füüsikalistes omadustes tugevamad kui ühelgi teisel elemendil. Heelium-4 on looduses kõige levinum isotoop. Vesinik-1 järel levikult teine kõigi keemiliste elementide isotoopidest. 10.04.11 Keemine... Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4.2 kelvinit (-268.8 ºC) Heelium-3 keeb temperatuuril 3.2 kelvinit (-269.8 ºC) Heelium-4 ja heelium-3 on ainsad ained, mis absoluutsel nulltemperatuuril pole tahked. Mõlemad muutuvad keemistemperatuurist madalamal temperatuuril ülivoolavaks. 10.04.11 Saamine... Sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis. Eraldatakse looduslikest gaasidest, kus heeliumi sisaldus on 2-7%. Gaas kuivatatakse ja vabastatakse CO2-st ja jahutatakse, kuni saadakse küllalt puhas He. 10.04.11 Kasutamine... Peamised kasutusalad on raketikütuse
· Keemine - aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. · Õhuniiskus - õhus olev veeaurusisaldus. · Tahkumine - aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Sulamine - aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Kondenseerumine - gaasi üleminek vedelasse olekusse, millega kaasneb energia vabanemine. · Aurumine - vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. · Sublimatsioon - tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. · Härmatumine - gaasi muutumine tahkeks aineks, ilma veeks muutumata. · Rekristallatsioon - faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. · Absoluutne niiskus - suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Suhteline niiskus - veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel
Vedel Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust . Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Tema ruumala on rangelt määratletudtemperatuuri ja rõhuga. Vedelik avaldab survet nii anuma külgedele, kui ka tema sisse asetatud objektidele. Selline rõhk kandub üle igasse suunda, olenemata kaugusest ja suurendes sügavuses. Aurumine Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Keemias nimetatakse aurumist tavaliselt lendumiseks. Enamasti mõistetakse aurumise all vedela vee muutmist gaasiliseks veeks. Gaas Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes või olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel
1 at = 10 10 Pa = 760 mmHg 15)Mis on temperatuur, soojushuk? Temperatuur on keha soojuse aste. Soojushulk iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. [ soojushulga tähis Q; ühik J (dzaul) või cal (kalor) ] 16)Mille alusel on saadud Celsiuse temperatuuriskaala põhipunktid, Ceilsiuse temperatuuri tähis ja ühik. 0ºC on saadud jää sulamistemperatuurist. 100ºC on saadud vee keemistemperatuurist. Tähis t Ühik 1ºC 17)Mille alusel on saadud Kelvini skaala nullpunkt? Kelvini temperatuuri tähis, ühik ja seos Ceilsiuse temperatuuriga. 0 K absoluutne nulltemperatuur sellest madalamat temperatuuri ei saa olla, sest kui molekulide kineetiline energia võrdub nulliha, siis seda enam vähendada ei ole võimalik. 18)Mis on soojusülekanne? Selle liigid. Selgita neid liike ja too näiteid. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele
alla tagasi. Suur veeringe seisneb aga selles, et vesi aurustub merest, tekivad pilved ning tuul puhub väikse osa sellest maismaalne. Maismaal sajavad pilved end tühjaks ning vesi satub pinnasesse. Sealt edasi imbub vesi nii sügavale, kuni jõuab vettpidavatesse kihdidesse, tekib põhjavesi, või siis otse põhja vette. Sealt edasi kas otse merre või jõgedesse või ojadesse ning mööda neid tagasi merre. Aurumine on vedela aine gaasilisse agregaatolekuse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Enamasti mõistetakse aurumise all vedela vee muutumist gaasiliseks veeks. Sublimatsioon ehk sublimeerumine on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. Protsessi käigus neeldub energia. Aastas aurab maakera pinnalt atmosfääri u. 518 600 km3 vett. Selline hulk vett loob veevarud atmosfääris. Kondensatsioon on auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks. Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Vene koolkonna
