2 Di C2H6 etaan C2H5- etüül- - - 3 Tri C3H8 propaan C3H7- propüül- C3H6 tsüklopropaan 4 Tetra C4H10 butaan C4H9- butüül- C4H8 tsüklobutaan 5 Penta C5H12 pentaan C5H11- pentüül- C5H10 tsüklopentaan 6 Heksa C6H14 heksaan C6H13- heksüül- C6H12 tsükloheksaan 7 Hepta C7H16 heptaan C7H15- heptüül- C7H14 tsükloheptaan 8 Okta C8H18 oktaan C8H17- oktüül- C8H16 tsüklooktaan 9 Nona C9H20 nonaan C9H19- nonüül- C9H18 tsüklononaan 10 Deka C10H22 dekaan C10H21- detsüül- C10H20 tsüklodekaan CH3 isopropüül- CH3 CH-
Tsüklilised orgaanilised ühendid 1. Mida tähendab tsükkel orgaanilises ühendis? 2. Nimetage tsüklilised orgaanilised ühendid, klasside kaupa. Valem ja esindaja. Struktuurvalemiga. 3. mis on hetero tsükliline ühend. 4. keemiline side tsüklilistes ühendites. 5. keemilised omadused. Tsükloheksaan + kloor; benseen+ kloor; benseen+ lämmastikhape; benseen+ vesinik, fenooli lagunemine ioonideks. Fenool+ naatriumhüdrooksiid; fenool+ broom; fentüülamiin + vesinik kloor 6. tähtsamad tsüklilised orgaanilised ühendid, nende kasutamine ja keskkonna ohtlikus. Keskkonnale ja teistele ohtlikud tsüklilised ühendid Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid, eriti need, mis sisaldavad üle nelja bensiiniringi, on tugeva kantserogeense toimega
konservant ja maitseaine propeen nafta polüpropeen krakkgaasid, propaan buteen nafta Butadieen-või Polümeriseeritud krakkgaasid stüreenbutadieenkautsuk bensiin, benseen Kivisöetõrv, Etüülbenseen, Kapronkiud, koksigaas, tsükloheksaan, polüuretaanide nafta nitrobenseen lähteained, lahusti 6. Millised probleemid kaasnevad keemiatööstusega ja kuidas neid püütakse lahendada? Tootmissaaduse eraldamine ja puhastamine vajavad suurt hulka energiat, samuti nende käigus saadakse kõrvalsaadused. Mõnikord muudab saaduste eraldamise keerukus protsessi ebamajanduslikuks ja siis otsitakse teisi meetodeid või loobutakse üldse sellise saaduse kasutamisest
asendusrühm on reaktsioonis aktiveerivaks rühmaks. Alküülimine C6H6+CH3CH2Cl(AlCl3) C6H5CH2CH3+HCl; halogeenimine C6H6+Cl2(AlCl3) C6H5Cl+HCl; nitreerimine C6H6+HNO3(H2SO4) C6H5NO2+H2O Elf asendus, sest RO on elektrofiil, reaktsioonits nukleofiilsusts. Nfts benseenis aromaatne tuum. Ükski reagentidest ei ole iseenesest elektrofiil, selleks tuleb elektrofiilsus tekitada, kasutades katalüsaatorit. AlCl3 on tugevalt elektrofiilne. Tsükloheksaan C6H6+3H2(temp, kat) c6h12 Heksaklorotsükloheksaan C6H6+3Cl(temp, kat) C6H6Cl6 C6H5OH+2K2C6H5OK+H2; C6H5OH+KOHC6H5OK+H2O kaaliumfenolaat; C6H5OH+3Br2(toat, kat) C6H2Br3OH+3HBrl 2,4,6 tribromofenool; C6H5OH+HNO3C6H4NO2OH 2nitrofenool +H2O; C6H5NH2+HClC6H5NH3Cl fenüülammooniumkloriid; C6H5NH2+3Br2 (toatemp, kat) C6H2Br3NH2+ 3HBr 2,4,6tribromoamiin; 3alküün(CH_CH)C6H6 trimerisatsioon; C6H12(kat) C6H6+ 3H2; C6H6+HNO3(H2SO4) C6H5NO2+H2O; C6H5NO2+NH3C6H5NH2+HNO3;
