pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated paganlikest kommetest - surnute matmisest paganlikesse kalmetesse, nõidumisest ja abi otsimisest loodusjõududelt, laulatamata abieludest ning mõnel pool esines isegi veel ristimise maha pesemist. Vastristituilt ei nõutud kuigi palju - minimaalselt üks kord aastas missal ja armulaual käimist. Sellepärast pole imestada, et põhirõhk jäigi välistele usukommetele. Seda lünka püüdis mõningal määral täita dominiiklastest kerjusmunkade tegevus, kes maal ringi rännates kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Kuid kerjusmunkade tegevus põhjustas pingeid ametlike kirikuvõimudega, kuna neil oli luba jagada pühi sakramente ilma kohaliku preestriga kooskõlastamata. Keskajal oli lugemine ja kirjutamine eelkõige vaimulike kutseoskus, kuid pärast kirikute rajamist hakkas kirja- ning lugemisoskus laiemalt levima. Lugemisoskust oli eelkõige vaja talupoegadel, et nad suudaksid lugeda Piiblit ning seda mõista
PÜHAK DOMINICUS Koostaja: Klass: Pühaku lugu · Domingo Guzman · Sündis aastal 1170 Hispaanias · Õppis Palencia ülikoolis · Võitluses ketserluse vastu · Pani aluse roosikrantsile ehk palvehelmetele (kasutatakse palvete loendamiseks) · 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. · Dominikaanide hüüdnimi "Issanda koerad" · Suri 6. augustil 1221 Bolognas Kuulutati pühakuks 3. juulil 1234 Dominikaani mungad rajasid ka Eestisse oma kloostri juba 1246. aastal astronoomide kaitsepühak atribuutideks on liilia, musta-valge kirju koer, tõrvik suus, vahel ka käpp raamatul, mille kohal seitsmeharuline täht. pühakupäeva on 8. august. KUJUTAMINE KUJUTAVAS KUNSTIS Dominicusest on tehtud teoseid kõige rohkem 400
piiskopkondadest. Regulaarselt peeti jumalateenistusi, kus rahvale õpetati Jumala sõna, mille peamine sõnum oli, et hea käitumise eest saab peale surma taevasse ja halvasti käituv inimene satub põrgu. Kloostrites olid oma reeglid. Näiteks nagu Benedictuse reegel, see käskis et kloostrisse astuja ei tohtinud lahkuda sealt enam, allub abtile. Nii tekkis Benedictuse ordu. Kloostritele tekkisid suured maavaldused ja nad olid rikkad ja vägevad. Kloostritest väljaspool hakati ka levitama kerjusmunkade poolt Jumala sõna. Alates 5. sajandist oli Euroopas palju kloostreid. Mungaks hakkasid inimesed, kes tahtsid olla üksinduses ja palvetada, vahel ka sellepärast, et olla vaikuses ja rahus. Nunnaks hakati sellepärast, et midagi peale lastekasvatamise teha, nt nad kirjutasid ja illustreerisid raamatuid ümber. Nunnakloostrite juures olid koolid. Seal korraldati ka pidusid ja võõrustati külalisi. Uhke kirikuhoone ülesanne oli palvetavatele kristlastele peavarju pakkuda. See
Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Võeti kasutusele uus kirjavorm: karolingide minuskel. Kloostrite tähtsus Kloostrid olid tähtsad majanduslikult (põllumajandus- ja eeltööstusliku tehnika arengule avatud suurmaavaldustega), intellektuaalselt (scriptorium'is kopeerisid ja illumineerisid mungad käsikirju) ja kunstiliselt (miniatuurid, vitraaz, ehitus jne); vahel poliitilised (Cluny) ja loomulikult vaimulikud keskused. 13. saj kerjusmunkade suureks uuenduseks oli kloostrite asutamine linnadesse. Bütsansi riigi teke lääne.rooma alad langesid 6 saj.iks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud riigid. Ida-rooma püsis keisrivõim kuni 15 sajni, mil riigi pealinna kõnstantinoopoli vallutasid türklased. Konstantinoopoli kreekapärane nimi byzantioni järgi kutsutakse nüüd seda bütsantsiks
Katariina, Antonius, Barbara, Dorothea, Gertrud jt.). Linnade kirikuelu, millest on rohkem andmeid, sarnanes Saksa linnadega nagu kogu muu siinne linnaelu korraldus. Eestimaa pühakute kogu ikoon · Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud, nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit ja vaimulikku, muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale. Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne- Euroopas. · Eestlaste usuelust on vähe teateid, küll aga võib arvata, et katoliku kiriku tähelepanu nn. mittesakslastele oli vähemalt linnades üsna suur. Tallinnas peeti kõigis linna kirikutes ja kloostrites alamsaksakeelsete jutluste kõrval ka eestikeelseid. Teiste linnade kohta pole selgeid teateid, ent tõenäoliselt oli olukord seal samalaadne. Maal püsisid paganlikud kombed nagu
aasta lõpus. Koos Albertiga läks Thomas 1245 Pariisi ülikooli ning jäi sinna koos oma õpetajaga kolmeks aastaks. 1248.aastal naasis ta koos Albertiga Kölni. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti juurde, samal ajal arvatavasti õpetades. Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Tal tekkis seal raskusi, sest ülikooli professorid olid kerjusmunkade suhtes vaenulikud. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas. Tema käitumine oli peen, lahke ja armastusväärne. Vaidlustes säilitas ta enesevalitsuse ning võitis vastaseid oma isiksuse ja õpetatusega. Tema maitse oli lihtne. Kaaskondsetele avaldas erilist muljet tema mälu. Keskendunult mõeldes unustas ta sageli ümbruse. Oma mõtteid väljendas ta süstemaatiliselt, selgelt ja lihtsalt. Thomas uskus, et inimese hing on
lihtsalt parema maine loomiseks on legende kaunistatud ja ta mässumeelset natuuri mahendatud imetegudega. Tulvavee vastu Sellegipoolest, eluajal oli Dominicus vägev mees, kelle omapäisust paavst küll heaks ei kiitnud, kuid imekombel iga kord andestas. 1207 rajas Dominicus nunnakloostri, jätkates oma tegevust Toulouse'i ja Vahemere vahelises piirkonnas. Seitse aastat hiljem rajati juba kerjusmunkade ordu, kuid tööd nad erandina ei teinud, veetes päevad vestluste vallas. Sellest tuli ka nende alge nimetus jutuvestjate ordu, mis alles 15. sajandist on tuntud kui dominiiklaste ordu, et ennast vähegi pühakuga seostada. Ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit - ,,mustad mungad"oli väga tabav hüüdnimi, mis andis aimu mitte ainult riietuse stiilist, vaid ka tolleaegsest hügieenist, mis pea kõikides kerjusmungaordudes levis
juurde. Koos Albertiga läks Thomas 1245 Pariisi Ülikooli ning jäi sinna koos oma õpetajaga kolmeks aastaks. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti juurde, samal ajal arvatavasti õpetades. Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Tal tekkis seal raskusi, sest ülikooli professorid olid kerjusmunkade suhtes vaenulikud. Lõpuks sai ta siiski magistrikraadi kätte ja hakkas 1257 õpetama. Pariisis kirjutas ta ka mitu oma teost (tähtsaim"Teoloogia summa") ja alustas tööd mitme teise kallal. Paavst Urbanus IV kutsus ta Rooma. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel jäi filosoof tõsiselt haigeks. Ta tahtis lõpetada elupäevad kloostris. Et
2008/2009 1 - Sisukord: 1. Pühaku lugu 2. Kujutamine kujutavas kunstis 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 2 - 1. PÜHAKU LUGU Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170 Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu. 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. 1217 andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse, millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine. Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit, seepärast tunti neid ka ,,mustade munkadena". Dominicuse põhimõtted olid seotud pühendunud õppimis- ja misjonitööga, vaesuse austamisega. Tema ordu oli esimene, kus ei tehtud füüsilist tööd
kasinuse ja kuulekuse vanne. Kuna benediktlaste eluviis muutus aja möödudes väga luksuslikus ja füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13. sajandil hakkasid tekkima kerjusmungaordud. Kerjusmunkade peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Tuntuimad kerjusmungaordud on frantsisklaste ordu ja dominiiklaste ordu. 1095. aasta Clermont`i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendade appi minema ja ,,uskumatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst lootis sellega suurendada oma mõjuvõimu kristlikus maailmas. 1. ristisõja peamine eesmärk oli vallutada Jeruusalemm, mida ka tehti 1099. aasta juulis
kuningaks ja Gustavil ei olnud kuningaks saamise vastu midagi. Peale Christiani alistamist andsid alla kõik temale ustavad aadlid ja Gustav määras kiiremas korras suurematesse lossidesse ja kindlustesse ametitesse talle ustavad foogtid. Foogtide ülesanne oli maksude kogumine ja rahval silma peal hoidmine ja sellest Gustavile ette kandmine. Riigikoosoleku tulemusena kriipsutati läbi kirikurahva privileeg anda vastust ainult vaimulike kohtute ees, piirati märgatavalt kerjusmunkade tegevust ja määrati veelgi suurem osa kirikutuludest kuningale. Tänu sellele suurenesid kuninga varandused väga suurel määral kogu kirikule kuulunud rikkus riigis kuulus nüüd kuningale. 1528. aastal sai Gustav Vasa lõpuks kroonitud. See oli 4 aastat peale seda kui ta Strängnäsis kuningaks valiti. Kroonimine kindlustas tema võimu, sest see andis talle kiriku õnnistuse ja seega jumala kindla toetuse. Peale suure talupoegade ülestõusu mahasurumist oli riik kindlustatud
-12. sajandil viidi läbi kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit. Dominiiklaste ordu jälgis ka sarnast õpetust. Nende sihiks oli kõrvale kaldunuid tagasi tuua katoliikliku kiriku juurde, lähtudes vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud asusid enamasti linnades, ning seetõttu tegelesid nad rohkem linnaeluga. Samuti kasvasid ka linnad, suurenes kaubandus ning arenesid ka põllumajandus ja käsitöö.
osluslikud ehk head. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.[1] [7] 9 BUDISTLIK ELUVIIS Kloostritradisioonid ja koolkonnad Buddha nägemuses edasisest arenguteest oli kesksel kohal kerjusmunkade- ja nunnade organisatsioon, mis oma olemusega pidi väljendama kõigi inimeste jaoks põhjaliku muutumise vajadust. Seda organisatsiooni nimetatakse sangha'ks. [1] Kuna erinevate Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja Buddha antud reeglite kinnipidamise vajalikkusest lahknesid, tekkis mitu koolkonda. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil eKr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda. Buddha originaalsangast eraldunud mungad hakkasid ennast nimetama
Ordu liikmetest ei tohtinud omada keegi isiklikku vara. Benediktlaste peamiseks kohustuseks oli ilmalikust elus eemaldumine, palvetamine, inimeste aitamine, õppimine ning füüsilise töö tegemine. Benediktlaste ordu muutus väga populaarseks ning kloostrite arv kasvas kogu Euroopas. Dominiiklaste ordu. Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserite vastu. 1207.aastal asutas ta nunnakloostri ja 1215 aastal Toulousis kerjusmunkade ordu. Kuna selle ordu eesmärgiks oli jumalasõna kuulutamine, kutsuti seda ka ,,jutlustajate" orduks. Paavst Innocentius III soovitas Dominicusel ja tema vendadel vastu võtta mõne juba kehtiva ordureegli. Nad valisid Augustinuse reegli. Dominicuse põhimõtted olid seotud õppimis- ja misjonitööga. Tema ordu oli esimene, kus ei tehtud füüsilist tööd. Keskaegses kujutavas kunstis on Püha Dominicust kujutatud sageli tõrvikuga koera saatel
meelispühakud (Maarja, Nikolaus, Georg, Katariina, Antonius, Barbara, Dorothea, Gertrud jt). Linnade kirikuelu sarnanes Saksa linnadega nagu kogu muu siinne linnaelu korraldus. Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud. Nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit ja vaimulikku ning muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale. Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne-Euroopas. Mendikantide populaarsus erinevatest kihtidest pärit rahva hulgas viis mõnikord ägedamate konfliktideni, millest tuntuim on näiteks Tallinna koolitüli, kus dominiiklased ja toomkapiitel vaidlesid aastakümneid koolipidamise õiguse pärast. Kiriklikud asutused täitsid linnades ka pankade ülesannet – annetuste või deposiitidena kirikule laekunud kapital pandi intresse teenima
kerjusmunkade tegevus oli protest tsistertslaste allakäigu vastu pildirüüste- inimesed, kes on protestantlike jutustajate poolt ära räägitud, hakkasid pildirüüstet tegema luterlased ei eita pühakuid luterlastele ei meeldi pühakute austamise puhul ebajumalate teenimine kirikutest visati pildid ja kujud välja, sest ei tohi teha kuju endale sellest mis on maa peal ja mis on taevas e kujusid ja pilte ei tohiks olla `Vana hea' Rootsi aeg 1629-1710 Tänapäeval seda mõistet eriti ei kasutata, nähatakse möödunud ajaloolaste liialdatud nägemusega. Võrreldes rootsi võimuaega eestis vene võimuajaga tundus rootsi aeg väga hea ja meeldiv. Talupoegade seisukohast kuigi hea ja meeldiv ei olnud. 1645 läks Saaremaa rootsile ja eestis elas nagu ühe riigi koosseisus. põhjas endiselt eestimaa ja lõunas liivimaa, selline liigitus püsib 20. sajandi alguseni. kui gotthard kettler ...
Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. 15-16 saj Riia kirikukogu poolt katoliku usuelu parandamise abinõud: rõhuti emakeelse jutluse tähtsust, vajadust kooskõlastada igapäevaelu kristlike tavadega. Vaimulikelt nõuti rangemat kristliku eetika järgimist ja ülikooli haridust. Keskaegse Vana-Liivimaa vaimulikud e kloostri ordud: 13-14 saj. Tsistertslaste ordu: Ühiskondlikult passiivsed, töökad, osavad ehitusmeistrid, omasid suurimaavaldusi. Kerjusmunkade ordu: umalasõna levitamine läbi jutluse, rahva vaimulikuelu edendamine,liikmetelt nõuti kohaliku keele oskust ja haridust. Ei omanud suuri maavaldusi, elati annetustest. Liikmed eelkõige vaesed linlased. Kloostrite tähtsus: Kristlike põhimõtete levitamine läbi emakeele; hariduselu edendamine kloostrikoolides; rahva praktilise elu edendamine (nt. kloostrite kaudu jõudid eestisse viljapuusordid, munkadelt õpti
Eestisse kunagi. Ilmselt ei olnud maa majanduslik kandevõime selleks piisav, et rajada suuremat hulka kloostreid. Ka oli näiteks benediktiinide ordu 13. sajandil, mis olnuks misjoni seisukohalt sobivaim aeg Liivimaale tulekuks, madalseisus. Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud, nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit või vaimulikku, muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale. Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne-Euroopas. Mendikantide populaarsus väga erinevatest kihtidest pärit rahva hulgas viis mõnikord ägedamate konfliktideni, millest tuntuim on näiteks Tallinna koolitüli, kus dominiiklased ja toomkapiitel vaidlesid aastakümneid koolipidamise õiguse pärast. Eestlaste usuelust on vähe teateid, küll aga võib arvata, et katoliku kiriku tähelepanu mittesakslastele oli vähemalt linnades üsna suur.Maal püsisid
