aasta 13. veebruari seisuga on Ksenija Balta püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit. 2006. aasta juulis Prantsusmaa Arles'is toimunud Euroopa superliigas jooksis ta 200 meetri jooksu Eesti rekordiks 23.05. 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis ta 100 meetris uueks Eesti rekordiks 11.47. 2006. aasta augustis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel hüppas Ksenija uueks Eesti rekordiks kaugushüppes 6.80. 2009. aasta kergejõustiku Kuldliiga talvisel finaaletapil püstitas ta kaugushüppes uue Eesti siserekordi, hüpates 6.70. Senine Eesti siserekord 6.61 kuulus 1986. aastast Anu Kaljurannale. Isiklikud rekordid Tema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6180 punkti. Selle tulemusega on ta Eesti kõigi aegade tabelis Larissa Netseporuki (6215) järel teisel kohal. Ksenija Balta isiklik rekord 60 meetri jooksus on 2010. aastal Tallinnas joostud 7.34. Eelmine rekord 7.40 pärineb 2008. aasta
saavutas ta aastal 2006. 2006. aastal Prantsusmaal Arles`is toimunud Euroopa superliigas jooksis Balta 200 m jooksu Eesti rekordiks 23.05. Samal aastal Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis Balta 100 m uueks Eesti rekordiks 11.47 ning Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel hüppas ta uueks Eesti rekordiks kaugushüppes 6.80 2009. aastal on Balta kaugushüppe siserekordit muutnud kolm korda: kergejõustiku Kuldliiga talvisel finaaletapil püstitas ta Eesti siserekordi, hüpates 6.70, Torino sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel parandas Balta tulemust, hüpates 6.75 ning samal võistlusel suutis ta veel ennast parendada ja hüppas tulemuse 6.87, millega ta tagas Euroopa meistritiitli uue siserekordiga. Ksenija Balta valiti aastal 2009 parimaks naissportlaseks. Tema treener on Andrei Nazarov. 2009. aastal on näidanud Mikk Pahapill, et Eesti kergejõustiku kümnevõistlusel on tulevikulootust. 3.3. Mikk Pahapill
annaabi.ee 
