1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus – Loeng, Õpik1 lk. 13 – 26 Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit:
eelkõige ühetähenduslik. Seaduselooja mõte peaks olema üheselt arusaadav ka neile inimestele, kes igapäevaselt õigusloomega kokku ei puutu. Õigustloovate aktide vastuvõtmisel järgitakse kindlat stsenaariumi (õigusaktidega kehtestatud protseduurireegleid ehk menetlusnorme), muidu akt lihtsalt ei kehtiks. Protseduur algab õigustloova akti algatamisega, järgneb eelnõu menetlemine ja protseduur lõpeb eelnõu vastuvõtmisega. Väga oluline on õigustloova akti sobimine meie kehtivasse õigussüsteemi ning eriti sellesse õigusharu süsteemi, millesse ta kuulub. Selleks, et õigustloov akt tõesti toimiks, peavad selles sisalduvad õiguslikud ettekirjutused olema täidetavad ja ettekirjutusi peaks olema võimalik kontrollida. Samuti peaks sätestatavaid õigusi olema võimalik reaalselt kasutada. Kõige selle saavutamiseks tuleb teha tohutu eeltöö info kogumise ja saadu analüüsimise
Üledoseerimine toob kaasa ülierutusseisundi, kõrge vererõhu, südametegevushäired, kõrge temperatuuri, krambid, teadvushäired. Võõrutusnähud on apaatsus, depressioon, ärrituvus, nõrkustunne, unisus, võimalikud segasusseisundid. Kehalised vaevused nõrgal väljendunud Suhtelise kalliduse tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud. Lühike aeg, mil inimene ennast koka mõjul hästi tunneb ei ole väärt suurt raha, mis ta peab selle eest välja andma. Kokaiin kuulub Eestis kehtivasse "Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise korra" nimekirja 2. See tähendab, et seda ainet võivad toota, importida, eksportida või hulgimüügikorras turustada ainult EV Sotsiaalministeeriumi vastavat narkootiliste ainetega tegelemise litsentsi omavad juriidilised isikud, mille töötajate hulgast on määratud personaalselt vastutav isik. 3
brutaalseks. Pärast 1918. aastat kasvas eurooplaste hulgas valmisolek kasutada jõudu alates poliitilistest mõrvadest kuni tänavavägivallani ja otsida probleemidele radikaalseid lahendusi. Ekstremistlike vasak- ja parempoolsete liikumiste seemned – fašism ja kommunism – külvati mulda juba enne 1914. aastat, kuid läks vaja maailmasõda, et neid põhjalikult väetada. Sõda aitas kaasa ekstremismi tõusule, nõrgendades Euroopa enesekindlust ja usku kehtivasse korda. Paljud eurooplased ei usaldanud enam oma eliiti, mis oli nad sellisesse katastroofi juhtinud. Saksa ja Austria monarhiad kukutati ja asendati ebakindlate vabariikidega. Uued režiimid oleks võinud edu saavutada, kui neil õnnestunuks aja jooksul legitiimsust koguda, kuid seda aega Euroopale ja maailmale ei antud. 1920. aastate lõpul alguse saanud suur majanduslangus pühkis uued režiimid minema ja õõnestas ka kindlaimate demokraatiate jalgealust.
ee/6457993/tulikuum-kraam-klassikokkutulek- 3-ristiisad-asja-ilmunud-plakat-annab-vihjeid-toimuva-kohta? _ga=2.84061209.1489390363.1542654478-622335679.1540652676 Kes on selle hittkomöödia fännid saavad sellest uudisest infot, mis ees ootab. Meedia on informatsioonikandjate ühine nimetus. Ajakirjandus on aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus on ühiskonnas indiviidide suhtumine kehtivasse tegelikusesse, toimuvatesse sündmustesse , ühiskonna plaanidesse , teiste inimeste mõtlemisse või väljanägemisse vms. Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub seadusandluse ja avaliku arvamusena. 1. Vali üks meedia ülesanne ja selgita seda kolme lausega. Ajaleht Ajaleht on perioodiline väjaanne, millel on ajakirjanduslik sisu. Sealt saab lugeda uudiseid, artikleid, intervjuusid jms. Traditsiooniliselt ilmub ajaleht paberil, tänapäeval ka internetis.
