MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et o...
o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640. Hansa liit ja tsunftid Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk Kaubateede metsistumine - kauplemise Rüütliturniirid ohtlikkus Haritud on see, kes tunneb antiiki Kristlus...
Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
B Linnade teke Esimesed linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres Hakkasid tekkima XI sajandil-antiikajal asutatud asulad kujunesid kiiresti linnadeks XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Clic...
- 12 sajandil. Kõrgajaks peetakse 12 ja 13 sajandit. Kus? Euroopas, õukondades. Miks? Rüütlivooruste hulka kuulusid peale mõõgakeerutamise ja jahiosavuse ka peened kombed, laulu-, tantsu-, ja muusikariistade mängimise oskus. Õukondades oli palju daame ning rüütlid pühendasid neile luuletusi ja laule, lauldes daamide ilust ja oma armastusest nende vastu. Rüütliluule - Lõuna-Prantusmaa, hiljem ka Saksamaal ja Itaalias. 12. - 13 sajandil. Trubaduur - Endistest rändavatest laulikutest nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad. Tänapäeval on teada umbes 500 trubaduuri nimepidi. Neid võib pidada esimesteks Euroopa kustlüürikuteks peale antiigiaega. Nad võisid ise olla aadlikud, piiskopid, aga ka kaupmehed ja käsitöölised. Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia,...
Piibel koosneb 2st osast: 1) Vana Testament heebrea ja aramea keeles 2) Uus Testament kreeka keeles 2. Piibel tähendab kreeka keeles raamatut ja on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. 3. Eesti keelde tõlkis piibli Anton Thor Helle ja ilmus 1739. aastal. 4. Piibli teine osa jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajaloolone (apostlike tegude) raamat, õpetusraamat (kirjad) ja prohvetiraamat (ilmutusraamat). 5. Lendsõnad, mis pärinevad piiblist: · Küünalt vaka all hoidma · Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma · Ei ole midagi uut päikese all 6. Keskaeg haarab enda alla 5.15. sajandi. Sel ajal toimusid ristisõjad, kirikute rajamine. 7. Keskaja kirjandus jaguneb: · Piibel ja piibliaineline kirjandus · Eeposed · Rüütlikirjandus · Linnakirjandus · Näitekirjandus 8. Riik Eepose pealkiri Sisu Pr...
Tristani lootus kaob ja ta sureb. Tema kõrval sureb ka tema armastatu, Isolde. Nad maetakse lähestikku, kuid öösel hakkab kasvama taim, mis sirutab oma võrsetega Isolde haua poole, ükskõik kui palju seda ka maha ei raiuks. See sümboliseerib Tristani igavest armastust Isolde vastu. 8. Keskaegne linnakirjandus . Linnaluule ja Francois Villon Keskaegne linnakirjandus Keskaegne linnakirjandus kujunes välja lihtsamaks ja rahvapärasemaks, rahva seas populaarsemaks kui rüütlikirjandus. Eelkõige esindas keskaegne linnakirjandus kolmanda seisuse maailmavaateid. Kritiseeriti kiriku silmakirjalikkust, lihtrahva liigset kirge või himu, saamatust ja aplust. Samas kiitis see linnakodanlusele häid omaseid jooni. Moraliseeriti ja püüti juhtida inimesi õigele teele. Kui varem oli...
) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa...
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaeg...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
T laulude teemaks on armastus, naudingud jne. Moes oli daamikultus. Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr'l. Sm'l said trubaduuridest minnessingerid. Igaks elunähtuseks on oma laul: · alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
1.1Iiri saagad Kultuur Euroopas arenes koos muutustega ühiskonnas, milles võib eristada kahte perioodi 1. üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele(kuni10.saj.) 2. Väljakujunenud feodaalajastu.(11-13.saj.) Esimene periood oli kultuuriliselt vaesem,sealt on säilinud üksikuid kirjanduslikke tekste:näit.anglosaksi eepos "Beowulf." Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga IIRIMAAL. Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees.Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti 2-7.saj.-l. Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti 1. filideks, kes olid kuninga lähikonnast ja jäädvustasid sugukondade sugupuud, muistseid müüte ja uskumusi. 2. bardideks, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Ristiusu võtsid keldid vastu rahulikult.Filide j...
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNG...
Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused...
Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud...