mitmekesistada. Ainestik pärineb Sophokleselgi enamjaolt kangelaskujudest ja müütidest. Mees asetas põhilise rõhu inimese enda tegudele, tema otsustele ja võitlustele. Tuntumad teosed on `'Antigone'', `'Kuningas Oidipus'', `'Oidipus Kolonoses'', `'Elektra'', "Aias'', ''Philoktetos'' ja `'Trahhisland". Sophoklese tegelased on sügavate ja õilsate tunnete kehastajad, mistõttu nende traagiline saatus on kaaskiskuv. Ta on võrdvääristanud naised meestega. Tegevuse arenemine on loogiline ja rangelt põhjendatud.
ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. "Pôrgu". Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad panter, lõvi ja hunt, kes on inimlike pahede kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja pôrgusse. Dante on pôrgu väga selgelt välja joonistanud. Pôrgu koosneb üheksast ringist, kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu pôhjused. Dante kohtab nii tegelikult elanud inimesi kui kirjanduslikke tegelasi.Kerged on patud, mis on sooritatud selle nimel, et muuta maist
· Zanr- allegooriline poeem, värsivormis nägemus · Sisu- ,,Jumalik komöödia" 100 laulu on jaotatud 3 ossa. 1. ,,Põrgu" Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist PATUELU. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad PANTER, LÔVI ja HUNT, kes on inimlike pahede (vägivald, upsakus, himurus ja reetlikus) kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja pôrgusse. Dante on pôrgu väga selgelt välja joonistanud. Pôrgu koosneb üheksast ringist, kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu pôhjused. Dante kohtab nii tegelikult elanud inimesi kui kirjanduslikke tegelasi
1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg arenes sõjavägi Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal eraldus Ülem-E Alamast pealinn Teeba vaaraod maeti Kuningate orgu Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, tema võim oli jumalik. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Vaaraode võimu kõige suuremad kehastajad olid püramiidid. Egiptuse ühiskond oli hierarhiline, stabiilne ja traditsioonitruu, peenusteni reguleeritud. 1. Vaarao- piiramatu võim 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad. 4.Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid maad harima, karja kasvatama, niisutussüsteeme
Tsehhimaa, kui näib, et igast küljest, metsadest ja põldudelt kostavad su kõrvu kodumaised helid, kord rõõmsad, kord nukrad", kirjutas teose autor. 5) "Tabor" ja 6) ,,Blanik". Nende teostega pöördub helilooja hussiitide ajastusse. Tabor on hussiitide poolt rajatud ja kindlustatud linn, taboriidid aga sealsed talupoegadest ja käsitöölistest sõjaväelised. ,,Taboriidid" olid mehisuse , meelekindluse ja tahtejõu kehastajad, sellised, nagu peab olema iga tsehh, kes võitleb kõige kallima eest", kirjutas üks Smetana biograafidest. Taboriga on sisuliselt seotud ka tsükli viimane poeem ,,Blanik". Selle mäe põues puhkasid legendide järgi hussiitide sõdurid, oodates kutset võitluseks. Nii ,,Taboris" kui ka ,,Blanikis" kasutab Smetana hussiitide revolutsioonilist laulu ,,Kus te siis olete, te jumala sõdurid?" meloodiat. ,,Taboris" kõlab selle viis kuidagi
noorpõlve armastust, varasurnud Beatrieet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. 2. Jumalik komöödia (kirjutatud pagenduses 1307-1321) on suur allegooriline poeem nägemuseikust teekonnast hauatagusesse maailma. Sisu: Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib metsa (ilmalikku pattuellu) ega leia väljapääsu.Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergilikse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimlik tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika-paradiisi.Edasi viib teda Bcatrice (jumaliku arenu ja taruse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemis kolm osa: 1. Põrgu ( paksus metsas) 2. Puhastustuli 3. Paradiis RENESSANSS Renessanss
H. Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H. Tammsaare esteetilise tunde gamma on lai: hell lüürika, südamlik huumor, peen iroonia, vaimukas satiir, valuline traagika. A. H. Tammsaare karakterid on tema elufilosoofia kehastajad, kelle üle kumab ta südamesoojust ja humanismi. Nagu elus, nii ei esine ka A. H. Tammsaare loomingus hea ja kuri teineteisest rangelt lahus, vaid annavad puhuti erakordseid kombinatsioone. Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming.
