Kazimir Malevitch,Piet Mondrian VASSILI KANDINSKY 1866-1944 iga lõuend on "värviteater"; leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad; millega asendada kadunud objekt? Pilt: Kompositsioon musta kaarega, vihmavari. PIET MONDRIAN 1872 ise nimetab töid "neoplastitsismiks"; püüdlemine Absoluudi ja universaalse tõe materialiseerumise poole ideaalses vormis; horisontaalid -põllud ja luited; vertikaalid -puud, kellatornid KAZIMIR MALEVITCH 1878 -1935 nimetas oma töid "suprematismiks"; võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalsetr ruumi; suprematism on ruumi puhas väljendus on seotud punktiga, kus värv, vorm ja ruum ühinevad. Pilt: kompositsioon, must ruut valgel pinnal, valge ruut valgel TEKKIMISE PÕHJUSED kunstis hakkas nähtava otsene ja täpne kujutamine tagaplaanile jääma; otsiti uusi kujutamisvõtteid; läbi kunstnike isiklike filosoofiliste otsingute; kunstnike
- ümmargune roosaken, akna all suured portaalid - perspektiivportaal uks 5-6 piiga. P.Pr. suurim kirik Ameins'i 42,4m katedral.Hartes, suur katedral, millel kiivris alles. Hilisgootika omapärad Välisseintel palju kaunistusi( nagu pits ümbritseks) Kummalise kujuga kaared (leidub isegi korv-ja ümarkaari) Lansettkaar- hästi kitsaks tehtud teravkaar Roidvõlviga mängimine-lehviku, võrgu, tähe- isegi lillekujulisi. (kipskrohviga) Itaalia - puuduvad kõrged tornid - kampaniil(kellatornid kiriku kõrval) - sage on kuppel nelitise kohal - hilisgootia suurteos- Milano katedral: basilikaalne, 5lööviline - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico) Saksamaa - 2 läänetorni asemel 1 - loobuti kabelipärjast ja triufooriumist - basiilikale hakati eelistama kodakirikuid - mitmel pool eeskujuks Notre-Dame'i läänefassaad nt. Strasbourgi toomkirik. Inglismaa
ABSTRAKTSIONISM: isel:1)loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest 2)punktid,jooned,värvipinnad 3)väljendatakse kunstniku tundeid,meeleolu,suhtumist maailma Esin: V.Kandnisky(vene) tegi I abs. töö: 1)lõuend ,,värviteater" 2)muuta nähtavaks elukutsed,seadused 3)kompositsioon musta kaarega P.Mondrian(hol):1)neoplastitsism 2)absoluutne ja universaalne 3)horisontaalid-põllud/luited 4)vertikaalid- puud ja kellatornid K.Malevitch(vene): 1)suprematism 2)tajuda eimiskit, esemetust, universaalset ruumi 2 suunda:1)ekspressiivne e spontaanne-Kandisky 2)konstruktiivne e geomeetriline- Mondrian,Malevitch Tekkimine:1)otsiti uusi kirjutamisvõtteid 2)kunstniku isikliku filosoofia otsingud 3)ühisk uued suundumused DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-see ongi uudne 3)eitada senist kunsti 4)ideaaliks oli ,,suur eimiski, tühjus, auk"
oma ligimesi peab hingepõhjas põlgama. Kes elanud on tundmustele see pettub, selle südamele on mälestused, on kahetsus kui nõelav ussihammustus”. Elukoha eelistust mõjutab ka see, et tol ajal ei olnud tehnika ega transport kaugeltki ligilähedane tänapäevale. Tõsiasjad, mis panevad eelistama linnaelu on näiteks sellised pilked maaelule „teed on meil halvad, sillad katki. Mis pinn on poris plagada!” Vastupidi linnas „Moskva müürid viirgavad. Kuldristid, kellatornid aina kui tuleokkad kiirgavad”. Maal oli pakkuda loodust ja rahu aga linnal kaasaegsem elukorraldus ja uhked ballid. Mind ahvatleks see pealinna elu ja melu aga kui ma teaksin, et see kõik on ebasiiras ja kui tühjaks ning pinnapealseks muudab selline elu ellu suhtumise, siis eelistan kõhklemata elu kalgist seltskonnast eemal maal.
Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem. Romaani stiilis arhitektuuri näiteid: · Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud. · kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn (Itaalias oli kombeks ehitada kellatornid kirikust eraldi). · Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk toomkirikud) Saksamaal saksa romaanika parimad näited Eestis romaani stiilis ehitisi pole, kuna Lääne-Euroopa ehitustraditsioonide siia jõudes 13. sajandi algul oli valitsevaks juba gooti stiil. Romaani stiili jälgi võib veidi näha Saaremaa kirikutes (Valjala). II Skulptuur ja maalikunst Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute
Ümarkaareline friis Kabelite pärg apsiidi ümbritsev kabelite ring. Romaani stiil Itaalias Kuulus viltune Pisa toomkiriku kellatorn - kampaniil. Pisa toomkirik Püha Markuse katedraal Veneetsias San Miniato al Monte kirik Firenzes. Veel iseloomulikku: Antiikkunsti mõjud fassaadid kaetud eri värvi marmorist mustriga. Torne polnud, neid asendasid kiriku kõrval olevad kellatornid. Prantsusmaa Notre Dame de la Grande kirik Poitiers's. Saint Sernini katedraali Toulouse'is. Cluny kloostrikirik. Tornlinnus Dinant'is. Saksamaa Mainzi toomkirik. 980-1137. Idafassaad Wormsi toomkirik. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Wartburgi linnus Eisenachis. Inglismaa (ka Normannide stiil) Toweri linnus Londonis. Romaani stiilis kujutav kunst
Teostuses on juba tuntav mõningane ühetaolisus ja steriilsus. Katedraali sisemuses paikneb altar ning selle all krüpt, kuhu on maetud kataloonia suur arhitekt Antonio Gaudi. Ehitise osad TRAATMAKETID: Keeruliste tarindivormide modelleerimiseks riputas Gaudi koos pingutusraskustega üles traatidest ning kipsisegus leotatud puldanitükkidest makette, mida pärast kipsi kuivamist analüüsiti nõrkade kohtade avastamiseks ja kõrvaldamiseks. KELLATORNID: Neli torni sümboliseerivad evangeliste ning 12 saja meetri kõrgust kellatorni apostleid.Kavandi kohaselt peaks kompositsiooni lõpetama 180 meetri kõrgune kesktorn. TIPUILUSTISED: Fassaadi ülim liigendatus leiab jätku kellatornide kahhelkivide ja figuraalplastikaga kaetud tipuosades. Läänetransepti otsatornide "tuttilustised" kujutavad sümboolselt piiskopimitrat, -sõrmust, -saua. SÜMBOLISTLIK DEKOOR: Fassaadi katavad keeruliste looduspäraste motiividega
Iga lõuend „värviteater“ Kompositsioon: musta kaarega vihmavari o 1913 MALEVITCH Suprematist (reaalsusest kõrgemal olev) Kompositsioon: ristkülikud, ruudud Must ruut valgel pinnal, valge uut valgel pinnal o 1914 MONDRIAN Horisontaalid – põllud, luited Vertikaalid – puud, kellatornid Kompositsioon: ruudud, triibud (imelik, kolme värviga, valgel taustal, pustad triibud, kollane ja punane ruut) SUUNAD: o Spontaanne, ekspresiivne – Kandinsky o Konstruktiivne, geomeetriline – Malevitch, Mondrian TEKKIMISE PÕHJUSED: o Otsiti uusi kujutamisvõtteid o Täpne kujutamine jäi tahaplaanile o Kunstnike reisimine o Uued poliitilised suundumused
- Karl suur (ei osanud lugeda ega kirjutada) lõi Aachen'i lossikabeli, kus asub suurim relikviaar (3 kuniga luud ja kondid) + reliikviad (püha higi jms) Romaani stiil - Põhitunnus: ÜMAR KAAR - Kirik endiselt basiilika - Krüpt ehk hauakamber altari ja kooriruumi all - Kirik on alati suunaga läänest itta (altar on idas). Nelitise kohal on torn, vahest ka lääne fassaadil. - Itaalia kirikutel seisid kellatornid eraldi (pisa torn) - Tuntumad kirikud: Itaalias pisa ; veneetsias san marco ; prantsusmaal cluny (pole säilinud, kunagi kõige suurem) ; saksamaal worms ; eestis valjala kirik. - Sammaste kapiteelid hästi lihtsad, inimene väga valede proportsioonidega (pea ja käed suured, keha väike). Portaali ava peal kristus ja evangelistid. Kiriku fassaadil ka kuradid kujutatud.
