olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon. Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja seega keemistemperatuur vaakumis on madalam. Vee keemistemperatuur kõrgmägedes olenevalt atmosfäärirõhu langusest on märgatavalt alla 100ºC. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu. Vedeliku (kestvat) eesmärgipärast soojendamist keemistemperatuuri hoidmiseks nimetatakse keetmiseks, näiteks reaktsioonisegu tagasikeetmine, arvukad destillatsioonimeetodid, toidukeetmine jm. Vesi sublimeerub tahke aine ( vesi ) aurustub. Vee temperatuur võib keetmisel ulatuda 100 °C-ni, soola lisamisel 101 °C-ni ja rõhu tõstmisel 1 atm võrra 119 °C-ni. Sageli keedetakse toiduaineid 95-97 °C juures,
ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr AINEOSAKESTE PAIKNEMINE JA LIIKUMINE Keemisel aineosakeste: Liikuvus Suureneb Osakeste vaheline kaugus Suureneb Osakeste paiknemise korrapära Väheneb Osakeste vahelise vastastikmõju tugevus Väheneb Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? auth=dGFza3V0YXJr AINE ENERGIA · KEEMISE AJAL VEDELIKU TEMPERATUUR EI MUUTU EHKKI VEDELIK SAAB KOGU AEG ENERGIAT JUURDE · VEDELIKU KEETMISEKS KULUNUD ENERGIA LÄHEB MOLEKULIDE KORRAPÄRA VÄHENDAMISEKS JA NENDE LIIKUVUSE SUURENDAMISEKS · VEDELIKU AURUMISES- VÕI MUUL JÄÄVAL TEMPERATUURIL VAJALIK ENERGIAKOGUS (SOOJUSHULK Q) ON VÕRDELINE VEDELIKU MASIIGA (M) NING SÕLTUB VEDELIKU MATERJALIST Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? auth=dGFza3V0YXJr Q=L
juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difus...
juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse
sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse
mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga
reguleerimisnuppu päripäeva. Kolvi küte reguleeritakse sellise arvestusega, et vedelik (voolutugevust, mis on märgitud ampermeetri näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige kütterežiimi korral, selleks et temperatuur olek optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; väiksema auramissoojuse tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. 4. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur (Tkeem) saavutatud rõhul (paur). 5. Edasi suurendatakse rõhk süsteemis praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu reguleerimisnuppu päripäeva. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse kü termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. 6. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur e sammule.
Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus selliselt, et jääkrõhk oleks 20-30 mmHg võrra suurem rõhust, mille all aine toatemperatuuril keeb (benseen~80mmHg, tolueen~20mmHg). Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 8-25; teiste vedelike korral (nende väiksema auramissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 8, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.
Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kolbi 1( täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi a Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil l selliselt, et jääkrõhk oleks 20-30 torri võrra suurem rõhust, mille all aine toatemperatuuril keeb. Su hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lü et vedelik hakkaks keema u 10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. Vedeliku keemise intensiivsust regul Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Ve teiste vedelike korral (nende väiksema aurumissoojuse tõttu) veid suurem. Kui tilkade arv on alla 8 keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liig paiskub vastu termomeetri pesa 3. Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutis ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1
mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige kütterežiimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk
Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus selliselt, et jääkrõhk (Patm hHg) oleks benseeni korral ~80 mm Hg, tolueeni puhul ~20 mm Hg. Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1...2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 8-25; teiste vedelike korral (nende väiksema auramissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 8, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.
Vedelik termomeeter. Soojushulk-keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele.[1J][1KJ][1cal] Soojusülekande liigid: Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Sulamistemperatuur-on temperatuur, mille juures aine sulab. Aurustumissoojus-näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Vee keemise etapp: tekivad mullikesed anuma seintel(vedeliku lahustunud gaasi eraldumise tulemusel) Gaasi hulk väheneb ja gaas hakkab eralduma. Edasisel vee kuumutamisel mullikesed paisuvad. Üleslükkejõu tõttu tõusevad need üles.