tetraklorometaani ja lisati mõni 30,72 klaaskapilaari tükk ühtlase keemise Suhteline viga = 30,72 / 76,72 * 100 saavutamiseks. = 40% Katseklaas suleti avatud korgiga, mida läbis termomeeter. Termomeetri alumine ots jäi ainest 3 cm välja. Järeldus: Katseklaas kinnitati statiivi külge ja CCl4 keemistemperatuuriks leiti 46 soojendati gaasipõletil. kraadi, mis erineb tegelikust keemistemperatuurist 40% võrra. Oodati kuni termomeetri alumisele Viga võis tuleneda keemis punkti otsale kogunes kondensaat ja silma järgi valesti hinnates. mõõdeti temperatuur. Keemistemperatuur on temperatuur, Katset korrati 3 korda. mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Viga võis tuleneda aine puhtusest või
·Kondenseerumine on aurustumise pöördprotsess. ·Nähtust, kus aine muutub gaasilisest olekust vedelaks nim. kondenseerumiseks. ·Kondenseerumisel vabaneb energia. ·Näit.udu tekkimine, suitsuküünlad aedades kevadel ·Olukorda, kus aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus nim. küllastusolekuks. Keemine on protsess, kus aurustumine toimub ka vedeliku sees. Keemine toimub rõhul, kus küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Keemistemperatuurist kõrgemal rõhul ei saa aine esineda stabiilse vedelikuna. ·Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse ·Temperatuuri, mille juures aine sulab nim. sulamistemperatuuriks ·Samal temperatuuril toimub ka antud aine tahkumine ·Sulatamiseks kulub energia ·Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk ·Sulatamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks ·Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu.
Arseen on tuntud juba antiikajast, kuid keemiliseks elemendiks määrati see Antoine Lavoisieri poolt aastal 1789. Arseeni on kirjeldatud esmakordselt 1. sajandil eKr Aristoteles ja tema õpilase Teophrastos poolt, kuigi arseeni avastajaks peetakse Dominikaani munka Albertus Mangust (Albert Suur, 1193-1289). Arseen on omapärane metall, mida ei saa sulatada normaalrõhul ja ta on ainus metall, mille sulamistemperatuur on kõrgem keemistemperatuurist, mille tõttu ta aurustub enne sulamist. Arseen võib esineda mitme erineva lihtainena. See on normaaltingimustel tahke aine tihedusega 5,7 g/cm³. Kuumutamisel arseen ei sula vaid muutub gaasiliseks (muutub tahkest ainest auruks, jättes vedela oleku vahele) temperatuuril 614 °C, kõrgema rõhu korral sulab arseen temperatuuril 817 °C. Arseen reageerib hapniku, halogeenide ja väävliga. Lihtainena pole arseen mürgine, surmavad on aga arseeniühendid mis on vees lahustuvad
Glaser soovitas 1952. aastal kasutada osakeste jälgede kindlakstegemiseks ülekuumutatud vedelikku. Ülekuumutatud vedelikus tekivad suure kiirusega liikuva osakese poolt tekitatud vedelikuioonidel aurumullikesed, mis muudavadki osakese jälje nähtavaks. Sellist tüüpi kambreid hakati nimetama mullikambriteks. Lähteolekus on vedelik kambris suure rõhu all, mis takistab vedeliku keema hakkamist, vaatamata sellele et vedeliku temperatuur on atmosfäärirõhule vastavast keemistemperatuurist kõrgem. Rõhu järsul vähendamisel osutub vedelik ülekuumenenuks ja on lühikest aega ebapüsivas olekus. Laetud osakesed, mis tungivad mullikambrisse just sel ajal, tekitavad aurumullikestest koosneva jälje. Vedelikuna kasutatakse põhiliselt vedelat vesinikku või propaani. Mullikambri töötsükli kestus pole pikk umbes 0,1 s. Mullikambri eelis Wilsoni kambri ees on tingitud töötava aine suurest tihedusest. Selle