KUJU, kooriruumi lõpus poolümar apsiid (altar), mõnel kirikul apsiidi ümber kableipärg (rohkem populaarne gootis), kooriruumi põranda all võis olla krüpt · väga jämedad sambad piilarid · peale basiilikate ka kodakirikud löövid ühe katuse all, aknad vaid külglöövidel · ühe lööviga kirikud eestis enamik maakirikuid · romaani kirikutel oli palju torne kaks läänefassaadil, Itaalias olid kellatornid sageli kirikust eraldi nt. Pisa, kaitsefunktsioonis pakkus torn viimast varjupaika · varasemates romaani kirikutes lame palklagi, pikapeale õpiti tegema silinder ja ristvõlvi, lisati vööndkaared, romaani kirikutel paksud seinad · sissepääse ehk portaale oli tihti kolm, keskmine suurim kõik läänes, perspektiivportaal nagu kahanevas järjekorras portaalid, portaalid olid dekoreeritud ROMAANI STIIL
Abstraktsionismil on kaks suunda:1)konstruktiivne, geomeetriline. 2) spontaanne ,ekspressiivne. Esindajad on: Kandinsky iga lõuend on "värviteater", püüdlemine leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad . Mondrain ise nimetab töid "neoplastitsismiks", tema loomingus on püüdlemine absoluudi ja universaalse tõe materialiseerumise poole ideaalses vormis, enamasti horisontaalid põllud ja luited vertikaalid puud, kellatornid. Malevitch nimetas oma töid "suprematismiks" ,ta võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalsetr ruumi , suprematism on ruumi puhas väljendus on seotud punktiga, kus värv, vorm ja ruum ühinevad . Perioodid abstraktsionismis: 1) 19101920 senise kunsti lammutamine 2) 19201930 lisanduvad uued voolud ja kunstnike rühmitused 3) 19301945 levis üle Euroopa, lisandusid uued voolud 4) 1945 ...... levis üle maailma, lisandusid uued voolud Miks tekkis abstraktsionism?
aastast peale. 2002.aastal käis töö kesklöövides, mis nüüd on osaliselt katuse all. Sagrada Familiale pole määratud mingit lõpetamisaega. (1) 3.3 Ehitise elemendid Voolavad vormid Ülimalt voolavad ehitusvormid on loodud ratsionaalsele analüüsile tuginevate matemaatiliste meetodite abil. See on hädavajalik geomeetrilise struktuuri määratlemiseks ja ehituse alustamiseks, sest algupärased joonised kujutavad endas sageli vaid ülevisandeid. Kellatornid Neli torni sümboliseerivad evangeliste ning 12 saja meetri kõrgust kellatorni apostleid. Kavandi kohaselt peaks kompositsiooni lõpetama 180 meetri kõrgune kesktorn. Tipusillutised Fassaadi ülim liigendatus leiab jätku kellatornide kahhelkivide ja figuraalplastikaga kaetud tipuosades. Läänetransepti otsatornide ,,tuttilustised" kujundavad sümboolselt piiskopimitrat, -sõrmust ja saua. Raidkujud Soovides kujutada tõelist maailma, kasutati Usu ukseava kohale ja mujale
