praeguses maailmas ei ole just võõras mõiste. Pugemine võib olla väga erinev, seda teevad nii noored, kui vanad, eelkõige on eesmärgiks kellegi silmis parem paista või plusspunkte teenida. Ka minu tutvusringkonnas leidub inimesi, kes üritavad pugedes end teiste silmis paremana näidata ning kohati on see läbinähtav ja paneb muigamagi. Novellis "Paks ja peenike" kirjeldab Tsehhov kahte vana koolikaaslast, kes oma ametipostist räägivad, ning üks tegelastest, kuuldes et teine on salanõunik hakkab teda "teie ekstsellentsiks" kutsuma. Selle asemel, et lihtsalt õnne soovida hea positsiooni puhul, näitab too peenike üles harrast aupaklikkust ja alandlikkust, mis ei kuku just kõige viisakamalt välja. Pugemine tuleb kindlasti kasuks, kui oskad seda inimeste peal veenvalt rakendada , kuid nagu välja tuleb on oht endale suuresti häbi teha . Hingelt odavaid ja labaseid inimesi leidub samuti. Selleks ei pea olema äärmuslikke
Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. Ussikest nöökides nõuab kirjanik talt inimeseks saamist. ,,Paks ja peenike"(1883). Tsehhovi novell ,,Paks ja peenike" on ehitatud üles samas laadis nagu ,,Ametniku surm". 19. Sajandi humanistliku kirjanduse tavapärane süzee oleks veennud lugejat peenikese kõrgetes inimomadustes ning paksu mõnes puuduses. Selgub aga, et paks on salanõunik, peenike aga üksnes kolleegiumiassessor. Kui peenike saab teada paksu ametiseisusest, muutub lapsepõlvesõber tema jaoks ,,teie ekstsellentsiks". Tsehhov ei pea ,,paksude" maailma paremaks, vaid tahab näha ka ,,väikest inimest" inimväärsena ning seetõttu naerab välja tema väärituse. ,,Kameeleon"(1884). Politseiniku Otsumelovi hoiak muutub kohe ning sõltuvalt sellest, missuguse sotsiaalse positsiooniga on kulllassepp Hrjukini sõrme hammustanud koera oletatav omanik. Nendes
endale olukorra aina hullemaks. Kindrali ütlustest suutis ta lugeda välja hoopis vastupidist öeldule. Lõpuks mõtles mees tühise aevastuse enda jaoks nii suureks probleemiks, et suri suurest muretsemisest. Kirjanik on ka kirjutanud jutustusi, kus inimesed käituvad teisiti endast tähtsamate ja kõrgemal ametikohal olevate isikutega. Lugedes jutustust "Paks ja peenike" on selgesti näha kuidas ei olda enam mina ise kui saadakse teada, et kooliaegne sõber on salanõunik. Salanõuniku ees hakkab sõber kogelema ja kummardam olles madalam kui muru. Ja nii väga hakkab nõunikul sellest aupaklikkusest ja alandliku hapususest süda iiveldama, et tal ei jää muud üle kui sõbraga hüvasti jätta. Tähtsatesse inimestessse erinevat suhtumist kirjeldab ka "Kameeleon". Vaieldakse kaupmeest näpuotsast hammustanud koerakutsika peremehe üle. Kord kui arvatakse koer olevat krants ning kodutu on õigem otsus kutsikas sellise teo eest ära kõrvaldada.
vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult. Novellis naeruvääristas väikekodanlikkust. Tsehhov hakkakski käsitlea n-ö väikest inimest, madalat ametnikku, vähese positsiooniga inimest. Ei lähtunud sellest,e t maailm on ebaõiglane ja väikestele tehakse liiga, vaid lähtus sellest, et ,,väikesed iniemsed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatism (kui on kõrgem
ise kohale järgmine päev. Too läks ülinärvi ja käratas. Ta läks väga murelikult koju, heitis voodisse ja suri. Paks ja peenike. Vanad koolikaaslased kohtusid raudteejaamas. Olid mõlemad väga õnnelikud ja kallistasid jne.. peenike tutvustas enda peret paksule jne.. kõik tore.. Siis räägiti üksteise elust..Peenike räägib, et lihtsalt töötab jne, vaikselt. Siis Paks ütleb, et tema on salanõunik ja 2 tähte rinnas. Peale seda tämbus peenike tagasi ja hakkas kummardama, et vabandusr, et teid tülitasin.... teie ekstellents..jne.. Paks aga, et ah jäta, milleks aukraadi kummardamine.. me oleme ju lapsepõlve sõbrad.. peenike tõmbus krimpsu ja kadus alandlikult. Kameeleon Turuplatsil 'inimeste mass. Seal oli koer kinnivõetud, kes oli 1 sõrmest hammustanud. Otsumelov läheb sinna vaatama, et mis on lahti
õppis õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Suurt tähtsust edasises kirjanduslikus tegevuses omasid õpingud Prantsusmaal, kus ta tutvus Henderiga ja temast sai üks ,,tormi ja tungi" põhitugesid. ,,Tormi ja tungi" aegadesse kuulusid silmapaistev näidend ,,Götz von Berlichingen" ja romaan ,,Noore Wertheri kannatused" 1775 aastal sai Goethe Weimari hertsogilt pakkumise asuda sealsesse riigiteenistusse ja temast sai Weimari valitsuse salanõunik ja talle anti aadlikutiitel. Sel ajal tegeles Goethe väga erinevate asjadega. Innustunult oli ta seotud ühiskondlike asjadega, sest tema sooviks oli teoks teha valgustuslikke reforme. Teda kütkestas loodusteadus ja ta pühendus botaanikale, bioloogiale, geoloogiale ja mineraloogiale. Uut inspiratsiooni sai ta Itaaliareisist. See mõjutas looma luuletsüklit ,,Rooma eleegiad". Sellest tulenevalt sai kirjutatud ka näidendid ,,Egmont" , Iphigeneia Taurises",
Rootsi ajal mõisad riigistati. 1625.a andis Rootsi kuningas mõisad Joachim Nicolaus von Güntersbergile, seda kinnitavad 1627. ja 1638.a maarevisjonid. 1680.a arvatavasti mõisad taas riigistati. 1717.a kinkis tsaar Peeter I mõisad krahv Jaguschinskyle ja siitpeale kuulus Kauksi lõplikult Moostele. Järgnes ostu-müügi jada. Jaguschinsky müüs mõisa krahv Löwenwoldele, see omakorda parun Strömfeldile, kellele kuulus ka Luunja mõis. 1741.a ostis tsaaririigi ülemõuemeister ja salanõunik Ernst von Münnich Mooste ja Luunja mõisad 27 000 riigitaalri eest. Maria von Münnichi abiellumisel Gustav Friedrich von Nolckeniga läksid Mooste, Kaagvere ja Vanatorni mõisad 1810.a Nolckenite valdusse, kes muutsid Mooste mõisa pärimisõiguse alla kuuluvaks. Nolckenitele kuulus ka Kuramaal 3 mõisat Gross-Essern, Ringen ja Pampeln. Viimane baltisaksa soost Mooste mõisaomanik oli Axel Gustav von Nolcken, kes ise elas Kuramaal
St. Anna III St. Stanislavi II (krooniga ja ilma) titulaarnõunik St. Anna II (krooniga ja ilma) St. Vladimiri IV (sõjaväelastele lindi ja mõõkadega) õuenõunik St. Vladimiri III tõeline riiginõunik St. Stanislavi I St. Anna I (krooniga ja ilma) St. Vladimiri II Valge Kotka salanõunik Aleksander Nevski (briljantidega ja ilma) tõeline salanõunik St. Vladimiri I Andreas Esmakutsutu (briljantidega ja ilma). Igal ordenil oli oma lint. Süsteemi ei kuulunud St. Georgi orden seda anti ainult ohvitseridele kangelastegude eest sõja ajal (IV astet anti kuni 1855. aastani ka 25-aastase teenistuse eest, aga siis kaotati selline autasu) ja oli olemas veel lihtsam, nn sõdurite Georgi, mis olemuselt kujutas enesest medalit.