Bulla paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kirikumaks, üks kümnendik maksja sissetulekust. Vaimulikud ordud. Benediktlased (6.saj-Püha Benedictuse reeglid) ja tsistertslased (11.saj-Citeaux' klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13.saj-Franciscus Assis P-Itaaliast) -hallid vennad/kerjusmungad ja dominiiklased (munk Dominicus, jutlustajavennad). Abt-suuremates kloostrites lisaks ka prior (abiline, ld k esimene). Abbas-isa. Kerjusmunkade kloostriülemat nimet. ainult prioriks. Pühakute kultus. Pühakutel oli vaga elu, jõud kannatusteks ja märtrisurmaks, nad kaitsesid surelikke. Varakristlikud märtrid (apostlid Peetrus ja Paulus), kiriku juhtkujud (püha Benedictus ja paavst Gregorius Suur), jutlustajad (keiser Constantinus). Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuteks kuulutamine e kanoniseerimine paavsti poolt. Reliikvia- pühakutega seostuv ese (säilmed). Palverännakud
Colonna õppis Pavia ülikoolis ja Perugia ülikoolis õigusteadust. Teda hinnati tema õpetatuse, mõõdukuse, õigluse ja äriliste võimete pärast. Benedictus Nursiast- (u 480 u 543) oli itaalia päritolu pühak ja lääne kloostrisüsteemi rajaja. Franciscus Assisist-"Jumala kerjus"rajas frantsiskaanide ordu. Püha Dominicus-Domingo Guzman Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Ta asutas ta nunnakloostri ja Toulouse´is kerjusmunkade ordu. SELETA MÕISTED: Merovingid- Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa. majordoomus-Kojaülem. Kes tõusis esile kuninga asemel.Tema kätte koondus järk-järgult valitsemine. Karolingid-või ka Karolingide dünastiaks ja ka Frankide dünastiaks. Alates majordoomus Pippin Herstalist. Kirikuriik-paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas Frangi valitseja Pippin.
paber · Arhitektuur gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, eriti palju Cordoba moseedest · Al-Idrisi maailmakaardil(1154) oli esimest korda märgitud ka Eesti 9) Tooge välja kerjusmungaordu eripära varasemate ordudega võrreldes. Nimetage kaks tuntumat kerjusmungaordut keskajal. Frantsisklased ja dominiiklased. Kerjusmunkade eluviis ei nõudnud ranget maailmast eraldumist ning nad rändasid palju ringi. Kerjusmungad elasid vaesuses ja nende päev jagunes töö ja palve vahel. Kerjusmungad olid populaarsed eeskätt oma lihtsuse ja vaesuse tõttu. Eriti dominiiklased pöörasid suurt tähelepanu haridusele, nende haridussüsteem on üks tuntuimatest. ,,mungaordu, mille liikmed seadsid eesmärgiks mitte koormata end maise varaga; tavaliselt ei tohtinud nad omada
nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlt füüsilist tööd. Kloostrid loodi üksikutesse kohtadesse. Üks kuulsamaid kloostreid on Clairvaux. Mille tagajärjel tekkisid kerjusmungaordud? Linnaelanikkude hinge eest hoolitsemine kogudusekirikutes oli jäetud unarusse, hoogustunud ketserlikud liikumised tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist, iilmaliku elu jõukuse kasv oli põhjustanud vastureaktsiooni. Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus. Kerjusmungad teenisid raha kerjates ja jutlusi pidades. Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi. Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed.