Propeen - saadakse nafta krakkgaasidest ning propaani dehüdrogeenimise teel - enamik propeenist kulub polüpropeeni tootmiseks Buteenid - eraldatakse nafta krakkgaasidest - kasutatakse polümeriseeritud benseeni tootmiseks ja buta-1,3-dieeni spnteesimiseks Benseen - saadakse kivisöetõrvast, koksigaasist, naftast, peamiselt aga naftafraktsioonide katalüütilisel töötlemisel - pool benseenist kasutatakse etüülbenseeni valmistamiseks - katalüütiliselt hüdrogeenimisel saadakse tsükloheksaan - kloorimisel saadakse klorobenseen - suur osa nitreeritakse nitrobenseeniks Keemiatööstus ja majandus Keemiatööstuse protsess: Lähteained-> soovitud saadus + kõrvalsaadused Ainete eraldamiseks kasutatakse ekstraheerimist, destilleerimist, filtreerimist jpt füüsikalisi protsesse. Kõik need vajavad energiat, mõned isegi väga palju. Tootmissaaduse eraldamise ja puhastamise käigus saadakse nn kõrvalsaadused, parim
1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan 6) C6H14 heksaan 7) C7H14 heptaan 8) C8H18 oktaan 9) C9H20 nonaan 10) C10H22 dekaan 2. Tsükloalkaanide valemid ja nimetused (C nH2n) tsüklopropaan tsüklobutaan tsüklopentaan tsükloheksaan ∆ □ ⌂ (graafilised kujutised) 3. Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine valemi järgi 1) asendusrühm ehk alküülrühm, tähis -R, üldvalem Cn H2n+1 CH4 metaan → -CH3 metüül C2H6 etaan → -C2H5 etüül JNE. 2) tüviühend ehk peaahel on süsivesinik, mis vastab kõige pikemale süsinikuahelale (aga ei pruugi olla sirge) 3) tüviühend annab nimetusse viimase sõna vastavalt C-aatomite arvule;
Etaan 30 -182,8 -88,6 Etüül Propaan 44 -187,6 -42,1 Propüül Tsüklopropüül Butaan 58 -138,3 -0,5 Butüül Tsüklobutaan Pentaan 72 -129,3 +36,0 Pentüül Tsüklopentaan Heksaan 86 -95,3 +68,7 Heksüül Tsükloheksaan Heptaan 100 -90,6 +98,5 Heptüül Tsükloheptüül Oktaan 114 -56,8 +125,7 Oktüül Tsüklooktaan Nonaan 128 -53,6 +150,8 Nonüül Tsüklononaan Dekaan 142 -29,7 +174,0 Deküül Tsükodekaan Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad teineteisest aatomite rühma CH2 võrra. Selline rida on homoloogiline rida
Etaan 30 -182,8 -88,6 Etüül Propaan 44 -187,6 -42,1 Propüül Tsüklopropüül Butaan 58 -138,3 -0,5 Butüül Tsüklobutaan Pentaan 72 -129,3 +36,0 Pentüül Tsüklopentaan Heksaan 86 -95,3 +68,7 Heksüül Tsükloheksaan Heptaan 100 -90,6 +98,5 Heptüül Tsükloheptüül Oktaan 114 -56,8 +125,7 Oktüül Tsüklooktaan Nonaan 128 -53,6 +150,8 Nonüül Tsüklononaan Dekaan 142 -29,7 +174,0 Deküül Tsükodekaan Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad teineteisest aatomite rühma CH2 võrra. Selline rida on homoloogiline rida