"Uus elu" on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. "Jumalik komöödia" (kirjutatud pagenduses 13071321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma. Sisu: Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib paksu metsa (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis.
“Uus elu” on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. “Jumalik komöödia” (kirjutatud pagenduses 1307–1321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma. Sisu: Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib paksu metsa (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika – paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa – Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis.
sõbrale määrati surmanuhtlus. PAGULUS --25 aastat. Varjas end Weimaris Liszti juures, emigreerus Sveitsi, kus elatus taas juhutöödest. Samal ajal aitas Liszt Saksamaal lavastada Wagneri loomingut. Tänu Lisztile säilitas Wagner end füüsiliselt ja vaimselt. Pagulusaastad tapsid ka Wagneris revolutsionaari. 1850 Ooper "Lohengrin" -- Liszti lavastus 1845 libreto 1848 partituur 1850 ettekanne Weimaris SISU: legend graali rüütlitest -- õigluse ja moraalse täiuslikkuse kehastajad, võitmatud. Tõelise armastuse, õnne idee. Lohengrini saatuse samastab kunstniku saatusega, kes pakub rahvale oma kunstiga palju. · Juhtmotiivid on omavahelistes intonatsioonilistes seostes · Jõudis siin sümfoniseerimise teele, uuris, millise tambriga iseloomustada tegelaste sisemaailma. Kirjutas palju artikleid. 1849 - raamat "Kunst ja revolutsioon" -- muusikutest REFORM: 1851-- raamat "Ooper ja draama" · Selles raamatus Wagner formuleeris edasised ideed.
temaga abielluma. Ta on mees, kes unistab kirglikult võimust ja jõust, mida saavutatakse rahaga. Ühesõnaga kasuahne ja isekas mees. Niina Aleksandrovita - Ganja ema, kes põeb väga oma pere pärast eriti mehe ja Ganja vigade tõttu. Naine, kes on allasurutud ja jõuetu, ning keda piinavad omaenda pereliikmete vead. Varja Ivolgina · Ganja 23-aastane õde. Tema ja ta abikaasa Ptitsõn omavad romaanis liigkasuvõtjatest väikekodanlaste rolli, kes on maailma ontliku halluse ja keskpärasuse kehastajad. Ivan Petrovits Ptitsõn - Varja Ivolgina abikaasa ja Ganja parim sõber. (v.t. Varja Ivolgina) (Kolja) Nikolai Ivolgin - Ganja 13 aastane vend, kellest saab vürst Mõskini sõber, usaldatu ja postituvi. Ardalion Ivolgin Ardalionovits - Ganja isa. Erukindral, kes on pahuksis joomisega. Ta on mees, kellel esineb harva selgeid päevi ja kelle eest peavad tihti tema lähedased välja astuma. Häbitu vana valetaja. Marfa Borissovna - Ganja isa armuke. Ferdõstsenko - Ganja üüriline
"Uus elu" on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. "Jumalik komöödia" (kirjutatud pagenduses 13071321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma. Sisu: Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib paksu metsa (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis.
Suured erinevused maade vahel mis seda määravad? - Mitte kommunistlik minevik, vaid enne seda toimunu määrab praeguse olukorra. Moderniseerumine mida moderniseerunum oli riik enne Teist maailmasõda, seda väiksem on praegugi religioossus. 1960. aastatel toimu sügav sekulariseerumine, uute väärtuste, uue (noorte-)kultuuri tulek. Eesti, Läti ja Leedu - ,,Nõukogude Lääs". Moraaliväärtuste edasikandmine ja hoidmine jäi valgustusajastu järel naiste õlule. Moraalinormide kehastajad olid naised märgati, et pärast romantismiaega olid peamisteks kirikuskäijateks jäänud naised. 1923 religioon on tagurlik ja takistab Eesti progressi; usuõpetus tuleks koolides ära kaotada. Rahvahääletusel lükati see idee tagasi. Põhiline argument: mil moel on võimalik lapsi moraalseteks õpetada, kui usuõpetust enam koolides ei ole? 1960. aastatel seksuaalrevolutsioon, moraali muutumine naiseks olemise juures hakatakse seksuaalsust tunnustama.