Toru-kimp soojusvaheti eelprojekti arvutustest selgus, et antud juhul tuleb oktaani jahtamiseks teha kahe seksiooniline soojusvaheti. Põhjuseks, et muidu oleks torude pikkus (10 m) liiga suur. Kaheseksioonilise soojusvaheti puhul tuleks torude pikkuseks 5 m, mis aitab vältida torude läbi vajumist. Lõhidalt, see tähendaks, et kaks vertikaalsete torudega soojusvahetit oleks üksteise peal. Torude üldarvuks sain 88 toru. Roostevabast terasest soojusvahetis jahutatakse oktaani keemistemperatuurist 126 kuni 30 - ni. Aine masskulu 3,273 kg/s. Oktaani jahutatakse veega, mille algtemperatuur on 30 ja rõhk 2 atm. Jahutusvee lõpptemperatuur valitakse, olenevalt vee karedusest, Eestis 45-50 piirides (Mikkel, 2013). Soojusagensise masskulu on 255,77 kg/s. Kasutatud kirjandusLaura Mikkel, V. (2013). Kursuseprojekti juhend soojusvaheti arvutamiseks . Tallinn. Octane. (24. 03 2017. a.). Allikas: Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/Octane Shell and tube heat exchangers. (23
paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on võimalik teperatuuril , kus aur ja vedelik on tasakaalus. Vedelik keeb temperatuuril, mis oleneb vedeliku omadustest ja välisrõhust. Välisrõhu suurenemisega tõuseb ka vedeliku keemistemperatuur. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu . Veeaumumat soojendatakse alt. Näiteks anum on pandud kumale pliidileKui vedeliku temperatuur on madalam keemistemperatuurist, siis aurumull, mis tekkib harilikult anuma põhjal, liikudes ülespoole väheneb. Seda põhjustab jahedam vedelik mulli ümber. ( vasakpoolne joonis ) Kui vedelik on keemistemperatuuril, siis ülesepoole liikuv aurumull suureneb, sest temaga liituvad väiksemad aurumullid ja rõhk temas kasvab. Kui rõhk aurumullis ületab välisrõhu, siis mull lahkub vedelikust - vedelik keeb. ( parempoolne joonis ) Vedeliku temperatuur on väiksem
Katse andmed: Katse nr Keemistemperatuur (oC) 1 70 2 75 3 77 Keskmine temperatuur: = 74 oC Veaarvutus: Tetraklorometaani tegelik keemistemperatuur on 76,72 oC. Absoluutne viga: A= At Am (kus A- absoluutne viga; At- suuruse tegelik väärtus; Am- mõõdetud väärtus) A= 76,72 74 = 2,72 Suhteline viga: = · 100% (kus A- absoluutne viga; An- mõõteriista näit) = · 100% = 3,7 % Järeldused: Katses saadud tulemused erinesid tegelikult keemistemperatuurist, kuid üsna vähe. Katset võib selle tõttu pidada õnnestunuks. Kuna katses saadud keemistemperatuurid on tegelikust madalamad, siis võib arvata, et katseklaas oli rikutud mingi muu ainega, mille tõttu keemistemperatuur muutus. Samuti võis mõjutada välisõhutemperatuur või rõhk, näiteks võis kork õhku läbi lasta. Üheks põhjuseks või ka see olla, et kasutatud aine polnud puhas. Keemistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures vedeliku aururõhk saab
seas madalaim. Isotoopidevahelised erinevused füüsikalistes omadustes tugevamad kui ühelgi teisel elemendil. Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit, olles kõigist ainetest madalaima keemistemperatuuriga. Normaalrõhul ei tahku ei heelium-3 ega heelium-4. Nad on ainsad ained, mis absoluutsel nulltemperatuuril ei ole normaalrõhul tahked. Tahke heelium tekib suurema rõhu all. Nii heelium-3 kui ka heelium-4 muutuvad keemistemperatuurist madalamal temperatuuril ülivoolavaks. Absoluutse nulltemperatuuri lähedastel temperatuuridel nad ei segune: heelium-3 lahustub heeliumis-4 piiratud ulatuses, heelium-4 heeliumis-3 aga üldse mitte.