Kärt, Anna, Mirjam ja Lisa Õuna-apelsinimoos Kogus Koostis- ja maitseained 2kg Õunu 1kg Apelsini 9dl suhkrut Peske õunad, koorige ja tükeldage. Peske apelsinid, koorige ning eraldage viljaliha sektoritena. (valge svamm eralda). Pange kõik potti keema, keemise ajal võite lisada apelsinikoori (lõika koore küljest valge osa ära). Seejärel keetke veel kümmekond minutit ja korjake siis apelsinikoored keedisest välja. Nüüd suruge moos läbi sõela, kuumutage veel kord ja pange siis purki. VÄIKESED PIRUKAD LEHTTAIGNAST 500g lehttainast 300g Rakvere viinereid 3 õuna 1 muna 2spl jahu kaneel ½ klaasi suhkrut küpsetupaber pintsel määrimiseks · Rulli tainas kergelt jahusel laual laiali.
Füüsikalised nähtused 1.Keemine Keemine on füüsikaline nähtus mitte reaktsioon. Keemine on see kui aine läheb üle vedelast olekust gaasilisse. Ning vedelik aurustub terve keemise aja jooksul. Keemise ajal tekivad vees küllastunud auru mullikesed, mis suurenedes tõusevad pinnale. keemine on vüimalik temperatuuri vahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja tänu sellele on näiteks vaakumis keemistemperatuur madalam.Vee keetmine mägedes tänu atmosfäärile on alla 100ºC. Selleks et vesi koguaeg keeks on vaja kindlat soojuse kestmist. Vee eesmärgi pärast soojendamist nimetatakse keetmiseks. 2.Aurustumine
Aine võib olla vedelas, tahkes ja gaasilises olekus. Tahke aine tunnuseks on kuju säilitamine, vedela aine tunnuseks on voolavus ja gaasilise aine tunnuseks on võime levida õhus. Aine sulamistemperatuur on 0°C. Ainetel pole kindlat aurumistemperatuuri, sest vedelik aurab igasugusel temperatuuril. Keemise tunnuseks on aurumullide teke kogu vedeliku ulatuses. Aineosakese mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakesest. Aine ehituse mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakeste paiknemisest ja liikumisest aines. Tahke aine säilitab oma kuju tugevate sidemete tõttu. Tahkes aines ei saa osakesed peaaegu üldse liikuda, nad saavad ainult võnkuda. Vedelikud saavad voolata, sest osakeste vahel on üksikud tühikud. Aineosakeste vahelised sidemed on nõrgemad
elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadetvõib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige kütterežiimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures
päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüridama nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu valguse murdumisele ja valge värvuse jagunemisele mimeks värvuseks, me näemegi vikerkaart. Virmaliste teke on samuti seotud päikesekiirgusega. Kui päikese ,,keemise" ajal toimuvad n.ö. ,,paugud", siis laetud osakeste voog levib päikeselt üle kosmose. Maa magnetvälja poolused tõmbavad neid enda poole kuid ühelt pool maa geomagnetvääli enamik osakesi tõukab eemale. Mõned aga ikkagi pääsevad maa atmosfääri. Kui need osakesed põrkuvad atmosfääri gaaside osakestega, siis siit tulenevad erinevad valguskiirgused. Kõige laiemlat levinud virmaliste värvus on kahvaturoheline. See tekib siis, kui laetud osakesed põrkuvad hapniku osakestega
kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige kiiremini aurustub eeter. 8. Miks tekib inimesel pärast suplemist külma tunne ? Vedelik vajab aurumiseks soojust, mida ta vötab kehast!! 9. Miks jää ei sula ruumis, mille temperatuur on 0 ºC ? Kuna sulamiseks on vaja soojust 10. Mis on keemise tunnuseks? Mullide eraldumine on keemistunnus. Mullidena eraldub vees lahustunud hapnik 11. Millest sõltub aine keemistemperatuur ? Ainest, öhuröhust, soola sisaldusest 12. Milleks kasutatakse kalorimeetrit ? Kasutatakse soojushulga möötmiseks 13. Miks külmkapi sees on külm ? Freooni aurustumiseks vajalik soojus vöetakse kylmkapist. 14. Vee temperatuuri tõsteti 40 ºC kuni 50 ºC ja kulutati soojushulk 82 000 J . kui suur on vee mass