-''- hüdroksiidiga: 2RCOOH + Ca(OH)2 > (RCOO)2Ca + H2O; RCOOH + NaOH > RCOONa + H2O -''- soolaga: 2RCOOH + NaCO3 > RCOONa + H2CO3 H2Oja CO2(up) 3) Oksüdeerumine alkohol>aldehüüd/ketoon> karboksüülhape: CH3CH2OH >[O] CH3C=O ja H >[O] CH3C=O ja -OH 4) Redutseerumine eelmisele vastupidine järjekord 5) benseenide reaktsioonid benseen + Cl2 kat(võimaldab reageerida, mingi aine on lisaks) / temp > benseenituumkloor + HCl benseen + HNO3 kat> benseenituumNO2 + H2O benseen + 3H2 > tsükloheksaan metüülbenseen + Br2 > CH3benseenituumBr + HBr 6) Fenoolide reaktsioonid benseenOH + 2Na > 2benseenONa + H2 benseenOH + 3HONO2 > benseenOHNO2NO2O2N + 3H2O benseenOH + KOH > benseenOK + H2O benseenOH + 3Br2 > benseenOHBrBrBr + 3HBr 4. cis ja trans isomeeria cis isomeeria tasapinnaliselt kujutatult on CH3 rühmad mülemad üleval trans isomeeria - -''- üks üleval teine all e. Diagonaalis 5.
rõngaid, sealhulgas aromaatseid süsivesinikke.Tolueeni hüdrodealküleerimisel muundatakse tolueen benseeniks. Vesinikintensiivses protsessis segatakse tolueen vesinikuga ja juhitakse kroom, molübdeen või plaatinaoksiid katalüsaatori 500–600 °C ja 40–60 atm juures.Benseeni kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmisel. Umbes 80% benseenist kasutatakse kolme kemikaali tootmiseks: etüülbenseen, isopropüülbenseen ja tsükloheksaan. Kõige laialdasemalt toodetav on stüreeni lähteaine etüülbenseen. Stüreenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja plaste. Kumeen (isopropüülbenseen) muundatakse fenooliks vaikude ja liimide tootmiseks. Tsükloheksaani kasutatakse nailoni tootmiseks. Väiksemad kogused benseeni lähevad kummide, lubrikantide, värvide, detergentide, ravimite, lõhkeainete ja pestitsiidide tootmiseks.Benseen suurendab vähi ja muude haiguste ohtu. Ta on kurikuulus luuüdihaiguste põhjustaja
Süsinikdioksiid Iga liiki toidu Tehniliselt võimalik ekstraheerimine minimaalne sisaldus1 1,1,1,2-tetrafluoro-etaan Tehislike lõhna- ja 0,02 mg/kg tehislikku maitseainete valmistamine lõhna- ja maitseainet toidutoormest sisaldavas toidus Tsükloheksaan Tehislike lõhna- ja 1 mg/kg tehislikku maitseainete valmistamine lõhna- ja maitseainet toidutoormest sisaldavas toidus Vesi, millele võib olla lisatud happelisust Iga liiki toidu Tehniliselt võimalik 8
Küsimusi füsioloogiliste omaduste kohta 1. Milline on nende ainete maitse ja lõhn? 2. Kas nad võivad olla inimese organismile kahjulikud või isegi mürgised? 2 2. Heksaani isomeerid: a) n- heksaan, b) 2-metüülpentaan, c) 3-metüülpentaan, d) 2,2-dimetüülbutaan, e) 2,3-dimetüülbutaan. a) b) c) d) e) Märkus: tsükloheksaan ei ole heksaani isomeer! Miks? 4. Täielik põlemine: CH4 + 2O2 ® CO2 + 2H2O Osalisel põlemisel võib tekkida mitmesuguseid saadusi, mis erinevad süsiniku oksüdatsiooni- astme poolest, nt 2CH4 + 3O2 ® 2CO + 4H2O, aga ka 2CH4 + O2 ® 2CH3OH või CH4 + O2 ® HCHO + H2O jne. 5. Metaanis on süsinik redutseerunud kõige enam võimalikust, ta oksüdatsiooniaste on seal IV.