Parem ärgu õppigu midagi, kui et teeb seda ilma puhta huvita. · Kes oli Goethe? Too välja olulisemad tegevusvaldkonnad, loomingu näited. Goethe oli geenius, kes on saksa kirjanduse maailmakuulsaks teinud. Tegevusvaldkonnad · Lavastaja · Kirjanik ja luuletaja · Teatri direktor · Riigiteenistuses (Weimari · Loodusteadlane valitsuse salanõunik) (bioloogia, botaanika, geoloogia) Loomingu näited ,,Faust"( värsstragöödia inimloomusest) ,,Noore Wertheri kannatused" (kiriromaan, noore inimese tundeelu) ,,Götz von Berlichen"( draama 16.saj. talurahvasõjast) ,,Wilhelm Meistri õppeaastad"(romaan kunstniku kujunemisest) ,,Egmont" (tragöödia madalmaade vabadusvõitlusest) ,,Iphigeneia Taurises" (värsstragöödia Trooja sõja muistendist)
teadaolev naisluuletaja Gertrud Paffrath), naiste kirjutatud luule kõrgaeg 1790ndatel. 1803. aastal ilmus esimene baltisaksa naiskirjaniku romaan Barbara Juliane von Krüdeneri "Valérie". See autobiograafiliste sugemetega sentimentalistlik kiriromaan ilmus Pariisis prantsuskeelsena, menukaks osutunud teost tõlgiti hiljem nii saksa kui vene keelde. Riias sündinud von Kürdeneri isa, vana balti aadlisuguvõsa järeltulija, oli kubermanguvalitsuse nõunik ja salanõunik, ent ka baltikumi esimese teatri rajaja. Elu jooksul reisis von Krüdener palju, osalt oma saadikust abikaasa töö tõttu muuhulgas nii Pariisi, Londonisse, Veneetsiasse, Madridi kui Kopenhaagenisse. Laura Mohr, kirjanikunimega Laura Marholm on 19. sajandi lõpu tuntuim baltisaksa naiskirjanik. Tema suhted vanematega isa taani päritolu laevakapten, ema teise põlve baltisakslane olid pingelised, probleemsed suhted emaga oli Marholmi teostes sage motiiv.
Bojaaride Duuma asemele asutas Peeter I Senati, mis 19. sajandil kujunes kõrgeimaks kohtuinstantsiks. Õigeusu kiriku juhtimiseks asutati Peeter I poolt Püha Sinod. Senise bojaariseisuse asemele kehtestas Peeter I 1722 teenistusastmete tabeli, kus oli 14 auastet: Tsiviilauastmed Õukonnaauastmed Militaarauastmed I Kantsler Kindralfeldmarssal Tõeline salanõunik (1. klass) Kindraladmiral II Tõeline salanõunik Ülemkammerhärra Jalaväekindral Ülemõuemarssal Ratsaväekindral Ülemtallmeister Suurtükiväekindral Ülemjäägermeister Admiral Ülemjoogikallaja, jne
keisrile häbematu kirja, kuid see oli kirjutatud siiski väga rüütellikult, üllalt - Peale Timo vangistamist, tuli veel üks suur hoop, Timo võlad ületasid Võisiku talu väärtuse, keisri käsuks võlgade kindlaksmääramine võlausaldajate registreerimise abil - Võisiku mõisal, ehk Eeval ja Jakobil oli nüüd 100 000 võlgu kaelas - Eeva otsustas riiga sõita, ise 7 kuud rase, ülemfiskaali jutule, valisid pehmete vedrudega tõlla, sõitsid 3 päeva - Salanõunik ütles, et osa Timo võlgadest on suudetud tasakaalu viia ning nüüd on vaid 40 000 alles, konkurssi ei tule, aastas 3000 on neile tagatud, (peamine võlausaldaja – Stedingk – loobus oma nõudmistest e 60 000st) - Kuna mõisal peremeest polnud otsustati see kõrgeima käsu poolt rendile anda (teate tõi Timo õemees Mannteuffel, kes plaanis sinna ise Elsyga kolida), nemad võisid jääda Võisikule, kuid pidid kolima kivijalga
Vanemuise laul jt) Johann Köler- (1826-1899) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Philipp Karell- oli eesti arst, ta oli üks esimesi eesti soost arste, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinidoktori kraadiga. Tema algatusel asutati 1867. aastal Vene Punane Rist. Nikolai I ja hiljem Aleksander II perekonna ihuarst, ning salanõunik. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte, 1857, aastal asutas Pärnu Postimehe, kolides 1863. aastal Tartu, hakkas välja laskma Eesti Postimeest. Eesti hümni sõnade autor Jakob Hurt- oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Otepää kikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Esindas Eesti Kirjameeste Seltsi aastatel 1872-1881. Carl Robert Jakobson- oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1878.