Ainete soojuslikke omadusi Sulamis- ja keemistemperatuur Kõikidel tahketel ainetel on kindel sulamis- ja keemistemperatuu r. Keemistemperatuur Keemise ajal keemistemperatuur ei muutu. Aine sulamissoojuse määramine Sulamissoojuse määramiseks võetakse mingi kogus tahkist. Määratakse tahkise mass kaalumise teel. Aine sulamissoojuse määramine Mõõdetakse temperatuur, mille juures toimub aine sulamine. Määratakse
b. löögisitkust c. tugevust d. rabedust Küsimus 29 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eutektikum kujutab endast Vali üks: a. vedelat lahust b. keemilist ühendit c. mehaanilist segu d. tardlahust Küsimus 30 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terase legeerimist kergelt oksüdeeruvate elementidega (V, Cr, Mn jt.) tehakse Vali üks: a. sulatamisel b. keemise ajal c. peale täielikku redutseerimist d. peale räbu moodustumist Küsimus 31 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline reaktsioon toimub terase keemise ajal? Vali üks: a. 2Fe + O2 →2FeO + Q b. FeO + C →Fe + CO Q c. S + O2→SO2↑ d. FeO + C →Fe + CO + Q Küsimus 32 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
tärklise sadestamiseks. Kolbi täitsime destilleeritud veega kuni mõõtejooneni, loksutatasime ning jäetsime seisma kuni sademe langemiseni kolvi põhja. Lahuse filtrisime läbi kuiva voltfiltri keeduklaasi. Invertsuhkru sisalduse määramine tsüanaatmeetodil: Büreti täitsime filtritud kisselli lahusega. 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisime 20 ml 1%-list K3Fe(CN)6 lahust, 2 tilka metüleensinist ja 5 ml 2,5 M NaOH lahust. Keeduklaasi panime elektripliidile, ajasime lahus keema ning keemise ajal tiitrisime lahust kiselli lahusega kuni sinise värvuse kadumiseni. Tiitritava lahuse segamine toimub keemise ajal ning ssegamist viisime läbi automaat segajaga. Seejärel kordasime tiitrimist, tiitrisime aeglaselt, et ei tekiks üle tiitrimist. Lahendus: K kaaliumferrotsüaniidi lahuse parandustegur võrreldes täpselt 1%-lise lahusega; V tiitrimiseks kulunud kisselli maht; A proovi lahjendus, antud juhul 250/20 = 12,5;
5. NABALA MAANTEEKAART Punane tee-Tallinna Ringtee Oranz tee-Nabala tee 8 6. NABALA KARSTIALAD Ülemiste järve vesikonnas, Nabala karstialal planeeritakse avada 860 ha suurune lubjakivimaardla. Maardla avamine teeks loodusele palju kahju, muuhulgas hävitaks see Euroopa tuntusega Tuhala Nõiakaevu, mida külastab 15 000-20 000 loodusesõpra aastas, nende seas kruiisilaevadega saabuvaid turiste tervest maailmast. Nõiakaevu keemise aegu on külastajaid veel mitu korda rohkem. 9 7. NABALAKÜLA MÕISAHOONE Esimesed teated Nabala mõisast pärinevad 1475 aastast. Aegade jooksul on mõis kuulunud nii rüütel- kui vaimulikkonnale. Tänapäeval on selle poolkelpkatusega vanabalti tüüpi mõisa uksed avatud kõikidele, kes soovivad oma vaba aega veeta ajaloolises atmosfääris. 10 Kokkuvõte:
3. Gaasis • osakesed asuvad hõredalt • ei ole üksteisega seotud • osakesed liiguvad korrapäratult ringi • täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad Aine sulamis- ning keemistemperatuur Kõikidel tahketel ainetel ja vedelikel on kindel sulamis-ja keemistemperatuur. Vedelike soojendamisel hakkavad osakesed energia kasvu tõttu järjest tugevamini võnkuma ning ühtlasi ka kohti vahetama, kuni lõpuks hakkab vedelik keema, s.t läheb üle gaasilisse olekusse. Keemise ajal keemistemperatuur ei muutu, kuni kogu vesi on aurustunud. Aine keemistemperatuur sõltub rõhust: mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on keemistemperatuur. Aine tihedus Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Tihedust tähistatakse kreeka tähega ρ (roo) ja selle põhiühikuks on kg/m3 . Mingi uuritava aine tiheduse arvutamiseks on vaja teada vaadeldava ainekoguse massi (m) ja ruumala (V). Aine kõvadus ja tugevus
Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine veepinnal. Märgamine Sel juhul vedelik nagu roniks ülespoole, mööda anumaseinu.