püüavad saavutada võimu riigis, seda teostada ja kontrollida. Partei = institutsioon, mille kaudu masside poliitilised eelistused transformeeritakse riiklikuks poliitikaks. Ajalugu: tekkisid 18 ja 19 saj koos üldise valimisseadusega. Partei tüübid: · kaadriparteid tekkisid 19saj viimastel aastakümnetel ebamääraste parlamendirühmistustena · massiparteid kaadripartei vastand, parteiprintsiibi tõelised kehastajad · diktaatorlikud parteid massipartei rõhutatud versioon · laiahaardeparteid (sks volkspartei) mõiste pärineb Otto Kircheimerilt, massipartei ja kaadripartei konvergentsi tulemus · huviparteid järgivad suhteliselt kitsaid sihte Partei funktsioonid: · valijate mobiliseerimine · ideede vahendamine · indiviidi ja süsteemi kokkuviimine · poliitilisele sotsialiseerimisele kaasaaitamine · aktivistide värbamine ja mobiliseerimine
Ta on mees, kes unistab kirglikult võimust ja jõust, mida saavutatakse rahaga. Ühesõnaga kasuahne ja isekas mees. Niina Aleksandrovita - Ganja ema, kes põeb väga oma pere pärast eriti mehe ja Ganja vigade tõttu. Naine, kes on allasurutud ja jõuetu, ning keda piinavad omaenda pereliikmete vead. Varja Ivolgina · Ganja 23-aastane õde. Tema ja ta abikaasa Ptitsõn omavad romaanis liigkasuvõtjatest väikekodanlaste rolli, kes on maailma ontliku halluse ja keskpärasuse kehastajad. Ivan Petrovits Ptitsõn - Varja Ivolgina abikaasa ja Ganja parim sõber. (v.t. Varja Ivolgina) (Kolja) Nikolai Ivolgin - Ganja 13 aastane vend, kellest saab vürst Mõskini sõber, usaldatu ja postituvi. Ardalion Ivolgin Ardalionovits - Ganja isa. Erukindral, kes on pahuksis joomisega. Ta on mees, kellel esineb harva selgeid päevi ja kelle eest peavad tihti tema lähedased välja astuma. Häbitu vana valetaja. Marfa Borissovna - Ganja isa armuke. Ferdõstsenko - Ganja üüriline
Tema loomingus said vanad müüdid sisu. Tema vaadete kohaselt pidid kõik maailmas alistuma saatusele. Teine suur tragöödiakirjanik oli Sophokles. Tema loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Lisas kolmanda näitleja, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik temalgi müütidest ja kandelaskujudest. Asetas põhilise rõhu inimese enda tegudele, tema otsustele ja võitlustele. Tema tegelased sügavate ja õilsate tunnete kehastajad, mistüttu nende traagiline saatus on kaasakiskuv. Võrdvääristas naised meestega. Tegevuse arenemine on loogiline ja rangelt põhjendatud. Kolmas traagik Euripides kujutas inimesi nii nagu nad on. Tema tragöödiate mütoloogiline süzee oli vaid väliseks vormiks. Käsitles väga mitmesuguseid kreeka ühiskonda huvitavaid probleeme, esitati ja arutati uusi teooriaid. 11. Vana-Rooma kultuuri ja riikluse lühike ülevaade. Dominantsemad tunnused.
intelligentsi mõtte- ja tundemaailma ning erinevate temperamentide tabamist. A. H. Tammsaare tavatsebki põimida erineva sotsiaalse seisundi, eluea, temperamendi ja ellusuhtumisega tegelaste seisukohti, saavutades sel viisil suure elukülluse. Näilise arvamuste kaosega aktiviseerib ta ometi lugeja mõtet, kutsub nägema elu vastuolusid, mõistma nende põhjusi, orienteeruma tõe ja vale keerulistes ilmingutes. A. H. Tammsaare karakterid on tema elufilosoofia kehastajad, kelle üle kumab ta südamesoojust ja humanismi. Nagu elus, nii ei esine ka A. H. Tammsaare loomingus hea ja kuri teineteisest rangelt lahus, vaid annavad puhuti erakordseid kombinatsioone. Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming.