Teadaolevalt on tegu ühe kiiremini areneva alaga, nõudes miljardeid dollareid investeeringuid arendusse. Seega on nanotehnoloogia üks prioriteetsem teadusharu 21. sajandil, mis võib pooldajate arvates tipneda puhta energia, jäätmeteta tootmise, odavate kosmosereiside ja isegi surematusega.1 Uute ja teaduskesksete leiutiste patenteerimisel tekivad aga mitmed väljakutsed, esiteks kuidas innovaatiline ja põhjalikult uurimata tehnoloogia kehtivasse patendirägastikku mahutada. Lisaks on nanotehnoloogilistele leiutistele omane takistus seotud uue leiutise suurusega näiteks kuidas patendiga tagatud leiutist efektiivselt kaitsta või selle patenditavust kehtivas reeglistikus määratleda. Kolmandaks hõlmavad ja ühendavad nanotehnoloogilised leiutised mitmeid tööstuslikke ja teaduslikke valdkondi, muutes patentimise ja kaitse veelgi raskemaks. Kokkuvõtvalt teeb interdistsiplinaarsuse tase nanotehnoloogiast erilise teadusaru,
kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele 2., täiendatud ja parandatud väljaanne. Koostanud Jaan Sootak. Tallinn, 2016. 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga? 3. töönädalal lugesin Tartu Ülikooli seadust (lühend - TÜKS). Tartu Ülikooli seadus kuulub objektiivsesse ehk kehtivasse õigusesse, sest on kirja pandud ning kehtiv õigusnormide kogum, mis on selleks läbinud kindla formaalse tee. See õigustloov akt on avaldatud Riigi Teatajas. Riigi Teatajas on märgitud, et seaduse välja andnud organiks on Riigikogu, see on vastu võetud 16.02.1995 ning jõustunud 21.03.1995. Kohustuslikud saavad olla ainult need seadused, mis on avaldatud, seega on ka Tartu
Kokaiini töötlemisel (s.o. kokaiinhüdrokloriidi muutmisel kokaiinaluseks) saadakse sellest mitmeid kordi tugevamat ja kiiremini sõltuvust tekitavat cracki , mida suitsetatakse. Kokaiin on närvisüsteemi stimuleeriva toimega ja tekitab kiiresti vaimse sõltuvuse. Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud. Kuna kokaiini kasutatakse ka meditsiinis - paikse tuimestina nina, kõrva ja kurgu kirurgias, kuulub see Eestis kehtivasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja, s.o. ainete hulka, mida sisaldavaid narkootilisi ravimeid võib jaemüügi korras apteegist väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti alusel. LSD ehk LÜSERGIID Aine keemiline nimetus on d-lüsergiidhappe dietüülamiid. LSD vedelikuga on sageli immutatud trükipiltidega paberid, mille ühekordsed doosid meenutavad marke. Sellisel kujul oleva LSD hüüdnimetused tulenevad pildil kujutatust või
vees ei lahustu.Kokaiinhüdrokloriid saadakse lähteainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades.Saadus lahustub vees.Puhtaim kokaiin on valge pulber,millel on mõru maitse ja mis tõhusalt tuimastab limaskesti.Kokaiini nimetatakse vahel lumeks(ingl snow),sest tema kristallid meenutavad lumehelbeid. Suteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eesti tarvitajate seas levinud.Et kokaiini kasutatakse ka meditsiinis paikse tuimestina nina-,kõrva- ja kurgukirurgias,kuulub see aine kehtivasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja,s.o ainete hulka,mida sisaldavaid narkootilisi ravimeid jaemüügi korras apteegist väljastatakseainult narkootilise ravimi retsepti alusel. Kokaiinitarvitajad kasutavad oma inventari hoidmiseks erilisi vutlareid.Peeglit ja habemenuga kasutatakse kokaiini peenendamiseks ja toru või lusikat aine ninasse viimiseks. 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid Kokalehtede närimine on igivana traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas
2 Pensionifondide turuosad liitujate ja liitujate vanuse lõikes.......................................15 KOKKUVÕTE...............................................................................................................19 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................21 2 SISSEJUHATUS Kohustuslik kogumispension ehk II pensionisammas kuulub Eestis kehtivasse rahvusvaheliselt tunnustatud kolmesambalisesse pensionisüsteemi. Kõigile kohustuslik teine pensionisammas põhineb asjaolul, et inimene kogub ise raha ajaks, mil ta on pensioniealine. Kohustuslik pensionisammas koosneb kahest osast: kogumisfaasist, mille vältel tehakse sissemakseid pensionifondi ja väljamaksefaas, mil sõlmitakse pensionileping ning makstakse selle alusel pensioni. Teise samba pensionifond, selle pakkujatega seonduvad tasud ja probleemid on
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil Õigusloome Õigus saab alguse olukorras, kus sotsiaalsetes suhetes puudub vajalik kindlus ja ettenähtavus. Kehtiva õiguse tekkimine – ajas ja ruumis muutuvad väärtused tekitavad sotsiaal-poliitilisi diskussioone ning vajaduse ilmnemisel võetakse neid arvesse õigus-poliitiliste otsuste tegemisel ehk kantakse üle kehtivasse/positiivsesse õigusesse. Seaduste väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiumeid: Seaduse algatamine Seaduseelnõu arutamine Seaduse vastuvõtmine Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine Õigusnormi jaotus ÕIGUSNORM- on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki
vastuvõtmises, vaid on selline poolreformiv meetod, mis aitab korrastada kehtivaid regulatsioone. 1.2.2. konstantne kodifitseerimine konstantne kodifitseerimine administreerimine korrastav tegevus, mis vajadusel võib midagi ümber sõnastada, kuid uut ei loo, ei ole seotud kohtupraktikaga . 1.2.3. konsolideerimine ja kompilatsioon konsolideerimine loogilisse, kronoloogilisse, tähestikulisse jne järjekorda seadmine sisulisi muutusi kehtivasse õigusesse ei tehta. Sätete sisu ei muudeta. Õiguse konsolideerimise vajadus on seotud sellega, et aja jooksul kuhjub õiguskorda suur hulk normatiivset materjali, millel on analoogiline õigusliku reguleerimise ese. Sageli sisaldab selliselt kujunenud õiguslik massiiv vastuolusid. Nende kõrvaldamiseks võib kasutada konsolideerimist. Tavaliselt kinnitab konsolideerimise teel saadud õiguseallika riigi seadusandlik organ
Ka selle tõlgendamisviisi aluseks on seaduse tekst. Paljudel juhtudel täiendatakse seda viisi ka loogikaga. Ntx mõistete mahud, mõistete tunnused. Loogika reeglite kasutamine ehk aitab teha konkreetsemaid otsuseid mõistete üle, millest tuleb suurem kindlustunne. Objektiivteleoloogiline tõlgendamine ...on tahte tõlgendamine. Seaduse säte ja seaduse mõte. On orienteeritud tänapäevase seadusandja poolt kehtivasse normi sisestatud mõtte tõlgendamine. Peame küsima seaduses sisalduva ratio legise järele. Sellel objektiivsel teleoloogilisel tõlgendamisel on 2 kriteeriumit, esimene on seotud tegelikkusega e faktiliste asjaoludega, mida seadusandja muuta ei saa; teise kriteeriumi näol on aga tegemist printsiipidega, mis asuvad väljaspool reguleerimist, mida peab silmas pidama. NB objektiivteleoloogilised on need sellepärast, et nad on olemas, aga seadusandja ei pruugi
