Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müür, konvendihoone, linnused, saal, kastell, gildi, tornlinnus, nelinurkse, vanalinnas, hoones, trepp, kunstiajalugu, arhitektuur, põhitüüpi, neemiklinnus, müüriga, linnusetüüp, nelo, kolmekorruselised, üleval, kirik, eluruumid, linnuses, hermann, ordulinnus, viljandis, müürid, sedavõrd, põhiplaan, ainsana, kuressaares, hoogustus, jätkussaj ja 19.saj ehitati varemetesse ülikooli raamatukogu. Tartu kõige vääruslikum ehitis oli Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika, mis on ainulaadne Põhja-Euroopas. Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo vallas Nõos. Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna. Linnused saab eraldada kolme põhitüüpi: 1)neemiklinnus- Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala
6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne- Euroopast? Kelle kätega ehitati kirikuid? Müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumine. Algul rändmeistrid oma kaaskonnaga, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7) Missuguseid piirkondi saab eristada Eesti keskaegsest sakraalarhitektuuris? Lääne-Eesti ja Saaremaa, Kesk-Eesti, Tallinn ja Põhja-Eesti, Tartu ja Lõuna- Eesti. 8) Millised keskaegsed kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Kas oled märganud seal ka mõnda basiilikat? Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati ümber basiilikaks. 9) Uuri välja, kas sinu kodukandi kirikud on ka keskajal ehitatud? - 10) Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik? Tartu Jaani kirik - Ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega. Urvaste kirik - Lõuna-Eesti maapiirkonnas ainsana säilinud basiilikana
ja kõrgeteks basiilikateks. Üldiselt on ehitiste ilme lihtne, kaine, enesekindel ning mujal Euroopas hilisgootikale omane vormirikkus ja peenutsemine siin ei levinud. Teine tähtis osa keskaegsest arhitektuuripärandist on militaarsed ehitised. Neid hakkasid vallutajad Eestis püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: Äralõikelinnus e. neemiklinnus- ehitati müür piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast küngastikust. Müür kulges enamasti korrapäratult looklevana. Sellised linnused paiknesid näiteks Otepääl ja Lihulas. Tornlinnused olid suured kivist tornid, mis sobisid rohkem väiksematele kaitsemeeskondadele. 13. sajandil ehitati sellisena Paide linnus ja 16. sajandil Kiiu torn. Kastell-linnus oli korrapärase nelinurkse müüriga piiratud ala. Taoline oli näiteks esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 14
basiilika. KESKAEGNE ILMALIK ARHITEKTUUR EESTIS Linnused • Võõrvallutajad hakkasid 13.saj. Eestisse püstitama linnuseid Pühavaimu • Välisohu ja poliitiliste pingete tõttu oli neid üsna palju kirik • On olemas 3 linnuse põhitüüpi: neemik-, torn- ja kastell-linnus. • Paljud Eesti linnused on segatüüpi Neemiklinnus • Müür ehitati piki mäeharja, oli korrapäratult looklev • Oleneb kõige enam maastiku iseärasustest • Näiteks Rõuge linnamägi Tornlinnnus • Oli eriti sobv väiksemale kaitsemeeskonnale • Nt: Paide, Kiiu ja Vao Kastell-linnus • Nelinurkse müüriga piiratud ala • Narva linnus, esialgne linnus Tallinas Toompeal Konvendihoone • ... ehk kindlustatud klooster (alates 14.saj.)