Utu (semiidi Samas) on päikesejumal, kes sõidab päikesekaarikus üle taeva ja näeb kõike ning on seetõttu ka jumalik kohtunik ja maapealse seaduse kaitsja. Loojunud päikesena on ta allilma kohtunik. Ta näeb ka tulevikku ning on ennustamisega seotud. Nanna (semiidi Sin) on kuujumal. Uri linna patroon. Ta sõidab kuulaevukesega üle tava ning valdab taevalikku tarkust: kalender, täheteadus, tähtede järgi ennustamine, ajaarvamine. Ta sarnaneb Anile, mõlemad on taevaste tarkuste kehastajad. Jumalanna Innanna (semiidi Istar) esineb nii Nanna kui Ani tütrena. Innanna on taevakuninganna. Ta on erootiline jumalanna: seksuaalne paljunemine (veidi seotud ka abieluga, aga vähe), prostitutsioon (templiprostitutsioon oli tähtsal kohal). Ta on sõjakas, esineb ka kaarikute emandana (Egiptuses) ja meresõidu emandana (Foiniikias), sõjajumalanna. Innanna põhiline partner oli Dummuzi (semiidi Tammuz). Omaette Dummuzi templeid polnud, ta kuulus Innanna kultuse juurde
Ta on mees, kes unistab kirglikult võimust ja jõust, mida saavutatakse rahaga. Ühesõnaga kasuahne ja isekas mees. Niina Aleksandrovita - Ganja ema, kes põeb väga oma pere pärast eriti mehe ja Ganja vigade tõttu. Naine, kes on allasurutud ja jõuetu, ning keda piinavad omaenda pereliikmete vead. Varja Ivolgina · Ganja 23-aastane õde. Tema ja ta abikaasa Ptitsõn omavad romaanis liigkasuvõtjatest väikekodanlaste rolli, kes on maailma ontliku halluse ja keskpärasuse kehastajad. Ivan Petrovits Ptitsõn - Varja Ivolgina abikaasa ja Ganja parim sõber. (v.t. Varja Ivolgina) (Kolja) Nikolai Ivolgin - Ganja 13 aastane vend, kellest saab vürst Mõskini sõber, usaldatu ja postituvi. Ardalion Ivolgin Ardalionovits - Ganja isa. Erukindral, kes on pahuksis joomisega. Ta on mees, kellel esineb harva selgeid päevi ja kelle eest peavad tihti tema lähedased välja astuma. Häbitu vana valetaja. Marfa Borissovna - Ganja isa armuke. Ferdõstsenko - Ganja üüriline
Ta on mees, kes unistab kirglikult võimust ja jõust, mida saavutatakse rahaga. Ühesõnaga kasuahne ja isekas mees. Niina Aleksandrovita - Ganja ema, kes põeb väga oma pere pärast eriti mehe ja Ganja vigade tõttu. Naine, kes on allasurutud ja jõuetu, ning keda piinavad omaenda pereliikmete vead. Varja Ivolgina · Ganja 23-aastane õde. Tema ja ta abikaasa Ptitsõn omavad romaanis liigkasuvõtjatest väikekodanlaste rolli, kes on maailma ontliku halluse ja keskpärasuse kehastajad. Ivan Petrovits Ptitsõn - Varja Ivolgina abikaasa ja Ganja parim sõber. (v.t. Varja Ivolgina) (Kolja) Nikolai Ivolgin - Ganja 13 aastane vend, kellest saab vürst Mõskini sõber, usaldatu ja postituvi. Ardalion Ivolgin Ardalionovits - Ganja isa. Erukindral, kes on pahuksis joomisega. Ta on mees, kellel esineb harva selgeid päevi ja kelle eest peavad tihti tema lähedased välja astuma. Häbitu vana valetaja. Marfa Borissovna - Ganja isa armuke. Ferdõstsenko - Ganja üüriline
taluperenaiste, kaupmeeste, intelligentsi mõtte- ja tundemaailma ning erinevate temperamentide tabamist. A. H. Tammsaare tavatsebki põimida erineva sotsiaalse seisundi, eluea, temperamendi ja ellusuhtumisega tegelaste seisukohti, saavutades sel viisil suure elukülluse. Näilise arvamuste kaosega aktiviseerib ta ometi lugeja mõtet, kutsub nägema elu vastuolusid, mõistma nende põhjusi, orienteeruma tõe ja vale keerulistes ilmingutes. A. H. Tammsaare karakterid on tema elufilosoofia kehastajad, kelle üle kumab ta südamesoojust ja humanismi. Nagu elus, nii ei esine ka A. H. Tammsaare loomingus hea ja kuri teineteisest rangelt lahus, vaid annavad puhuti erakordseid kombinatsioone. Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming.