4. Toomkapiitel ja piiskopid peavad oma üleliigsed tulud loovutama kroonile. 5. Katoliiklik kirik jäi riigis püsima. Ordinantia Retsessi sisu on oma tähenduse poolest äärmiselt dramaatiline, sellega oli ära otsustatud keskaegse kiriku tähtsuse langemine. See olukord teravnes veelgi kuninga poolt lisatud määruse, ordinantia läbi. Sellega kriipsutati läbi kirikurahva privileeg anda vastust ainult vaimulike kohtute ees, piiratakse märgatavalt kerjusmunkade tegevust ja määratakse veelgi suurem osa kirikutuludest kuningale. Tänu sellele retsessile ja lisamäärusele suurenesid kuninga varandused väga suurel määral kogu kirikule kuulunud rikkus riigis kuulus nüüd kuningale. GUSTAV KROONITAKSE 1528. aastal sai Gustav lõpuks kroonitud. See oli 4 aastat peale seda kui ta Strängnäsis kuningaks valiti. Kroonimine kindlustas tema võimu, sest see andis talle kiriku õnnistuse ja seega jumala kindla toetuse
Juba varakeskaja kirikukogudel arutati selle probleemiga seotud küsimusi ning 1163. aasta Toursi kirikukogul fikseeriti põhimõte, et iga kogukond toidab oma vaesed. Esimesed ühiskondliku hoolekande laiema rakendamise katsed toimusid 15. sajandil, eriti suurtes linnades, kus vajadus vaesuse vähendamise ja kerjamise tõkestamise meetmete järele oli kõige pakilisem. 17. sajandini jäid hoolekandes juhtivale positsioonile siiski kiriklikud organisatsioonid, eriti kerjusmunkade ordude kloostrid. Nende tegevuse maht hakkas suurenema koos linnade arengu hoogustumisega alates 12.-13. sajandist. Paljud tol ajal loodud spetsiaalsed asutused (lepositooriumid, seegid jms) tegutsesid järjepidevalt sajandeid. Kloostrite ja kirikukihelkonnaasutuste kõrval kujunes linnades oma kodanike ning tsunftide ja vennaskondade tegevus oma liikmete hooldamisel.16 Seega lisandusid kiriklikule hoolekandekorraldusele linnade ja kutseorganisatsioonide omad (Roosileht, lk 268).
olla rikas ja kas õiglane on aadlikest piiskoppide jõukus ja pillav elulaad, kerjusordude liikmed loobusid aga omandist. Nad pidid ennast ülal pidama kerjates sellest, mida inimesed neile andsid. Reformatsiooni ajal sai varapuudus neile saatuslikuks: vanematel ordudel oli majanduslik baas, kerjusmungad aeti aga linnadest välja. Kerjusordusel oli tsentraliseeritud ülesehitus, need jagunesid provintsidesse. Vanade ordude puhul nõuti, et munk oleks ühes kohas paigal, kerjusmunkade puhul oli ette nähtud munkade asumine ühest konvendist teise Dominiiklased arendasid teoloogiat ja kui 13. saj said alguse teoloogilised ülikoolid, siis needki kuulusid dominiiklastele. Studium generale dominiiklaste koolid, mis ei jäänud ülikoolidele palju alla Dominiiklane oli nt Aquino Thomas ja paljud teised kuulsad intelligendid. Ka inkvisitsioon anti dominiiklaste ordu ülesandeks. 14. saj jagunes
keeli. Pm kohalikud kirikusinodid tähendas, et tuleb palgata tülk, aga see tähendas väljaminekuid. Teisest küljest vaimulikkond, kes maal töötas, oli ka kerjusordude mungad. Jutlused ei pidanud tingimata jumalateenistuse juurde kuuluma. Kihelkonna preestrid protesteerisid munkade vastu, nende tõttu vähenesid nende sissetulekud. Aga tõenäoliselt eesti keele sõna sant on pärit ladina keele sõnast sanctus - kerjusmunkade vahendus. Hiliskeskaja jutlustamises, eriti kerjusordude poolt rakendati laialdaselt exemplumit - nali, anekdoot, millega elavdati jutlust. Kohaliku vaimulikkonna hulgas oli ka kohapeal üles kasvanud inimesi. Lisaks kihelkonnakirikutele oli maal väga arvukalt kabeleid, ehk siis kohalikke pühakohti, siinses kontekstis tähendab pisikest kirikut, millel pole oma püsivat vaimulikkonda, nt Saha? kabel Tallinna lähistel, enamus olid väikesed ja puust. Need kompenseerisid
annaabi.ee 