Piiblilood ja pühakute elulood( pühakuid kujutati tardunult ja üldistatult). See mis oli maalidel kujutatud( pühakud jne), siis ümbritsev polndu oluline.Inimesed olid rikkalikult rõivastatud , kuid keha ei tohtinud kujutada. Sümbolite abil on isikud ära tuntavad. Tähtis oli kujutada inimese hingestatust- silmad on hinge peegel. Kirikutes oli kõige rohkem kaunistatud idaosa ja altar. Varakristliku kiriku lagi on puust või on näha talastik. Hiljem laed võlviti. Kellatornid ehitati kirikutest kaugemale.varakristluses polnud palju kaunistusi. Püha Peetri kirik- viielööviline ja maailma suurim. Vatikani keskus. Seal asus kunagi varakristlik basiilika, mis asus Püha peetruse haual , kuid see lammutati ammu. Bütsantsi kunst Bütsantsi kultuur toetub hellenismile, kasutusel on kreeka keel, mõjutused idamaade kultuurist. Kirik allub keisrile, kuigi kirikupeaks on konstantinoopoli patriarh. Paavst vs patriarh. 1054- kirikulõhe( läänes katolik, idas õigeusk)
Basiilika- Rooma riigi ajast. 5.Romaani basiilika koosneb-lai kesklööv ja kaks põiklöövi, kooriruum, poolringis niss apsiid (seal asus altar), vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid(kabelitepärg) ja kooriümbriskäik. 6.Kiriku kooriruumi all paiknev võlvkelder-krüpt, hoiti pühakute säilmeid. 7.Londonis romaani stiilis ehitis-Toweri linnus, mis ei ole sakraalehitis.Profaanehitis (ei ole seotud kirikuga). 8.Itaalias-Püha Markuse Kirik, mis on sakraalehitis. 9.Kirikute kellatornid kiriku kõrval-Itaalias, Pisa toomkirik oma eraldi seisva viltuse kellatorniga. 10.Eestis-puhas romaani stiil puudub, 13.saj, kui saabusid ristirüütlid, oli see stiil moest läinud. Gooti kunst. 1.Gooti stiil sündis Prantsusmaal. 2.Nimi tuleb germaani hõimu gootide nimest, see anti tegelikult hiljem, et halvustada eelenva ajajärgu kunsti. 3.Gooti arhitektuuri põhitunnus-teravkaar ja hoonete üleüldine kõrgusesse pürgimine. 4
(ei kummardanud keisreid kui jumalaid,kõik jumala ees võrdsed)-olid julmalt tagasikiusatud Constantinus Suur 380 a. kuulutatu ristiusk riigi ametlikuks usuks. 476 a. Lääne Rooma riigi langemine(keskaja algus) Keskaegkultuuri ja kunsti langusperiood. Varakristlik kunst arhitektuur Kristlus õõnestas Rooma ja antiikkultuuri Kultushooned(sakraalehitised)alles 4.saj.(Varakristlaste koosolekud katakombides- seina ja laemaalid) Basiilikad-kolme lööviga honed(lääned itta).Miks? Kellatornid ehitati hiljem,keskajal. Varakristlik kujutav kunst Algselt oli visuaalne kunst kristastel keelatud Hiljem arenesid välja tingmärgid ja sümboolika(kala,tuvi,ankur jne) Esimesed säilinud käsikirjad 5.sai. Katakombide seintel seina ja laemaalingud Skulptuure loodi vähe,rohkem reljeefid. Bütsantsi ja vanavene kunst 395 jagunes Rooma riik kaheks(Ida-Rooma Bütsants,mis kestis 1453.a ja Lääne- Rooma. Bütsantsi keeleks sai kreeka keel Keiser oli piiramatu võimuga valistseja.
