b1 b2 b3 b4 A 1 0 0 0 B 0 -1 0 0 C 0 0 0 0 D 0 0 -1 0 E 0 0 0 -1 F 0 0 0 0 Stöhhiomeetriline maatriks A b1 v1 v2 v3 A 1 -1 0 0 B 0 1 -1 0 C 0 0 1 -1 D 0 0 0 1 E 0 0 0 0
· Titrandi kontsentratsiooni määramiseks on vajalik nn. esmane ehk primaarne standard ehk põhiaine · põhiaine kõrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Nõuded põhiainetele · Kõrge puhtus; · Püsivus õhus ja lahuses; · Mitte hügroskoopne; · Odav; · Suure molaarmassiga; · Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas; · Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused Sekundaarsed standardid · Alati pole võimalik leida sobiva tiitrimisreaktsiooni jaoks põhiainet · Sellisel juhul on titrandi standardiseerimiseks kasutusel nn. sekundaarne standard · See sekundaarne standard tuleb alati standardiseerida põhiaine ehk esmase standardi abil Standardlahuste omadused · Püsiv, et tema kontsentratsiooni peaks määrama ainult üks kord; · Reageerima analüüdiga kiiresti;
Vt protokoll 2.1 Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit? Areomeetriga mõõdetakse vedeliku tihedust, pannakse lahusesse ja vaadatakse kui sügavale vajub, mida sügavamale vajub seda vähem tihedam on vedelik Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Büreti abil lisatakse lahusesse vedelikku. Kasutati tiitrimise eesmärgil (konkreetses katses tiitriti NaOH lahust). 1 cm3 täpsusega. Mis on stöhhiomeetriline punkt? Punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse? Pipeti abil lisatakse ka vedelikku. Kasutati 5x lahjendusega HCl lahuse pipeteerimiseks. Tuleb loputada töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama.
Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit ühendit, mille värvus sõltublahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Eksperimentaalne töö 2 Katse 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus (segu B)
Induktiivandur Induktiivandur koosneb hammasrootorist, anduri mähisest ja püsimagnetist. Magnetvälja tugevus sõltub pöörleva hammasrootori asendist. Magnetvälja tugevuse muutus tekitab anduri mähises pinge. Süütehetke mõjutavad tegurid *Mootori pöörlemissagedus *Mootori koormus *Mootori temperatuur *Gaasipedaali asend *Õhu temperatuur *Välisõhu rõhk *Detonatsioon Detonatsioon on iseeneselik küttesegu põlemine kõrgerõhu ja temperatuuriga . Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetriline küttesegu 1kg/14,7kg Bensiin Õhk Lambda = 1 =m-tegelik / m-teoreetiline Pritsesüsteeme võib jada pritsekohtade arvu järgi: *Keskpritse (mono pritse) *Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisse läinud sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967.a) kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris . Põlemine Põlemine on keemiline reaktsioon millega ühineb süsivesinik õhuhapnikuga. Heitgaas CO- vingugaas
Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi (g/cm3). Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon: HCl + NaOH→ NaCl + H2O Stöhhiomeetriline punkt- hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega- umbes 0,05 ml. Kasutatud arvutusvalemeid: Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: , kus VNaOH- NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt) CMNaOH- NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l
Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit ühendit, mille värvus sõltublahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1