Selle oleks sõltub temp-st, küllastunud aurul on oma rõhk. Kui p0(õhurõhk) on suurem kui 1 at, siis O2 on gaas, kui väiksem siis on O2 aur. Keemine on olukord kus vedelik aurab igalt poolt. Aurumine toimub vaid pinnalt. Keemine sõltub välisrõhust, see on olukord, kus küllastunud auru rõhk on võrdne välisrõhuga. Mullid on vedelikus lahustunud gaasid. Ükskord küllastunud auru rõhk suureneb ning nüüd saavad mullid tekkida igal pool vedelikus. Keemise ajal temp ei kasva! Õhuniiskus Kuidas määrata vee hulka õhus? Mõõdame veeauru massi g/m3. Absoluutne niiskus sõltub temp-st ja õhurõhust. Veeauru osarõhk-rõhk, mida veeaur avaldab üksinda. Suhteline e relatiivne niiskus näitab, kui kaugel on veeaur küllastunud olekust. Õhu veesisaldus sõltub temp-st mida madalam temp, seda vähem õhuniiskust. Kastepunkt-õhuniiskus saab võrdseks küllastunud niiskusega(??) sublimatsioon on tahke keha aurumine
Valemid: Aurumine ja kondendseerumine Aurumise kiirus sõltub: 1) õhu liikumise kiirusest 2) õhuniiskusest 3) vedeliku temperatuurist 4) ainest Aurustumisel vedelik jahtub. Aurustumissoojus on soojushul, mille peab andma kindlale hulgale massiühikule, et muuta see aina sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojus näitab, kui palju energiat kulub 1kg aine aurustamiseks Valemid: Keemine Vesi keeb kindlal temperatuuril. Keemise iseloomulik tunnus on mulin. Keemistemperatuur sõltub rõhust vedeliku pinna kohal. Aatomi ehitus Aaatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Aatomi tuum on positiivse laenguga. Jseph John Thomson oli inglise üüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Thomsoni eksperiment. Mudel on lähend tegelikkusele. Rutherfordi aatomimudel
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milline reaktsioon toimub terase keemise ajal? Vali üks: a. 2Fe + O2 2FeO + Q b. FeO + C Fe + CO + Q c. FeO + C Fe + CO - Q d. S + O2SO2 Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Ferrosiliitsiumit ja ferromangaani kasutatakse terase tootmisel Vali üks: a. redutseerimiseks b. tsementiidi moodustamiseks c. räbu moodustamiseks d. lisandite oksüdeerimiseks Küsimus 3 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
temperatuuridevahemikke, mille juures aurustuvad teatud fraktsioonid e. osised mootoribensiinist. Parema ülevaate fraktsioonkoostisest annavad aurustumiskõverad, mis koostatakse destilleerimise katse andmete alusel. Fraktsioonkoostise sätestus on maailmas erinev. Enamus riike sätestab Ameerika süsteemiga, aga väike osa riike ka Euroopa süsteemiga. Ameerika süsteemi kohaselt normitakse temperatuurid, mille kohaselt on aurustunud 10, 50 ja 90 mahu % mootorikütusest ning keemise lõpptemperatuur. Euroopa süsteemi kohaselt normitakse t10 ja t50 asemel destilleerunud osa mahu % E temperatuuridel 70 kraadi ja 100 kraadi ning 150 kraadi. Ligikaudselt kajastub E70 mootorti töös samamoodi kui t10 ja E100 mootori töös samamoodi kui t50. 15. Mootoribensiinide fraktsioonkoostise iseloomustavad näitajad: * keemise algus- iseloomustab mootoribensiinides leiduvaid kõige madalama keemistemperatuuriga ühendeid
abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus. Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P -
Konserveerimine madalal temperatuuril · Jahutamine- toiduained jahutatakse külmkapi temperatuurini 0°C- 5°C põhjustab mikroobide arenemise järsu aeglustumise. Külmutamine · Et m.o tegevust täiesti katkestada, külmutatakse osasid toiduaineid - 35°C juures ja säilitatakse siis -18°C juures · Võrreldes teiste konserveerimis- viisidega on külmutamisel see eelis, et külmutatud toiduained säilitavad kõige paremini oma keemise koostise ja loomuliku maitse, samuti säilivad hästi vitamiinid. · Külmutatud säilitatakse liha, kala, köögivilju, puuvilju ja marju · Selliste toiduaunete kaal ei vähene pärast aeglast ülessulatamist ja nad säilitavad oma kvaliteedi. · Hapendamine ja marineerimine- konserveerivaks aineks on hapendamisel piimhape, mis tekib piimhappelise käärimise tulemusena; · Marineerimisel aga äädikhape, mida lisatakse 0,5-2% ulatuses