mittepolaarne kovalentne side. Ühise elektronipaari moodustavad vesiniku aatomi üksik elektron (1s1) ja fluori aatomi (1s22s22p63s23p5) väliskihi paardumata elektron. Kuna ühine elektronipaar on tugevamini tõmmatud vesiniku kui elektronegatiivsema aine poole, on HF molekulid polaarsed. HF molekulides esineb ka vesinikside, seepärast on HF keemistemperatuur oluliselt madalam teiste vesinikhalogeniidide keemistemperatuurist. 2 ÜLESANNE 7. (5 punkti) A. Millistes alltoodud ainetest esinevad vesiniksidemed (märkige lünka "+") ja millistes mitte (märkige lünka "-")? C2H6 ____, CH3NH2 ____, H2 ____, C2H5COOCH3 ____, H2O2 ____, CH3CHO ____, CH3OCH3 ____, NH3 ____, CH3OH ____, AsH3 ____ B. Valige küsimuse A-osast üks anorgaaniline ja üks orgaaniline vesiniksidet moodustav aine ning
vähelenduvatest lisandites, näiteks destilleeritud vee saamine looduslikust veest. Ainete puhastamist destilleerimise abil on otstarbekas rakendada järgmistel juhtudel: · Puhastatav aine on toatemperatuuril vedelas olekus. · Vedelik on suhteliselt puhas (mitte üle 10% lisandeid). · Vedelikus sisalduvad lisandid on mittelenduvad (näiteks tahked osakesed) või vähelenduvad. · Lisandina esineva aine (või ainete) keemistemperatuur erineb puhastatava vedeliku keemistemperatuurist vähemalt 50°C võrra. 3) Kondensatsioonireaktsioon, aldoolkondensatsioon, Claisen-Schmidt'i kondensatsioon (mis liituvad, mis on saaduseks) Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon.
Keemine on intensiivne aurustumisprotsesss, mis toimub kogu vedeliku mahu ulatuses. Auru, mis tekib vahetult vee keemisel nimetatakse küllastunud auruks jaguneb 2ks: Kuiv aur Aur, mis ei sisalda üldse vedelat faasi, tekib kui niiskele aurule soojust juurde anda Niiske aur Kuiva auru ja keeva vee mehaaniline segu. Ülekuumendatud aur Kui kuiva auru veel soojendada siis tekib ülekuumndatud aur, mille temperatuur on kõrgem selle vedeliku keemistemperatuurist või küllastustemperatuurist. M ´´ Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega X. X = M´´ - kuiva auru mass (kg) M ´+M ´´ mis sisaldub niiskes aurus) ja M´ - keeva vee mass (kg) mis sisaldub siiskes aurus. (kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) 25. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Tabelite struktuur ja diagrammide skeemid.
Keemine on intensiivne aurustumisprotsesss, mis toimub kogu vedeliku mahu ulatuses. Auru, mis tekib vahetult vee keemisel nimetatakse küllastunud auruks jaguneb 2ks: Kuiv aur Aur, mis ei sisalda üldse vedelat faasi, tekib kui niiskele aurule soojust juurde anda Niiske aur Kuiva auru ja keeva vee mehaaniline segu. Ülekuumendatud aur Kui kuiva auru veel soojendada siis tekib ülekuumndatud aur, mille temperatuur on kõrgem selle vedeliku keemistemperatuurist või küllastustemperatuurist. M ´´ Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega X. X M´´ - kuiva auru mass (kg) M ´ M ´´ mis sisaldub niiskes aurus) ja M´ - keeva vee mass (kg) mis sisaldub siiskes aurus. (kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) 25. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Tabelite struktuur ja diagrammide skeemid.
ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Aurutootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: · toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; · aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ; · auruülekuumendis kuumutatakse auru keemistemperatuurist (kuiva küllastunud auru temperatuurist) kõrgema temperatuurini; · õhueelsoojendis kuumutatakse kütuse põletamiseks kasutatavat õhku. Väiksema tootlikkusega aurukateldes võivad osad küttepinnad puududa. Aurukatelde iseloomustamisel kasutatakse termineid aurutootlikkus, auru ja toitevee parameetrid: o nimitootlikkus on suurim ajaühikus toodetud auru mass, mida katel tagab pikaajalisel tööl auru ja toitevee nimiparameetrite juures,
Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust (joonis 3.1b). Sellest tulenevalt (vesiniksidemete lõhkumiseks kulub energia) ongi veel oma molekuli suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur ja suur aurustumissoojus (tabel 3.1). Tulenevalt kõrgest keemistemperatuurist on vesi enamikus Maa pinnal valitsevast temperatuurivahemikust vedelas olekus. Vee üleminekuga tahkesse faasi (jäätumine) kaasneb veemolekulide vaheliste vesiniksidemete korrapära kasv. Jäätumise tulemusena moodustub jäik tetraeedriline molekulaarne võre, kus iga veemolekul on vesiniksidemete kaudu ühendatud nelja naaber veemolekuliga (joonis 3.2a). Jää sulamisel laguneb molekulaarne võre ainult osaliselt ja teatud
veemolekulide vahele; ei esine soojus- ja ruumalaefekti. LLL-d on ideaalsed lahusti suhtes. Lahustunud ainelisamisel muutub osakestevaheline toime — toimub hüdratatsioon. Esineb soojus- ja ruumalaefekt (∆H≠0; ∆V≠0). Need on mitteelektrolüütide lahjad lahused, kus n<0,1…0,2 mol/kg; faaside lahused. Reaalsed lahused ei ole ideaalsed ei lahustunud aine ega lahusti suhtes. Mõlema lisamisel esineb soojus- ja ruumalaefekt. 3. aururõhk lahuse kohal. Keemine, külmumine: Isegi keemistemperatuurist hulga madalamal temperatuuril leidub alati vedelikumolekule, mille kineetiline energia (Ek) on piisavalt suur, et end vedelikust lahti rebida ja minna üle aurufaasi. Samaaegselt toimub ka pöördprotsess — kondensatsioon. Kui need kiirused saavad võrdseks, tekib tasakaal vedeliku- ja aurufaasi vahel. Seda auru nimetatakse küllastunud auruks ja selle poolt avaldatud rõhku küllastatud auru rõhuks.
ega lahusti suhtes. Mõlema lisamisel esineb soojus- ja on kõrgema kontsentratsiooniga lahuse molaarne ruumalaefekt. kontsentratsioon ning i isotooniline koefitsent, Auru rõhk lahuse kohal, lahuse keemine ja külmumine mis arvestab osakeste arvu kasvuga lahustumisel Ka keemistemperatuurist palju madalamal temperatuuril elektrolüütide puhul (mittelektrolüütide i=1 ). leidub alati vedelikumolekule, mille kineetiline energia on Kui rakendada kõrge kontsentratsiooniga lahuse piisavalt suur, et end vedelikust lahti rebida ja minna üle poolele osmootsest rõhust kõrgemat rõhku, hakkab
·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika Auru tootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: ·toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; ·aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ; ·auruülekuumendis kuumutatakse auru keemistemperatuurist (kuiva küllastunud auru temperatuurist) kõrgema temperatuurini; ·õhueelsoojendis kuumutatakse kütuse põletamiseks kasutatavat õhku . Väiksema tootlikkusega aurukateldes võivad osad küttepinnad puududa. Aurukatelde iseloomustamisel kasutatakse termineid aurutootlikkus, auru ja toitevee parameetrid: ·nimitootlikkus on suurim ajaühikus toodetud auru mass, mida katel tagab pikaajalisel tööl auru ja toitevee nimiparameetrite juures,
jagamisel ekvivalentmassiga. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist, vastab keemilistes reaktsioonides 1,008 grammile vesinikule või 8 grammile hapnikule või ühele moolile elektronidele, ühik g/ekv. · Massikontsentratsioon e massitihedus väljendab lahustunud aine massi mingis lahuse ruumalas, tüüpilised ühikud g/l, mg/l, g/100 ml jne. Lahuse aururõhk Vedelik aurustub ka keemistemperatuurist madalama temperatuuri juures: lahtises anumas aurustub mingi aja jooksul kogu vedelik, kinnises anumas tekib vedeliku ja auru (aurustuvate ja kondenseeruvate molekulide ) vahel tasakaal. Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja vastavat aururõhku nim. küllastunud auru rõhuks. Aurufaas lahuse kohal võib koosneda nii lahusti kui lahustunud aine molekulidest. Lahuse üldine aururõhk on võrdne lahusti ja lahustunud aine auru osarõhkude summaga (Daltoni seadus): p = p1 + p2