asemele isikut toetavad ja abistavad alternatiivsed mittekaristuslikud koolituslikud mõjutusvahendid. Meil praegu vohava ülekriminaliseerimise taltsutamiseks oleks selline seadusandlik areng igati tervitatav. Põhimõtteliselt on võimalik VPS regulatsioon ilmselt kahes variandis. Esiteks, luua see süsteem karistusõigusliku süsteemi kõrvale, eeldades seega kahe süsteemi paralleelset toimimist. Teine variant, millest lähtutakse ka käesolevas õiendis, on VPS integreerimine kehtivasse karistusõigussüsteemi. Riigikogu menetluses olnud eelnõud 30 SE I (23.03.1999) ja 155 SE I (6.08.1999) üritasid kehtestada VPS LiiklS täiendamisega, andes ühes nähes ühes variandis ette VPS korra üksikasjalikuma kehtestamise Vabariigi Valitsuse määrusega. Mitmed nende 48 eelnõude lahendused on rakendamiseks mõeldavad (nt vestlusele kutsumine vms); 30 SE
jms.). Iga riik, kes tahab CELEX-iga ühineda, peab sõlmima Euroopa Komisjoniga (EK) vastava lepingu. Lepingu raames on ühtlasi võimalik seaduseloojail kasutada ka CELEX-is olevaid CD-ROM versioone. Samas näitab praktika, et CELEX-i kasutamine otsese on-line ühenduse kujul on kasutajale majanduslikult ebasoodne ja CELEX-i märkkeele raskuste tõttu liiga keeruline. Loendregister "Directory" on keskne abivahend siis, kui tahetakse välja selgitada, millised õigusaktid kuuluvad kehtivasse EL-i seadusandlusesse. "Directory"-s on nii analüütiline kui kronoloogiline register. Selle trükise kasutamisel on tähtis teada nn CELEX-i numbreid, millega EL-i õigusaktid on numereeritud. EL-i õigusaktide CELEX-numbrid koosnevad järgmistest osadest : 1) CELEX-i andmebaasi regioonitunnus, mis sekundaarõigusaktide puhul on reeglina 3. 2) Õigusakti väljaandmise aasta kaks viimast numbrit 3) Õigusakti tunnus, mis on määrustel R (inglise keelest
3.1. seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele esitatavad nõuded Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt peab seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus sisaldama: 1. VALDKOND (PROBLEEM) - valdkond või lahendamist vajav probleem ja sihtrühm; 2. EESMÄRK 3. LAHENDUSED, NENDE VÕRDLUS - küsimuse võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus; 4. SOBIVUS ÕIGUSKORDA - valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda; 5. LAHENDUS SARNASTES ÕIGUSKORDADES - küsimuse lahendus Eestiga sarnase ühiskonnakorralduse ja õigussüsteemiga riikides; 6. REGULATSIOONI KIRJELDUS - kavandatava regulatsiooni kirjeldus ja ülesehitus, sealhulgas regulatsiooni tasandi kindlaksmääramine, eelnõu eeldatav valmimise aeg ja regulatsiooni soovitav kehtivusaeg; 7. OLULISED MÕJUD - millised olulised mõjud, lähtudes nende esinemise
vaba tahte alusel ka teised isikud suurtele ja tihti ebakindlusega varjatud ohtudele. Kohane riskianalüüs ei ole puhtalt teaduslik protsess riskianalüüsi alusel otsuste langetamisse peab kaasama avalikkuse. KKõigus avalik õigus, noor, ebastabiilne, arenev, fragmentaarne, vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega (uued ideed kkpoliitikas ei mahu kehtivasse paradigmasse), novaatorlik (rajaleidja avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele), eriline roll (loodus)teadusel, ettevaatusprintsiip (teaduslik ebakindlus VS õiguslik kindlus). Kkõigus asub inimese ja looduse vahepeal. Eesti õigus on sita kvaliteediga seadused ei ole seotud, aga 4a pärast tuleb ühtne kkkoodeks. Õigus kaitseb rohkem inimest (omanik, ettevõtja, majandus).