komplekslahuse kolbi (0-proov) o järgmised 2 proovi võetakse 10 ja 20 minuti möödudes invertaasi lisamisest o reaktsioonisegu eemaldatakse termostaadist · Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine o Cu(II) taandamine ja Cu2O sademe teke toimub keemistemperatuuril o proovidega kolvid asetatakse elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema o aega arvestatakse keemise algusest o 10min pärast lõpetatakse reaktsioon 150ml destilleeritud vee valamisega kolbi o kolb jahutatakse kraanivee all toatemperatuurini o kolbidesse lisatakse 5-6 tilka 0,3% mureksiidi, mis annab violetse värvuse o tiitritakse 0,02M CuSO4 lahusega roheka värvuseni o tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi hulga järgi leitakse kaliibrimisgraafiku abil taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s proovis.
elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus -38 kuni 357 ° C juures ning soojendamisel paisub ühtlaselt.Tihedus vee suhtes on 13,546.Näiteks elavhõbetermomeetris kõverdub menisk teistpidi, sest elavhõbe klaasi ei märga. 7.Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, see tähendab aine hakkab keema. Keemistemperatuur sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu. 8. Kui aurumine toimub ruumis, mis ei vaheta ümbritseva keskkonnaga ainet- hermeetilises ruumis- siis taolises situatsioonis saabub peagi olukord, kus aurustumine ja kondenseerumine saavutavad dünaamilise tasakaalu-nii palju kui muutub vedeliku molekuli auruks, muutub gaasi molekul vedelikuks. Vedelikutase anumas ei muutu.Auru, mis on vedelikuga dünaamilises tasakaalus, nimetatakse küllastunud auruks. 9
Reaumur. Seda kasutati piiritustermomeetril ja selle tähis oli oR või oRe. 1 Reaumuri kraad võrdub 0,8 oC. 2 Rene Antoine Ferchault de Reaumur (28. II 1683 - 17. X 1757) R.A.F. de Reaumur oli prantsuse füüsik ja zooloog ning Teaduste Akadeemia liige (1708). Ta leiutas 1730. aastal ka piiritustermomeetri, kuid selle erinevusega, et valis 0-punktiks jää sulamispunkti, vee keemise aga tähistas arvuga 80, vahe jaotas ta 80ks. Niisugune 3 veider keemispunkt sai temalt eluõiguse faktist, et piiritus paisus sellesse piirkonda jõudmisel 80x103 korda. Küllalt suur, muljetavaldav ja ümmargune number, sest elavhõbe paisunuks ainult 13x103 korda. Réaumuri kraadi tähiseks sai °R ja vahel kohtab seda tähist ka praegu vanade füüsikute või kirjanike töid lugedes. Reaumur kirjutas ka palju loodusest
reaktsioonisegu viia. Esimesed kaks kolbi pandi elektripliidile püstjahutite alla. Kui need keema hakkasid, fikseeriti aeg ja 10 minuti pärast valati neisse 150ml destilleeritud vett. Sellega lõpetatakse keemine. Kolvid jahutati kraanivee all toatemperatuurini. Keetmisel muutus II kolb (10min proov) sinisest roheliseks ja märgata võis punast sadet, mida I kolvis (0-proov) polnud. Siis pandi pliidile ka kolmas kolb (20min proov) ja lasti samamoodi 10 minutit keeda. Keemise ajal oli märgata rohkem sadet kui teises kolvis. Ka see jahutati kraanivee all toatemperatuurini. Kõikidesse kolbidesse pipeteeriti 0,3ml mureksiidi vesilahust indikaatoriks, see andis lahusele violetse tooni. Tiitrimine viidi läbi 0,02M CuSO4 lahusega, tiitriti kuni violetne värvus asendus püsiva rohelise värvusega. Tulemused: I kolb 1,9ml II kolb 2,0ml III kolb 9,2ml Glükoosi sisaldumine leiti kaliibrimisgraafikult: I kolb 1,8mg/ml
28. Kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist 29. Käärimine lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest mikroorganismide toimel 30. Lahus - ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 31. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temp. 32. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemise elemendi aatomites 33. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemiliste elementide aatomitest 34. Malm raua ja süsiniku sulam 35. Mitteelektolüüt - aine, mis vesilahuse ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 36. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides ( tähis M ) 37. Molaarruumala ühe mooli aine ruumala ( tähis Vm ) 38. Molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest 39. Mool - aine hulga ühik 40
* ½ tl sidruniga kalamaitseainet ja vajadusel veel soola, 30 ml valgeveiniäädikat * 1 purustatud küüslauguküüs * 1 tl basiilikat, 1 tl peeneks hakitud peterselli * 4 kapparit * Haki peeneks sibul ja porgand. * Aja suures potis vesi keema, lisa sinna sidrun koos koorega, seller, sibul, porgand ning sool, petersellioksad, loorber ja must pipar. * Keeda, kuni vedelikust on alles pool, keera temperatuur väiksemaks ja tõsta sinna sisse kalatükid. * Kala keemise ajal eralda munavalged munakollastest. * Munakollased sega koos sinepi ja natukese soolaga läbi, lisa peene nirena õli, veiniäädikas, küüslauk ja basiilika. * Munavalgest lõika peenikesed ribad. * Valmis kala aseta taldrikule, vala üle kastmega ja riputa peale munavalgeribad. * Serveeri kuumutatud köögiviljadega. Praetud kala * 4 parajat kala (u. 250 g/tk) * ½ dl nisujahu * ½ dl riivsaia * 1½ tl soola * ½ tl valget pipart * 2 3sl võid KASTE:
Invertaasi aktiivsus 20 minuti proovis: A20 = (11,1 1,3) · 10,4 · 5 · 103 / (1200 · 180 · 1 · 0,4 · 0,0151) = 390,7 kat/g See tähendab ,et 1g invertiini aktiivsus on 390,7 katalit 1g invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 390,7 mol taandavat suhkrut sekundis. Järeldus Määratud invertaasi aktiivsused peaksid olema enam-vähem sarnased. Antud juhul erinevad need üksteisest, järelikult töö läbiviimisel tekkis viga. Viga võiks tekkida: 1) Keemise ajal, kui ma ei käivitanud õigel ajal stopperit; 2)Ei ole piisavalt kiiresti viisin reaktsioonisegu kolbidesse komplekslahustega; 3) Ebatäpsus tiitrimisel.
CH2=CH2 eteen CH2(OH)CH2(OH) etaan 1,2-diool Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tagab kõrgema keemise CH2(OH)CH(OH)CH2(OH) propaan 1,2,3 triool CH3-NH-CH2CH3 + HBr tempi võrreldes alkaanidega. CH2=CH-CH2-CH3 but -2- een KÜLLASTUNUD ÜHENDID
Võtan kuiva pipetiga 1 ml lahust ja viin esimesse kolbi, kus on komplekslahus (0-proov). Kohe asetan katseklaas termostaati tagasi. 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtan sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viin teise kolbi. 20 minutit peale ensüümreaktsiooni algust võtan veel 1 ml reaktsioonisegu ja viin kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid asetan elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega arvestan keemise algusest. 10 minuti pärast valan kolbidesse läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett. Kolvid võtan pliidist ja jahutan toatemperatuurini. Esimeses kolvis oli sinine värvus, teises kolvis juba helesinine, aga kolmandas sinist tooni üldse ei olnud, lahus oli helepunane. Kõik kolvid oli punase Cu2O sademega. Kõikidesse kolbidesse lisan indikaatorina 0,3 ml mureksiidi vesilahust, mis annab kolvis olevate lahusele violetse tooni.
Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) - Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30
See on 0-proov ning proovi võtmine peab toimuma võimalikult kiiresti. · 10 minutit pärast ensüümireaktsiooni algust võtta sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viia 2. kolbi. · 20 minutit pärast ensüümireaktsiooni algust võtta sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viia 3. kolbi. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine · Kolvid asetada elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega arvestada keemise algusest! · 10 minuti pärast lõpetada keetmine, valades 150 ml destilleeritud vett läbi püstjahuti kolbi. Kolb võtta pliidilt ja jahutada kraanivee all toatemperatuurini. · Indikaatoriks lisada igasse kolbi 6 tilka mureksiidi vesilahust (annab lahusele violetse tooni). · Tiitrida lahused 0,02 M CuSO4 lahusega, kuni violetne värvus asendub roheka värvusega. Tiitrimise käigus kolvi sisu pidevalt loksutada!
koonilisse kolbi komplekslahusele. Panin kolmandat korda reaktsioonisegu tagasi vesitermostaati ja lasin veel olla 10 ning toimisin jälle samamoodi. Lõpetuseks eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid, mis sisaldasid komplekslahust ja erinevatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proove, panin elektripliidile püstjahutite alla keema 10 minutiks. 10 minutit pärast keemise algust lõpetasin keetmise lisades läbi püstjahuti kolbidesse 150 mL destilleeritud vett. Vedeliku maht kolvis suurenes ja indikaatori värvuse muutus peaks niimoodi olema paremini märgatav tiitrimisel. Võtsin kolbid pliidilt ja jahutasin kraani all maha. Lisasin igasse kolbi 6 tilka mureksiidi vesilahust kui indikaatorit, mis andis lahustele õrnalt violetse tooni. Tiitrisin lahuseid 0,02 M CuSO4 lahusega kuni violetne värvus asendus värvusega. Fikseerisin
puhas (mis on ka võimalik, arvestades kui paljud üliõpilasedseda sama pudelit ja ainet kasutavad). Katse 2: Tetraklorometaani keemistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Tetraklorometaani keemisemperatuuri määramine, seda vee sees kuumutades Reaktiivid: CCl4 = tetraklorometaan Töö käik: Kuiva katseklaasi valada 3-4 cm3 tetraklorometaani (ja panna sinna sisse mõni väike ühest otsast suletud kapillaari tükike ühtlase keemise saavutamiseks). Katseklaasi asetada termomeeter ning katseklaasi asetada veega täidetud keeduklaasi ning seejärel ettevaatlikult kuumutada (tegu on siiski mürgise ainega). Märkida temperatuur, millal tetraklorometaan keema läheb. Katset korrata. Keemistemperatuuriks märkida kahe katse aritmeetiline keskmine. Mida nimetatakse keemistemperatuuriks? Katse nr Keemistem. (oC) 1 77,2 2 77,0 Järeldused:
saaks teada küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Sellest tulenevalt same Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik Uuritav vedelik oli juba valatud kolbi, ühendatud katseseadmega ning suletud hermeetiliselt. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kuni kolb soojeneb, fikseeritakse elavhõbedasamba kõrgus esimesel etteantud väärtusel (rõhul), avades korraks minimaalselt kraani 11.
komplekslahuse kolbi. Reaktsioonisegu asetatakse termostaati tagasi. 20 min pärast reaktsiooni algust võetakse veel 1 ml segu ja viiakse kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid komplekslahuse ja erinevatel aegadel võetud proovidega asetatakse elektripliidile püstjahutite alla keema. Keedetakse 10 minutit, kusjuures aega arvestatakse keemise algusest. Min pärast lõpetatakse keetmine ja lisatakse 150 ml destilleeritud vett läbi püstjahuti kolbi, et vedeliku maht kolvis suureneks ja tiitrimisel indikaatori värvuse muutus oleks paremini nähtav. Kolb eemaldatakse pliidilt ja jahutatakse kraanivee all toatemperatuurini Kui kõik kolvid on 10 min keenud ja jahutatud, lisatakse kõikidesse kolbidesse indikaatorina 0,3 ml mureksiidi vesilahust. Mureksiid annab lahustele violetse värvuse.