2 Di Etaan Etüül - 3 Tri Propaan Propüül Tsüklopropaan 4 Tetra Butaan Butüül Tsüklobutaan 5 Penta Pentaan Pentüül Tsüklopentaan 6 Heksa Heksaan Heksüül Tsükloheksaan 7 Hepta Heptaan Heptüün Tsükloheptaan 8 Okta Oktaan Oktüün Tsüklooktaan 9 Nona Nonaan Nonüün Tsüklononaan 10 Deka Dekaan Deküün Tsüklodekaan ISOMEERIA Süsinikahel võib olla hargnemata (lineaarne) või hargnenud.
2. Summaarne valem -CH4 3. CAS nr -74-82-8 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -182,5 °C 6. Keemistemp. -161,6 °C 7. LD 50 2000 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus ei ole 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 3,5 mg/100 ml (17 °C) 10. Olek toatemperatuuril gaas 11. Värvus, elektrijuhtivus,ei juhi, värvitu, tihedus 0,717 kg/m3 12. Kasutamine maagaas põhiline koostisosa 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Tsükloheksaan 2. Summaarne valem - C6H12 3. CAS nr - 110-82-7 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. 6.5 °C 6. Keemistemp. 80.74 °C 7. LD 50 12705 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus ohtlik keskkonnale, mürgine 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Lahustub vees hästi 10. Olek toatemperatuuril - vedelik 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus 0.779 g/ml 12. Kasutamine keemiatööstus, 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Fenoolftaleiin 2
40) Ammoniaagi derivaadid, milles 1-3 vesiniku aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga amiin 41) Amino- ja karboksüülrühma sisaldav ühend amiid 42) Karboksüülhapetest tuletatud ühend, kus hüdroksüülrühm on asendatud aminorühmaga aminohape 43) Aldehüüdrühma (-CHO) sisaldav ühend aldehüüd 44) Polüpeptiididest koosnev ühend valk 45) Aine, mille molekulid kujutavad endast ühesuguste või erinevate elementaarlülidega pikki ahelaid rasv 46) Hekseen ja tsükloheksaan on omavahel monomeerid 47) Teemant ja grafiit on omavahel sarnased Nad erinevad teineteisest süsinike arvu poolest 48) Deuteerium ja triitium on omavahel isotoobid. Nad erinevad teineteisest massiarvu poolest 49) Propanaal ja propanoon on omavahel isomeerid Nad erinevad teineteisest karboksüülrühma poolest 50) Metaani põlemisvõrrandis on metaan ...oksüdeerija. (oksüdeerija/ redutseerija), sest süsinik liidab elektrone st liidab elektrone. ning hapnik on redutseerija.,
3-metüülpentaan 1.2.1.1. Tsükloalkaanid Nimetus saadakse, kasutades eesliidet tsüklo. Üldvalem: CnH2n Nummerdamine toimub päripäeva. Asendatud tsükloalkaanidel loetakse tüviühenditeks rohkem C-aatomeid sisaldav molekuli osa (kas tsükliline või atsükliline) (areenidele sarnaselt). tsükloheksaan 1-etüül-2,4-dimetüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu, siis valitakse peaahelaks midagi muud ning tsükleid vaadeldakse asendusrühmadena. Näiteks 1,2-ditsüklopentüületaan 1.2.2. Alkeenid Alkeenid on küllastumata ühendid, mis sisaldavad kaksiksidet. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen). Nimetus saadakse kasutades lõppliidet een, millele eelneb kaksiksideme kohanumber Üldvalem CnH2n
tõelises lahuses aga mitte 62. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! a) Küllastunud ained- on üksikside kahe süsiniku vahel, nt: alkaanid Küllastamata ained- on kaksik või kolmik side süsinike vahel, nt: alkeenid, alküünid b) Tsükliline süsteem: suletud ring, orgaaniline ühend, nt: tsükloheksaan Aromaatne nt: benseen c) Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel. Kõige enam kasutatakse väljendeid lineaarne polümeer või lineaarne ahel. Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina. 63. Polümeeride olemus ja liigitus.