siniseks. Üldkareduse määramise juures on oluline, et lahuse pH püsiks aluselises piirkonnas, seetõttu tuleb lisada puhverlahust - ammooniumkloriid NH4Cl segus ammoniaagi vesilahusega NH3H2O Karedust, mida arvutatakse HCO3- ja CO32- ioonide kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK). Soolhappega tiitrimisel reageerivad vesinikkarbonaatioonid soolhappega (HCO3- seob prootoni H+). HCO3- ioone sisaldava lahuse tiitrimisel tugeva happega (nt HCl) asub stöhhiomeetriline punkt happelises keskkonnas pH väärtuste 4,0...5,0 juures. Antud määramisel kasutatakse indikaatorit metüülpunane, pöördeala pH 4,4...6,2. Pöördealast suuremate pH väärtuste juures annab indikaator lahusele kollase värvuse, väiksemate juures punase. Karedas vees, mis sisaldab nii HCO3- kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas katlakivi. 1. Vees sisalduvad vesinikkarbonaatioonid hakkavad kuumutamisel üle 65°C lagunema: 2
reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse konts. lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse konts. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Nt soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1:1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust. Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga
määramine tiitrimisega. Sissejuhatus: Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. HCl+NaOHNaCl+H2O Tiitrimisel lisame lahusele indikaatorit. Kui NaOH lisamisel lahus muudab värvust, siis on saavutatud stöhhiomeetriline punkt, mil kogu soolhape on ära reageerinud, määrame ühetilga täpsusega. Kasutatavad valemid: V HCl * C M ( HlC ) = V NaOH * C M ( NaOH ) V NaOH * C M ( NaOH ) c M ( HCl ) = V HCl Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Koonilised kolvid (250ml), mõõtesilidrid (10ml, 100ml), mõõtekolb(100ml), bürett, pipetid (10ml, 20ml), klaaspulk.
Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit ühendit, mille värvus sõltublahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus (segu A)
Indikaator-lisatakse analüüsitavale lahusele,et näha muutusi silmaga,see on tiitrimise lõpppunkti väärtuse leidmiseks. Tiitrimisviga-Et=Velp-Vep. Põhiaine: Põhiaine õrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Nõuded põhiainetele-Kõrge puhtus;Püsivus õhus ja lahuses;Mitte hügroskoopne;Odav;Suure molaarmassiga;Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas;Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Tiitrimismeetodid: Otsene tiitrimine-meetod,kus titrant reageerib kohe analüüsitava ainega. Tagasitiitriminekui-meetod,kus analüüsitavale lahusele lisatakse liias standartlahust.Toimub keemisreaktsioon,standardlahuse ülejääk tiitritakse tagasi büretis oleva standardlahuse abil.Seda kasutame kui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv. Kaudne tiitrimine-kasutatakse kui titrant ei reageeri analüüsitava ainega.Moodustub
C M NaOH 0,1008 l V HCl 10ml V NaOH Andmed: ; pipeti maht; lugeda büretilt. 19. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda leida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid? Millist indikaatorit kasutati antud töös ja milline on selle värvus erinevates keskkondades? Mis on indikaatori pöördeala? Stöhhiomeetriline punkt on hetk, mil kogu hape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Indikaatorid on ühendid, mille värvus sõltub lahuse happelisusest. Antud töös kasutati indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Pöördeala on PH. 20. Millised reaktsioonid on pöörduvad, millised pöördumatud? Tuua näiteid.
Kodutöö biotehnoloogias v1 v2 v3 v4 v5 b1 b2 A -1 0 0 0 0 1 0 B 2 -2 0 0 0 0 0 C 0 2 -2 1 0 0 -1 D 0 0 1 0 1 0 0 E 0 0 0 0 1 0 0 F 0 0 0 -2 -2 0 0 Mõõdetud b1 25 b2 6 b4 5 STÖHHIOMEETRILINE MAATRIKS A v1 v2 v3 v4 v5 b3 A -1 0 0 0 0 0 B 2 -2 0 0 0 ...
