsus c. Ministeeriumid d. Ametid e. Inspektsioonid 2. kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) a. maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus
Ühe haldusekandja sees võib olla mitu haldusorganit, ühe haldusorgani sees võib olla mitu isikut, kes tegutsevad haldusorgani nimel. Organis tegevate isikute vahetusest sõltumatu Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Organisisene organisatsioon Juhataja (monokraatne, kollegiaalne) Struktuuriüksused ametikoht Pädevus Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond
3) Ta on varustatud vajaliku pädevusega 4) Ta kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5) Ta ise liigendub struktuuriüksusteks 6) Riigiorganites töötavad riigiteenistujad (saavad palka riigilt) Liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttel a. Seadusandlik i. Kõrgemad (parlament) ii. Kohalikud (valla- ja linnavolikogud) b. Täidesaatev i. Keskhaldusorganid (valitsus, ministeeriumid, inspektsioonid, ametid) ii. Kohalikud haldusorganid (maavanem) c. Kohtuvõim 2 2) Kompetentsi järgi a. Üldkompententsiga (valitsus) b. Erikompetentsiga (ministeeriumid) 3) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis a. Esmased (ainult Riigikogu) b
kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad. // Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid. 2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu
tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega kindlaks määratud funktsioon, varustatud vajaliku pädevusega, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad. // Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid. 2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus
26 - omab teatud kohta haldusorganite süsteemis - pädevus peab olema õiguslikult määratletud Avaliku halduse kandja (õigusvõime) organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid a) keskhaldusorganid - Vabariigi President - Vabariigi Valitsus - Ministeeriumid - Ametid - Inspektsioonid b) kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) - maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite
ametiasutus funktsionaalses tähenduses kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. Avaliku halduse kandja (õigusvõime) organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid a) keskhaldusorganid Vabariigi President Vabariigi Valitsus Ministeeriumid Ametid Inspektsioonid b) kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) - maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Selline staatus on vajalik, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist
- omab teatud kohta haldusorganite süsteemis - pädevus peab olema õiguslikult määratletud Avaliku halduse kandja 32 (õigusvõime) organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid a) keskhaldusorganid - Vabariigi President - Vabariigi Valitsus - Ministeeriumid - Ametid - Inspektsioonid b) kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) - maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite
5. Määratletud seadustega PS, seadused, kui määrustega, siis ta teosta võimu- vaid lihthaldust. Organite liigid: 1. aluseks riigihaldusorganisatsioon seda teostab riik (pole kolmetasandiline, sest VV ja Ministeeriumid pole subordinatsioonisuhetes, sest VV annab määrusi, millele kirjutab alla peaminister, asjakohane minister, probleem selles): 28 a. Keskhaldusorganid kehtivad õiguskorras on nendeks: i. Vabariigi President ii. Vabariigi Valitsus iii. Ministeeriumid iv. Riigi ametid v. Riigi inspektsioonid b. Kohahaldusorganid organid, mis asuvad maakondades ning täidavad oma haldusülesandeid maakonna piirides (nt maavalitsused) 2. Isikute paljususe järgi: a. Ainuisikulised organid. b. Kollegiaalsed organid. c
osa esindusorganite tööorganeid - komisjonid, komiteed; veel - valimiskomisjonid jne); 2) ajutised - teatud ülesande täitmiseks (parlamendi- või valitsuskomisjonid; seaduseelnõude töögrupid; ekspertkomisjonid). 4.Riigiorganite liigitus tsentralisatsiooni ja dekontsentratsiooni alusel: 1) kõrgeimad täidesaatva riigivõimu organid (valitsus); 2) keskhaldusorganid (ministeeriumid, keskametid, inspektsioonid; departemangud) 3) riigi kohahaldusorganid - nimetatakse veel regionaal- või vahetasandi haldusorganiteks : > reginaalse territoriaalse üldfunktsiooni täitmiseks (nt maavanem; provintsi kuberner); regionaalse valitsemisala (valdkonna; nn planeerimisregiooni)
annaabi.ee 
