Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemiahaped". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kristalne, toiduainetööstus, viljad, apelsinid, viinamarjad, kosmeetikatööstus, soolad, meditsiin, õunhape, kukerpuu, pihlaka, tuhkpuu, õunad, vaarikad, maasikad, sooli, kreemides, e334, sidrunhape, enamikes, aitäh toiduäädikana Konserveerimiseks maitsestamiseks marineerimiseks lahustina lakkide värvide ravimite plastmasside mitmete orgaaniliste ainete nagu atsetooni valmistamiseks etaanhapetest toodetavaid estreid kasutatakse kondiitritööstuses ja parfümeerias lõhnaainetena etaanhappe sooli kasutatakse: umbrohutõrje meditsiin tekstiilitööstus värvimine Võihape ehk butaanhape Tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes Annab higile lõhna Koerad haistavad karboksüülhappeid Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape Värvuseta kristalne aine Hügroskoopne Tekib: juur- ja puuviljade hapendamisel piimasuhkru käärimisel lihastes Kasutus: küpsetuspulbrid ravimid
Võihape (butaanhape) Vaba butaanhape tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes. Ta on väga ebameeldiva lõhnaga, kusjuures ta annab ka osaliselt higile lõhna. Koerte haistmine on inimeste omast paljusid kordi suurem. Seepärast on koerad võimelised inimest ka jalajälgede järgi leidma, sest koer haistab inimeste jalahigis leiduvaid karboksüülhappeid. Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) (soolad on laktaadid) On värvuseta kristalne aine, hügroskoopne aine, mis lahustub hästi nii vees kui ka etanoolis. Ta tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Lisaks tekib piimhapet veel lihastes suure koormusega töötamisel ilma hapniku juurdepääsuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud, kuid pikkamööda kantakse see välja ja oksüdeeritakse ning valulikkus kaob.
Viinhappe molekulis on kaks kristalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)- viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Õunhape Nagu nimigi ütleb, on tegu happega, mida on palju õuntes. Kõrge sisaldus veinis veab maitsjal näo viltu ja sunnib nentima: Haaapu… Ehk hüdroksübutaanhape. HOOCCH(OH)CH2COOH Kus neid leidub ja omadused Õunad, kirsid, vaarikad, apelsinid, maasikad, viinamarjad, nektariinid, sõstrad. Värvuseta, kristalne aine. Kasutamine Kasutatakse veinitööstuses, toiduainetele maitseaineks (E296) ja konserveerimiseks. Kosmeetika toodetes( kreemid). Hambapastad ja suuveed. Tänan kuulamast! (Küsimuste korral võtke ühendust arsti või apteekriga)
bensoehape) leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)? 1) Akroleiin - Kergesti lenduv vedelik ning vaga tugev silmi ja nina arritav vedelik, mis voib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Keemiatoostuses on ta tahtis vahesaadus, kuid kodus voib see tekkida naiteks rasva korbemisel pannil. Kuna akroleiin on murgine aine,mistottu tuleks valtida rasvade korbemist pannil ning korbenud rasvade kasutamist. 2) Piimhape - varvuseta kristalne aine, hugroskoopne aine, mis lahustub hasti nii vees kui ka etanoolis. Tekib: piima, juur- ja puuviljade nagu naiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru kaarmisel. Veel tekib piimhapet lihastes suure koormusega tootamisel ilma hapniku juurdepaasuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud, kuid pikkamooda kantakse see valja ja oksudeeritakse ning valulikkus kaob. Leiab kasutamist kupsetuspulbrite, ravimite ja tekstiilkiu varvide valmistamisel
• Metaanhape e. sipelghape (HCOOH) – terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. • Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) – ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas – 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses (lahustina). • Rasvhapped – on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete • soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. • Dihapped – tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. • Bensoehape e. benseenkarboksüülhape – kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. Asendatud karboksüülhapped • Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape • – tekib lihastes suure koormusega
Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemia tööstuses (lahustina). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud 27 kui küllastumata. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. · Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e
Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemia tööstuses (lahustina). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud 27 kui küllastumata. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. · Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e
Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemia tööstuses (lahustina). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud 27 kui küllastumata. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. · Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e
Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüte (näit. vees lahustunud soolad) sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metall ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, Ca(HCO3)2 jt). Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud,
alkohole alkeenide hüdreerimisel, mitte vastupidi - Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse eeter 2C2H5OH à H2O + C2H5OC2H5 dietüüleeter (narkoosivahend) Eetrid ei tekita vesiniksidemeid ja ssetõttu lahustuvad nad halvemini ja keevad madalamatel temperatuuridel - antud juhul ~300 · Hapetega annavad alkoholid estreid, väliselt meenutab see protsess happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Sarnasus on siiski puhtväline ja estrid pole soolad, ehk küll neid nimetatakse analoogiliselt CH 3OH + HNO3 = CH3NO3 + H2O (metüülnitraat) Tegelikult kulgeb protsess CH3OH + HONO2 = CH3 ONO2 + HOH Lämmastikhappe estritest on tuntuim propüültrinitraat (nn nitroglütseriin) kergestiplahvatav õline vedelik, mida kasutatakse südamerohuna (laiendab veresooni). Tahke kandjaga seotud propüültrinitraati kutsutakse dünamiidiks ja ta pole nii ohtlik. Dünamiidi leiutas Alfred Nobel.