Vees ei lahustu, hästi lahustub orgaanilistes lahustites. Benseen ja tema aurud on mürgised ja segunenult õhuga kergesti süttivad. o Talle on iseloomulikud asendusreaktsioonid ja vähemal määral liitumisreaktsioonid; reageerimisel broomiga katalüsaatorite manulusel moodustub bromobenseen; lämmastikhappega tekib nitrobenseen; liitumine vesinikugaga toimub katalüsaatorite( plaatina, nikkel) manulusel, saadakase tsükloalkaan-tsükloheksaan; halogeenide liitumine benseeniga toimub valguse mõjul, seejuures moodustub tsükloheksaani halogeenderivaat. o Benseen on orgaanilise sünteesi tähtsaim tooraine. Temast lähtudes toodetakse fenooli , stüreeni, nitrobenseeni ja klorobenseeni, mis on lähteaineks plastmasside värvainete, ravimite ja pesemisvahendite tootmisel. struktuuriline isomeeria molekulid koosnevad samades aatomitest , kuid need aatomid on
oma lapsega pole mõtet riskida Keemilised omadused Redoksomadused Põleb, ilma lisaõhuta tahmab tugevalt. 2 C6H6 + 15 O2 = 12 CO2 + 6 H2O Osaliselt oksüdeerimine pole eriti võimalik. KMnO4 lahusega ta ei reageeri ja karmimate oksüdeerijate toimel molekul laguneb. Võib kuuluda bensiini koostisse - tõstab detonatsioonikindlust. Palju lisada ei tohi, tahmab küünlad ära. Redutseerimine (hüdreerimine) kulgeb väga raskelt, saaduseks on tsükloheksaan. C6H6 + 3 H2 à C6H12 vajalik on kõrge rõhk ja katalüsaator ( Ni, Pd või Pt) Annab asendusreaktsioone (enamasti elektrofiilseid asendusi) · Halogeenimine kulgeb AlCl3; FeBr3 ja muude analoogiliste katalüsaatorite toimel 1. Kõigepealt halogeeni reageerimisel kaalüsaatoriga tekib tugev elektrofiil positiivne kloorikatioon 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 32 Cl - Cl + AlCl3 à Cl+ + [AlCl4]- 2
oma lapsega pole mõtet riskida Keemilised omadused Redoksomadused Põleb, ilma lisaõhuta tahmab tugevalt. 2 C6H6 + 15 O2 = 12 CO2 + 6 H2O Osaliselt oksüdeerimine pole eriti võimalik. KMnO4 lahusega ta ei reageeri ja karmimate oksüdeerijate toimel molekul laguneb. Võib kuuluda bensiini koostisse - tõstab detonatsioonikindlust. Palju lisada ei tohi, tahmab küünlad ära. Redutseerimine (hüdreerimine) kulgeb väga raskelt, saaduseks on tsükloheksaan. C6H6 + 3 H2 C6H12 vajalik on kõrge rõhk ja katalüsaator ( Ni, Pd või Pt) Annab asendusreaktsioone (enamasti elektrofiilseid asendusi) · Halogeenimine kulgeb AlCl3; FeBr3 ja muude analoogiliste katalüsaatorite toimel 1. Kõigepealt halogeeni reageerimisel kaalüsaatoriga tekib tugev elektrofiil positiivne kloorikatioon Cl - Cl + AlCl3 Cl+ + [AlCl4]- 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 30 2
Vees ei lahustu, hästi lahustub orgaanilistes lahustites. Benseen ja team aurud on mürgised ja segunenult õhuga kergesti süttivad. Talle on iseloomulikud asendusreaktsioonid ja vähemal määral liitumisreaktsioonid; reageerimisel broomiga katalüsaatorite manulusel moodustub bromobenseen; lämmastikhappega tekib nitrobenseen; liitumine vesinikugaga toimub katalüsaatorite( plaatina, nikkel) manulusel, saadakase tsükloalkaan-tsükloheksaan; halogeenide liitumine benseeniga toimub valguse mõjul, seejuures moodustub tsükloheksaani halogeenderivaat. Benseen on orgaanilise sünteesi tähtsaim tooraine. Temast lähtudes toodetakse fenooli , stüreeni, nitrobenseeni ja klorobenseeni, mis on lähteaineks plastmassidem värvainete, ravimite ja pesemisvahendite tootmisel. 11. Isomeeria. - struktuuriline isomeeria molekulid koosnevad samades aatomitest , kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud.
estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. 61. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! a) Küllastunud ained- on üksikside kahe süsiniku vahel, nt: alkaanid Küllastamata ained- on kaksik või kolmik side süsinike vahel, nt: alkeenid, alküünid b) Tsükliline süsteem: suletud ring, orgaaniline ühend, nt: tsükloheksaan Aromaatne nt: benseen c) Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel. Kõige enam kasutatakse väljendeid lineaarne polümeer või lineaarne ahel. Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina. 62. Polümeeride olemus ja liigitus. Polumeerid: korgmolekulaarsed uhendid (molaarmass jaab vahemikku
88. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata Küllastunud ühenditel esineb süsinikahelas C=C side. Küllastumata ühenditel kahe süsiniku vahel kaksikside ei eksisteeri. Küllastumata ühend on näiteks pentaan, küllastunud ühend on penteen. b. Tsüklilistel ja aromaatsetel Aromaatsed ühendid on tsüklilised ühendid, kus C=C side on üle ühe. Tsükliline ühend on tsükloheksaan ning aromaatne ühend on benseen. c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Lineaarsetel ühenditel on algus ja lõpp. Tsüklilistel ühenditel ei saa määrata süsinikahela algust ja lõppu. Lineaarne ühend on pentaan, tsükliline tsüklopentaan. Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! Ühine on see, et C saab endale lisada 4 liidest. Põhiahel on süsinikahel, kust lähtuvad lisaahelad, mis määravad konkreetse aine omadused
b. Tsüklilised ehk tsükkelühendid Areenid ehk aromaatsed ühendid Ühisosa Mõlemad on tsüklilised ühendid. Omadused Ei sisalda aromaatseid rühmi. Sisaldavad aromaatseid rühmi. Näited monotsüklilised tsükloalkaanid polütsüklilised aromaatsed süsi- (tsüklopentaan, tsükloheksaan) vesinikud bitsüklilised tsükloalkaanid heterotsüklilised aro-maatsed (bitsüklodekaan, dekaliin) ühendid polütsüklilised tsükloalkaanid asendusrühmi sisaldavad (kubaan) aromaatsed ühendid
Näiteks, tsükloheksaani pla- 1 Püranoosne 1 tsükkel naarses vormis peaks valentssidemete vaheline nurk H H olema 120° ideaalväärtuse (109°28’) asemel ja see vorm oleks energeetiliselt ebasoodne. Mitteplanaarses konfor- glükopüranoosi formeerumine: matsioonis (tugitool, vann, twist jne) on tsükloheksaan (reageerivad hüdroksüül- või monosahhariid väga stabiilsed (joon. 16), sest ja aldehüüdrühm) nurgapinged on välditud. 18 Mitmete tsükliliste ühendite jaoks on soodsaim ”tugitool” konformatsioon Jo o n . 1 6 (puuduvad nurgapinged). Üheks näiteks
annaabi.ee 