Peale üheksandat põrguringi oli Lucifer, kelle kolmed lõuad järasid igavesti kolme kõige patusemat Juudas, kes reetis Jeesuse ja Brutus ja Cassius, kes reetsid Caesari. PÕRGU .Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad panter, lõvi ja hunt, kes on inimlike pahede kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja põrgusse. Dante on põrgu väga selgelt välja joonistanud. Põrgu koosneb üheksast ringist kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu põhjused. Dante kohtab nii tegelt elanud inimesi kirjanduslikke tegelasi. Kerged on patud, mis on sooritatud selle nimel, et
üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. Peale üheksandat põrguringi oli Lucifer, kelle kolmed lõuad järasid igavesti kolme kõige patusemat Juudas, kes reetis Jeesuse ja Brutus ja Cassius, kes reetsid Caesari. PÕRGU .Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad panter, lõvi ja hunt, kes on inimlike pahede kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja põrgusse. Dante on põrgu väga selgelt välja joonistanud. Põrgu koosneb üheksast ringist kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu põhjused. Dante kohtab nii tegelt elanud inimesi kirjanduslikke tegelasi
hauatagusesse maailma. Sõna "komöödia" viitab õnnelikule lõpule, täiend "jumalik" lisati alles XVI sajandi keskel. Teos kujutab patuse inimese hinge rännakut teispoolsuses. Tegelaste hulgas on nii mütoloogilisi kui ka tegelikult elanud inimesi. Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib paksu metsa (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette. Dante lõi poeemile uue värsi tertsiini (aba bcb cdc jne). Poeemi 100 laulu (14000 värssi) jagunevad kolme ossa
Ta on mees, kes unistab kirglikult võimust ja jõust, mida saavutatakse rahaga. Ühesõnaga kasuahne ja isekas mees. Niina Aleksandrovita - Ganja ema, kes põeb väga oma pere pärast eriti mehe ja Ganja vigade tõttu. Naine, kes on allasurutud ja jõuetu, ning keda piinavad omaenda pereliikmete vead. Varja Ivolgina · Ganja 23-aastane õde. Tema ja ta abikaasa Ptitsõn omavad romaanis liigkasuvõtjatest väikekodanlaste rolli, kes on maailma ontliku halluse ja keskpärasuse kehastajad. Ivan Petrovits Ptitsõn - Varja Ivolgina abikaasa ja Ganja parim sõber. (v.t. Varja Ivolgina) (Kolja) Nikolai Ivolgin - Ganja 13 aastane vend, kellest saab vürst Mõskini sõber, usaldatu ja postituvi. Ardalion Ivolgin Ardalionovits - Ganja isa. Erukindral, kes on pahuksis joomisega. Ta on mees, kellel esineb harva selgeid päevi ja kelle eest peavad tihti tema lähedased välja astuma. Häbitu vana valetaja. Marfa Borissovna - Ganja isa armuke. Ferdõstsenko - Ganja üüriline