Kunsiteosed on sidunud inimesi ja on väljendanud religioosseid ja poliitilisi või eetilisi ideid. Teoste loomine on olnud eneseväljendamiseks ja teostuseks. Kunstelu keskmeks sündmusteks on näitused. Kunstiliigid · Arhitektuur Sakraalarhitektuur(religioosne) Profaanarhitektuur(ilmalik) Kirikud Elamud Templid Lossid Moseed Linnused Kloostrid Mõisad Katedraalid Kindlused Raekojad · Skulptuur · Ümarplastika · Reljeefid · Maalikunst · Tahvelmaal · Seina ehk monumentmaal · Raamatu ehk miniatuurmaal · Klaasi ehk vitraazmaal · Mosaiikmaal · Graafika · Kõrgtrükk · Lametrükk · Süvatrükk
varakamb. Raesaal-enamik kunstiväärt, seal toimu rea istungid ja kohtumõistm. Raesal keskaegst sisustus on säilind raepingid ja 15.sajvalmist seinakapid. Kodanikesaal-2- lööviline suurim rum, kasut rahvarohk koosviibimist ja vastuvõtux Gildihooned: 15saj ehit, millest tänini säilind Suuregildi hoone ehit 1410. kõrget viilu kaunist teravkaarelis petikud ja neliksiirud.praegu teravkaar aknad said oma muudet kuju 19.saj (profaanhoonetele iselom neljakand aknad). Gildi uksed-tammepuust ja sepanaeltega üle löödud, uksepoolt on 15.saj pärit lõvimask pronksist uksekoputid. I kor 2-lööv eeskoda ja suur võlvitud saal. Oleviste gild-tähtvõlvid saal (Mustpeade Vennaskonna hoone ümber ehit renessanssstiilis. Kuni 15.saj ehit elamuid puidust aga 1433.a all-linna hiigeltulek,keelat vanimad kiv majad pärin seega 15.saj. keskaegn elumaj on 3nurxe sadulkatusega, tihedast teise maja kõrvale. Majad olid
Peloponnesose poolsaarel ehitati kindlustatud losse ja linnamüüre, sest sealsed sagedased kokkupõrked põhjast sissetungivate hõimudega muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis ei jätnud kunstile mõju avaldamata. 9.Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted "labürint" ja "kükloopide müür"? Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. 10.Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgematasemeline. Egeuse kunsti alaliigud olid: arhitektuur, kujutavkunst (seinamaalid ja reljeefid), tarbekunst. Kõige paremini oli arenenud sealne keraamika. 11.Tänu kellele avastati Egeuse kunst?
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja
................................................................................6 1.3. Rootsi aeg (16451710).....................................................................................................6 1.4. Vene aeg (17211918).......................................................................................................7 2. LINNUSE EHITISED...............................................................................................................9 2.1. Konvendihoone..................................................................................................................9 2.1.1. Keldrikorrus......................................................................................................................10 2.1.2. Peakorrus..........................................................................................................................11 2.1.3. Pidurefektoorium.............................................
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1
ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10.12.saj ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Vararomaani e Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. § 29. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.saj alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed. Ottode kunst oli piiratud levikuga, kuid 11.saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Mõnikord katsid reljeefid peaaegu kogu läänefassaadi nt NotreDamelaGrande'i kirik Poitiers's. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika. Arvukalt loodi seinamaale
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHISKONNA KUNST Paleoliit
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures
olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid.
Kiek in de Kök ja a. 1529 valminud Paks Margareeta. Alates XIII saj lõpust hakati ehitama Saksa ordu arhitektuurile iseloomulikke konvendihooneid. Need koosnesid neljast hoonetiivast, mille vahel asuvasse hoovi pääses kindlustatud värava kaudu. Võimsamad konvendihooned olid Viljandis, Tallinnas, Narvas, Põltsamaal; kõige paremini on oma esialgse ilme säilitanud Kuressaare linnus (LISA 12). Seoses tulirelvade levikuga XV saj muudeti paljud linnused suurteks ringmüüriga laagerkastellideks (Laiuse, Paide, Vastseliina, Põltsamaa). 2. Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest. All-linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310
Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19. sajandini. 2. at seoses põlluharimise ja karjakasvatusega Eesti aladele kindlamad palkidest elamud (mõned arvavad, et elati ikka püstkodades). 1. at eKr. Ilmuvad ka kindlustatud asulad, säilinud kaitsemüür. Üks Tallinna lähedalt Irust. Murrang raua kasutusele võtmisega 6-5 saj. eKr. algab rauaaeg. RAUAAEG 1-2 at. eKr. esimesed linnused nt. Jägala linnus, primitiivne, asub Vääna jõe ääres, kaitstud valliga ainult ühest äärest, suur (3ha), leitud kamm- ja nöörkeraamikat. Linnuste ehitamine 4-5 saj. (rahvasterändamise ajal). Eestis paarsada linnust. Linnuste tüübid: · Ringvalllinnus e maalinnus Põhja-ja Lääne-Eestis, kaitseelemendiks kõrge müür (kuivmüür, kuna lubimörti ei tuntud). Taraanide poolt kergesti hävitatavad va. kui ehitatud soosaarele
linnuseid väga tihedasti,enamik on tänapäevaks varemeis.Linnuste hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi:1.äralõikelinnus(müür ehitati piki mäeharja või eraldati kraavga suurem osa küngastikust)2.tornilinnus(kõrge torn)3.kastell-linnus(nelinurkse üüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelikult segatüüpi.14 saj sai valitsevaks konvendihoone(kastelli ja kloostri ideaali ühinemine-nelinurkse sisehooviga,mida ümbritsevad neli hoonetiiba).Eesti aladel ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse.Tallinna linnus-eellinnuse neljale nurgale püstitati tornid-tuntuim on Pikk Hermann-45,6 m pikk.Tallinna kaitsesüsteemis on olulised hooned ka Kiek in de Kök ja Paks Margareta-mis olid võimsad suurtükihoned.Ka teistele tornidele pandi saksapärased nimed.Ainsana oma keskaegsed vormid täielikult säilitanud on kuubikujuline Kuressaare konvendihoone.(e linnus) Ehitustegevusele avaldasid keskajal mõju vajadus kokku hoida müüriga piiratud pinda ja püüe
· Ümarhoone kohal samuti kuppel ristimiskabel (baptisteerium) · Eraldiseisev kellatorn · Ümarkaared 2. Veneetsias Püha Markuse kirik · 5 kupliga tsentraalehitis Põhja-Euroopa · Lundi kirik Rootsis · Viborgi ja Ribe kirik Taanis · Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest
aga mööda vaheastangut, s.o mööda praeguse Lossi platsi põhjakülge. Kogu Suure Linnuse ühendus välismaailmaga käis läbi lõunamüüris asetsenud väravatorni, mida nimetati Kellatorniks ehk Toomväravaks. See värav paiknes praeguse Piiskopi tänava lõunaosas ja sarnanes arvatavasti all- linna väravate peatornidega, olles neist küll veidi madalam ning mõõtmetelt veidi suurem. Peale nimetatud Kellatorni sisaldas Suure Linnuse müür veel arvatavasti 11 sadultorni ja 2 suuremat torni. Kahe sadultorni jäänused on Toompea künka loodepoolses osas hilisemate majade küljes säilinud. Suuremate tornide kuju kohta täpsemad andmed puuduvad, kuna neist pole tänapäevani midagi olulist säilinud. Toompea tänavavõrk koosneb paljudest radiaalselt paiknevatest tänavatest, mis koonduvad kokku keskel asetsevale platsile, millel asub Toomkirik. Seoses ringmüüri ehitamisega rajati 14. sajandil
pinnasega ja ehitati peale lame savikatus. Mesopotaamia elamu oli tänava poole pööratud umbseintega, selles olid tavaliselt ainult mõned kitsad sissepääsuavad. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, kuhu avanesid puitsammastele toetuvad galeriid, trepid, mida mööda sai teisele ( või kui oli, ka kolmandale ) korrusele ja lamedale katusele. Üleujutuste kaitseks rajati Mesopotaamia linnad tavaliselt kõrgematele kohtadele. Linna ümbritses kas tambitud savist või toortellisetest müür, tihti oli mõnes suunas kaitserajatisi mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
kaela!» Meister Andry tõstis silmad üles, näis hetkeks mõõtvat samba kõrgust, siis võrukaela raskust, kasvatas mõttes seda raskust kiiruse ruuduga * ja vaikis. Jehan jätkas lahinguvälja peremehena võidukalt: 14 «Seda ma teen, kuigi olen ülemdiakoni vend!» «Kenad saksad need meie ülikoolihärrad! Ei respekteeri niisugusel päeval kui täna sugugi meie eesõigusi! Uuslinnas on meiupuu ja rõõmutuli; Vanalinnas müsteerium, narride paavsti valimine ja Flaami saadikud; meil ülikoolilinnas aga mitte midagi!» «Ometi on Mauberfi plats suur küllalt!» sõnas üks skolaaridest, kes üles aknalauale oli upitunud. «Maha rektor, elektorid ja prokuraatorid!» hüüdis Joannes. «Täna õhtul tuleks Champ-Gaillard'il meister Andry raamatuist rõõmutuli teha!» lisas teine. «Ja kirjutajate pultidest!» ütles naaber. «Ja pedellide keppidest!» «Ja dekaanide süljetopsidest!»
annaabi.ee 