12 VNaOH – NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt) CM NaOH – NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l VHCl – HCl lahuse täpne maht ml (pipeti maht). 4 Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit – ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Tabel 1.1
Saadud tulemustest võtsin keskmine. Reaktsioonivõrrandist on näha, et soolhappe ja naatriumhüdroksiidi moolsuhe on 1:1 ja seepärast soolhappe molaarset kontsentratsiooni võib leida jäergmiselt: n HCl = n NaOH V HCl c M HCl = V NaOH c M NaOH V NaOH c M NaOH c M HCl = V HCl Kus VNaOH- NaOH lahuse amht ml (loetakse büretilt) Cm NaOH- NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l VHCl- HCL lahuse täpne maht ml (pipeti maht) 10. Stöhhiomeetriline punkt on seotud tiitrimisega. See on punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust. Happe ja aluse tiitrimisel seda leitakse ükshaaval lisades aluse lahust happe lahusesse ja valvades tilga täpsusega, millal lahus muudab oma värvi, sest kogu soolhape on ära reageerinud ja lahuses on liias alust. Indikaator on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH
järgmiselt: n(HCl)=n(NaOH) ehk V(HCl)*CM (HCl)=V(NaOH)*CM(NaOH) V ( NaOH )∗C M (NaOH ) C M ( HCl )= mol/l V (HCl) Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit – ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogussoolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk
Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Eksperimentaalne töö nr. 1
Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. CM= Keskmine CM Andmed on saadud tiitrimise teel. 7. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda leida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid? Millist indikaatorit kasutati antud töös ja milline on selle värvus erinevates keskkondades? Mis on indikaatori pöördeala? a. Stöhhiomeetriline punkt - punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. b. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. c
Viimane aste ei tähenda et kogu indikaator on reageerinud, vajalik ainult mõni %, et näha värvi muutust. Tiitrimisviga- Tuleneb ületiitrimisest, Et= Vlp- Vep Põhiaine ja nõuded põhianele- Põhiaine:kõrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks. Nõuded: Kõrge puhtus;Püsivus õhus ja lahuses;Mitte hügroskoopne;Odav;Suure molaarmassiga; Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas;Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused! Tiitrimismeetodid- otsene:teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni. skeem: A + T=P tagasi:Tagasitiitriminekui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv; kaudne:kui titrant ei reageeri analüüsitava ainega. Standardlahused ja nõuded standardlahustele-Vajalikus standardlahuste omadused:Püsiv, et tema
VHCl NaOH l V NaOH lugesin büretilt. 7 32. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda laida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid? Millist indikaatorit kasutati antud töös ja milline on selle värvus erinevates keskkondades? Mis on indikaatori pöördeala? Stöhhiomeetriline punkt on hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Indikaatorid on ühendid, mille värvus sõltub lahuse happelisusest. Antud töös kasutati indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Pöördeala on PH. 33. Milline on lahuse massiprotsent, kui 200 ml lahuses on 0,10 mooli lahustunud
VHCl NaOH l V NaOH lugesin büretilt. 7 32. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda laida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid? Millist indikaatorit kasutati antud töös ja milline on selle värvus erinevates keskkondades? Mis on indikaatori pöördeala? Stöhhiomeetriline punkt on hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Indikaatorid on ühendid, mille värvus sõltub lahuse happelisusest. Antud töös kasutati indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Pöördeala on PH. 33. Milline on lahuse massiprotsent, kui 200 ml lahuses on 0,10 mooli lahustunud