· 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi. · Eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine. · Kolvid, mis sisaldasid lisaks komplekslahusele ka erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, asetasin elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega hakkasin arvestama alates keemise algusest. · 10 minuti pärast lõpetasin keetmise ning valasin 150 ml destilleeritud vett kolbi läbi püstjahuti. · Kolvi võtsin pliidilt ja jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. · Kõikidesse kolbidesse lisasin indikaatorina 0,3 ml ehk 5 tilka mureksiidi vesilahust. Kolvis olevad lahused muutusid rohkemal või vähemal määral violetseks. · Kolbides olevad lahused tiitrisin 0,02 M lahusega kuni violetne värvus asendus selgelt
Tihedus temperatuuril 15-20 kraadi on 800 kg/m3 kohta. Elemendiline koostis on lihtne, kuid molekulaarne koostis väga keeguline. Peamised ühendid jaotatakse kolmeks: · Parafiinid nt asfalt, keemiline valem CnH2n · Nafteenid nt benseen, keemiline valem CnH2n · Aromaatsed ühendid keemiline valem CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nafta koostisest väikse osa. Kuna nafta koosneb mitmest erinevast ühendist, siis on raske välja tuua keemis- ja sulamistemperatuuri. Keemise algtemperatuuriks peatakse tavaliselt 30-100 kraadi. Arvestada tuleb siiski ka sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad põhjustada probleeme näiteks masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Hangumistemperatuuriks on -60 kuni -25 kraadi. Ajalugu Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas ja Egiptuses juba 6000-4000 eKr. Esmakasutamise au omistatakse siiski sumeritele
ensüümireaktsiooni algusest 10+9=19 minutit ehk 1140 sekundit) ning toimisin jälle samamoodi. Lõpetuseks eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid, mis sisaldasid komplekslahust ja erinevatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proove, panin elektripliidile püstjahutite alla keema 10 minutiks. 10 minutit pärast keemise algust lõpetasin keetmise lisades läbi püstjahuti kolbidesse 150 mL destilleeritud vett. Vedeliku maht kolvis suurenes ja indikaatori värvuse muutus peaks niimoodi olema paremini märgatav tiitrimisel. Võtsin kolbid pliidilt ja jahutasin kraani all maha. Lisasin igasse kolbi 3 tilka mureksiidi vesilahust kui indikaatorit, mis andis lahustele õrnalt violetse tooni. Tiitrisin lahuseid 0,02 M CuSO4 lahusega kuni sinakas-violetne värvus asendus rohekassinaka-smaragdrohelise värvusega
Pärast 10 minutit võtan sahharoosilahuse termostaadist taaskord välja ning pipeteerin sellest 1 ml lahust teise komplekslahuse kolbi. Asetan sahharoosilahuse veel 10 minutiks termostaati ning pipeteerin pärast seda ka kolmandasse kolbi 1 ml lahust. Lõpuks on mul 3 kolbi, milles ühes on invertaasi aktiivsuse 0-proov ning teises kahes 10 minutiliste vahedega võetud proovid. Seejärel liidan kõik kolm kolbi püstjahutitega ning keedan 10 minutit (aega arvestan keemise algusest). 10 minuti pärast lõpetan keetmise 150 ml destilleeritud vee valamisega läbi kolvi püstjahuti ning jahutan kolvid kraanivee all. Sean büretid töökorda, valades vajadusel 0,02 M CuSO 4 lahust büretis 0-ni. Lisan kolvis olevatele lahustele 0,3 ml ehk 6 tilka mureksiidi vesilahust, mille tagajärjel värvuvad lahused tumesiniseks/violetseks. Tiitrin kõik kolm kolbi ning saan tulemuseks (alustades 0-proovist ja lõpetades termostaadis kõige kauem seisnud lahusega): 1