alkohole alkeenide hüdreerimisel, mitte vastupidi - Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse eeter 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 dietüüleeter (narkoosivahend) Eetrid ei tekita vesiniksidemeid ja ssetõttu lahustuvad nad halvemini ja keevad madalamatel temperatuuridel - antud juhul ~300 · Hapetega annavad alkoholid estreid, väliselt meenutab see protsess happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Sarnasus on siiski puhtväline ja estrid pole soolad, ehk küll neid nimetatakse analoogiliselt CH3OH + HNO3 = CH3NO3 + H2O (metüülnitraat) Tegelikult kulgeb protsess CH3OH + HONO2 = CH3 ONO2 + HOH Lämmastikhappe estritest on tuntuim propüültrinitraat (nn nitroglütseriin) kergestiplahvatav õline vedelik, mida kasutatakse südamerohuna (laiendab veresooni). Tahke kandjaga seotud propüültrinitraati kutsutakse dünamiidiks ja ta pole nii ohtlik. Dünamiidi leiutas Alfred Nobel.
komplekshüdriide. 2) Vesi (vesinikoksiid, divesinikoksiid H2O) Levinuim ja praktiliselt tähtsaim H ühend Veega kaetud ¾ Maa pinnast; peale hüdrosfääri esineb atmosfääris,litosfääris, biosfääris Biol. protsessid mõeldamatud vee osavõtuta Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid, ülipuhast vett on suhteliselt raske saada - dest. vesi, bi- ja tridestillaat + täiendav puhastamine Loodusliku vee lisandid (peam. soolad, lahustunud gaasid) - mered, ookeanid: domineerivad kloriidid - (sooladesisaldus kuni 4%) - mageveekogud: domineerivad vesinikkarbonaadid – (sooladesisaldus kuni 0,05% taval.) Linna veevarustus: peam. pinna-, osal. põhjavesi pinnavesi osoneeritud või klooritud (puhastatud: Al2(SO4)3 → Al(OH)3 , haarab kaasa lisandeid) filtritud Põhjalikum puhastus: destillatsioon, ioonivahetus Füüsikal. omadused - rida anomaalseid omadusi: kõrge sulamis- ja aurustumissoojus
Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH 3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30
lisandioonid. On kahte tüüpi ioniite: kationiidid - eemaldavad vees leiduvad katioonid; anioniidid - eemaldavad anioonid. Eemaldamine toimub ioonivahetuse kaudu: lahuses olevad Ca2+ või Mg2+ -ioonid asendatakse kationiidi koostises olevate H+-ioonidega (mis lähevad lahusesse). Samuti asendatakse kareda vee anioonid (HCO3-, SO42-, Cl-) anioniidi koostises olevate OH - -ioonidega. Niiviisi asendatakse karedust põhjustavad soolad järjestikku H+ ja OH- -ioonidega, mis moodustavad vee: H++OH- = H2O. Sellist demineraliseeritud vett kasutatakse laialdaselt nii laborites kui ka tööstuses. Vee kuumutamisel üle 65°C hakkab lagunema HCO3-H++CO3²-. CO3²- edasisel reageerimisel Ca2+ -ga sadestub veest välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent. CaCO3 kõrval on katlakivis veel Fe2O3xnH2O ja CaMg(CO3). Põhjavee (Fe2+- ioone sisaldava vee) kokkupuutel õhuga: 2Fe2++0,5O2+H2O 2Fe3++2OH- tekib Fe(OH)3 sade (punakaspruun)
Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 12. Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult 3 4 kg mahutavatesse kastidesse. Tööstusvilju võib panna suurematesse kastidesse. Lühiajaline värskelt säilitamine
...........................................................................................14 5.2. Jugapuu (Taxus baccata)..............................................................................................15 5.3. Harilik kadakas (Juniperus communis)........................................................................15 5.4. Mets-kibuvits (Rosa majalis).......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6. Laukapuu (Prunus spinosa)..........................................................................................17 5.7. Hall lepp (Alnus incana)..............................................................................................18 5.8. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus)............................................................................18 5.9