Hoone muutub klaasijaks. Kasutusele võeti teravkaared, teravkaarsed ristvõlvid, roidvõlvid e. karkass, kimppiilarid.Roosaken 18. Mis on Itaalia romaani ja gooti kirikutel, võrreldes ülejäänud Euroopaga, erinevat? Näide. antiigi mõju väga tugev, näha on ka bütsantsilikke jooni. Kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustriga, sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Torne lääneseinale üldse ei pandud, sageli asendasid torne kellatornid ehk kampaniilid, mis olid eraldi juurde ehitatud. Kuplite rohkus. NT Püha Markuse kirik 19. Milline uus hoonetüüp levis renessansiaegses Itaalias? Mis on selle nimi? Kust võeti eeskuju?Näide. Antiikaegse rooma aatriumelamu edasiarendus. Hõlmas enda alla terve kvartali, ruumiprogrammis sarnaneb palju aatrium elamule, kus elmine koondatakse ümber siseõue. Siseõuesid võib olla ka kaks, erinevus on see, et nüüd fassaad pööratakse julgelt tänava poole
aknad on väiksed. Aga oli vaja ka kaitsta. KIRIK OLI KAITSEEHITIS JA SEESPOOLT SULETAV. Põhiplaanilt basiilikad (joonis) Põhiplaanilt suured kirikud(joonis)Väiksed kirikud(joonis) Kirikud olid Ida-lääne suunalsed ning altar asus idas. Kooriruum on kiriku muust põrandast veidi kõrgemal. Selle all asus hauakamber ehk KRÜPT. Romaani kirikul on nelitise kohal suur nelitistorn. Torne on kirikul kas 3;5;7;9.... paaritu arv. Itaalia kirikutel torne ei ole. Kellatornid on eraldiseisvad. (Kellatorn-KAMPANIIL, kõige tuntum Pisa torn) Kääbusgalerii-Sammaskäigud, mis avanevad väljaspoole altariruumi.Osades maades on see romaani stiil segunenud teiste stiilidega. Kirikud koos skulptuuridega olid värvilised, nüüd aga maha kulunud.reljeefidega kaunistatud portaalid.-Enamus romaani kirikute fassaadidel ja reljeefidel skulptuurid. Kirikufassaadi peal on igast kuradid. Varastel kirikutel vihjeid kreeka-rooma stiilielementidest
Ristvõlv Basiilika oli raskepärane Katedraali kesklööv oli laiem, kindlusetaoline, sünge. Üldmulje õhulisem ja vabam ruum, kõrgustesse pürgiv, palju aknaid. Arvukad erineva kõrgusega Palju kaunistusi välisfassaadil tornid. Itaalias kellatornid Välisilme Roosaken eraldi. Kolmik-nelik siir Krabi Ristlillik Ehistornike Ümarkaar, ristvõlv Silmapaistev tunnus Teravkaar, roidvõlv
Johan Gutenberg 1445/6 trükikunst 1456 Piibel kiire levimine, reformatsiooni liikumised 1599 -1966 paavst "keelatud raamatud" Leonardo da Vinci 1452-1519 maalikunstnik, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija, skulptor Romaani ja gooti kunst Romaani: ümarkaar Cluny klooster Prantsusmaal Gooti: teravkaar Notre Dame Jumalaema kirik portaalid, ja kiriku kellatornid (Pisa) KU1 P. Beier tugikaar, tugipiit, vitraazid(St Chapelle), kimppiilarid Varauusaeg 16. Suured maadeavastused Varasemad avastusretked: vallutus- ja kaubaretked Kartaago Hanno reis Gibraltarist välja poole Makedoonia Aleksander vallutused Indiani Islandi asutamine ristisõjad
Ristvõlv Roidvõlv Basiilika oli raskepärane Katedraali kesklööv oli kindlusetaoline, sünge. Üldmulje laiem, õhulisem ja vabam ruum, kõrgustesse pürgiv, palju aknaid. Arvukad erineva kõrgusega Palju kaunistusi tornid. Itaalias kellatornid Välisilme välisfassaadil eraldi. Roosaken Kolmik-nelik siir Krabi Ristlillik Ehistornike
Iseloomulikud võtted võeti kasutusele 1144.a. Valminud Saint-Denis' kloostrikiriku ümberehituse juures. (prantsuse kuningate matmispaik) Uue stiili olulisemaks tunnuseks oli teravkaar ja roidvõlvid. Roidvõlvide kasutselevõtt võimaldas ehitada kirikute kesklöövi osa kõrgemaks. Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid(kandilised sambad). Saledad piilarid ja suured aknad Kellatornid ilma kupliteta, väike ehistorn keskel, suured aknad, ümmargune roos aken. Inglismaa 13.saj. ehitati Londonis prantsuse stiili kirik Westminster Abby. See on kuningapere kroonimis-, laulatus- ja matusekirik. Salisbury katedraal- 2 transepti ja võimsa nelitistorniga. Pariisi Jumalaema kirik e. Notre-Dame. pr. 12.saj.