Viimane aste ei tähenda, et kogu indikaator on reageerinud, vajalik ainult mõni %, et näha värvi muutust tiitrimisviga Et =Vlp Vep 8. Põhiaine ja nõuded põhiainetele. põhiaine kõrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Kõrge puhtus; Püsivus õhus ja lahuses; Mitte hügroskoopne; Odav; Suure molaarmassiga; Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas; Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused 9. Tiitrimismeetodid (otsene, tagasi, kaudne). otsene tiitrimine - teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni (skeem: A + T = P) tagasitiitrimine kui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv; -teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse liias titrandi (T) lahust; titrandi liig tiitritakse tagasi
1 j HBr c Br2 k1 Br2 + M ===== 2Br + M (staadium 1) (6.2) k -1 k2 Br + H2 ====== HBr + H (staadium 2) (6.3) k -2 H Br2 3 HBr Br k (staadium 3 ) (6.4) Stöhhiomeetriline koefintsent on 2, lisame selle kiiruse võrrandisse 1 dc HBr r= . Kontant j sõltub temperatuurist ja see võrdub 0,012. c HBr / c Br2 << 1 2 dt Samm 1 on algatus samm ja samm -1 on ahelalõhkumise samm mehanismis. Teist ja kolmanda staadiumit nimetatakse paljundusstaadiumiks, sest HBr pidevalt toodetakse. Stadium -2 inhibeerimise staadium 9. Katalüüs. Ensüümkatalüüs KATALÜÜS Katalüsaatoritel on rida spetsiifilisi omadusi:
_ Kui värvus muutub, st on segavärvus siis see ala on indikaatori pöördeala. _ Tiitrimiskõver aitab valida indikaatorit ja hinnata tiitrimise viga. Redokstiitrimine _ Põhineb redoksreaktsioonil, uuritav aine peab omama oksüdeerija või redutseerija omadusi. _ Tugevad oksüdeerijad tuleks enne vesilahusesse viimist panna reageerima sobiva reagendiga, et saaks tiitrida. _ Puhtal kujul tugevad oksüderijad lagundavad vett. _ Tingimused: _ 1. Reaktsioon peab olema stöhhiomeetriline. _ 2. Redokspotensiaal peab sobima vastava solvendiga; _ 3. Redoksprotsess peab antud tingimustes kulgema lõpuni, et saaks määrata _ söhhiomeetria punkti; _ 4. Reaktsioon peab kulgema piisavalt kiiresti, redoksreaktsioon on tavaliselt _ mitmeastmeline, nõuab katalüsaatorit; _ 5. Peab olema võimalik fikseerida stöhhiomeetria punkt. Redokstiitrimise näide _ Üheks redokstiitrimise näiteks on jodomeetria: jood lahusele redutseerija lisamine kasutades tärklist indikaatorina.
· monomolekulaarne reaktsioon, milles osaleb üks osake (molekul A dissotsieerub või isomeriseerub produkti(de)ks) · bimolekulaarne reaktsioon, milles osaleb kaks osakest · trimolekulaarne reaktsioon, milles osaleb kolm osakest. Trimolekulaarsed reaktsioonid on väga haruldased, sest kolme osakese samaaegne põrkumine on vähe tõenäoline. Elementaarreaktsioonide kirjeldamisel kasutatavad mõisted nagu molekulaarsus, reaktsiooni järk ja stöhhiomeetriline koefitsient on tavaliselt arvuliselt kokkulangevad, kuid neid mõisteid kasutatakse erinevates kontseptsioonides. Keemiline kineetika. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega. Keemiline kineetika uurib, kuidas ekperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni reaktsioonimehhanismi ja reaktsiooni vaheolekute kohta
Termokeemias nimetatakse tekkesoojuseks soojushulka, mis vabaneb või neeldub liitaine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest, kui vastav reaktsioon toimub standardtingimustes (rõhk 1 atm, temp 298K=25oC). Hessi seaduse järgi tuleb mingi reaktsiooni soojusefekti H arvutamiseks produktide tekkesoojuste summast lahutada lähteainete tekkesoojuste summa. H v j H j vi H i , kus H on ühendi tekkesoojus, v on stöhhiomeetriline koefitsient reaktsioonivõrrandis, i on lähteaine ja j on saadus. 4. Kui kahes eri lähteainetest koosnevas süsteemis kulgevate reaktsioonide tulemuseks on samade produktide moodustumine, siis nende reaktsioonide soojusefektide erinevus annab esimese süsteemi teiseks üleviiva protsessi soojusefekti. See järeldus Hessi seadusest võimaldab arvutada reaktsiooni soojusefekti reageerivate orgaaniliste ainete põlemissoojuste
annaabi.ee 