inimene kurjust enda hinges ja avaldab oma käitumises. Tsehhovi jaoks on väikekodanlane teatav kultuurilis-psühholoogiline tüüp egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Väikekodanlase põhitunnus on inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus kõrgemate ees nt. ,,Ametniku surm" (1883). ,,Paks ja peenike" (1883). Tsehhov näitab, et kui selgub et üks lapsepõlvesõpradest on juba salanõunik teine aga kolleegiumisekretär, muutub paks tema silmis teie ekstsellentsiks. Tsehhov tahab, et peenike muutuks ka inimväärseks. · Väikekodanikku iseloomustab ka matslikkus kõigi suhtes, kes temast sõltuvad, kahekeelsus. ,,Kaks ühes" (1883), kus väikeametnik karjub konkas kõigi peale ning teeb märkusi, kuni leiab, et seal on tema ülemus ning tõmbub kössi. · Tuleb välja ka väikekodaniku automatismi motiiv ,,Kameeleon" (1884), kus politseiinspektori
Kindral on ärritatud, et teda sellise väikese asja pärast tülitatakse, käratab ametnikule. Ametnik tuikus koju, olles hirmunud ja ehmatanud, ning suri. Aevastamine pole kellelegi ja kuskil keelatud. Aevastavad nii matsid kui politseimeistrid ja vahel isegi salanõunikud. Paks ja peenike Tegelased: paksMisa, peenikePorfiri Raudtee vaksalis kohtuvad kaks vana sõpra. On pisarateni liigutatud ja lõpmata õnnelik, et üksteist kohtasid. Kui üks saab teada, et teine on salanõunik ja kõrgel astmel, muutub esimene kohe lömitavaks ja aupaklikuks ja kummardab aukraadi, unustades inimese, kes seal taga peitub. Kameeleon Tegelased: politseiülevaataja Otsumelov, kullassepp Harjukin, linnavaht Jelodõrin, rahvahulk, kindrali kokk Prohhor. Koer hammustab kullasseppa. Mees nõuab politseiülevaatajalt, et koer magama pandaks, Ülevaataja on sellega päri,
· Teravmeelsed näiteks see, kuidas Tsehhov kirjeldab inimeste välimust novellis. Kõhn ja pika lõuaga naine, õliste huultega paks mees. Novelli sõnum : Ma arvan, et novelli sõnum on see, et tähtis ametikoht ja kraad muudab inimest. Sealhulgas ka teiste inimeste silmis, endised sõbrad ja vanad tuttavad mõtlevad teisiti kui varem. Endine vaba hoiak muutub ametlikuks ja professionaalseks. Samuti nagu muutus peenikese suhtumine paksu kui ta sai teada, et paks on salanõunik ja tal on kaks tähte rinnas. Koomiline või traagiline? Ma arvan, et novell on pigem koomiline. See kuidas autor novelli tegelasi naeruvääristab ja humoorikas kirjeldus muudavad selle koomiliseks. Juba novelli pealkirja lugedes võib oletada, et tegemist on pigem koomilise sisuga teosega. 7 ,,Daam Koerakesega" Gurovi suhtumine naistesse : Gurov abiellus oma naisega väga noorelt ilma armastuseta
1907 Saksamaa vastu sõlmisid Inglismaa, Prantsusm ja Venemaa Antanti e Kolmik Kolmikliidu (Saksa, A-U, Itaalia) vastu (1879-82 kuni 1915). 19. saj lõpus kujunes Venemaast euroopalik riik Peterburg oli rikas ja kultuurne pealinn, kus elas 1897 kuni 12 tuhat eestlast, lisaks sajad tudengid. Kuulsaim eestlasest õigusteadlane oli Friedrich Martens (1845-1909). Lõpetas Peterburi Ülik 1867, al 1876 prof, alates 1881Välismin salanõunik, eriti kuulus rahvusvahel õiguse valdkonnas: Haagi I rahukonverents 1899 peategelasi, osales Venemaale eduka rahuleping koostamisel Venele kaotat sõjas Vene-Jaap vahel (1906). Haagi Rahvusvahelise Arbitraazitribunali üks loojatest ja selle alaline liige. Martens veenis kõrgpoliitikuid Euroopa ühinemise otstarbekuses - E ühinemine saab alguse riikidevaheliste suhete rangemast õiguslikust reguleerimisest ja Eur-s rahu kindlustamisest. J. Krossil 1984 a romaan: "Professor Martensi