· Basiilika stiilis · Pikergune hoone · Kaherealised sambad jaotasid 3 lööviks · Lääne-idasuunaline(uks läänes) · Transept kiriku pikiteljega risti olev lööv (ida otsas) · Apsiid poolkerakujuline võlvitud ruum · Keskmine lööv kõrgem kui äärmised · Kesmise löövi seina nimetati valgmikuks, sest seal olid aknad · Uks suundus altari ja apsiidi suunas, pikihoone Välisehitises: · Tornid kirikul enamasti puudusid · Olid vahel kellatornid (kampaniil) · Läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud õu aatrium Sisekujundused: · Laed lamedad, kassettidega või üldse puudusid · Sambad · Altar oli kõige rikkalikumalt kaunistatud, apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud kristust istumas · Lae- ja seinamaalid ning mosaiigid Mosaiigid: · Marmoritükid asendati erksavärviliste klaaskuubikutega, mis andsid valgust läbi · Temaatikas piiblilood/tegelased
Puureljeefidega kaunistatud kantsel ja osa pinke Pühavaimu kirikus. Puukantsel Lõuna-Eestis Rannu kirikus, säilinud, pole nii uhke. Tuulelipud Tallinnast, tuntuim Vana Toomas (Tallinna sümbol), vasest, 2m kõrge. Ka elumajadel väiksemaid tuulelippe. Tallinna raekoja torn tehtud 17. saj (väiksem sihvakam torn, raekoda ise gooti stiilis). 17. saj. alguses vihmaveetorus veesülititega, kujutavad draakoni päid. D. Pöppel. Omapärane nähtus kampaniinid, eraldi kellatornid, tulevad Hispaaniast 16.saj. Säilinud ainult Saaremaa Kihelkonna kirikus, päris 1640ndatest. Kihelkonna kirikus säilinud ka väiksem tiibaltar. Baltikumi vanim puitehitis Rannu puukirik, hülgerasvaga immutatud palkidest, 1644. 6. Barokk-kunst Eestis (1630/1650-1775) Võime jagada kaheks, 17. Saj põhjamaine variant, tuli Rootsist. 18.saj Venemaa kaudu Itaalia barokk. Lõpeb Tartu suurtulekahjuga. PÕHJAMAINE BAROKK Rootslased pööravad suurt tähelepanu linnade kindlustamisele
.. Kirikud ehitati sageli vanadele hiiemägedele, et demonstreerida uue usu üleolekut. Pealegi tegi see eestlastele kirikus käimise ja surnute kirikuaeda matmise kergemaks - ikkagi harjunud koht, mis sest, et võõra usuga rüvetatud. Käija kirik Saaremaal.Enamik Eesti vanu maakirikuid ehitati algselt taoliste lihtsamahuliste kaitsekirikutena ja olid ohu korral pelgupaikadeks. Kellatornid ehitati neile palju hiljem. LINNAD. Täiesti uue nähtusena tekkisid Eestis 13. sajandil linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ning Viljandi, 14. sajandi esimesel poolel veel Narva ja Rakvere. Neist Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi kuulusid Hansa Liitu. Hansa oli peamiselt Põhja-Saksa kaubalinnu hõlmav ühendus, mis muu hulgas hoidis enda käes kaubavahetust Venemaaga. Eesti linnad tekkisidki eelkõige kaubanduslikel põhjustel; idakaubanduses olid
Mis kujutab endast pikendust transepti taga. seal tekib ala kus võib laulda koor. see ruum ilmub ~12. sajandil. Suuremad kirikud on ikkagi basiilikad, vahel tehakse tsentraalehitisi kuid harva. [128] ehitatud 12. sajandl, torn ehitati kampaniile, viltu. Itaalias on mõnikord ehitatud ka marmorist kirikuid. vahel kasutatud ka antiikseid sambaid. omapärane on see, et kampaniil on kirikuhoonest eraldi hoonena. teistes kohtades ilmuvad kirikukatusele tornid, torne on mitu ja need on kellatornid. Tüüpiline romaani kirik on Maria Laachi kirik ja just oma katuse poolest. Peaportaalid on gooti ajastul läänes [126] kaaris e. arkaad, kaared omavahel ühendatud piilaritega või antiiksammastega. kõige suurem romaani kirik on hävinud [125] Cluny klooster kirik. oli u. 130 meetrit pikk ja 40 meetrit lai. keskvõlvi kõrgus ~30 meetrit. kloostrist on säilunud vaid 1 sein. Hästi on säilunud St. Sernin Tonlouse'is. Uueks nähtuseks on kabelid. Katoliku usus on väga palju reliikviaid