kontsentratsioonide suhte konstantsus. JAOTUSSEADUS: kui kontsentratsioonid on nt. c1 ja c2, siis nende suhe on jaotuskonstant K. c1/c2=K. Suhe väljendab jaotusseadust ja seda formuleeritakse: lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalulises süsteemis on antud temp. jääv suurus. 6.6 lahuste omadused. Lahuse aururõhk. Raoulti seadus ideaallahused saadakse lähedaste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ainete segamisel kui puudub ruumala ja soojusefekt. Vedelik aurustub ka keemistemperatuurist madalama temp. juures. Aurustamisel väljuvad vedelikust molekulid, mis oma kõrge kineetilise energia arvel ületavad naabermolekulide tõmbejõu. Auruõhu suurenemisel kinnises anumas kasvab vastupidise protsessi kondenseerumise kiirus. Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja koosneb kummagi komponendi aine ja lahusti auru osarõhkude summast, mis on kirja pandus Daltoni seadusena: P=P1+P2 (aururõhk=aine+lahusti) kui lahustunud aine on mittelenduv, sisaldab aurufaas ainult lahustit
67. Lahuse keemistemperatuuri tõus Vedelik keeb temperatuuril, mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk i * K e * Cm kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (lahjades lahustes Cm ~ CM Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemistemperatuurist ja aurustumissoojusest), i - isotooniline tegur (ka van’t Hoffi faktor- arvestab dissotsiatsioon) 68. Lahuse külmumistemperatuuri langus Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Ts i * K k * Cm kus Kk - krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmassist, sulamissoojusest ja külmumistemperatuurist).
lahuses lahustunud ainet, seda väiksem on lahusti moolimurd 63. Lahuse keemistemperatuuri tõus Vedelik keeb temperatuuril mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk i * K e * C m kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (lahjades lahustes Cm ~ CM Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemistemperatuurist ja aurustumissoojusest), i - isotooniline tegur (ka van’t Hoffi faktor- arvestab dissotsiatsioon 64. Lahuse külmumistemperatuuri langus Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Ts i * K k * C m kus Kk - krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmassist, sulamissoojusest ja külmumistemperatuurist). Kasutatakse: jää sulatamiseks maanteedel; jahutussegude valmistamisel; ainete puhtuse hindamisel; molaarmassi leidmisel
Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk i * K e * C m kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (lahjades lahustes Cm ~ CM Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemistemperatuurist ja aurustumissoojusest), i - isotooniline tegur (ka van’t Hoffi faktor- arvestab dissotsiatsiooni) 68. Lahuse külmumistemperatuuri langus (graafik ja selgitus). Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Ts i * K k * C m kus
Küsimus 3. Kavitatsioon pumbas, selle tekkimise tingimused, kavitatsiooni varu ja kaviteerimisohu vähendamise võimalused . Kui vedelik süsteemis liigub kiirelt, võib vedeliku rõhk mingis süsteemi osas langeda alla tema aurumise kriitilist rõhku, mis on ligikaudu võrdne küllastunud auru rõhuga. ( Küllastunud auru rõhk on rõhk, mil vedelik kuumutamisel antud temperatuuril aurustub,s.t. hakkab keema.) Vedeliku aurustumine alarõhu osas toimub normaalsest keemistemperatuurist palju madalamal temperatuuril. Vedelikus tekivad auru mullid, mis segunevad vedelikuga. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Vedeliku homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta enam ei kehti. Vedeliku voolu pidevus katkeb, tekib nn. kavitatsioon. Kavitatsiooni tingimustes võivad õhu- ja aurumullid kanduda koos vedelikuga kõrgema rõhu piirkonda, kus need kondenseeruvad. Kondenseerumisel tekivad tühikud
Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest. Seadus ei kehti veega reageerivate ainete korral. Henry-Daltoni seadus väidab, et gaasisegu komponendi lahustuvus vedelikus on jääval temperatuuril võrdeline komponendi osarõhuga. Tasakaalu korral on auru faas küllastatud ja vedeliku kohal on küllastunud aururõhk. Temp. tõstmisel küllastunud auru rõhk suureneb.Auru faas vedela lahuse kohal võib koosneda lahuse mõlema komponendi molekulidest. Vedelik autustub ka keemistemperatuurist madalama temp juures. Auru faas vedela lahuse kohal võib koosneda mõlema kompnendi molekulidest (vesi ja etanool). Lahuse üldine aururõhk p on võrdne kummagi komponendi auru osarõhkude summaga p=p1+p2 = Daltoni seadus 66. Raoulti seadus. Komponendi aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega: Plahusti = CX lahusti * P°lahusti. Võrrand näitab, et mittelenduv lahustunud aine vähendab lahusti
· Pilvede kondensatsioonituumad r=0,2...1,0 m · Giganttuumad r> 1,0 m Kondensatsiooniprotsessid looduses · Õhu veeaurusisaldus suureneb · Õhutemperatuur langeb Õhutemperatuuri langust põhjustavad tegurid · Adiabaatiline jahtumine õhumassi tõusmisel · Segunemine külmema õhuga · Aluspinna jahtumine efektiivse kiirguse tõttu · (Õhumassi enda kiirguslik jahtumine) · Soe õhk puutub kokku külma aluspinnaga Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Keemias nimetatakse aurumist tavaliselt lendumiseks. Enamasti mõistetakse aurumise all vedela vee muutumist gaasiliseks veeks. Kondensatsioon on auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks. Terminit kondensatsioon kasutatakse ka tähenduses kondensatsioonireaktsioon. 20. Õhuniiskuse karakteristikud. Õhuniiskust iseloomustavad suurused veeauru rõhk, rõhk, mille tekitab õhus olev veeaur (veeauru osarõhk)
Puhas vesi keeb 1atm 100 oC, kui rõhk on kõrgem, siis on kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumiseks nim aine taasüleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat kondenseerimisprotsessi produkt. Tahkumiseks nim vedela oleku muutumist tahkeks aine puhul, mis toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul on tahke. Vedelike lenduvus ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida vaid lahtises süsteemis. Aine lenduvus on seda suurem, mida madalam on tema keemistemperatuur. Tahke aine vedelas lahustis: absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei avalda. Lahustus suureneb temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline. Väheneb temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline. Lahustumise temperatuurisõltuvus väljendab
Vedelik keeb, kui Pküll vedeliku pinnal saab võrdseks
välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1 atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp.
Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks.
Kondenseerumine: Aine taasüleminek gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal.
Kondensaat kondens-protsessi produkt. Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine
puhul, mis toatemp-l ja atmosf. rõhul on tahke.Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõltub
nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda.
Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis.
Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3.5, tolueen 6.1, atsetoon 2.1.
Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju
ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Väheneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
gaasilisse keskkonda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks ja kuna vedeliku osake on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse auru rõhuks. Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konstantne, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (Pküll). N: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26.1 °C, Pküll = 100mmHg. Lenduvus on aine aurustumis- või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3,5; tolueen 6,1; atsetoon 2,1. Keemine on intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses. Keemine algab temperatuuril, kus vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisrõhuga või ületab selle
annaabi.ee 