(Austria keisrile kuuluval territooriumil) arreteerida ja Saksimaale vangi toimetada. Kuigi see oli karjuvas vastuolus rahvusvahelise õigusega, ei juhtunud sellest midagi. Karl XII leidis uueks kuningakandidaadiks Poznani vojevoodi Stanislaw Leszczinski. Patkul, kes rootslaste atendaadikatsete pärast Dresdenis istus Poolas oleks liiga ohtlik olnud katsus Berliinis õnne, et Preisimaad ka sõtta meelitada. Tema usaldusisikuks seal oli salanõunik von Ilgen. 1704.aasta mai keskel reisis Patkul Sandomierzi, kus August oli oma pooldajad kokku kutsunud, et lõpuks ometi Rootsile sõda kuulutada! Seal murrab Patkul ratsutades jalaluu (Sjögreni kohaselt), mis edasise reisi Dresdenisse väga piinavaks teeb. Ta oli tsaari abiraha usaldanud sõjanõunik Bose kätte, kes need kohe Augustile andnud ja kes oli raha ära kulutanud "Veenusele, mitte Marsile", nagu terased korrespondendid märkisid. Suuri probleeme tekitasid vene abiväed, mis maad
heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult. Novellis naeruvääristas väikekodanlikkust. Tsehhov hakkakski käsitlema n-ö väikest inimest, madalat ametnikku, vähese positsiooniga inimest. Ei lähtunud sellest, et maailm on ebaõiglane ja väikestele tehakse liiga, vaid lähtus sellest, et ,,väikesed inimesed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatistlikud (kui on kõrgem kraad, siis pugemine, võrdsetega
arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult. Novellis naeruvääristas väikekodanlikkust. Tsehhov hakkakski käsitlema n-ö väikest inimest, madalat ametnikku, vähese positsiooniga inimest. Ei lähtunud sellest, et maailm on ebaõiglane ja väikestele tehakse liiga, vaid lähtus sellest, et ,,väikesed inimesed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatistlikud (kui on kõrgem kraad, siis
näidendid ja luuletused. Goethe jätkas oma õpinguid Strasbourg'i ülikoolis. Sestpeale sai temast ,,tormi ja tungi" (sakslaste liikumine isiku vaba arengut takistavate normide vastu) liikumise üks põhitugesid. Sellesse perioodi kuulusid esimesed silmapaistvad teosed: näidend ,,Götz von Berlichingen" ja romaan ,,Noore Wertheri kannatused". 1775 asus mees Weimari riigiteenistusse, temast sai valitsuse salanõunik ning talle anti aadlikutiitel. Goethe suureks sooviks oli teostada valgustuslikke reforme, ent teda kütkestas ka loodusteadus. Uut inspiratiooni kirjandusloomeks sai mees reisist Itaaliasse, mille mõjul valmisid luuletsükkel ,,Rooma eleegiad", näidendid, näiteks ,,Egmont". Romaan ,,Noore Wertheri kannatused" kujunes välja Goethe isiklike elamuste põimingust. Ta armus Lotesse, kes aga paraku oli kihlatud. Vahetult pärast seda oli autoril teinegi armulugu, mis kiiresti katkes
Tservjakov läks koju... ja suri. (Tsehhovi ,,surm"-sõna viitab irooniale). Tsehhov naerab selle tegelase välja selle eest, et too ennast pidevalt alandab. Sellel tegelaskujul puudub eneseväärikus. Analoogset situatsiooni on kujutatud ka novellis ,,Paks ja peenike" kaks tegelaskuju, kes kohtuvad raudteejaamas. Nad on sõbrad, endised klassikaaslased. Alguses on nad rõõmsad, et teineteist näevad. Üks nendest on ametilt madalamal pulgal, aga teine on salanõunik. Pärast seda toimub märkimisväärne muudatus. Peenike hakkab paksu alandlikult suhtuma. Ta muutub väiksemaks, ka tema asjad muutuvad väiksemaks. Tegelased võivad olla päritolult väga erinevad inimesed. Tsehhov kujutab väikekodanlast kui sotsiaalspsühholoogilist tüüpi. Väikekodanlased on kitsarinnalised, egoistlikud, arglikud, kellel puudub eneseväärikus. Teistes inimestes hindavad nad asukohta karjääriredelil ja 37
arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult. Novellis naeruvääristas väikekodanlikkust. Tsehhov hakkakski käsitlea n-ö väikest inimest, madalat ametnikku, vähese positsiooniga inimest. Ei lähtunud sellest,e t maailm on ebaõiglane ja väikestele tehakse liiga, vaid lähtus sellest, et ,,väikesed iniemsed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatism (kui on kõrgem kraad, siis pugemine, võrdsetega
annaabi.ee 