nii vaimulikud kui ka ilmikud. Sel pühal kanti Kristuse Ihu läbi linna ja asetati mõneks ajaks turuplatsile püstitatud poodiumile. Tähtsamad ristiusu pühad ja pühakupäevad mõjutasid majanduselu rütmi, olles tihti maksude ja rendi tasumise ning muude lepinguliste kohustuste tähtaegadeks. Tallinnas ja Riias peamisteks maksutähtaegadeks olid ülestõusmispühad, jaanipäev, mihkli päev (29. sept) ja jõulud. Linnades kirikutel olid kellatornid, mis andsid inimestele teada aega. Maaelanikkonna religioon- Eestlaste ideoloogiline, vaimne põhiolemas on midagi stiihilist, mis ei kuulu läänemaailma. Ehk maausk, see on oma religioon (Soome- Ugrilik religioon). Muinas-ajal Eesti polnud isoleeritud ümbritsetud maailmast. Kristlikud ideed olid eestlastele tuttavad. On teada üksikuid kristlastest eestlaseid 12. sajandil. 12. sajandil on tavalised leiud haudades kaela ümber ristid. Keskaegsed
Stiege ( sinised trepid ); 18. sajandil teostatud interjööridele on omane elegantne ja mänglev rokokoo. Samal sajandil valminud Karl Borromäuse kiriku fassaad aga on unikaalne segu erinevatest stiilidest ja kunstikontseptsioonidest. Massiivne rotund, seda kattev ovaalne kuppel, esiküljel kahel pool trajanuse sambad, mille spiraalidel on kujutatud kaitsepühaku Borromäuse elu. Hoone portikus meenutab Rooma Jupiteri templit, selle kõrval on pagooditaolised linnavärava moodi kellatornid. Ehituse kunstiliseks taotluseks on kindlus ja püsivus (" constantia et fortitudo " oli Karl VI motoks ). Viinis asub ka üks barokk-arhitektuuri hiilgavamaid näiteid maailmas - L von Hildebrandti ( 1668-1723 ) kavandatud Belvedere lossikompleks ( 1714-22 ). Esimesena valmis alumine Belvedere, mida iseloomustab rikkalik interjöör (Marmorsaal, Marmorgalerii, Peegelsaal, Groteskisaal ). Alumist ja ülemist lossi ühendab terrassaed, mis on kujundatud kaskaadi ja
Niisiis paremat ja vasakut kätt losside blokki, mida kroonisid ühelt poolt Louvre ja teiselt poolt Tour-nelle'i loss, oli elumajade päratu suur ühtesulanud mass, insula1 nagu seda 7 1 roomlased nimetasid, ja mida põhja Poolt piiras pikk kloostrite vöönd. Nende tuhandete hoonete keskelt, mille tellisest ja kiltkivist katused üksteise kõrval veidrate ahelalülidena tundusid, kerkisid paremal kaldal neljakümne nelja kiriku tätoveeritud, kurrulised, mustrilised kellatornid; risti-rästi läbi kogu linnajao 'ookles musttuhat tänavat; ühelt poolt oli talle piiriks Saar (lad. k.). 125 kõrge kindlusemüür neljakandiliste tornidega (Ülikoolilinna müüritornid olid ümmargused), teiselt poolt Seine'i jõgi, mida katkestasid sillad ja mis oli täis lotje. Selline oli Uuslinn viieteistkümnendal sajandil. Teisel pool müüre surusid end väravate lähedusse agulid. Neid oli aga siin vähem ja laialipillatumalt kui ülikoolilinna läheduses
annaabi.ee 