Coleman, 92). *** Uueks suunaks pärast Teist maailmasõda on olnud õigusrealistide mõtteviisi mõju 89 tugevnemine kontinentaalse süsteemi riikides - realistid ei harrasta nn normatiivset mõtteviisi, vaid kinnitavad põhitähelepanu sellele, mis õiguslikus keskkonnas pidevalt on muutumas (st tendentsidele), uurivad kuidas rahvas suhtub kehtivasse õigusesse, mil määral on kohtute otsustused prognoositavad jne. Samas tuleb tähelepanu juhtida tendentsile, et eriti käesoleva sajandi 60-ndatest ja 70- ndatest aastatest alates on mõlemad eespool käsitletud suured õigussüsteemid hakanud teineteist märgatavalt aktiivsemalt vastastikku mõjutama. § 5. Lüngad ning vastuolud (normikollisioonid) õiguses P.1. Lüngad õiguses Väga paljusid elunähtusi ei ole riigi poolt õigusnormidega reguleeritud. Mitte igasugusel juhul
neile väidetele hinnangut ei andnud. Millal ja kelle elamut kostja valdama ja kasutama asus, pole kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega". kohus samuti tuvastanud. Apellatsioonikohus on sellega rikkunud TsKS § 232 lg 4, mille kohaselt Lisaks oli seaduse dispositiivsuse põhimõte kavandatud kirja panna samuti võlaõigusseadusesse. otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu Kehtivasse õigusesse jäi ainult viimane variant ja nii ongi Eesti eraõiguses de lege lata sätestatud järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida seaduse dispositiivsuse põhimõte VÕS §-s 5: ,,Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte kohus kohaldas
“ Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav HÕNTE-s sätesatud juhtudel, n välislepingu puhul või kui eelnõu on kiireloomuline. Väljatöötamiskavatsus koostatakse VORMile. Väljatöötamiskavatsus peab käsitlema (ehk kõige olulisemad sammud VTK koostamisel): 1) valdkond või lahendamist vajav probleem (edaspidi ka küsimus) ja sihtrühm; 2) eesmärk; 3) küsimuse võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus; 4) valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda; 5) küsimuse lahendus Eestiga sarnase ühiskonnakorralduse ja õigussüsteemiga riikides; 6) kavandatava regulatsiooni kirjeldus ja ülesehitus, sealhulgas regulatsiooni tasandi kindlaksmääramine, eelnõu eeldatav valmimise aeg ja regulatsiooni soovitav kehtivusaeg; 7) Mõjud – meeletult tähtis! millised olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, võivad seaduse rakendamisega kaasneda;
Kehtiv tööõigus on oma põhiolemuselt nõukogude tööõiguse edasiarendus. TLS võeti vastu üleminekuseadusena 1992. aastal (jõustus 01.07.1992) ENSV tsiviilkoodeksi kehtimise ajal. Kuna majanduslik, õiguslik ja sotsiaalne keskkond on vahepeal oluliselt muutunud, siis on selge, et kehtiv tööõigus (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, puhkuseseadus jm töösuhteid reguleerivad aktid) vajasid terviklikult kaasajastamist. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kehtivasse õigusesse tehtud küll hulgaliselt muudatusi, kuid need on jäänud enamjaolt kehtiva kontseptsiooni täpsustamise-parandamise tasemele. Hinnang 1. Töölepingus on nii tööandja kohustused ja õigused, kui ka töötaja õigused ja kohustused, millest mõlemad pooled peavad kinni pidama. Mina isiklikult arvan, et meil on piisavalt tagatud töötajale heaoluriigi põhimõttest tulenev turvalisus. Riigi poolt on määratud miinimumpalk, väiksemat tasu ei tohi töötajale maksta
preventsioon olukorra kujundamine, kus teised võimalikud õigusrikkujad ei võtaks ette hälbivat tegu, kuivõrd neile on teada selle tagajärjena saabuv karistus. Teistpidi öeldes on see lootus, et kui karistus ka ei suuda parandada kurjategijat, hoiab ta teisi kuritegudest eemale. Üldpreventsioon tähendab selge seose kujundamist kuriteo toimepanemise ja karistuse vahel. Positiivne üldpreventsioon soodsa hoiaku kujundamine kehtivasse õigusesse ja õiglusse sellise olukorra sisseseadmise kaudu, kus on selge, et iga kuritegu leiab karistuse. Eripreventsiooni all mõeldakse kindla kurjategija mõjutamist hoidmaks teda eemale retsidiivsusest. Oluline on karistuse rakendamine kättemaksuna teatud mõttes õiglase tasuna õigusrikkuja poolt toimepandu eest. Selle arusaama kaugem lähtekoht on nn ühiskondliku lepingu idee: inimesed on kokku leppinud teatud käitumisalustes tagamaks igaühe
Naabrite vaheliste probleemide lahendamine Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus Keskkonna kui väärtuse kaitse Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil (konventsioonid) Keskkond kui ühine pärand ja mure Üldiseloomustus: noor- ebastabiilne, fragmentaarne, arenev Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse) Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega) Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele) Eriline roll (loodus)teadusel Ettevaatusprintsiip – Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS Areng: 1. Ebateadlik keskkonnakaitse o Naabrusõigus o Keskaeg (linnade õhk)
annaabi.ee 