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor jt; · mikroelemendid - tsink, jood, vask mangaan, broom. Muud koostisosad · orgaanilised happed õunhape, salitsüülhape, bensoehape, oblikhape, sidrunhape, piimhape · park-, lõhna-, värv- ja pektiinained; · fermendid; · fütontsiidid, alkoloidid. Vitaminid - ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks, Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine. Vitamiinide täielik puudumine toidus võib tekitada avitaminoosi. Liigne vitamiinide tarvitamine võib tekitada hüpervitaminoosi. Vitamiinid jagatakse lahustuvuse jargi:
seejärel puhastatakse kustutamata lubjaga ja filtreeritakse mitmeid kordi. Saadud vedelik, milles on sahharoosi kuni 20%, aurutatakse siirupitaoliseks ning muudetakse väävlishappe kaasabil massiks, milles on sahharoosi umbes 85%. Vahepeal pleegitatakse pruuni värvi toorsuhkrut vääveldioksiidiga, puhastatakse süsihappegaasi või fosforhappega, tsentrifuugitakse, töödeldakse vaakumiga ja kuivatatakse ning saadaksegi valge kristalne magus toiduaine rafineeritud peensuhkur sahharoosisisaldusega üle 99%. Valge suhkru baasil on tehtud mitmeid suhkruid, mõned ka pruuni värvi - neil suhkrutel puuduvad kasulikud omadused ning nende liigne tarbimine võib põhjustada tervisehädasid. Valge suhkru baasil on tehtud järgmised suhkrud: Fariinsuhkur - värvuselt on fariinsuhkur tumepruun ning konsistentsilt veidi niiske, maitselt mõrkjas-karamelline, küll aga pole fariinsuhkur nn pruun suhkur ehk
kõrvalmõjusid tekitavad sünteetilised (tehis) lisaained, millel looduses analoogi ei leidu (nt suhkruasendaja aspartaam E 951). Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: toiduvärvid (E 100 E 199) säilitusained (E 200 E 299) antioksüdandid (E 300 E 399) emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toidu lisaaineid kasutab tööstus erinevatel põhjustel, eesmärk võib olla pidurdada toote riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Toidu lisaainetele on küll seatud riiklikud piirnormid - kui suurtes kogustes neid tohib toodetes kasutada ning millised lisaained on lubatud, kuid paraku on see 1
Ehituslik: struktuurne- taimede rakukestade süsivesikud (puitunud vartes ca 20-40% tselluloosi). Seentel ja lülijalgsetel täidab struktuurset funktsiooni kitiin. Inimene ei seedi ei kitiini ega tselluloosi. Loomarakkudel oligosahhariidsed jäägid membraanide välispindadel rakkude omavahelisteks seostumiseks (õiged rakud ühenduvad omavahel, kehv on aga see, et haigustekitajatele spets sihtmärk.). Varuained. Taimedes tärklis (koguneb säilitusorganitesse- muundunud võsud, viljad ja seemned) ja inuliin (prebiootik) (fruktoosijääkidest koosnev varusüsivesik korvõielistes- võilill, maapirn). Loomades ja seentes on glükogeen. Miks on taimedes tärklis ja loomades glükogeen? Glükogeen on rohkem hargnenud, mis võimaldab kiiremini lagundada ja glükoosi kätte saada, mis on oluline loomadele. Eriotstarbeline varuaine 1. mesi, 2. piimasuhkur piimas. Kaitseline funktsioon. Mehhaaniline kaitse: süsivesikulised rakukestad, biokeemiline kaitse madalate
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
funktsiooniks valkude süntees ning ta asub muu hulgas tuumaosakestes ehk nukleoolides. 20 Rakuplasma ehk tsütoplasma koosneb peamiselt veest, anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on
annaabi.ee 
